|
+II LISA Kriitilised toormed |
II LISA Kriitilised toormed
II LISA Kriitilised toormed 1. jagu Kriitiliste toormete loetelu Kriitiliste toormetena käsitatakse järgmisi toormeid:
a)
antimon
b)
arseen
c)
boksiit/alumiiniumoksiid/alumiinium
d)
barüüt
e)
berüllium
f)
vismut
g)
boor
h)
koobalt
i)
koksisüsi
j)
vask
k)
päevakivi
l)
fluoriit
m)
gallium
n)
germaanium
o)
hafnium
p)
heelium
q)
rasked haruldased muldmetallid
r)
kerged haruldased muldmetallid
s)
liitium
t)
magneesium
u)
mangaan
v)
grafiit
w)
nikkel – akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega
x)
nioobium
y)
fosforiit
z)
fosfor
aa)
plaatinarühma metallid
ab)
skandium
ac)
ränimetall
ad)
strontsium
ae)
tantaal
af)
titaanmetall
ag)
volfram
ah)
vanaadium 2. jagu Majandusliku tähtsuse ja tarneriski arvutamine 1. Hinnatava toorme majanduslik tähtsus (EI) arvutatakse järgmiselt:
kus: s tähistab majanduse NACE (kahenumbrilise taseme) sektoreid; As on hinnatava toorme lõppkasutuse osakaal NACE (kahenumbrilise taseme) sektoris (kasutades liidu väärtusi, kui need on kättesaadavad, muudel juhtudel ülemaailmseid osakaale); Qs on asjaomase NACE sektori (kahenumbriline tase) lisaväärtus osakaaluna kogumajandusse; SIEI on majandusliku tähtsusega seotud asendatavustegur. 2. Hinnatava toorme majandusliku tähtsusega seotud asendatavustegur (SIEI) arvutatakse selle kõige asjakohasemate tööstuslike rakenduste põhjal järgmiselt:
kus: i tähistab konkreetset asendusmaterjali; a tähistab toorme konkreetset kasutusala; SPPi,a; EI on iga asendusmaterjali i majandusliku tähtsuse parameeter võrreldes hinnatava toormega, mis põhineb iga kasutusala a tehnilisel suutlikkusel, sealhulgas funktsionaalsusel, ja kulutõhususel; Sharea on toormete osakaal lõppkasutuses; Sub_share i,a on iga asendusmaterjali osakaal igal kasutusalal. 3. Hinnatava toorme tarnerisk (SR) arvutatakse järgmiselt:
kus: GS tähistab hinnatava toorme ülemaailmset aastast toodangut; EU_sourcing tähistab tegelikku toorme hankimist liidus, st liidusisest toodangut ja importi kolmandatest riikidest või ülemeremaadest ja -territooriumidelt liitu; HHI on Herfindahli-Hirschmani indeks (kasutatakse riigi tasandi tarnete kontsentratsiooni näitajana); WGI on Maailmapanga valitsemiskorralduse näitajatel põhinev kohandatud indeks (kasutatakse riigi juhtimise näitajana); tc on WGI-d kohandav kaubandusparameeter, mille kindlaksmääramisel võetakse arvesse riigi c kehtestatud võimalikke ekspordimakse (mida võib vähendada kehtiv kaubandusleping), füüsilise ekspordi kvoote või ekspordikeelde; EoLRIR on olelusringijärgne ringlussevõtu määr, mis tähendab sisendina kasutatavate teiseste materjalide (mis on saadud ringlussevõetud jääkidest) ja kogu sisendina kasutatava toorme (esmane ja teisene) suhet; SISR on tarneriskiga seotud asendatavustegur; IR on sõltuvus impordist. 4. Toormete puhul esinev sõltuvus impordist IR arvutatakse järgmiselt:
5. Hinnatava toorme Herfindahli-Hirschmani indeks (HHIWGI) arvutatakse järgmiselt:
kus: c tähistab riike, kes tarnivad hinnatavat tooret; Sc on riigi c osakaal hinnatava toorme tarnetes (GS või EU_sourcing) WGIc on riigi c Maailmapanga valitsemiskorralduse näitajatel põhinev kohandatud indeks; tc on WGI-d kohandav riigi kaubandusparameeter, mille kindlaksmääramisel võetakse arvesse riigi c kehtestatud võimalikke ekspordimakse (mida võib vähendada kehtiv kaubandusleping), füüsilise ekspordi kvoote või ekspordikeelde. 6. Tarneriskiga seotud hinnatava toorme asendatavustegur (SISR) arvutatakse järgmiselt:
kus: i tähistab konkreetset asendusmaterjali; a tähistab kandidaatmaterjali konkreetset kasutusala; SPPi; SR on iga asendusmaterjali i tarneriski parameeter, mis põhineb selle ülemaailmsel toodangul, kriitilisel tähtsusel ja majanduslikul tähtsusel (esmatoode, kaastoode, kõrvalsaadus); Sharea on kandidaatmaterjalide osakaal lõppkasutuses; Sub_sharei,a on iga asendusmaterjali osakaal igal kasutusalal. 7. Kui struktuurilised või statistilised muutused mõjutavad horisontaalselt kõigi hinnatavate materjalide majandusliku tähtsuse ja tarneriski mõõtmist, korrigeeritakse vastavaid väärtusi selliste muutuste tasaarvestamiseks. Käesoleva jao valemite alusel arvutused põhinevad viimase viie aasta (mille kohta on andmed kättesaadavad) keskmisel. Arvesse võetakse andmete prioriteetsust, kvaliteeti ja kättesaadavust. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|