Preamble: 1

(1)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 lõikes 3 käsitletakse selliste ettevõtjate gruppide usaldatavusnõuete kohast konsolideerimist, kes on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (2) artikli 22 lõike 7 tähenduses, kui puudub ema- ja tütarettevõtja suhe. Sellistel juhtudel on vaja kindlaks määrata üksus, mille tasandil kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid konsolideeritud alusel. Lisaks peaks sellistel juhtudel kõige sobivam usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise meetod olema direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõigetes 8 ja 9 sätestatud meetod („koondamismeetod“) kooskõlas kõnealuses direktiivis sätestatud eeskirjadega.

(2)

Osaluse korral krediidiasutuses, investeerimisühingus või finantseerimisasutuses, mida juhib konsolideerimisse kaasatud ettevõtja koos ühe või mitme konsolideerimisse kaasamata ettevõtjaga, kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 lõike 4 kohaselt on nõutav proportsionaalne konsolideerimine, tuleks nõuda kõnealuste ettevõtjate ühehäälset nõusolekut otsustega, mis käsitlevad krediidiasutuse, investeerimisühingu või finantseerimisasutuse asjaomast tegevust, et kohaldada usaldatavusnõuete kohast konsolideerimismeetodit, mis on sätestatud kõnealuses sättes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (3) kohastes rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites sätestatud ühiste ettevõtmiste määratlusega.

(3)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 lõike 6 punktides a ja b on osutatud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise järelevalvenõuetele juhul, kui on märkimisväärne mõju ühele või mitmele krediidiasutusele, investeerimisühingule või finantseerimisasutusele, omamata neis sealjuures osalust või muid kapitaliseoseid, ning kui neid krediidiasutusi, investeerimisühinguid või finantseerimisasutusi juhib sama juhtkond, ilma et see tuleneks lepingust või nende asutamislepingust või põhikirjast. Märkimisväärse mõju kindlakstegemiseks peaksid pädevad asutused võtma arvesse mitut märkimisväärse mõju näitajat. Lisaks tuleks otsus sama juhtkonna olemasolu kohta teha üksnes juhul, kui pädeval asutusel on konkreetseid tõendeid selle kohta, et selliste krediidiasutuste, investeerimisühingute või finantseerimisasutuste finants- ja tegevuspoliitika on tegelikult koordineeritud.

(4)

Baseli pangajärelevalve komitee avaldas sekkumisriski tuvastamist ja juhtimist käsitlevad suunised (4), milles on toodud eri näitajad, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid kasutama selle kindlakstegemisel, millised üksused võivad tekitada sekkumisriski. Baseli pangajärelevalve komitee suuniste kohaselt on sekkumisrisk selline risk, mille korral krediidiasutus või investeerimisühing otsustab anda rahalist toetust konsolideerimata üksusele, mis ei ole täielikult või proportsionaalselt konsolideeritud üksus ja mis on stressiolukorras ning kui sellise toetuse andmiseks puuduvad lepingulised kohustused või neid ületatakse. Baseli pangajärelevalve komitee suuniste kohaselt peab krediidiasutus või investeerimisühing olulise sekkumisriski tuvastamise korral määrama kindlaks asjakohased meetmed, lähtudes iga juhtumi puhul eeldatava sekkumistoetuse laadist ja ulatusest. Need meetmed hõlmavad muu hulgas asjaomaste üksuste kaasamist konsolideerimise regulatiivsesse kohaldamisalasse. Kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee suunistega peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud ning pädevad asutused kaaluma eri näitajaid selle üle otsustamisel, kas teatavad ettevõtjad tuleks täielikult või proportsionaalselt konsolideerida vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 lõikele 5, artikli 18 lõike 6 punktile a või artikli 18 lõikele 8, võttes arvesse sekkumisriski, mida need ettevõtjad võivad krediidiasutusele või investeerimisühingule tekitada. Sellest hoolimata peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud kaaluma oma riskijuhtimismenetluste ja sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi raames sekkumisriski maandamiseks ka alternatiivseid meetmeid. Lisaks võivad pädevad asutused kaaluda järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi raames muid meetmeid, et vähendada kõnealustest ettevõtjatest tulenevat võimalikku riski. Riskide kontsentreerumise raamistiku kontekstis on Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) samuti avaldanud suuniseid selliste varipanganduse üksuste suhtes olevate riskipositsioonide piirmäärade kohta, mis tegelevad pangandusega sarnaste tegevustega väljaspool õigusraamistikku (5), ja milles on määratud kindlaks metoodika, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid kasutama, et kehtestada oma siseprotsessidega piirmäärad oma individuaalsetele ja agregeeritud riskipositsioonidele varipanganduse üksuste suhtes.

(5)

Et eelkõige teha kindlaks, kas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 lõike 8 kohane täielik või proportsionaalne konsolideerimine on vajalik selliste tütarettevõtjate või ettevõtjate puhul, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on osalus, kui kõnealune tütarettevõtja või ettevõtja ei ole krediidiasutus, investeerimisühing, finantseerimisasutus või abiettevõtja, ja kui esineb oluline sekkumisrisk, ning tingimusel, et ettevõtja ei ole muu hulgas kindlustus- või edasikindlustusandja või kindlustusvaldusettevõtja, eeldatakse, et pädevad asutused kontrollivad vähemalt teatavaid ettevõtjakategooriaid, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 (6) artikli 2 punktis 2 määratletud eriotstarbelised üksused, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 244 kohaseid krediidiriski olulise osa ülekandmise tingimusi, aga ka sellised ettevõtjad, kes tegelevad mis tahes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 89 lõike 1 punktis b osutatud tegevusega.

(6)

Et tagada kooskõla määruse (EL) nr 575/2013 kohaste omavahendite nõuetega ja vältida alusetute kapitalieeliste kajastamist, tuleks juhul, kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 lõigete 3–6 või artikli 18 lõike 8 kohaselt on nõutav konsolideerimine, arvata konsolideeritud omavahendite hulka esimese taseme põhiomavahendite kirjete ning täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate selliste instrumentide summa, mille on emiteerinud ettevõtjad, kes on kaasatud usaldatavusnõuete kohasesse konsolideerimisse ja keda omavad muud isikud kui sellised ettevõtjad, samuti seotud ülekursi, kohaldades ka kõnealuse määruse artikleid 81–88.

(7)

Käesolev määrus põhineb EBA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(8)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (7) artikli 37 alusel loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,