+Artikkel 104 Kauplemisportfelli määramine
---+Artikkel 104 1.
---+Artikkel 104 2.
---+Artikkel 104 3.
---+Artikkel 104 4.
---+Artikkel 104 5.
---+Artikkel 104 6.
---+Artikkel 104 7.
---+Artikkel 104 8.
---+Artikkel 104 9.

Artikkel 104 Kauplemisportfelli määramine

-

1. Ülevaade

,
Artikkel 104 1.
Finantsinstitutsioonil on artikli 102 ja käesoleva artikli kohaselt ning oma riskijuhtimissuutlikkust ja -tavasid arvesse võttes selgelt kindlaks määratud põhimõtted ja protseduurid, mille kohaselt määratakse kindlaks, millised positsioonid määratakse omavahendite nõuete arvutamisel kauplemisportfelli. Finantsinstitutsioon dokumenteerib täies ulatuses kõnealuste põhimõtete ja protseduuride järgimise, teeb neile vähemalt kord aastas siseauditi ning teeb auditi tulemused pädevatele asutustele kättesaadavaks.

Finantsinstitutsioonil peab olema sõltumatu riskikontrolli funktsioon, mis hindab pidevalt, kas finantsinstitutsiooni instrumendid on korrektselt määratud kas kauplemisportfelli või kauplemisportfellivälise tegevuse alla.
Artikkel 104 2.

Finantsinstitutsioonid määravad kauplemisportfelli järgmiste instrumentide positsioonid:

a) 

instrumendid, mis vastavad artikli 325 lõigetes 6, 7 ja 8 sätestatud kriteeriumidele alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kaasamiseks;

b) 

instrumendid, millest tuleneks kauplemisportfelliväline krediidi või omakapitali lühike netopositsioon, välja arvatud finantsinstitutsiooni enda kohustused, välja arvatud juhul, kui sellised positsioonid vastavad punktis e osutatud kriteeriumidele;

c) 

väärtpaberite emissiooni tagamise kohustustest tulenevad instrumendid, kui need emissiooni tagamise kohustused on seotud üksnes väärtpaberitega, mis finantsinstitutsioon peaks arvelduspäeval ostma;

d) 

instrumendid, mis on finantsinstitutsiooni suhtes kohaldatava raamatupidamistava kohaselt ühemõtteliselt liigitatud kauplemise eesmärki omavateks;

e) 

turutegemisest tulenevad instrumendid;

f) 

investeerimisfondides kauplemise eesmärgil hoitavad positsioonid, tingimusel et kõnealused investeerimisfondid vastavad vähemalt ühele lõikes 8 sätestatud tingimustest;

g) 

noteeritud aktsiad;

h) 

väärtpaberitega finantseerimise tehingud, mis on seotud kauplemisega;

i) 

optsioonid või muud tuletisinstrumendid, mis sisalduvad kauplemisportfelli mittekuuluvates finantsinstitutsiooni enda kohustustes, mis on seotud krediidiriski või aktsiariskiga.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel on finantsinstitutsioonil omakapitali lühike netopositsioon, kui omakapitali hinna langus toob finantsinstitutsioonile kasumit. Kui krediidimarginaali riski suurenemine või emitendi või emitentide rühma krediidivõimelisuse halvenemine toob finantsinstitutsioonile kasumit, peab finantsinstitutsioonil olema krediidi lühike netopositsioon. Finantsinstitutsioonid jälgivad pidevalt, kas instrumentidest tuleneb kauplemisportfelliväline krediidi lühike netopositsioon või omakapitali lühike netopositsioon.

Esimese lõigu punkti i kohaldamisel eemaldab finantsinstitutsioon optsiooni tunnustega väärtpaberi või muu tuletisinstrumendi oma kauplemisportfellivälistest kohustustest, mis on seotud krediidiriski või aktsiariskiga. Ta määrab optsiooni tunnustega väärtpaberi või muu tuletisinstrumendi kauplemisportfelli ja jätab enda kohustused kauplemisportfelliväliste instrumentide hulka. Kui instrumenti ei ole selle olemuse tõttu võimalik osadeks jagada, määrab finantsinstitutsioon kogu instrumendi kauplemisportfelli. Sellisel juhul dokumenteerib ta igakülgselt sellise käsitluse kasutamise põhjused.
Artikkel 104 3.

Finantsinstitutsioonid ei määra kauplemisportfelli järgmiste instrumentide positsioone:

a) 

väärtpaberistamishoidlasse paigaldatavad instrumendid;

b) 

instrumendid, mis on seotud osalusega kinnisvaras;

c) 

börsil noteerimata aktsiad;

d) 

instrumendid, mis on seotud jae- ja VKEdele antud laenudega;

e) 

positsioonid muudes investeerimisfondides kui need, millele on osutatud lõike 2 punktis f;

f) 

tuletislepingud ja investeerimisfondid, millel on üks või mitu käesoleva lõike punktides a–d osutatud alusvaraks olevat instrumenti;

g) 

instrumendid, mida hoitakse käesoleva lõike punktides a–f ning punktides h ja i osutatud instrumendi ühe või mitme positsiooni konkreetse riski maandamiseks;

h) 

finantsinstitutsiooni enda kohustused, välja arvatud juhul, kui sellised instrumendid vastavad lõike 2 punktis e osutatud kriteeriumidele või lõike 2 kolmandas lõigus osutatud kriteeriumidele;

i) 

instrumendid riskifondides.
Artikkel 104 4.
Erandina lõikest 2 võib finantsinstitutsioon kauplemisportfelliväliseks määrata positsiooni kõnealuse lõike punktides d–i osutatud instrumentides, kui tema pädev asutus selle heaks kiidab. Pädev asutus annab oma heakskiidu, kui finantsinstitutsioon on oma pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendanud, et positsiooni ei hoita kauplemise eesmärgil või selleks, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone.
Artikkel 104 5.
Erandina lõikest 3 võib finantsinstitutsioon määrata kauplemisportfelli positsiooni kõnealuse lõike punktis i osutatud instrumendis, kui tema pädev asutus selle heaks kiidab. Pädev asutus annab oma heakskiidu, kui finantsinstitutsioon on oma pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendanud, et positsiooni hoitakse kauplemise eesmärgil või et sellega maandatakse kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone ning et finantsinstitutsioon vastab vähemalt ühele lõikes 8 selle positsiooni puhul sätestatud tingimustest.
Artikkel 104 6.
Kui finantsinstitutsioon on määranud kauplemisportfelli positsiooni instrumendis, mis ei ole lõike 2 punktis a, b või c osutatud instrument, võib finantsinstitutsiooni pädev asutus nõuda finantsinstitutsioonilt tõendeid sellise määramise põhjendamiseks. Kui finantsinstitutsioon ei esita sobivaid tõendeid, võib tema pädev asutus nõuda, et finantsinstitutsioon määraks selle positsiooni ümber kauplemisportfelliväliseks.
Artikkel 104 7.
Kui finantsinstitutsioon on määranud kauplemisportfelliväliseks positsiooni instrumendis, mis ei ole lõikes 3 osutatud instrument, võib finantsinstitutsiooni pädev asutus nõuda finantsinstitutsioonilt tõendeid sellise määramise põhjendamiseks. Kui finantsinstitutsioon ei esita sobivaid tõendeid, võib tema pädev asutus nõuda, et finantsinstitutsioon määraks selle positsiooni ümber kauplemisportfelli.
Artikkel 104 8.

Finantsinstitutsioon määrab kauplemisportfelli sellise positsiooni investeerimisfondis, millele ei ole osutatud lõike 3 punktis f ning mida hoitakse kauplemise eesmärgil, kui finantsinstitutsioon vastab ühele järgmistest tingimustest:

a) 

finantsinstitutsioon on võimeline hankima investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta piisavalt teavet;

b) 

finantsinstitutsioon ei suuda investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta piisavat teavet hankida, kuid finantsinstitutsioon on teadlik investeerimisfondi volituste sisust ja suudab jälgida investeerimisfondi igapäevaseid noteeritud hindu.
Artikkel 104 9.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et veelgi täpsustada protsessi, mida finantsinstitutsioonid kasutavad lõike 2 punktis b osutatud kauplemisportfelliväliste krediidi või omakapitali lühikeste netopositsioonide arvutamiseks ja jälgimiseks.

EBA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 10. juuliks 2027.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid