+Artikkel 180 2.

Artikkel 180 2.

Jaenõuete puhul kohaldatakse järgmiseid nõudeid:

▼M17

a) 

finantsinstitutsioonid hindavad makseviivituse tõenäosust võlgniku või tehingu reitinguklasside või kogumite lõikes pikaajalise vaatlusperioodi üheaastaste makseviivituse määrade keskmise alusel ning makseviivituse määrasid arvutatakse tehingu tasandil ainult juhul, kui makseviivituse määratlust kohaldatakse artikli 178 lõike 1 teise lõigu kohaselt konkreetse krediidilimiidi tasandil;

▼C2

b) 

makseviivituse tõenäosuse hinnangud võib tuletada ka kogukahju hinnangust ja asjakohastest makseviivitusest tingitud kahjumäärade hinnangutest;

c) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad nõuete reitinguklassidesse või kogumitesse jagamiseks kasutatavaid siseandmeid kahju tunnuste hindamisel esmase teabeallikana. ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada väliseid andmeid (sealhulgas koondatud andmeid) või statistilisi kvantifitseerimise mudeleid, tingimusel et on olemas mõlemad järgmised tugevad seosed:

i) 

seos ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt nõuete reitinguklassidesse või kogumitesse jagamisel kohaldatava protsessi ja väliste andmeallikate poolt kasutatud protsessi vahel ning

ii) 

seos ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ sisemise riskiprofiili ja väliste andmete koosseisu vahel;

d) 

kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ tugineb jaenõuete makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära pikaajalise keskmise hinnangu tuletamisel kogukahju hinnangule ja asjakohasele makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule, peab kogukahju hindamise protsess vastama üldistele makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise standarditele, mis on sätestatud käesolevas osas, ja tulemus peab vastama artikli 181 lõike 1 punktis a sätestatud makseviivitusest tingitud kahjumäära põhimõttele;

▼M17

e) 

olenemata sellest, kas finantsinstitutsioon kasutab makseviivituse tõenäosuse hindamisel väliseid, sisemisi või koondatud andmeallikaid või nende kolme kombinatsiooni, peab kasutatava ajaloolise vaatlusperioodi pikkus olema vähemalt ühe allika puhul vähemalt viis aastat;

▼C2

f) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ teevad kindlaks riskiparameetrite prognoositud muutused krediidiriski positsioonide kehtivusaja jooksul (hooajaline mõju) ja analüüsivad neid.

Ostetud jaenõuete puhul võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutada väliseid ja sisemisi võrdlusandmeid. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad võrdlusalustena kõiki asjakohaseid andmeallikaid.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel põhineb makseviivituse tõenäosus varem täheldatud keskmisel üheaastasel makseviivituse määral.

Esimese lõigu punkti e kohaldamisel, kui kättesaadav vaatlusperiood on mis tahes allika puhul pikem ja need andmed on asjakohased, kasutatakse seda pikemat perioodi. Andmed sisaldavad esinduslikku valimit majandustsükli headest ja halbadest aastatest, mis on riskipositsiooni liigi puhul asjakohased. Finantsinstitutsioonid võivad pädeva asutuse loal kasutada sisereitingute meetodi rakendamisel asjakohaseid kaheaastase perioodi andmeid. Kõnealust perioodi pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra seni, kuni asjaomased andmed hõlmavad vähemalt viit aastat.

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid