Europäisches Klimagesetz – Artikkel 4 Liidu kliimaalased vahe-eesmärgid

Artikkel 4 1.

Artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks on liidu siduv 2030. aasta kliimaeesmärk vähendada liidus kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

Esimeses lõigus osutatud eesmärgi saavutamisel seavad asjakohased liidu institutsioonid ja liikmesriigid prioriteediks vähendada kiiresti ja prognoositavalt kasvuhoonegaaside heidet ning samal ajal suurendada nende sidumist looduslikes neeldajates.

Selleks et tagada piisavate leevendusmeetmete võtmine kuni 2030. aastani ja ilma et see piiraks lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide läbivaatamist, piiratakse käesoleva määruse kohaldamisel netosidumise panust liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamisse 225 miljoni CO2 ekvivalenttonnini. Selleks et suurendada liidus süsiniku neeldumist kooskõlas eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, püüab liit saavutada 2030. aastaks suurema süsiniku netoneeldumise mahu.

Artikkel 4 2.

Komisjon vaatab 30. juuniks 2021 läbi asjakohased liidu õigusaktid, et oleks võimalik saavutada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eesmärk ja artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärk, ning kaalub kooskõlas aluslepingutega vajalike meetmete võtmist, sealhulgas seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist.

Esimeses lõigus osutatud läbivaatamise ning tulevaste läbivaatamiste käigus hindab komisjon eelkõige seda, kas liidu õiguses on ette nähtud asjakohased vahendid ja stiimulid vajalike investeeringute tegemiseks, ning esitab vajaduse korral ettepanekuid meetmete võtmiseks.

Pärast komisjoni seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist jälgib komisjon eri ettepanekutega seotud seadusandlikke menetlusi ning võib esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas nende seadusandlike menetluste eeldatav tulemus koos käsitletuna aitaks saavutada lõikes 1 sätestatud eesmärgi. Kui eeldatav tulemus ei annaks tulemusi kooskõlas lõikes 1 sätestatud eesmärgiga, võib komisjon astuda kooskõlas aluslepingutega vajalikke samme, sealhulgas võtta vastu seadusandlikke ettepanekuid.

Artikkel 4 3.

Artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks on liidu siduv 2040. aasta kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) 2040. aastaks 90 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

Artikkel 4 4.

Pidades silmas 2030. aasta järgset ajavahemikku, vaatab komisjon läbi asjakohased liidu õigusaktid, et oleks võimalik saavutada käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud eesmärk ja artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärk, ning kaalub asjakohasel juhul ja üksikasjalikele mõjuhinnangutele tuginedes vajalike meetmete võtmist kooskõlas aluslepingutega.

Komisjon jätkab tugiraamistikuga seotud algatuste tugevdamist ja seab eesmärgiks kiirendada nende vastuvõtmist ja rakendamist, et tagada mõjutatud juriidiliste ja füüsiliste isikute, näiteks Euroopa tööstuse ja kodanike toetamiseks vajalikud tingimused kogu ülemineku jooksul, et saavutada käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 sätestatud eesmärgid, artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärk ja kliimaneutraalne majandus.

Artikkel 4 5.

Selleks et hõlbustada lõikes 3 sätestatud eesmärgi saavutamist, tagab komisjon lõike 4 esimeses lõigus osutatud läbivaatamise raames, et seadusandlikes ettepanekutes võetakse asjakohaselt arvesse järgmisi elemente:

a)

alates 2036. aastast kasutatakse Pariisi kokkuleppe artikli 6 kohaseid kvaliteetseid rahvusvahelisi ühikuid, et anda 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamisse piisav panus, mis moodustab kuni 5 % liidu 1990. aasta netoheitest, mille tulemusel vähendatakse 2040. aastaks liidus kasvuhoonegaaside netoheidet 85 % võrreldes 1990. aasta tasemega, tehes seda nii ambitsioonikal kui ka kulutõhusal viisil, toetades liitu ja kolmandaid riike kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise selliste trajektooride saavutamisel, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 oC ning jätkata jõupingutusi selleks, et temperatuuri tõus piirduks 1,5 oC-ga võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega, tagades kõnealuste ühikute keskkonnaeesmärkidele vastavuse ja edendades samas liidu tehnoloogilist juhtpositsiooni; ajavahemikuks 2031–2035 võib kaaluda katseperioodi, et käivitada kvaliteetne ja usaldusväärne rahvusvaheliste ühikute turg; selliste ühikute omandamise ja kasutamisega seotud päritolu- ja kvaliteedikriteeriume ning muid tingimusi reguleeritakse liidu õigusega, tagamaks, et need põhinevad usaldusväärsel ja ümberkujundaval tegevusel partnerriikides eesmärgiga saavutada kliimaeesmärgid ja -poliitika, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppes sätestatud pikaajalise temperatuurieesmärgiga, et nende suhtes kohaldatakse kindlaid kaitsemeetmeid, sealhulgas eesmärkidele vastavuse tagamine, topeltarvestuse vältimine, täiendavus, püsivus, läbipaistev juhtimine, tugev seire-, aruandlus- ja kontrollimetoodika, et need tagavad majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased kaasnevad hüved ning inimõiguste kaitsemeetmed ning et neil on ambitsioonikust kohanemistulude jagamisel ja kliimamuutuste leevendamisest saadava kasu jagamisel asjaomaste riikidega; kvaliteedikriteeriumide kehtestamisel kaalub komisjon asjakohasel juhul Pariisi kokkuleppe artikli 6 lõikes 4 sätestatud kriteeriumide täiendamist, et tagada kõnealuste kaitsemeetmete järgimine ja rahvusvaheliste ühikute kõrgeim kvaliteet, eelkõige seoses püsivuse ja inimõigustega;

b)

süsiniku liidusisese püsiva sidumise roll liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (edaspidi „ELi HKS“), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ ( 1 ), eesmärgiga kompenseerida raskesti vähendatav jääkheide;

c)

tegevuse paindlikum korraldamine sektorite ja vahendite raames ja nende vahel, et toetada kliimaeesmärkide saavutamist lihtsal ja kulutõhusal viisil;

d)

süsiniku sidumise realistlik panus heitkoguste vähendamise alastesse üldistesse jõupingutustesse, võttes samal ajal arvesse süsiniku looduspõhise sidumise määramatust ja tagades, et võimalikud puudujäägid ei tekiks teiste majandussektorite arvelt, ilma et see piiraks liikmesriikide võimalust kasutada eesmärki ületavat süsiniku looduspõhist sidumist muude sektorite heitkoguste korvamiseks;

e)

vajadus säilitada, hallata ja asjakohasel juhul tõhustada looduslikke neeldajaid pikas perspektiivis, kaitsta ja taastada elurikkust, edendada kestlikku ja ringluspõhist biomajandust ning võtta arvesse metsa vanuselise struktuuri erinevuste mõju, looduslikku varieeruvust ja määramatust, eelkõige määramatust, mis on seotud kliimamuutuste mõju ning looduslike häiringutega maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris;

f)

liikmesriikide 2030. aasta järgsed eesmärgid ja nende saavutamiseks tehtavad jõupingutused peaksid kajastama kulutõhusust ja solidaarsust, võttes arvesse riikide erinevaid olusid ja eripärasid, sealhulgas saarte ja äärepoolseimate piirkondade omi;

g)

parim kättesaadav ja uusim teaduslik tõendusmaterjal, sealhulgas valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma ja teadusõukogu uusimad aruanded;

h)

sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnamõju kõigis liikmesriikides, sealhulgas seoses süsinikuheite vähendamise ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime eesmärkidega;

i)

tegevusetuse maksumus ja meetme võtmisest saadav kasu keskpikas ja pikas perspektiivis;

j)

vajadus tagada kõigi jaoks aus ja õiglane, pragmaatiline, kulutõhus ja sotsiaalselt tasakaalustatud üleminek, võttes arvesse riikide erinevaid olusid, ning seda toetada, pöörates erilist tähelepanu mõjule, mis avaldub tarbijahindadele ning energiaostuvõimetusele ja liikuvusvaesusele ning piirkondadele ja sektoritele, sealhulgas nende investeerimissuutlikkusele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), põllumajandustootjatele ning vähekaitstud leibkondadele, keda üleminek kliimaneutraalsusele mõjutab;

k)

lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine, tehnoloogianeutraalsus, kulutõhusus, majanduslik tõhusus ja majandusjulgeolek;

l)

kliimameetmed kui investeeringute, innovatsiooni ja suurema konkurentsivõime edendajad;

m)

vajadus suurendada liidu majanduse vastupanuvõimet ja üleilmset konkurentsivõimet ning vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, eelkõige VKEde ning tööstussektorite jaoks, mida kasvuhoonegaaside heite ülekandumine kõige enam ohustab, sealhulgas seoses ekspordiga, et tagada õiglane konkurents;

n)

parimad kättesaadavad kulutõhusad, ohutud ja skaleeritavad tehnoloogialahendused;

o)

energia kättesaadavus ja taskukohasus, varustuskindlus, energiajulgeolek ja energiatõhusus, sealhulgas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte, ning elektrivõrkude ja võrkudevaheliste ühenduste tugevdamine eesmärgiga ehitada üles tõeline energialiit ning edendada energia tootmist liidus;

p)

heiteta, vähese süsinikuheitega ja taastuvkütuste roll transpordi, sealhulgas maanteetranspordi süsinikuheite vähendamisel pärast 2030. aastat ning konkreetsed meetmed, et aidata raskeveokite tootjatel oma eesmärke saavutada, võttes arvesse Euroopa sisu;

q)

õiglus ja solidaarsus liikmesriikides ja nende vahel;

r)

vajadus tagada keskkonnatõhusus ja edasiminek aja jooksul, kaitstes samal ajal sotsiaalset ühtekuuluvust ning tagades toiduga kindlustatuse ja õiglase ülemineku;

s)

investeerimisvajadused ja -võimalused, sealhulgas juurdepääs avaliku ja erasektori rahastamisele, samuti toetus innovatsioonile ja juurdepääs uuenduslikele tehnoloogiatele kõikides liikmesriikides, võttes arvesse geograafilist tasakaalu;

t)

rahvusvahelised arengusuunad ja jõupingutused, mis on tehtud Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärgi saavutamiseks, samuti liidu toetus oma partneritele kliimamuutuste ja nende mõjuga tegelemisel.

Artikkel 4 6.

Kuue kuu jooksul pärast Pariisi kokkuleppe artiklis 14 osutatud teise üleilmse kokkuvõtte tegemist võib komisjon teha vastavalt käesoleva määruse artiklile 11 ettepaneku liidu 2040. aasta kliimaeesmärk läbi vaadata.

Artikkel 4 7.

Käesoleva artikli sätted vaadatakse uuesti läbi, võttes arvesse rahvusvahelisi suundumusi ja Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks tehtud jõupingutusi, sealhulgas riiklikult kindlaksmääratud panuste ühist ajaraami käsitlevate rahvusvaheliste arutelude tulemused.

Artikkel 4 8.

Alates 6. märtsist 2027 ja seejärel iga kahe aasta tagant hindab komisjon käesolevas määruses sätestatud vahe-eesmärkide täitmist ja süsinikuheite vähendamise trajektooride rakendamist ning esitab selle kohta aruande, võttes arvesse uusimaid teaduslikke tõendeid, tehnoloogia arengut ja liidu üleilmse konkurentsivõimega seotud muutuvaid katsumusi ja võimalusi. Hinnangule võidakse asjakohasel juhul lisada seadusandlikud ettepanekud.

Artikkel 4 Liidu kliimaalased vahe-eesmärgid

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid