5. osa. Kriteeriumid, mille alusel kontrollitakse, et tagatise suhtes ei ole nõudeõigust ühelgi kolmandal isikul

Direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 13 on sätestatud, et tagatise suhtes ei tohi olla nõudeõigust ühelgi kolmandal isikul. Seega ei tohiks hoiuste tagamise skeemid ja määratud asutused aktsepteerida mis tahes madala riskiga vara, mis on juba koormatud või tagatud pandi või muu pandiõiguse kokkuleppega.

Finantstagatiskokkuleppe alusel tagatiseks antav vara peab olema õiguslikult realiseeritav ilma kõnealusele varale kohaldatavate varasemate nõueteta. Kolmandad isikud ei tohiks saada sekkuda ja esitada edukalt nõudeid panditud varale või sellega seotud mis tahes õiguste kohta.

Selleks tuleks finantstagatiskokkuleppes sätestada, et krediidiasutused võtavad endale kohustuse ja garanteerivad, et tagatisena antud ükski madala riskiga varale ei ole samal ajal nõudeõigust mis tahes kolmandal isikul või see ei ole samal ajal kasutatud tagatisena mis tahes kolmanda isiku kasuks või hoiuste tagamise skeemi suhtes juba olemasoleva kohustuse tagamiseks ning võtavad kohustuse, et pandiõigusel põhineva finantstagatiskokkuleppe ühtegi vara ei anta tagatisena ühelegi kolmandale isikule.