1. Kui pädevad asutused hindavad, kas finantsinstitutsiooni andmenõuded vastavad sisemise riskimõõtmise mudeli miinimumnõuetele, mida peetakse riskide mõõtmiseks piisavalt täpseks, nagu on nõutud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõike 1 punktis f, siis kontrollivad nad, kas:
a)
finantsinstitutsioon dokumenteerib oma sisemiste põhimõtete osana mis tahes metoodika, mida kasutatakse puuduvate andmepunktidega aegridade täitmiseks, ning kas kõnealused dokumendid sisaldavad usaldusväärset analüüsi, mille kohaselt kõnealune metoodika ei mõjuta riskitegurite volatiilsust ja korrelatsioone;
b)
kui saadaval on rohkem kui üks metoodika, siis finantsinstitutsioon on kehtestanud objektiivsed kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millist aegridade täitmise metoodikat kasutatakse, ja on dokumenteerinud kõnealused kriteeriumid oma sisemistes põhimõtetes;
c)
finantsinstitutsioon on oma sisemiste põhimõtete osana määranud kindlaks protsessi, mida järgitakse aegridade väärtuste muutmise puhul ja kõnealune protsess hõlmab tehtud muudatuste dokumenteerimist;
d)
finantsinstitutsioon ei filtreeri andmeid, sh ei määra ega jäta välja võõrväärtuste alam- ja ülemväärtusi, v.a juhul, kui finantsinstitutsioon suudab tõendada, et välja jäetud andmepunkt käsitleb väärasid või ebapiisavaid andmeid, ning dokumenteerib sellise väljajätmise;
e)
finantsinstitutsioon teeb korrapäraseid kvaliteedikontrolle aegridade puhul, mida kasutatakse eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamiseks, ning dokumenteerib need kontrollid ja vastavad tulemused;
f)
finantsinstitutsioon analüüsib punktis e osutatud kontrollide osana mõju, mida puuduvad või asendatud andmed ja aegridade saamiseks kasutatud metoodika avaldavad riskitegurite volatiilsusele ja korrelatsioonidele;
g)
finantsinstitutsiooni kasutatud aegridade andmekvaliteet on sobilik.
Pädevad asutused kontrollivad punkti e kohaldamisel, kas finantsinstitutsioon jälgib kõnealuses punktis osutatud kontrollide osana iga aegrea puhul järgmist:
a)
päevade arv, mille andmepunktid olid esialgu puudu ja mis täideti seejärel konkreetse metoodika abil;
b)
päevade arv, mille andmepunktid olid esialgu saadaval ja mis asendati konkreetse metoodika abil;
c)
ilma igapäevaste muutusteta päevade arv;
d)
ilma igapäevaste muutusteta järjestikuste päevade maksimumarv.
2. Lõike 1 punkti g kohaldamisel teevad pädevad asutused järgmist:
a)
nõuavad, et finantsinstitutsioon esitaks oma aegridade ülevaate, mida on kasutatud
,
,
,
,
ja
puhul, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bb, ning stressistsenaariumi riskinäitajate arvutamisel, nagu on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artiklis 7, ning lisavad kõnealusesse ülevaatesse iga kasutatud aegrea kohta järgmise:
i)
varasema vaatlusperioodi päevade koguarv, mida kasutati
,
,
,
,
ja
arvutamiseks, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bb, ja stressistsenaariumi riskinäitajate arvutamiseks, nagu on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artiklis 7;
ii)
aegrea puuduvate andmetega päevade arv, enne kui finantsinstitutsioon teeb mis tahes korrigeerimisi;
iii)
aegrea ilma igapäevaste muutusteta päevade arv, enne kui finantsinstitutsioon teeb mis tahes korrigeerimisi;
iv)
aegrea ilma igapäevaste muutusteta järjestikuste päevade maksimumarv, enne kui finantsinstitutsioon teeb mis tahes korrigeerimisi;
v)
päevade arv, mille andmed olid aegreas esialgu saadaval, aga mille finantsinstitutsioon jättis välja või mida ta muutis enne, kui neid kasutati
,
,
,
,
ja
arvutamiseks, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bb, ja stressistsenaariumi riskinäitajate arvutamiseks, nagu on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artiklis 7;
b)
teevad punktis a osutatud ülevaate põhjal kindlaks aegread, mida kasutati riskitegurite jaoks, mida võib mõjutada kehv andmekvaliteet;
c)
koostavad punktis a osutatud ülevaate põhjal aegridade valimi, mida iseloomustab suur esialgu puuduvate andmepunktide arv, ja võtavad järgmises järjekorras järgmised meetmed:
i)
nõuavad, et finantsinstitutsioon esitaks ainult esialgsete andmepunktidega aegread ja aegread pärast nende täitmist;
ii)
kontrollivad, et aegread on täidetud kooskõlas sisemistes põhimõtetes ette nähtud metoodikatega, nagu on osutatud lõike 1 punktides a ja b, ning et kõnealused metoodikad on juhtumi jaoks sobilikud;
d)
koostavad punktis b osutatud ülevaate põhjal aegridade valimi, mida iseloomustab suur esialgu kättesaadavate andmepunktide arv, mis on asendatud teiste andmepunktidega, ja võtavad järgmises järjekorras järgmised meetmed:
i)
nõuavad, et finantsinstitutsioon esitaks ainult esialgsete andmepunktidega aegread ja aegread pärast seda, kui nende andmepunktid asendati;
ii)
kontrollivad, et andmepunktid on asendatud kooskõlas sisemistes põhimõtetes ette nähtud metoodikatega, nagu on osutatud lõike 1 punktides a ja b, ning et kõnealused metoodikad on juhtumi jaoks sobilikud.
Punkti b kohaldamisel võivad pädevad asutused vajaduse korral kasutada kõnealuses punktis osutatud kindlakstegemise eesmärgil järgmisi näitajaid:
a)
aegread, millel on vähem kui 10 % esialgu kättesaadavaid andmepunkte;
b)
aegread, millel ei ole toimunud igapäevast muutust 20 järjestikuse tööpäeva jooksul;
c)
aegread, millel on muutusteta rohkem kui 20 % päevadest;
d)
aegread, mille puhul on muutunud rohkem kui 50 % esialgu kättesaadavatest andmetest.
Pädevad asutused nõuavad, et finantsinstitutsioon põhjendaks kõnealuste aegridade kasutamist ja asjakohasel juhul annaks teada põhjuse, miks vastav riskitegur on lisatud riskitegurite vähendatud kogumisse, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bc lõike 2 punktides a ja b ning artikli 325bc lõike 3 punktides a ja b.
3. Riskitegurite puhul, mille jaoks kasutatakse asendaja andmeid, teevad pädevad asutused lõikes 2 viidatud asendaja aegridade hindamise, nagu seda kasutatakse
,
,
,
,
ja
arvutamiseks, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bb, ja stressistsenaariumi riskinäitajate arvutamiseks, nagu on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2024/397 artiklis 7.
