+Artikkel 510 Stabiilse netorahastamise nõuded
---+Artikkel 510 1.
---+Artikkel 510 2.
---+Artikkel 510 3.
---+Artikkel 510 4.
---+Artikkel 510 5.
---+Artikkel 510 6.
---+Artikkel 510 9.
---+Artikkel 510 10.
---+Artikkel 510 11.

Artikkel 510 Stabiilse netorahastamise nõuded

-

1. Ülevaade

,
Artikkel 510 1.
EBA esitab 31. detsembriks 2015 komisjonile VI osa III jaotise kohaselt kajastatavate kirjete alusel aruande selle kohta, kas ja kuidas oleks asjakohane tagada, et ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad stabiilseid rahastamisallikaid, sealhulgas hinnangu selle mõju kohta liidus asutatud ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ majandustegevusele ja riskiprofiilile või finantsturgudele või majandusele ja pangalaenudele, pidades eelkõige silmas laenuandmist VKEdele ning kaubanduse rahastamist, sealhulgas laenuandmist ametlike ekspordikrediidikindlustuse skeemide ja vahendaja kaudu rahastamise mudelite (kaasa arvatud hüpoteeklaenude rahastamine neile otseselt vastavate võlakirjade arvelt) alusel. Eelkõige analüüsib EBA stabiilse rahastamise allikate mõju liidu eri pangandusmudelite refinantseerimisstruktuuridele.
Artikkel 510 2.

EBA esitab samuti 31. detsembriks 2015 komisjonile VI osa III jaotise kohaselt kajastatavate kirjete alusel, vastavalt artikli 415 lõike 3 punktis a osutatud ühtsetele vorminõuetele ja pärast ESRBga konsulteerimist aruande meetodite kohta, mida kasutatakse ►C11  finantsinstitutsioonidele ◄ kättesaadava ja neile vajaliku stabiilse rahastamise suuruse määramiseks, ning sellise stabiilse netorahastamise nõuete arvutamise asjakohaste ühtsete määratluste kohta, käsitledes eelkõige järgmist:

a) 

artikli 427 lõikes 1 toodud stabiilse rahastamise allikatele kohaldatavad kategooriad ja kaalud;

b) 

artikli 428 lõikes 1 toodud stabiilse rahastamise vajaduse kindlaksmääramiseks kohaldatavad kategooriad ja kaalud;

c) 

meetodid, mis pakuvad vastavalt vajadusele positiivseid ja negatiivseid stiimuleid, millega soodustada varade, äritegevuse, investeeringute ning ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ endi stabiilsemat pikemaajalist rahastamist;

d) 

vajadus töötada välja erinevad meetodid eri liiki ►C11  finantsinstitutsioonidele ◄ .
Artikkel 510 3.
Komisjon esitab vajaduse korral 31. detsembriks 2016, võttes arvesse lõigetes 1 ja 2 osutatud aruandeid ning arvestades täielikult liidu pangandussektori mitmekesisust, Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku selle kohta, kuidas tagada, et ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad stabiilseid rahastamisallikaid.
Artikkel 510 4.

EBA jälgib II lisas loetletud tuletislepingutega ja krediidituletisinstrumentidega seotud finantseerimisriski katteks nõutava stabiilse rahastamise summat stabiilse netorahastamise kordaja aastase perioodi jooksul, eriti nende tuletislepingutega seotud artikli 428s lõikes 2 ja artikli 428at lõikes 2 sätestatud nimetatud tuletislepingute tulevast finantseerimisriski, ning esitab 28. juuniks 2024 komisjonile aruande selle kohta, kas on võimalik kehtestada suurem nõutava stabiilse rahastamise kordaja või riskitundlikum näitaja. Aruandes hinnatakse vähemalt järgmist:

a) 

võimalus eristada võimendustagatisega ja ilma selleta tuletislepinguid;

b) 

artikli 428s lõikes 2 ja artikli 428at lõikes 2 sätestatud nõude kaotamise, suurendamise või asendamise võimalus;

c) 

võimalus muuta laiaulatuslikumalt artiklis 428d, artikli 428k lõikes 4, artikli 428s lõikes 2, artikli 428ag punktides a ja b, artikli 428ah lõikes 2, artikli 428al lõikes 4, artikli 428at lõikes 2, artikli 428ay punktides a ja b ning artikli 428az lõikes 2 sätestatud tuletislepingute kohtlemist stabiilse netorahastamise kordaja arvutamisel, et kajastada paremini nende lepingutega seotud finantseerimisriski stabiilse netorahastamise kordaja aastase perioodi jooksul;

d) 

kavandatud muudatuste mõju ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ tuletislepingutega seoses nõutava stabiilse rahastamise summale.
Artikkel 510 5.
Kui rahvusvahelised standardid avaldavad mõju II lisas loetletud tuletislepingute ja krediidituletisinstrumentide kohtlemisele stabiilse netorahastamise kordaja arvutamisel, esitab komisjon vajaduse korral ning võttes arvesse lõikes 4 osutatud aruannet, neid rahvusvaheliste standardite muudatusi ja liidu pangandussektori mitmekesisust, Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku selle kohta, kuidas muuta sätteid II lisas loetletud tuletislepingute ja krediidituletisinstrumentide kohtlemise kohta VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja arvutamisel, et võtta paremini arvesse nende tehingutega seotud finantseerimisriski.
Artikkel 510 6.

►M20  EBA jälgib stabiilse rahastamise summat, mida on vaja finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtud väärtpaberitega finantseerimise tehingutega, sealhulgas nende tehingute raames saadud või antud varadega, ja tagamata tehingutega seotud rahastamisriski katmiseks, kui selliste tehingute järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu. EBA esitab komisjonile 31. jaanuariks 2029 ja seejärel iga viie aasta järel aruande kõnealuse stabiilse rahastamise nõude asjakohasuse kohta. Võttes arvesse rahvusvahelisi arenguid ja sarnaste tehingute regulatiivset käsitlemist teistes jurisdiktsioonides, hinnatakse kõnealustes aruannetes vähemalt järgmist: ◄

a) 

võimalus kohaldada finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtavatele ►C10  väärtpaberitega finantseerimise tehingutele ◄ ja finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtud alla kuue kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga tagamata tehingutele suuremaid või väiksemaid stabiilse rahastamise tegureid, et võtta paremini arvesse nende finantseerimisriski stabiilse netorahastamise kordaja aastase perioodi jooksul ja võimalikku negatiivse mõju ülekandumist finantssektorisse kuuluvate klientide vahel;

b) 

võimalus kohaldada artikli 428r lõike 1 punktis g sätestatud käsitlust ►C10  väärtpaberitega finantseerimise tehingutele ◄ , mille tagatiseks on muud liiki vara;

c) 

võimalus kohaldada alternatiivina artikli 428p lõikes 5 sätestatud kohtlemisele stabiilse rahastamise tegureid bilansivälistele kirjetele, mida kasutatakse väärtpaberistamise kaudu finantseerimise tehingutes;

▼M20

d) 

kas finantssektorisse kuuluvate klientide välja antud alla kuue kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga kohustuste (mille suhtes kohaldatakse artikli 428k lõike 3 punkti c kohaselt kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 0 %) ja finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtud alla kuue kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga tehingutest tulenevate varade (mille suhtes kohaldatakse artikli 428r lõike 1 punkti g, artikli 428s lõike 1 punkti b ja artikli 428v punkti a kohaselt nõutava stabiilse rahastamise tegurit 0 %, 5 % või 10 %) erinev käsitlemine on asjakohane;

e) 

väärtpaberitega finantseerimise tehingute (eriti finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtud alla kuue kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga tehingute) puhul suuremate või väiksemate nõutava stabiilse rahastamise tegurite kehtestamise mõju:

i) 

nende tehingute hinnastruktuurile ning

ii) 

nendes tehingutes tagatisena saadud varade, eelkõige riigivõlakirjade ja äriühingute võlakirjade turulikviidsusele;

▼M8

f) 

kavandatud muudatuste mõju selliste ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ tehingute (eriti ►C10  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ , mille järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu ja mille tagatisena saadakse riigivõlakirju) puhul nõutava stabiilse rahastamise summale.
Artikkel 510 9.

EBA jälgib nõutava stabiilse rahastamise summat, mis peab katma ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ tuletislepingute riskimaanduseks hoitavate väärtpaberipositsioonidega seotud rahastamisriski. EBA esitab aruande käsitlemise asjakohasuse kohta 28. juuniks 2023. Aruandes hinnatakse vähemalt järgmist:

a) 

kuidas võib käsitlemine mõjutada investorite võimet hankida varasid ja laenude pakkumist kapitaliturgude liidus;

b) 

võimalus kohaldada korrigeeritud stabiilse rahastamise nõudeid väärtpaberitele, mida hoitakse selleks, et maandada osaliselt või täielikult alustamise tagatise arvel rahastatavate tuletisinstrumentide riske;

c) 

võimalus kohaldada korrigeeritud stabiilse rahastamise nõudeid väärtpaberitele, mida hoitakse selleks, et maandada nende tuletisinstrumentide riske, mida ei rahastata alustamise tagatise arvel.
Artikkel 510 10.
Hiljemalt 28. juuniks 2023 või üks aasta pärast Baseli pangajärelevalve komitee poolt väljatöötatud rahvusvahelistes standardites kokkuleppimist, olenevalt sellest, kumb on varasem, esitab komisjon, kui see on asjakohane ning võttes arvesse lõikes 9 osutatud aruannet, kõiki Baseli pangajärelevalve komitee välja töötatud rahvusvahelisi standardeid, liidu pangandussektori mitmekesisust ja kapitaliturgude liidu eesmärke, Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku selle kohta, kuidas muuta sätteid, mis käsitlevad ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ tuletislepingute riskimaanduseks hoitavate väärtpaberipositsioonide käsitlemist VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja arvutamisel, kui ta peab seda asjakohaseks seoses kehtiva kohtlemise mõjuga ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ stabiilse netorahastamise kordajale ning et võtta paremini arvesse nende tehingutega seotud finantseerimisriski.
Artikkel 510 11.
EBA hindab, kas oleks põhjendatud vähendada nõutava stabiilse rahastamise tegurit seoses väärismetallide (näiteks kuld, hõbe, plaatina, pallaadium) kliirimis- ja arveldusteenuste osutamiseks kasutatavate varadega või väärismetallidega (näiteks kuld, hõbe, plaatina, pallaadium) tehtavate tehingute rahastamiseks kasutatavate varadega tähtajaga kuni 180 päeva. EBA esitab oma aruande komisjonile 28. juuniks 2021.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid