Bilanzrichtlinie – Artikkel 19a Kestlikkusaruanded

Artikkel 19a 1.

►M8 Ettevõtjad, kellel bilansipäeval on netokäive üle 450 000 000 euro ja keskmine töötajate arv töötaja aruandeaasta jooksul üle 1 000 , lisavad oma tegevusaruandesse teabe, mis on vajalik, et saada ülevaade ettevõtja mõjust kestlikkusaspektidele, ja teabe, mis on vajalik, et saada ülevaade sellest, kuidas kestlikkusaspektid mõjutavad ettevõtja arengut, tulemusi ja positsiooni. ◄

Esimeses lõigus osutatud teave peab olema tegevusaruandes selgelt tuvastatav ja esitatud tegevusaruande eraldiseisvas osas.

Artikkel 19a 2.

Lõikes 1 osutatud teave peab sisaldama järgmist:

a)

ettevõtja ärimudeli ja strateegia lühikirjeldus, sealhulgas

i)

ettevõtja ärimudeli ja strateegia vastupanuvõime kestlikkusaspektidega seotud riskidele;

ii)

ettevõtja kestlikkusaspektidest tulenevad võimalused;

iii)

ettevõtja plaanid tagada (sealhulgas kavandatud meetmed ja nendega seotud finants- ja investeerimiskavad) oma ärimudeli ja strateegia kooskõla üleminekuga kestlikule majandusele ja globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohase 12. detsembril 2015 vastu võetud Pariisi kokkuleppega (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 ( 12 ), ning, kui see on kohane, teave ettevõtja kokkupuute kohta söe, nafta ja gaasiga seotud tegevusega;

iv)

kuidas ettevõtja ärimudelis ja strateegias võetakse arvesse ettevõtja sidusrühmade huve ja ettevõtja mõju kestlikkusaspektidele;

v)

kuidas ettevõtja strateegiat on rakendatud seoses kestlikkusaspektidega;

b)

ettevõtja kestlikkusaspektidega seotud tähtajaliste eesmärkide kirjeldus, sealhulgas asjakohasel juhul kasvuhoonegaaside heite vähendamise absoluutsed eesmärgid vähemalt 2030. ja 2050. aastaks, edusammud, mida ettevõtja on nende eesmärkide saavutamisel teinud ning selgitus selle kohta, kas ettevõtja keskkonnateguritega seotud eesmärgid põhinevad veenvatel teaduslikel tõenditel;

c)

haldus-, juht- ja järelevalveorganite kestlikkusaspektidega seotud rolli kirjeldus ning nende eksperditeadmised ja oskused selle rolli täitmiseks või juurdepääs sellistele eksperditeadmistele ja oskustele;

d)

ettevõtja kestlikkusaspekte käsitleva poliitika kirjeldus;

e)

teave selle kohta, kas on olemas kestlikkusaspektidega seotud stimuleerimiskavad, mida pakutakse haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele;

f)

järgmiste aspektide kirjeldus:

i)

ettevõtja rakendatud hoolsuskohustuse täitmise menetlus seoses kestlikkusaspektidega ja, kui see on kohaldatav, kooskõlas liidu ettevõtjatele kehtestatud hoolsuskohustuse täitmise nõuetega;

ii)

peamised tegelikud või võimalikud kahjulikud mõjud, mis on seotud ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sealhulgas toodete ja teenuste, ärisuhete ja tarneahelaga, meetmed, mis on võetud sellise mõju ja muu kahjuliku mõju kindlakstegemiseks ja seiramiseks, mida ettevõtja on kohustatud kindlaks tegema kooskõlas liidu ettevõtjatele kehtestatud hoolsuskohustuse täitmise nõuetega;

iii)

meetmed, mida ettevõtja on võtnud tegelike või võimalike kahjude ennetamiseks, leevendamiseks, heastamiseks või kahjuliku mõju avaldamise lõpetamiseks, ja selliste meetmete tulemus;

g)

ettevõtja kestlikkusaspektidega seotud peamiste riskide kirjeldus, sealhulgas peamiste valdkondade kirjeldus, kus need küsimused ettevõtjat mõjutavad, ja kuidas ettevõtja neid riske juhib;

h)

punktides a–g osutatud avalikustamise seisukohast olulised näitajad.

Ettevõtjad annavad aru protsessist, mida rakendati, et teha kindlaks teave, mille nad on lisanud tegevusaruandesse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1. Käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud teave peab sisaldama teavet lühikese, keskmise ja pika perioodi kohta, kui see on asjakohane.

Artikkel 19a 3.

Kui see on kohaldatav, peab lõigetes 1 ja 2 osutatud teave sisaldama andmeid ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela, sealhulgas toodete ja teenuste, tema ärisuhete ja tarneahela kohta.

Kolmandas, neljandas ja viiendas lõigus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„aruandev ettevõtja“ – ettevõtja, kes peab esitama aruande vastavalt käesoleva artikli lõikele 1;

b)

„kaitstud ettevõtja“ – ettevõtja,

i)

kelle keskmine töötajate arv eelnenud aruandeaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 1 000 töötajat ning

ii)

kes kuulub aruandva ettevõtja väärtusahelasse;

c)

„vabatahtlikud standardid“ – artiklis 29ca osutatud vabatahtlikuks kasutamiseks mõeldud standardid.

Et kindlaks määrata, kas nende väärtusahelasse kuuluvad ettevõtjad on kaitstud ettevõtjad, võivad aruandvad ettevõtjad tugineda nende ettevõtjate endi esitatud kinnitustele. Aruandvatelt ettevõtjatelt ei nõuta sellises enda kinnituses sisalduva teabe kontrollimiseks meetmete võtmist. Aruandev ettevõtja ei või siiski ettevõtja enda kinnitusele tugineda, kui ta teab või kui võib põhjendatult eeldada, et ta teab, et see on ilmselgelt väär.

Kaitstud ettevõtjatel on õigus käesoleva direktiiviga nõutava kestlikkusaruandluse eesmärgil esitatud taotluse korral keelduda esitamast teavet, mis ületab vabatahtlikes standardites sätestatud teavet. Lisaks:

a)

lepinguliste ja muude kokkulepete kehtestamisel käesoleva direktiivi kestlikkusaruandluse nõuete täitmiseks ei nõua aruandvad ettevõtjad kaitstud ettevõtjatelt vabatahtlikes standardites sätestatud teavet ületava teabe esitamist;

b)

ükski punktiga a vastuolus olev lepingutingimus ei ole siduv, kuid see ei mõjuta siiski lepingu ülejäänud sätete siduvat iseloomu;

c)

kui aruandev ettevõtja käesolevas direktiivis nõutud kestlikkusaruandluse eesmärgil nõuab otseselt või kaudselt kaitstud ettevõtjatelt teavet ja kui osa sellest teabest või kogu see teave ületab vabatahtlikes standardites sätestatud teavet, tagab kõnealune aruandev ettevõtja, et kaitstud ettevõtjaid teavitatakse järgmisest:

i)

milline teave ületab vabatahtlikes standardites sätestatud teavet ning

ii)

kaitstud ettevõtjate seaduslikust õigusest keelduda selle teabe esitamisest;

d)

aruandvad ettevõtjad, kes esitavad vajaliku teabe väärtusahela kohta, ilma et nad saaksid kaitstud ettevõtjatelt sellist teavet, mis ületab vabatahtlikes standardites sätestatud teavet, loetakse esimeses lõigus sätestatud väärtusahelat käsitleva teabe esitamise kohustuse täitnuks.

Ükski neljanda lõigu säte:

a)

ei mõjuta teabenõudeid, mis esitatakse muul kui käesoleva direktiiviga nõutava kestlikkusaruandluse eesmärgil, kaasa arvatud nõuded, mille eesmärk on täita liidu nõudeid ettevõtjatele hoolsuskohustuse täitmise kohta, ning

b)

ei kehtesta ega tähenda väärtusahelasse kuuluvate ettevõtjate jaoks kohustust esitada kestlikkusteavet.

Esimese kolme aasta jooksul, mil ettevõtjale kohaldatakse lõike 1 kohaselt kestlikkusteabe esitamise nõudeid, ja juhul, kui kogu vajalik teave väärtusahela kohta ei ole kättesaadav, selgitab ettevõtja, mida ta on teinud, et oma väärtusahela kohta vajalikku teavet saada, põhjusi, miks kogu vajalikku teavet ei ole saadud, ja seda, kuidas ta kavatseb edaspidi kogu vajaliku teabe saada. Pärast selle kolmeaastase üleminekuperioodi möödumist kasutab ettevõtja väärtusahelat käsitleva teabe aruandlusnõuete täitmiseks teavet, mis on saadud otse tema väärtusahelasse kuuluvatelt ettevõtjatelt, või asjakohasel juhul hinnanguid selle teabe kohta.

Kui see on kohaldatav, peab lõigetes 1 ja 2 osutatud teave sisaldama ka viiteid muule teabele, mis on esitatud artikli 19 kohases tegevusaruandes, ja aruandeaasta finantsaruannetes esitatud summadele ning lisaselgitusi nende kohta.

Lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe esitamisel võivad ettevõtjad jätta esitamata järgmise teabe:

a)

erandjuhtudel teave, mille avalikustamine kahjustaks tõsiselt ettevõtja äripositsiooni, kui täidetud on järgmised tingimused:

i)

sellise teabe esitamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist ettevõtja arengust, tulemustest ja positsioonist või tema peamistest riskidest või peamisest mõjust;

ii)

ettevõtja on kindlaks teinud, et teavet ei ole võimalik avalikustada viisil, mis võimaldaks tal täita avalikustamisnõude eesmärke ilma oma äripositsiooni tõsiselt kahjustamata, näiteks koondtasandil;

iii)

ettevõtja avalikustab asjaolu, et ta on kasutanud käesolevas lõigus sätestatud erandit, ning

iv)

ettevõtja hindab igal aruandekuupäeval uuesti, kas teabe võib endiselt esitamata jätta;

b)

teave, mis puudutab intellektuaalset kapitali, intellektuaalomandit, oskusteavet, tehnoloogilist teavet või innovatsiooni tulemusi, mis kvalifitseeruks ärisaladuseks, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/943 ( 13 ) artikli 2 punktis 1, kui täidetud on järgmised tingimused:

i)

ettevõtja avalikustab asjaolu, et ta on kasutanud käesolevas lõigus sätestatud erandit, ning

ii)

ettevõtja hindab igal aruandekuupäeval uuesti, kas teabe võib endiselt esitamata jätta;

c)

salastatud teave, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2418 ( 14 ) artikli 2 punktis 7, kui täidetud on järgmised tingimused:

i)

ettevõtja avalikustab asjaolu, et ta on kasutanud käesolevas lõigus sätestatud erandit, ning

ii)

ettevõtja hindab igal aruandekuupäeval uuesti, kas teabe võib endiselt esitamata jätta;

d)

muu teave, mida tuleb kaitsta loata juurdepääsu või avalikustamise eest muudes liidu või riigisisestes õigusaktides sätestatud kohustuste tõttu või et kaitsta füüsilise isiku privaatsust või turvalisust või juriidilise isiku turvalisust, kui täidetud on järgmised tingimused:

i)

ettevõtja avalikustab asjaolu, et ta on kasutanud käesolevas lõigus sätestatud erandit, ning

ii)

ettevõtja hindab igal aruandekuupäeval uuesti, kas teabe võib endiselt esitamata jätta.

Artikkel 19a 4.

Ettevõtjad esitavad käesoleva artikli lõigetes 1–3 osutatud teabe kooskõlas artikli 29b kohaselt vastu võetud kestlikkusaruandluse standarditega.

Artikkel 19a 5.

Ettevõtja juhtkond teavitab töötajate esindajaid asjakohasel tasandil ja arutab nendega asjakohast teavet ning kestlikkusteabe saamise ja kontrollimise vahendeid. Kui see on kohaldatav, edastatakse töötajate esindajate arvamus asjaomastele haldus-, juht- või järelevalveorganitele.

Artikkel 19a 8.

Käesoleva artikli lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid täitvaid ettevõtjaid ja käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud erandit kasutavaid ettevõtjaid käsitatakse nii, et nad täidavad artikli 19 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud nõuet.

Artikkel 19a 9.

Kui käesoleva lõike teises lõigus sätestatud tingimused on täidetud, vabastatakse ettevõtja, kes on ühtlasi tütarettevõtja, käesoleva artikli lõigetes 1–4 sätestatud kohustuste täitmisest (edaspidi „kohustuse täitmisest vabastatud tütarettevõtja“), kui selline ettevõtja ja tema tütarettevõtjad on lisatud emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruandesse, mis on koostatud vastavalt artiklitele 29 ja 29a. Ettevõtja, kes on ühtlasi kolmandas riigis asuva emaettevõtja tütarettevõtja, on samuti vabastatud käesoleva artikli lõigetes 1–4 sätestatud kohustuste täitmisest, kui selline ettevõtja ja tema tütarettevõtjad on lisatud nimetatud kolmandas riigis asutatud emaettevõtja konsolideeritud kestlikkusaruandesse ja kui konsolideeritud kestlikkusaruanded koostatakse kooskõlas artikli 29b kohaselt vastu võetud kestlikkusaruandluse standarditega või nende kestlikkusaruandluse standarditega samaväärsel viisil, nagu on kindlaks määratud kooskõlas kestlikkusaruandluse standardite samaväärsust käsitleva rakendusaktiga, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ ( 15 ) artikli 23 lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt.

Esimeses lõigus osutatud erandit kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a)

kohustuse täitmisest vabastatud tütarettevõtja tegevusaruanne sisaldab kogu järgmist teavet:

i)

emaettevõtja nimi ja registrijärgne asukoht, kes esitab teavet kontserni tasandil vastavalt käesolevale artiklile või viisil, mis on samaväärne käesoleva direktiivi artikli 29b kohaselt vastu võetud kestlikkusaruandluse standarditega, nagu on kindlaks määratud kooskõlas kestlikkusaruandluse standardite samaväärsust käsitleva rakendusaktiga, mis on vastu võetud vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 23 lõike 4 kolmandale lõigule;

ii)

veebilingid käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruandele või, kui see on kohaldatav, emaettevõtja konsolideeritud kestlikkusaruandele ning käesoleva direktiivi artikli 34 lõike 1 teise lõigu punktis aa osutatud kindlust andvale arvamusele või käesoleva lõigu punktis b osutatud kindlust andvale arvamusele;

iii)

teave selle kohta, et ettevõtja on vabastatud käesoleva artikli lõigetes 1-4 sätestatud kohustuste täitmisest;

b)

kui emaettevõtja on asutatud kolmandas riigis, avaldatakse tema konsolideeritud kestlikkusaruanne ja selle aruande kohta esitatud kindlust andev arvamus, mida on väljendanud üks või mitu isikut või äriühingut, kellel on vastavalt nimetatud emaettevõtja suhtes kohaldatavale õigusele õigus esitada kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kohta arvamus, kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 30 ja liikmesriigi õigusega, mis reguleerib kohustuse täitmisest vabastatud tütarettevõtja tegevust;

c)

kui emaettevõtja on asutatud kolmandas riigis, lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 ( 16 ) artiklis 8 sätestatud avalikustatav teave, mis hõlmab liidus asutatud ja kohustuse täitmisest vabastatud tütarettevõtja ja tema tütarettevõtjate tegevust, kohustuse täitmisest vabastatud tütarettevõtja tegevusaruandesse või kolmandas riigis asutatud emaettevõtja tehtud konsolideeritud kestlikkusaruandesse.

Liikmesriik, kelle õigus reguleerib kohustuse täitmisest vabastatud tütarettevõtja tegevust, võib nõuda, et emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruanne või, kui see on kohaldatav, konsolideeritud kestlikkusaruanne avaldatakse keeles, mida see liikmesriik aktsepteerib, ning et esitataks vajalikud tõlked sellesse keelde. Kinnitamata tõlge peab sisaldama sellekohast märget.

Ettevõtjad, kes on artikli 37 kohaselt tegevusaruande koostamisest vabastatud, ei ole kohustatud esitama käesoleva lõike teise lõigu punkti a alapunktides i–iii osutatud teavet, tingimusel et sellised ettevõtjad avaldavad konsolideeritud tegevusaruande kooskõlas artikliga 37.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel ja kui kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 10, käsitatakse käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 3 esimese lõigu punktis b osutatud krediidiasutusi, kes on püsivalt seotud keskasutusega, kes teostab nende üle järelevalvet määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 sätestatud tingimustel, keskasutuse tütarettevõtjatena.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel käsitatakse käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 3 esimese lõigu punktis a osutatud kindlustusandjaid, kes kuuluvad kontserni direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud finantssuhte alusel ning kelle suhtes kohaldatakse kontserni järelevalvet vastavalt nimetatud direktiivi artikli 213 lõike 2 punktidele a–c, kõnealuse kontserni emaettevõtja tütarettevõtjatena.

Artikkel 19a 10.

Lõikes 9 sätestatud erandit kohaldatakse ka avaliku huvi üksuste suhtes, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva artikli nõudeid.

Artikkel 19a Kestlikkusaruanded

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid