AMLR – Artikkel 2 Mõisted

Artikkel 2 1

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„rahapesu“ – direktiivi (EL) 2018/1673 artikli 3 lõigetes 1 ja 5 sätestatud tegevus, sealhulgas sellele tegevusele kaasaaitamine, sellele kihutamine ja selle katse, olenemata sellest, kas tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil; teadmist, kavatsust või eesmärki, mis on selle tegevuse koosseisuliseks tunnuseks, võib järeldada teo objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal;

2)

„terrorismi rahastamine“ – direktiivi (EL) 2017/541 artiklis 11 sätestatud tegevus, sealhulgas sellele tegevusele kaasaaitamine, sellele kihutamine ja selle katse, olenemata sellest, kas see toimub liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil; teadmist, kavatsust või eesmärki, mis on selle tegevuse koosseisuliseks tunnuseks, võib järeldada teo objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal;

3)

„kuritegelik tegevus“ – direktiivi (EL) 2018/1673 artikli 2 punktis 1 määratletud kuritegelik tegevus, direktiivi (EL) 2017/1371 artikli 3 lõikes 2 määratletud liidu finantshuve kahjustav pettus, artikli 4 lõikes 2 määratletud passiivne ja aktiivne korruptsioon ning kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 3 teises lõigus määratletud omastamine;

4)	„vahendid“ või „vara“ – direktiivi (EL) 2018/1673 artikli 2 punktis 2 määratletud vara;

5)

„krediidiasutus“ –

a)	määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus;

b)	määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 17 määratletud krediidiasutuse filiaal, mis asub liidus, olenemata sellest, kas selle peakontor asub liidus või kolmandas riigis;

6)

„finantseerimisasutus“ –

a)

ettevõtja, kes ei ole krediidiasutus ega investeerimisühing ja kes teostab üht või mitut Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (32) I lisa punktides 2–12 või 14 ja 15 osutatud tegevust, sealhulgas valuutavahetusasutuste tegevus, kuid välja arvatud tegevused, millele on osutatud direktiivi (EL) 2015/2366 I lisa punktis 8, või ettevõtja, kelle põhitegevusala on osaluste omandamine, sealhulgas finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja ja finantssegavaldusettevõtja;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (33) artikli 13 punktis 1 määratletud kindlustusandja, kui ta pakub kõnealuse direktiiviga hõlmatud elukindlustust või investeerimisriskiga kindlustust, sealhulgas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktides f ja g määratletud kindlustusvaldusettevõtjad ja segakindlustusvaldusettevõtjad;

c)

direktiivi (EL) 2016/97 artikli 2 lõike 1 punktis 3 määratletud kindlustusvahendaja elukindlustuse ja muude investeerimisega seotud kindlustusteenuste puhul, välja arvatud kindlustusvahendaja, kes ei kogu kindlustusmakseid ega kliendile ettenähtud summasid ning kes tegutseb ühe või mitme kindlustusandja või kindlustusvahendaja vastutusel vastavalt neid puudutavate toodete vahendamisega;

d)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (34) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing;

e)

ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja, täpsemalt:

i)

direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja ja selle kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond, kes on saanud tegevusloa kõnealuse direktiivi kohaselt ja kes ei ole määranud fondivalitsejat, kes teeb eurofondide osakud liidus ostmiseks kättesaadavaks;

ii)	direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond ja kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes kuuluvad direktiivi artiklis 2 sätestatud kohaldamisalasse;

f)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (35) artikli 2 lõike 1 punktis 1 määratletud väärtpaberite keskdepositoorium;

g)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/17/EL (36) artikli 4 punktis 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ (37) artikli 3 punktis b määratletud krediidiandja;

h)

direktiivi 2014/17/EL artikli 4 punktis 5 ja direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktis f määratletud krediidivahendaja direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 25 määratletud rahaliste vahendite hoidmisel seoses krediidilepinguga, välja arvatud krediidivahendaja, kes tegutseb ühe või mitme krediidiandja või krediidivahendaja vastutusel;

i)	krüptovarateenuse osutaja;

j)	alapunktides a–i osutatud sellise finantseerimisasutuse liidus asuv filiaal, mille peakontor asub liikmesriigis või kolmandas riigis;

7)	„krüptovara“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara, välja arvatud juhul, kui see kuulub kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 4 loetletud kategooriatesse;

8)	„krüptovarateenus“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 16 määratletud krüptovarateenus, välja arvatud krüptovara kohta nõu andmine, millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis h;

9)	„krüptovarateenuse osutaja“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 15 määratletud krüptovarateenuse osutaja, kes osutab üht või mitut krüptovarateenust;

10)	„finantssegavaldusettevõtja“ – ettevõtja, kes ei ole finantsvaldusettevõtja ega segafinantsvaldusettevõtja, kes ei ole teise ettevõtja tütarettevõtja, kelle tütarettevõtjate hulka kuulub vähemalt üks krediidiasutus või finantseerimisasutus;

11)

„usaldushalduse või äriühinguteenuste pakkuja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab põhitegevusalana kolmandatele isikutele mõnda järgmistest teenustest:

a)	äriühingute või muude juriidiliste isikute asutamine;

b)	tegutsemine juhi või juhatuse liikmena äriühingus, osanikuna seltsingus või sarnasel positsioonil mõnes muus juriidilises isikus, samuti mõne teise isiku sellisele positsioonile asumise korraldamine;

c)	asukoha või äritegevuse aadressi, postiaadressi või haldusaadressi ja teiste seonduvate teenuste pakkumine äriühingule, seltsingule või teisele juriidilisele isikule või õiguslikule üksusele;

d)	tegutsemine lepingulise usaldushalduse haldurina või mõne teise isiku sellisele positsioonile asumise korraldamine või samaväärse ülesande täitmine sarnase õigusliku üksuse jaoks;

e)	tegutsemine teise isiku variaktsionärina, samuti mõne teise isiku sellisele positsioonile asumise korraldamine;

12)

„hasartmänguteenus“ – teenus, mis hõlmab rahalise väärtusega panuse tegemist õnnemängudes, sealhulgas oskusi nõudvates õnnemängudes, nagu loteriid, kasiinomängud, pokker ja kihlveotehingud, mida osutatakse füüsiliselt piiritletavas kohas või muul viisil vahemaa tagant, elektrooniliselt või teabevahetust hõlbustava muu tehnoloogia abil ning teenuse saaja isiklikul nõudel;

13)	„finantssektoriväline segavaldusettevõtja“ – muu ettevõtja kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kes ei ole teise ettevõtja tütarettevõtja, kelle tütarettevõtjate hulka kuulub vähemalt üks artikli 3 punktis 3 osutatud kohustatud isik;

14)	„isehallatav aadress“ – määruse (EL) 2023/1113 artikli 3 punktis 20 määratletud isehallatav aadress;

15)	„ühisrahastusteenuse osutaja“ – määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punktis e määratletud ühisrahastusteenuse osutaja;

16)

„ühisrahastuse vahendaja“ – muu ettevõtja kui ühisrahastusteenuse osutaja, kelle tegevus seisneb teenusekasutajate kokkuviimises või selle hõlbustamises internetipõhise infosüsteemi kaudu, mis on avatud üldsusele või piiratud arvule rahastajatele, kelleks on:

a)

projektiomanikud, kes on füüsilised või juriidilised isikud, kes soovivad rahastada projekte, mis koosnevad ühest või mitmest eelnevalt kindlaksmääratud toimingust, millel on konkreetne eesmärk, sealhulgas vahendite kogumine konkreetse eesmärgi saavutamiseks või sündmuse läbiviimiseks, olenemata sellest, kas neid projekte pakutakse avalikkusele või piiratud arvule rahastajatele, ning

b)	rahastajad, kes on füüsilised või juriidilised isikud, kes panustavad projektide rahastamisse laenudega (intressiga või intressita) või annetustega, sealhulgas juhul, kui sellised annetused annavad annetajale õiguse saada mittemateriaalset kasu;

17)	„e-raha“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ (38) artikli 2 punktis 2 määratletud e-raha, välja arvatud nimetatud direktiivi artikli 1 lõigetes 4 ja 5 osutatud rahalised väärtused;

18)

„püsiv tegevuskoht“ – kohustatud isiku poolt artikliga 3 hõlmatud majandustegevuse tegelik teostamine liikmesriigis või kolmandas riigis, mis ei ole tema peakontori asukohariik, määramata ajaks ja stabiilse taristu kaudu, sealhulgas:

a)	filiaal või tütarettevõtja;

b)	krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste puhul taristu, mis kvalifitseerub usaldatavusnõuete kohaseks püsivaks tegevuskohaks;

19)

„ärisuhe“ – äriline, ametialane või kaubandussuhe, mis on seotud kohustatud isiku kutsealase tegevusega ning mis on loodud kohustatud isiku ja kliendi vahel, sealhulgas kirjaliku lepingu puudumise korral, ning millest kontakti loomise ajal oodatakse teatavat korduvust või kestvust või mis hiljem selle omandab;

20)	„omavahel seotud tehingud“ – kaks või enam sama või sarnase päritolu, sihtkoha ja eesmärgi või muude asjakohaste tunnustega tehingut kindla ajavahemiku jooksul;

21)	„kolmas riik“ – jurisdiktsioon, sõltumatu riik või autonoomne territoorium, mis ei ole liidu osa ning millel on oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevad õigusaktid või jõustamiskord;

22)

„korrespondentsuhe“ –

a)

pangateenuste osutamine ühe krediidiasutuse („korrespondentpank“) poolt teisele krediidiasutusele („respondentpank“), sealhulgas arvelduskonto või muu passivakonto ning seonduvate teenuste osutamine, nagu rahahaldus, direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 25 määratletud rahvusvahelised rahaülekanded, tšekkide lunastamine, laiendatud kasutusõigusega kontod ja valuutavahetusteenused;

b)

suhted krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste vahel, sealhulgas suhted, mille puhul korrespondentasutus osutab respondentasutusele sarnaseid teenuseid, ning suhted, mis on loodud väärtpaberitehingute või direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 25 määratletud rahaülekannete tegemiseks, või suhted, mis on loodud krüptovaratehingute või krüptovaraülekannete tegemiseks;

23)

„variasutus“ –

a)

muude krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste kui krüptovarateenuste osutajate puhul: krediidiasutus või finantseerimisasutus või nendega samaväärseid toiminguid tegev asutus, mis on loodud jurisdiktsioonis, kus tal puudub füüsiline asukoht sihipärase kontseptsiooni ja juhtimisega, ja mis ei ole seotud ühegi reguleeritud finantskontserniga;

b)

krüptovarateenuste osutajate puhul: üksus, mille nime on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kandnud määruse (EL) 2023/1114 artikli 110 kohaselt loodud registrisse, või kolmanda riigi üksus, mis osutab krüptovarateenuseid ilma tegevusloa või registreerimata ning mille üle ei tehta asjaomases kolmandas riigis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvet;

24)	„krüptovarakonto“ – määruse (EL) 2023/1113 artikli 3 punktis 19 määratletud krüptovarakonto;

25)	„suurendatud anonüümsusega mündid“ – krüptovara, millesse on lõimitud omadused, mille eesmärk on muuta teave krüptovaraülekannete kohta kas süstemaatiliselt või valikuliselt anonüümseks;

26)	„virtuaalne IBAN“ – tunnus, mille kaudu suunatakse maksed ümber maksekontole, mida identifitseerib tunnusest erinev IBAN;

27)	„juriidilise isiku tunnus“ – juriidilisele isikule antud kordumatu tähtnumbriline viitekood kooskõlas ISO 17442 standardiga;

28)	„tegelik kasusaaja“ – füüsiline isik, kes on juriidilise isiku või lepingulise usaldushalduse või sarnase õigusliku üksuse lõplik omanik või kes teda lõplikult kontrollib;

29)	„lepinguline usaldushaldus“ – usaldushaldus, mille usaldushalduse looja on tahtlikult loonud elavate vahel või surma korral, tavaliselt kirjaliku dokumendi vormis, et anda vara usaldushalduri kontrolli alla soodustatud isiku kasuks või konkreetsel eesmärgil;

30)	„õigustatud isikud“ – füüsilised või juriidilised isikud või füüsiliste või juriidiliste isikute liik, kelle hulgast usaldushaldurid võivad kaalutlusel põhineva usaldushalduse puhul soodustatud isikuid valida;

31)	„vaikimisi soodustatud isik“ – füüsilised või juriidilised isikud või füüsiliste või juriidiliste isikute liik, kes saavad kasu kaalutlusel põhinevast usaldushaldusest, kui usaldusisikud ei kasuta oma kaalutlusõigust;

32)	„õiguslik üksus“ – lepinguline usaldushaldus või kokkulepe, millel on lepingulise usaldushaldusega sarnane struktuur või ülesanne, sealhulgas fiducie ning teatavat liiki Treuhand ja fideicomiso;

33)

„põhiteave“ –

a)

juriidilise isiku puhul:

i)	juriidilise isiku õiguslik vorm ja nimi;

ii)	asutamisdokument ja põhikiri, kui need on eraldi dokumendis;

iii)	registrijärgse või ametliku asukoha aadress ja peamine tegevuskoht ning asutamisriik, kui see on erinev;

iv)	esindajate nimekiri;

v)	kohaldataval juhul aktsionäride või liikmete nimekiri, sealhulgas teave igale aktsionärile kuuluvate aktsiate arvu ja nende aktsiate kategooriate ning nendega seotud hääleõiguste laadi kohta;

vi)	olemasolu korral registreerimisnumber, Euroopa kordumatu tunnus, maksukohustuslasena registreerimise number ja juriidilise isiku tunnus;

vii)	sihtasutuste puhul vara, mida sihtasutus omab oma eesmärkide saavutamiseks;

b)

õigusliku üksuse puhul:

i)	õigusliku üksuse nimi või kordumatu tunnus;

ii)	usaldusleping või samaväärne dokument;

iii)	õigusliku üksuse eesmärk, kui see on olemas;

iv)	õiguslikus üksuses hoitavad või selle kaudu hallatavad varad;

v)	lepingulise usaldushalduse haldurite või sarnases õiguslikus üksuses samaväärset positsiooni omavate isikute elukoht ning kui see on erinev, siis lepingulise usaldushalduse või sarnase õigusliku üksuse juhtimise koht;

34)

„riikliku taustaga isik“ – füüsiline isik, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid, sealhulgas:

a)

liikmesriigis:

i)	riigipead, valitsusjuhid, ministrid ning ase- või abiministrid;

ii)	parlamendiliikmed või sarnaste seadusandlike organite liikmed;

iii)	erakondade juhtorganite liikmed, kes osalevad selliste riiklike täitev- või seadusandlike organite või piirkondlike või kohalike täitev- või seadusandlike organite töös, mis esindavad vähemalt 50 000 elanikuga valimisringkondi;

iv)	ülemkohtute, konstitutsioonikohtute või teiste kõrgema astme kohtute liikmed, kelle otsuseid saab edasi kaevata ainult erandjuhtudel;

v)	riikide kontrolliasutuste ja keskpankade nõukogude liikmed;

vi)	suursaadikud, asjurid ja kaitsejõudude kõrgemad ohvitserid;

vii)

selliste ettevõtjate juhatuse ning haldus- või järelevalveorganite liikmed, keda kontrollib mõne direktiivi 2013/34/EL artiklis 22 loetletud suhte raames kas riik, või kui need ettevõtjad kvalifitseeruvad keskmise suurusega või suurettevõtjateks või keskmise suurusega või suurteks kontsernideks, nagu on määratletud kõnealuse direktiivi artikli 3 lõigetes 3, 4, 6 ja 7, siis piirkondlikud või kohalikud omavalitsused;

viii)

piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, sealhulgas omavalitsuste rühmade ja vähemalt 50 000 elanikuga suurlinnapiirkondade juhid;

ix)	muud liikmesriikide ette nähtud avaliku võimu olulised ülesanded;

b)

rahvusvahelises organisatsioonis:

i)	rahvusvahelise organisatsiooni kõrgeimad ametnikud, nende asetäitjad ja juhtorgani liikmed või samaväärseid ülesandeid täitvad isikud;

ii)	esindajad liikmesriigis või liidus;

c)	liidu tasandil: liidu institutsioonide ja asutuste tasandi ülesanded, mis on samaväärsed punkti a alapunktides i, ii, iv, v ja vi loetletud ülesannetega;

d)	kolmandas riigis: ülesanded, mis on samaväärsed punktis a loetletud ülesannetega;

35)

„pereliige“ –

a)	abikaasa või registreeritud kooselus või tsiviilpartnerluses või sarnases kokkuleppes osalev isik;

b)	laps ja abikaasa või isik, kes osaleb kõnealuse lapsega registreeritud kooselus või tsiviilpartnerluses või sarnases kokkuleppes;

c)

vanem;

d)	õde ja vend punkti 34 alapunkti a alapunktis i osutatud ülesannete ja samaväärsete ülesannete puhul liidu tasandil või kolmandas riigis;

36)

„lähedaseks äripartneriks peetav isik“ –

a)	füüsiline isik, kellest on teada, et ta on juriidilise isiku või õigusliku üksuse tegelik kasusaaja koos riikliku taustaga isikuga või kellel on lähedased ärisuhted riikliku taustaga isikuga;

b)	füüsiline isik, kes on sellise juriidilise isiku või õigusliku üksuse ainus tegelik kasusaaja, mis on teadaolevalt tegelikult asutatud riikliku taustaga isiku kasuks;

37)

„juhtorgan“ – kohustatud isiku organ või organid, mis on ametisse nimetatud kooskõlas riigisisese õigusega ning mille pädevuses on kohustatud isiku strateegia ja eesmärkide kehtestamine ja tegevuse üldine suunamine ning mis jälgib ja kontrollib juhtimisotsuste tegemist, ning millesse kuuluvad isikud, kes kohustatud isiku tegevust tegelikult juhivad; kui sellist organit ei ole, siis isik, kes kohustatud isiku äritegevust tegelikult juhib;

38)	„juhtimisfunktsiooni täitev juhtorgan“ – kohustatud isiku igapäevase juhtimise eest vastutav juhtorgan;

39)	„järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan“ – juhtorgan, mis tegutseb oma rollis juhtkonna otsuste tegemise jälgija ja kontrollijana;

40)	„kõrgem juhtkond“ – juhtimisfunktsiooni täitva juhtorgani liikmed, samuti ametnikud ja töötajad, kellel on piisavad teadmised kohustatud isiku riskidest seoses rahapesu ja terrorismi rahastamisega ning piisav volitus riske mõjutavate otsuste tegemiseks;

41)	„kontsern“ – ettevõtjate grupp, mis koosneb emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest, samuti ettevõtjad, mis on üksteisega seotud direktiivi 2013/34/EL artiklis 22 määratletud mõistes;

42)

„emaettevõtja“ –

a)	kontsernide puhul, mille peakontor asub liidus, kohustatud isik, kes on direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktis 9 määratletud emaettevõtja, kes ise ei ole teise liidus asuva ettevõtja tütarettevõtja, tingimusel et vähemalt üks tütarettevõtja on kohustatud isik;

b)

kontsernide puhul, mille peakontor asub väljaspool liitu, kui vähemalt kaks tütarettevõtjat on liidus asutatud kohustatud isikud, kõnealusesse kontserni kuuluv liidus asutatud ettevõtja, kes:

i)	on kohustatud isik;

ii)	on ettevõtja, kes ei ole teise sellise ettevõtja tütarettevõtja, kes on liidus asutatud kohustatud isik;

iii)	omab kontsernis piisavalt olulist rolli ja tal on piisav arusaam kontserni tegevusest, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse nõudeid, ning

iv)	vastutab käesoleva määruse II peatüki 2. jao kohaste kontserniüleste nõuete rakendamise eest;

43)	„sularaha“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1672 (39) artikli 2 lõike 1 punktis a määratletud sularaha;

44)

„pädev asutus“ –

a)	rahapesu andmebüroo;

b)	järelevalveasutus;

c)	ametiasutus, mis tegeleb rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise uurimise või selle eest vastutusele võtmisega või mis vastutab kuritegeliku vara jälitamise, arestimise ja konfiskeerimise eest;

d)	ametiasutus, millel on määratud ülesanded rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks;

45)	„järelevalve tegija“ – organ, kellele on antud ülesanne tagada, et kohustatud isikud, sealhulgas AMLA, kui ta täidab talle määruse (EL) 2024/1620 artikli 5 lõikega 2 antud ülesandeid, järgivad käesoleva määruse nõudeid;

46)	„järelevalveasutus“ – järelevalve tegija, kes on avalik-õiguslik asutus, või avaliku sektori asutus, kes vaatab iseregulatsiooni organite järele nende järelevalvefunktsioonide täitmisel vastavalt direktiivi (EL) 2024/1640 artiklile 37 või AMLA, kui ta tegutseb järelevalve tegijana;

47)	„iseregulatsiooni organ“ – organ, mis esindab kutsealade liikmeid ja millel on roll kutsealade reguleerimisel teatavate järelevalve- või seire ülesannete täitmisel ja kutsealaste normide täitmise tagamisel;

48)

„rahalised vahendid või muu vara“ – igasugune vara, sealhulgas, kuid mitte ainult, finantsvara, majandusressursid, sealhulgas nafta ja muud loodusvarad, igasugune omand, nii materiaalne kui ka mittemateriaalne, nii kinnis- kui ka vallasvara, olenemata sellest, kuidas see on omandatud, ning õigusdokumendid või -vahendid mis tahes vormis, sealhulgas elektroonilised või digitaalsed, mis tõendavad selliste rahaliste vahendite või muu vara omandiõigust või osalust neis, sealhulgas, kuid mitte ainult pangakrediit, reisitšekid, pangatšekid, rahakorraldused, aktsiad või osad, väärtpaberid, võlakirjad, vekslid või akreditiivid ning intressid, dividendid või muu tulu või väärtus, mis on saadud sellistest rahalistest vahenditest või muust varast või muust varast, mida võidakse kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks;

49)

„sihipärased finantssanktsioonid“ – nii varade külmutamine kui ka keeld teha rahalisi vahendeid või muud vara otse või kaudselt kättesaadavaks loetellu kantud isikute ja ettevõtjate kasuks vastavalt ELi lepingu artikli 29 alusel vastu võetud nõukogu otsustele ning ELi toimimise lepingu artikli 215 alusel vastu võetud nõukogu määrustele;

50)

„ÜRO finantssanktsioonid“ – nii varade külmutamine kui ka keeld teha rahalisi vahendeid või muud vara otse või kaudselt kättesaadavaks loetellu kantud isikute ja ettevõtjate kasuks vastavalt:

a)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1267 (1999) ja sellele järgnevatele resolutsioonidele;

b)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1373 (2001), sealhulgas otsus, et isiku või üksuse suhtes kohaldatakse asjakohaseid sanktsioone, ning selle kindlaksmääramise üldsusele edastamine;

c)	massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud ÜRO finantssanktsioonidele;

51)

„massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud ÜRO finantssanktsioonid“ – nii varade külmutamine kui ka keeld teha rahalisi vahendeid või muud vara otse või kaudselt kättesaadavaks loetellu kantud isikute ja ettevõtjate kasuks vastavalt:

a)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1718 (2006) ja sellele järgnevatele resolutsioonidele;

b)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2231 (2015) ja sellele järgnevatele resolutsioonidele;

c)	muudele ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, millega külmutatakse varad ning keelatakse rahaliste vahendite või muu vara kättesaadavaks tegemine seoses massihävitusrelvade leviku rahastamisega;

52)	„professionaalne jalgpalliklubi“ – juriidiline isik, kes on, omab või juhib jalgpalliklubi, kellele on antud tegevusluba ja kes osaleb liikmesriigi rahvuslikes jalgpalliliigades ning kelle mängijad ja töötajad on lepinguga tööle võetud ja kellele makstakse nende teenuste eest tasu;

53)

„jalgpalliagent“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab tasu eest vahendusteenuseid ja esindab jalgpallimängijaid või professionaalseid jalgpalliklubisid läbirääkimistel, mille eesmärk on sõlmida jalgpalluriga leping, või esindab professionaalseid jalgpalliklubisid jalgpalluri ülemineku lepingu sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel;

54)	„suure väärtusega kaubad“ – IV lisas loetletud kaubad;

55)	„väärismetallid ja -kivid“ – V lisas loetletud metallid ja kivid;

56)	„kultuuriväärtused“ – nõukogu määruse (EÜ) nr 116/2009 (40) I lisas loetletud kaubad;

57)

„teabejagamispartnerlus“ – mehhanism, mis võimaldab jagada ja töödelda teavet kohustatud isikute ja kohaldataval juhul punkti 44 alapunktides a, b ja c osutatud pädevate asutuste vahel rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise eesmärgil kas riigi tasandil või piiriüleselt ning olenemata partnerluse vormist.

Artikkel 2 2

2. Lõike 1 punktis 34 osutatud avaliku võimu olulisi ülesandeid täitvad isikud ei hõlma kesk- või alamastme ametnikke.

Artikkel 2 3

3. Kui see on põhjendatud nende halduskorralduse ja riski tõttu, võivad liikmesriigid kehtestada madalama künnise, mille alusel määratakse kindlaks järgmised avaliku võimu ülesanded:

a)	lõike 1 punkti 34 alapunkti a alapunktis iii osutatud piirkondlikul või kohalikul tasandil esindatud erakondade juhtorganite liikmed;

b)	lõike 1 punkti 34 alapunkti a alapunktis viii osutatud piirkondlike ja kohalike omavalitsuste juhid.

Liikmesriigid teatavad nimetatud madalamast künnisest komisjonile.

Artikkel 2 4

4. Seoses käesoleva artikli lõike 1 punkti 34 alapunkti a alapunktiga vii, kui see on põhjendatud nende halduskorralduse ja riskiga, võivad liikmesriigid kehtestada madalama künnise nende piirkondlike või kohalike ametiasutuste kontrollitavate ettevõtjate kindlakstegemiseks, kes ei ole määratletud direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõigetes 3, 4, 6 ja 7.

Liikmesriigid teatavad nimetatud madalamast künnisest komisjonile.

Artikkel 2 5

5. Kui see on põhjendatud nende sotsiaalse ja kultuurilise struktuuriga ning riskiga, võivad liikmesriigid kohaldamisala laiendada, et käsitada õdesid ja vendi riikliku taustaga isikute pereliikmetena, nagu on osutatud lõike 1 punkti 35 alapunktis d.

Liikmesriigid teatavad nimetatud laiemast kohaldamisalast komisjonile.

Artikkel 2 Mõisted

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid