+Artikkel 19a 3.

Artikkel 19a 3.

Kui see on kohaldatav, peab lõigetes 1 ja 2 osutatud teave sisaldama andmeid ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela, sealhulgas toodete ja teenuste, tema ärisuhete ja tarneahela kohta.

Kolmandas, neljandas ja viiendas lõigus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„aruandev ettevõtja“ – ettevõtja, kes peab esitama aruande vastavalt käesoleva artikli lõikele 1;

b) 

„kaitstud ettevõtja“ – ettevõtja,

i) 

kelle keskmine töötajate arv eelnenud aruandeaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 1 000  töötajat ning

ii) 

kes kuulub aruandva ettevõtja väärtusahelasse;

c) 

„vabatahtlikud standardid“ – artiklis 29ca osutatud vabatahtlikuks kasutamiseks mõeldud standardid.

Et kindlaks määrata, kas nende väärtusahelasse kuuluvad ettevõtjad on kaitstud ettevõtjad, võivad aruandvad ettevõtjad tugineda nende ettevõtjate endi esitatud kinnitustele. Aruandvatelt ettevõtjatelt ei nõuta sellises enda kinnituses sisalduva teabe kontrollimiseks meetmete võtmist. Aruandev ettevõtja ei või siiski ettevõtja enda kinnitusele tugineda, kui ta teab või kui võib põhjendatult eeldada, et ta teab, et see on ilmselgelt väär.

Kaitstud ettevõtjatel on õigus käesoleva direktiiviga nõutava kestlikkusaruandluse eesmärgil esitatud taotluse korral keelduda esitamast teavet, mis ületab vabatahtlikes standardites sätestatud teavet. Lisaks:

a) 

lepinguliste ja muude kokkulepete kehtestamisel käesoleva direktiivi kestlikkusaruandluse nõuete täitmiseks ei nõua aruandvad ettevõtjad kaitstud ettevõtjatelt vabatahtlikes standardites sätestatud teavet ületava teabe esitamist;

b) 

ükski punktiga a vastuolus olev lepingutingimus ei ole siduv, kuid see ei mõjuta siiski lepingu ülejäänud sätete siduvat iseloomu;

c) 

kui aruandev ettevõtja käesolevas direktiivis nõutud kestlikkusaruandluse eesmärgil nõuab otseselt või kaudselt kaitstud ettevõtjatelt teavet ja kui osa sellest teabest või kogu see teave ületab vabatahtlikes standardites sätestatud teavet, tagab kõnealune aruandev ettevõtja, et kaitstud ettevõtjaid teavitatakse järgmisest:

i) 

milline teave ületab vabatahtlikes standardites sätestatud teavet ning

ii) 

kaitstud ettevõtjate seaduslikust õigusest keelduda selle teabe esitamisest;

d) 

aruandvad ettevõtjad, kes esitavad vajaliku teabe väärtusahela kohta, ilma et nad saaksid kaitstud ettevõtjatelt sellist teavet, mis ületab vabatahtlikes standardites sätestatud teavet, loetakse esimeses lõigus sätestatud väärtusahelat käsitleva teabe esitamise kohustuse täitnuks.

Ükski neljanda lõigu säte:

a) 

ei mõjuta teabenõudeid, mis esitatakse muul kui käesoleva direktiiviga nõutava kestlikkusaruandluse eesmärgil, kaasa arvatud nõuded, mille eesmärk on täita liidu nõudeid ettevõtjatele hoolsuskohustuse täitmise kohta, ning

b) 

ei kehtesta ega tähenda väärtusahelasse kuuluvate ettevõtjate jaoks kohustust esitada kestlikkusteavet.

Esimese kolme aasta jooksul, mil ettevõtjale kohaldatakse lõike 1 kohaselt kestlikkusteabe esitamise nõudeid, ja juhul, kui kogu vajalik teave väärtusahela kohta ei ole kättesaadav, selgitab ettevõtja, mida ta on teinud, et oma väärtusahela kohta vajalikku teavet saada, põhjusi, miks kogu vajalikku teavet ei ole saadud, ja seda, kuidas ta kavatseb edaspidi kogu vajaliku teabe saada. Pärast selle kolmeaastase üleminekuperioodi möödumist kasutab ettevõtja väärtusahelat käsitleva teabe aruandlusnõuete täitmiseks teavet, mis on saadud otse tema väärtusahelasse kuuluvatelt ettevõtjatelt, või asjakohasel juhul hinnanguid selle teabe kohta.

Kui see on kohaldatav, peab lõigetes 1 ja 2 osutatud teave sisaldama ka viiteid muule teabele, mis on esitatud artikli 19 kohases tegevusaruandes, ja aruandeaasta finantsaruannetes esitatud summadele ning lisaselgitusi nende kohta.

Lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe esitamisel võivad ettevõtjad jätta esitamata järgmise teabe:

a) 

erandjuhtudel teave, mille avalikustamine kahjustaks tõsiselt ettevõtja äripositsiooni, kui täidetud on järgmised tingimused:

i) 

sellise teabe esitamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist ettevõtja arengust, tulemustest ja positsioonist või tema peamistest riskidest või peamisest mõjust;

ii) 

ettevõtja on kindlaks teinud, et teavet ei ole võimalik avalikustada viisil, mis võimaldaks tal täita avalikustamisnõude eesmärke ilma oma äripositsiooni tõsiselt kahjustamata, näiteks koondtasandil;

iii) 

ettevõtja avalikustab asjaolu, et ta on kasutanud käesolevas lõigus sätestatud erandit, ning

iv) 

ettevõtja hindab igal aruandekuupäeval uuesti, kas teabe võib endiselt esitamata jätta;

b) 

teave, mis puudutab intellektuaalset kapitali, intellektuaalomandit, oskusteavet, tehnoloogilist teavet või innovatsiooni tulemusi, mis kvalifitseeruks ärisaladuseks, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/943 ( 13 ) artikli 2 punktis 1, kui täidetud on järgmised tingimused:

i) 

ettevõtja avalikustab asjaolu, et ta on kasutanud käesolevas lõigus sätestatud erandit, ning

ii) 

ettevõtja hindab igal aruandekuupäeval uuesti, kas teabe võib endiselt esitamata jätta;

c) 

salastatud teave, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2418 ( 14 ) artikli 2 punktis 7, kui täidetud on järgmised tingimused:

i) 

ettevõtja avalikustab asjaolu, et ta on kasutanud käesolevas lõigus sätestatud erandit, ning

ii) 

ettevõtja hindab igal aruandekuupäeval uuesti, kas teabe võib endiselt esitamata jätta;

d) 

muu teave, mida tuleb kaitsta loata juurdepääsu või avalikustamise eest muudes liidu või riigisisestes õigusaktides sätestatud kohustuste tõttu või et kaitsta füüsilise isiku privaatsust või turvalisust või juriidilise isiku turvalisust, kui täidetud on järgmised tingimused:

i) 

ettevõtja avalikustab asjaolu, et ta on kasutanud käesolevas lõigus sätestatud erandit, ning

ii) 

ettevõtja hindab igal aruandekuupäeval uuesti, kas teabe võib endiselt esitamata jätta.

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid