+Artikkel 20 1

Artikkel 20 1

1.   Kui pädevad asutused hindavad, kas sisemine riskimõõtmise mudel, sh mis tahes hinnastamismudel on varem olnud tõendite kohaselt riskide mõõtmisel mõistlikult täpne ega erine märkimisväärselt mudelitest, mida see finantsinstitutsioon kasutab oma sisemistes riskimõõtmise mudelites, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõike 1 punktis f, siis teevad nad järgmist:

a)

kontrollivad, kas finantsinstitutsioonil on inventuurid ning kas need inventuurid sisaldavad järgmist:

i)

hinnastamisfunktsioonid või -meetodid, mida kasutatakse sisemises riskimõõtmise mudelis, ning hinnastamisfunktsioonid või -meetodid, mida kasutatakse portfelli päevalõpuväärtuse arvutamiseks;

ii)

alapunktis i osutatud iga hinnastamisfunktsiooni või -meetodi puhul selle sisutihe kirjeldus, põhiomadused, eeldused ja peamised parameetrid, kuidas kõnealused funktsioonid, eeldused ja parameetrid kalibreeriti ning kuidas kõnealuseid hinnastamisfunktsioone või -meetodeid rakendatakse;

iii)

iga hinnastamisfunktsiooni või -meetodiga hõlmatud sisemises riskimõõtmise mudelis sisalduvate finantsinstrumentide ja kaupade ulatuse kirjeldus;

iv)

portfelli päevalõpuväärtuse arvutamisel iga hinnastamisfunktsiooni või -meetodiga hõlmatud finantsinstrumentide ja kaupade ulatuse kirjeldus;

v)

üks näitaja või rohkem näitajaid, mida kasutatakse selliste positsioonide olulisuse mõõtmiseks, mille hinnakujunduseks on kasutatud vastavat sisemise riskimõõtmise mudeli hinnastamisfunktsiooni või -meetodit;

vi)

üks näitaja või rohkem näitajaid, mida kasutatakse selliste positsioonide olulisuse mõõtmiseks, mille hinnakujunduseks on kasutatud vastavat portfelli päevalõpuväärtuse arvutamise hinnastamisfunktsiooni või -meetodit;

vii)

sisemises riskimõõtmise mudelis kasutatavate hinnastamisfunktsioonide ja -meetodite ning portfelli päevalõpuväärtuse arvutamiseks kasutatavate hinnastamisfunktsioonide ja -meetodite terviklik ülevaade;

b)

kontrollivad, kas punktis a osutatud inventuure ajakohastatakse vähemalt kord aastas ja kas finantsinstitutsiooni sisemistes põhimõtetes nähakse ette konkreetne ajakohastamine, kui see oleks vajalik inventuurides esitatud teabe märkimisväärsete muutuste tõttu;

c)

kontrollivad, kas kõiki erinevusi päevalõpuväärtuse arvutamiseks kasutatavate hinnastamisfunktsioonide ja sisemises riskimõõtmise mudelis kasutatavate hinnastamisfunktsioonide vahel valideeritakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bj osutatud sisemise valideerimise osana;

d)

hindavad kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise tulemuste ning järeltestimise tulemuste alusel, kas on hinnastamisfunktsioone, milles võib esineda puudusi;

e)

analüüsivad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bj osutatud finantsinstitutsiooni sisemise valideerimise kõige hiljutisemate aruannete järeldusi, mis käsitlevad sisemise riskimõõtmise mudeli täpsust;

f)

analüüsivad järeldusi, mis on esitatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõike 1 punktis h viidatud sisemise riskimõõtmise mudeli täpsust käsitlevates finantsinstitutsiooni sisemise läbivaatamise kõige hiljutisemates aruannetes;

g)

kontrollivad, kas finantsinstitutsioon on dokumenteerinud erinevused sisemise riskimõõtmise mudeli ja nende mudelite vahel, mida finantsinstitutsioon kasutab sisemiseks riskijuhtimiseks sama positsioonide ulatuse puhul, ning kas finantsinstitutsioon suudab neid erinevusi selgitada;

h)

analüüsivad testide tulemusi, mille finantsinstitutsioon on teinud osana oma sisemisest valideerimisest, mille eesmärk on kontrollida, kas sisemise riskimõõtmise mudeli eeldused on sobilikud ning ei ala- ega ülehinda riski, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bj lõike 3 punktis a, eelkõige kauplemisüksuste puhul, millel on suurimad erinevused määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 1a peatüki kohase alternatiivse standardmeetodi põhjal arvutatud omavahendite nõuete ning sisemise riskimõõtmise mudeli põhjal arvutatud omavahendite nõuete vahel.

Punkti d kohaldamisel võivad pädevad asutused vajaduse korral nõuda, et finantsinstitutsioon arvutaks instrumentide ja kaupade kogumi kohta, mille puhul pädev asutus soovib testida hinnastamisfunktsioonide täpsust, riski teoreetilised muutused, millele on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 (10) 2. peatüki 2. jaos, ja hüpoteetilised muutused, millele on osutatud kõnealuse delegeeritud määruse 1. peatüki 2. jaos, ning nõuda, et finantsinstitutsioon põhjendaks nende kahe näitaja tulemuste erinevusi.

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid