Artikkel 39 Valuutariski ja kaubariski kauplemisportfelliväliste omavahendite nõuete arvutamise hindamine

Artikkel 39 1

1. Kui pädevad asutused hindavad finantsinstitutsiooni vastavust määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõike 1 punkti e nõuetele seoses kauplemisportfelliväliste positsioonide tururiski omavahendite nõuete arvutamisega, kontrollivad nad, kas kõnealuses artiklis osutatud sisemistes põhimõtetes täpsustatakse järgmine:

a)	kauplemisportfelliväliste välisvaluuta positsioonide ulatus, mille puhul finantsinstitutsioon arvutab omavahendite nõuded alternatiivse sisemudeli meetodi alusel, ning vajaduse korral teatavate positsioonide sellest ulatusest väljaarvamise põhjus;

b)	kauplemisportfelliväliste kaubapositsioonide ulatus, mille puhul finantsinstitutsioon arvutab omavahendite nõuded alternatiivse sisemudeli meetodi alusel, ning vajaduse korral teatavate positsioonide sellest ulatusest väljaarvamise põhjus;

c)

valuutariskiga, aga kaubariskita positsioonide puhul:

i)

kas väärtus, mida kasutatakse valuutariski omavahendite nõuete arvutamise alusena, on viimane kättesaadav bilansiline väärtus, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artikli 3 lõikes 1, või viimane kättesaadav õiglane väärtus, millele on osutatud kõnealuse delegeeritud määruse artikli 3 lõikes 2, ning kõnealuse väärtuse ümberarvutamise sagedus;

ii)

kas on kauplemisüksusi, mille valuutakursi mittelineaarsete positsioonide puhul kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artikli 3 lõikes 4 ja artikli 5 lõike 1 teises lõigus osutatud meetodit, ning vajaduse korral kõnealuse erandi teatavate kauplemisüksuste puhul kasutamise ja teiste puhul mittekasutamise põhjendus;

d)

kauplemisüksused, mille hüpoteetilised ja tegelikud muutused portfelli väärtuses võrreldes kauplemisportfellivälise positsiooniga, mille suhtes avaldub kaubarisk või nii kaubarisk kui ka valuutarisk, arvutatakse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artikli 5 lõike 2 punktiga a, ning kauplemisüksused, mille muutused arvutatakse kooskõlas kõnealuse delegeeritud määruse artikli 5 lõike 2 punktiga b, ning kõnealuse valiku põhjus.

Artikkel 39 2

2. Kui pädevad asutused hindavad, kas finantsinstitutsiooni sisemudelit rakendatakse kauplemisportfelliväliste positsioonide tururiski omavahendite nõuete arvutamise nõuete puhul terviklikult, nagu on nõutud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõikes 1, siis teevad nad järgmist:

a)

kontrollivad, kas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõike 1 punktis e osutatud sisemiste protsesside abil tagatakse järgmine:

i)	alternatiivse sisemudeli meetodiga hõlmatud kauplemisportfelliväliste positsioonide jälgitavus ning nende bilansiliste ja õiglaste väärtuste õigsus, mida kasutatakse tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artiklites 3 ja 4;

ii)	valuutariski või kaubariskiga kauplemisportfellivälised positsioonid, mis on kirjendatud konkreetsel kuupäeval, on hõlmatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bb osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamisega ja artiklis 325bk osutatud stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamisega;

iii)	mis tahes valuutariski positsioonid, mis tulenevad aruandlusvaluuta muutusest erineval konsolideerimise tasandil („ümberarvestamise risk“), on valuutariskiga positsioonide ulatusega hõlmatud;

iv)	nende välisvaluutapositsioonide nõuetekohane kindlakstegemine, mis vastavad delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artikli 3 lõikes 4 ja artikli 5 lõike 1 teises lõigus osutatud meetodi kasutamise tingimustele, kui finantsinstitutsioon kasutab seda meetodit;

v)	delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artikli 3 lõikes 6 sätestatud tingimustele vastavate kirjete korrektne ja täielik kindlaks tegemine;

b)

kontrollivad nende positsioonide omavahendite nõuete arvutamise puhul, millele avaldub valuutarisk, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artiklis 3, kas:

i)	välisvaluuta positsioone, mille puhul finantsinstitutsioon kasutab delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artikli 3 lõikes 4 ja artikli 5 lõike 1 teises lõigus sätestatud erandit, eristatakse välisvaluuta positsioonidest, mille puhul finantsinstitutsioon seda erandit ei kasuta;

ii)

ajakohastatakse ainult viimase kättesaadava bilansilise või õiglase väärtuse valuutariskitegureid, et teha kindlaks positsiooni väärtus enne tulevase šoki stsenaariumi kohaldamist, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artikli 3 lõikes 3, v.a juhul, kui kasutatakse artikli 3 lõikes 4 osutatud meetodit;

iii)

positsioonide puhul, mille jaoks kasutatakse kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 teises lõigus sätestatud meetodit, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artikli 3 lõikes 4, ajakohastatakse kõiki riskitegureid, et teha kindlaks positsiooni väärtus enne tulevase šoki stsenaariumi kohaldamist;

c)

kontrollivad delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artikli 3 lõikes 6 osutatud tingimustele vastavate kirjete puhul, kas:

i)	kriteeriumid, mille finantsinstitutsioon on määranud kindlaks, et teha kindlaks väärtuse langust põhjustavad sündmused, on varasemate andmete ja sündmuste põhjal sobilikud;

ii)	alapunktis i osutatud kriteeriumid on kooskõlas väärtuse vähenemise riski sisemise riskijuhtimisega;

iii)	pärast alapunktis i osutatud sündmusi tunnustatud väärtuse vähenemise määr tugineb objektiivsele põhjendusele;

d)

kontrollivad omavahendite nõuete arvutamisel positsioonide jaoks, mille puhul esineb kaubarisk või nii kaubarisk kui ka valuutarisk, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artiklis 4, kas tulevaste šokkide stsenaariume kohaldatakse ainult riskitegurite suhtes, mis kuuluvad kauba laia riskitegurite kategooriasse ning vajaduse korral valuuta laia riskitegurite kategooriasse;

e)	kontrollivad, kas hüpoteetilised ja tegelikud muutused, mis on seotud valuutariskiga või kaubariskiga kauplemisportfelliväliste positsioonidega, arvutatakse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artikliga 5.

Punkti a alapunkti iii kohaldamisel kontrollivad pädevad asutused, kuidas finantsinstitutsioon hõlmab sisemise riskimõõtmise mudeliga grupi erinevatest üksustest tulenevad avatud netopositsioonid.

Artikkel 39 3

3. Lõike 2 punkti a alapunkti ii kohaldamisel võivad pädevad asutused kasutada üht järgmisest kahest meetodist:

a)

kontrollivad konkreetse võrdluskuupäeva kauplemisportfelliväliste positsioonide valimi puhul, kas need positsioonid on hõlmatud eeldatava puudujäägi riskinäitajaga või stressistsenaariumi riskinäitajaga väljendatud positsioonide ulatusega kõnealusel võrdluskuupäeval või alternatiivse standardmeetodi positsioonide ulatusega;

b)

nõuavad, et finantsinstitutsioon kooskõlastaks ühelt poolt konkreetse võrdluskuupäeva kauplemisportfellivälised positsioonid ja teiselt poolt kauplemisportfellivälised positsioonid, mis kuuluvad kõnealusel võrdluskuupäeval sisemise riskimõõtmise mudeli kohaldamisalasse ja alternatiivse standardmeetodi kohaldamisalasse.

Artikkel 39 4

4. Pädevad asutused võivad lõike 2 punkti a alapunkti iii kohaldamisel nõuda, et finantsinstitutsioon esitaks positsioonide liigid, mis on kõnealuse mudeliga hõlmatud ning tulenevad varadest ja kohustustest, mis ei tekita tururiski, kui omavahendite nõuded arvutatakse individuaalsel tasandil, aga tekitavad tururiski, kui omavahendite nõuded arvutatakse konsolideeritud tasandil ümberarvestamise riski tõttu.

Artikkel 39 5

5. Lõike 2 punkti a alapunkti v kohaldamisel võivad pädevad asutused nõuda, et finantsinstitutsioon kooskõlastaks kirjed, mille finantsinstitutsioon tegi kindlaks delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artikli 3 lõikes 6 osutatud tingimustele vastavatena omavahendite nõuete arvutamiseks alternatiivse sisemudeli meetodi abil, kirjetega, mis vastavad kõnealustele tingimustele kooskõlas kohaldatava raamatupidamisraamistikuga.

Artikkel 39 6

6. Lõike 2 punkti b kohaldamisel võivad pädevad asutused kauplemisportfelliväliste positsioonide valimi ja eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamise võrdluskuupäeva puhul, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bb, ning stressistsenaariumi riskinäitaja puhul, nagu on osutatud kõnealuse määruse artiklis 325bk, kasutada järgmist hindamismeetodit:

a)

nõuda, et finantsinstitutsioon esitaks järgmiste näitajate loetelu:

i)	riskitegurid, mida kasutatakse sisendina õiglase väärtuse kindlaks määramiseks, mis on omavahendite nõuete arvutamise alus, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artiklis 3;

ii)

alapunktis i osutatud loetellu kantud riskiteguritest need riskitegurid, mille puhul kasutab finantsinstitutsioon määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bb osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamisel või kõnealuse määruse artiklis 325bk osutatud stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamisel tulevaste šokkide stsenaariume;

b)

nõuda, et finantsinstitutsioon esitaks punktis a osutatud riskitegurite väärtuse järgmistel kuupäevadel:

i)	kuupäev, kui määrati kindlaks viimane kättesaadav õiglane väärtus;

ii)	eeldatava puudujäägi riskinäitaja või stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamise võrdluskuupäev;

c)

kontrollida, kas:

i)	positsioonide puhul, mille jaoks ei kasutata delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artikli 3 lõikes 4 sätestatud meetodit, ei ole valuutariski mittekajastavate riskitegurite väärtust punkti b alapunktides i ja ii osutatud kahe kuupäeva vahel ajakohastatud;

ii)	positsioonide puhul, mille jaoks kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artikli 3 lõikes 4 sätestatud meetodit, ajakohastatakse kõigi riskitegurite väärtust punkti b alapunktides i ja ii osutatud kahe kuupäeva vahel;

iii)	punkti a alapunktis ii osutatud riskitegurid käsitlevad ainult valuutariski, olenemata sellest, kas kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artikli 3 lõikes 4 osutatud meetodit.

Artikkel 39 7

7. Lõike 2 punkti b kohaldamisel võivad pädevad asutused määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bb osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja ning kõnealuse määruse artiklis 325bk osutatud stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamise võrdluskuupäeva ja kauplemisportfelliväliste positsioonide valimi puhul kasutada järgmist hindamismeetodit:

a)	hinnata, kuidas finantsinstitutsioon eristab valuutariskitegureid teistest sisenditest, mida kasutatakse positsiooni bilansilise väärtuse kindlaks määramiseks;

b)

nõuda, et finantsinstitutsioon esitaks loetelu punktis a osutatud valuutariskitegurite hulka kuuluvatest riskiteguritest, mille puhul finantsinstitutsioon kasutab tulevaste šokkide stsenaariume määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bb osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamisel või kõnealuse määruse artiklis 325bk osutatud stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamisel;

c)

hankida järgmistel kuupäevadel valuutariskitegurite ja muude sisendite väärtuse, mida kasutatakse bilansilise väärtuse kindlaks tegemiseks:

i)	kuupäev, kui määrati kindlaks viimane kättesaadav bilansiline väärtus;

ii)	eeldatava puudujäägi riskinäitaja ja stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamise võrdluskuupäev;

d)

kontrollida, kas:

i)	positsioonide puhul, mille jaoks ei kasutata delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artikli 3 lõikes 4 sätestatud meetodit, ei ole valuutariski mittekajastavate väärtuse hindamise sisendeid punkti c alapunktides i ja ii osutatud kahe kuupäeva vahel ajakohastatud;

ii)	positsioonide puhul, mille jaoks kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artikli 3 lõikes 4 sätestatud meetodit, on ajakohastatud väärtuse hindamise sisendeid, sh valuutariskitegureid, punkti c alapunktides i ja ii osutatud kahe kuupäeva vahel;

iii)	punktis b osutatud riskitegurid käsitlevad ainult valuutariski, olenemata sellest, kas kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artikli 3 lõikes 4 osutatud meetodit.

Artikkel 39 8

8. Lõike 2 punkti d kohaldamisel võivad pädevad asutused ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bb osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja ning kõnealuse määruse artiklis 325bk osutatud stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamise võrdluskuupäeva ja kauplemisportfelliväliste positsioonide valimi puhul kasutada järgmist hindamismeetodit:

a)

nõuda, et finantsinstitutsioon esitaks järgmiste näitajate loetelu:

i)	riskitegurid, mida kasutatakse sisendina omavahendite nõuete arvutamise aluseks oleva õiglase väärtuse kindlaks määramiseks, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artiklis 4;

ii)

punktis a osutatud loetellu kantud riskiteguritest need riskitegurid, mille puhul finantsinstitutsioon kasutab määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bb osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamisel tulevase šoki stsenaariumi või kõnealuse määruse artiklis 325bk osutatud stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamisel tulevase šoki äärmuslikku stsenaariumi;

b)	kontrollida, kas punkti a alapunktis ii osutatud loetelus on ainult kaubariski ja vajaduse korral valuutariski kajastavad riskitegurid.

Artikkel 39 9

9. Lõike 2 punkti e kohaldamisel võivad pädevad asutused kasutada kauplemisportfelliväliste positsioonide valimi puhul järgmist hindamismeetodit:

a)	nõuda, et finantsinstitutsioon esitaks väärtuse hindamise sisendite kirjelduse, mida kasutatakse positsiooni bilansilise või õiglase väärtuse kindlaksmääramiseks;

b)

nõuda, et finantsinstitutsioon esitaks kõnealuste väärtuse hindamise sisendite väärtused määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bf osutatud VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse arvutamisele järgneva päeva lõpus ja eelmise päeva lõpus, nagu seda kasutatakse portfelli väärtuse hüpoteetiliste ja tegelike muutuste arvutamiseks;

c)	kontrollida olenevalt hinnatavast positsioonist, kas väärtusi ajakohastatakse või need jäetakse muutumatuks, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2023/1577 artikli 5 lõikes 2.

Artikkel 39 Valuutariski ja kaubariski kauplemisportfelliväliste omavahendite nõuete arvutamise hindamine

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid