2.2 IKT-strateegia

Käesoleva jaotise alusel peaksid pädevad asutused hindama, kas krediidiasutusel või investeerimisühingul on olemas selline IKT-strateegia, mille üles kohaldab krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan piisavat järelevalvet, mis on kooskõlas äristrateegiaga – eelkõige selleks, et hoida IKT ajakohasena ning kavandada või rakendada olulisi ja keerulisi muutusi IKT valdkonnas –, ning mis toetab krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudelit.

2.2.1 IKT-strateegia arendamine ja sobivus

Pädevad asutused peaksid hindama, kas krediidiasutus või investeerimisühing on IKT-strateegia ettevalmistamiseks ja arendamiseks kehtestanud oma IKTga seotud tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades proportsionaalse raamistiku. Hindamist läbi viies peaksid pädevad asutused arvestama, kas

• a. tegevussuunda(de) kõrgem juhtkond⁵ osaleb krediidiasutuse või investeerimisühingu strateegiliste IKT-prioriteetide määratlemises piisavalt ning IKT-funktsiooni kõrgem juhtkond on omalt poolt teadlik peamiste äristrateegiate ja algatuste arendamisest, kavandamisest ja käivitamisest, et tagada IKT-süsteemide, IKT-teenuste ja IKT-funktsiooni (s.o nende süsteemide juhtimise ja rakendamise eest vastutava talituse) ja äristrateegia pidev kooskõlastamine, ning IKTd ajakohastatakse tõhusalt;
• b. IKT-strateegia on dokumenteeritud ning seda toetavad konkreetsed rakenduskavad, eriti seoses oluliste vahe-eesmärkide ja ressursside (sealhulgas rahaliste vahendite ja inimressursside) kavandamisega, et tagada nende realistlikkus ja võimaldada IKT-strateegia elluviimine;
• c. krediidiasutus või investeerimisühing ajakohastab regulaarselt oma IKT-strateegiat, eriti kui äristrateegia muutub, et tagada IKT ja äritegevuse keskmise pikkusega ja pikaajaliste eesmärkide, kavade ja tegevuste kooskõla, ning
• d. krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan kinnitab IKT-strateegia ja -rakenduskavad ning jälgib nende rakendamist.

2.2.2 IKT-strateegia rakendamine

⁵ Kõrgem juhtkond ja juhtorgan, nagu need on määratletud 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL artikli 3 punktis 7 (juhtorgan) ja artikli 3 punktis 9 (kõrgem juhtkond).

Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu IKT-strateegia nõuab oluliste ja keerukate IKT-süsteemi muutuste või selliste muutuste rakendamist, millel on oluline mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudelile, peaksid pädevad asutused hindama, kas krediidiasutus või investeerimisühing on kehtestanud oma suuruse, IKTga seotud tegevuste ja muudatuste tasemega proportsionaalse kontrolliraamistiku, et toetada IKT-strateegia tõhusat rakendamist. Hindamist läbi viies peaksid pädevad asutused veenduma, kas kontrolliraamistik

• a. hõlmab juhtimisprotsesse (näiteks edusammude ja eelarve järelevalvet ja aruandlust) ning asjaomaseid organeid (näiteks projektijuhtimisbürood, IKT-juhtrühma või samaväärseid organeid), et toetada tõhusalt strateegiliste IKT-programmide rakendamist;
• b. sisaldab strateegiliste IKT-programmide rakendamisega seotud ülesannete ja vastutusalade määratlusi ja jaotust, pöörates erilist tähelepanu oluliste ja keerukate IKT-muutuste korraldamise, juhtimise ja järelevalve peamiste osapoolte kogemusele ning organisatsioonile ja personalile avalduva laiaulatuslikuma mõju haldamisele (näiteks toimetulek muutustele vastuseisuga, koolitus, suhtlus);
• c. kasutab sõltumatuid kontrolli- ja siseauditifunktsioone eesmärgiga tagada kindlus, et IKT-strateegia rakendamisega seotud riskid tuvastatakse, hinnatakse ja maandatakse tõhusalt ning et IKT-strateegia rakendamiseks kasutatav haldusraamistik on tõhus, ning
• d. hõlmab planeerimise ja kavade läbivaatamise protsessi, mis tagab paindlikkuse reageerimisel tuvastatud olulistele probleemidele (näiteks kogetud rakendusprobleemid või viivitused) või välistele arengusuundumustele (näiteks olulised muutused ärikeskkonnas, tehnoloogilised probleemid või uuendused), et tagada strateegilise rakenduskava õigeaegne kohandamine.