VII LISA LIIDU ÜHISHUVIPROJEKTIDE JA VASTASTIKUST HUVI PAKKUVATE PROJEKTIDE LOEND (EDASPIDI „LIIDU LOEND”)

Nr

Nimetus

1.1

Portugali–Hispaania võrkude sidumine Bearizi–Fontefría (ES), Fontefria (ES) – Ponte de Lima (PT) ja Ponte de Lima – Vila Nova de Famalicão (PT) vahel, sealhulgas Bearizi (ES), Fontefría (ES) ja Ponte de Lima (PT) alajaamad

1.2

Gatica (ES) ja Cubnezais’ (FR) võrkude sidumine [praegune nimi „Biskay Gulf“]

1.3

La Martyre'i (FR) ja Great Islandi või Knockraha (IE) võrkude sidumine [praegune nimi „Celtic Interconnector“]

1.4

1.4.1  Siseliin Emdeni idaosast Osterathi ülekandevõimsuse suurendamiseks Põhja-Saksamaalt Reinimaale [praegune nimi „A-Nord”]

1.5

Saksamaa siseliin Brunsbütteli/Wilsteri ja Großgartachi/Grafenrheinfeldi vahel ülekandevõimsuse suurendamiseks põhja- ja lõunapiiril [praegune nimi „Suedlink”]

1.6

Osterathi ja Philippsburgi (DE) vaheline riigisisene liin ülekandevõimsuse suurendamiseks läänepiiril [praegune nimi „Ultranet“]

1.7

1.7.1  Navarra (ES) ja Landes’i (FR) võrkude sidumine [praegune nimi „Pyrenean crossing 1”]

1.7.2  Aragóni piirkonna (ES) ja Marsilloni (FR) võrkude sidumine [praegune nimi „Pyrenean crossing 2”]

1.8

Lonny (FR) ja Gramme (BE) võrkude sidumine

1.9

Belgia riigisisesed liinid põhjapiiri läheduses Zandvlieti ja Lillo-Liefkenshoeki (BE) ning Liefkenshoeki ja Mercatori vahel, sealhulgas Lillo (BE) alajaam [praegune nimi „BRABO II + III”]

1.10

Itaalia maismaaosa ning Korsika (FR) ja Sardiinia (IT) võrkude sidumine [praegune nimi „SACOI 3”]

1.11

Kaunertali salvestusvõimsuse suurendamine (AT)

1.12

Veepuhastusega pumphüdroelektrijaam NAVALEO (ES)

1.13

Silverminesi pumphüdroelektrijaam (IE)

1.14

Pumphüdroelektrijaam RIEDL (DE)

1.16

Taani suruõhksalvesti „Green Hydrogen Hub” (DK)

1.17

Pumphüdroelektrijaam WSK PULS (DE)

1.18

Hüdroakumulatsioonijaam AGUAYO II (ES)

1.22

Bordeaux’ ja Nantes’i piirkonna (FR) vaheline siseliin [praegune nimi „GiLA”]

1.23

Montalto ja Avenza (IT) vaheline siseliin [praegune nimi „HG North Tyrrhenian Corridor”]

1.24

Ovelgönne/Rastede/Wiefelstede/Westerstede ning Bürstadti ja Marxheimi (Taunus) (DE) vaheline siseliin [praegune nimi „Rhine-Main-Link”]

1.25

Veebipõhine võrgu juhtimise süsteem „PSKW-Rio” (DE)

1.26

Pumphüdroelektrijaam CHR IRENE (ES)

1.27

Pumphüdroelektrijaam PSP CONSO II (ES)

1.28

Villarosa pumphüdroelektrijaam (IT)

1.29

Taccu Sa Pruna pumphüdroelektrijaam (IT)

1.30

Favazzina pumphüdroelektrijaam (IT)

1.31

Serra Del Corvo pumphüdroelektrijaam (IT)

1.32

Suruõhksalvesti „CAES Ahaus, Saksamaa” (DE)

Nr

Nimetus

1.19

Sitsiilia (IT) ja Tuneesia (TN) võrkude sidumine [praegune nimi „ELMED”]

1.20

Zeebrugge piirkonna (BE) ja Kemsley, Kenti (UK) võrkude sidumine [praegune nimi „Cronos”]

1.21

Emdeni piirkondade (DE) ja Corringami, Essexi (UK) võrkude sidumine [praegune nimi „Tarchon”]

1.33

Woodlandi (IE) ja Turleenani (UK) võrkude sidumine [praegune nimi „North-South interconnector”] (neljandas ühishuviprojektide loendis nr 2.13.1)

1.34

Maynoothi (IE) ja Bodelwyddani (UK) võrkude sidumine [praegune nimi „MaresConnect”]

1.35

La Spezia (IT) ja Annaba (DZ) võrkude ning Suvereto (IT) ja Marsa Dhibi (TN) võrkude sidumine [praegune nimi „Medlink”]

Nr

Nimetus

2.1

Austria–Saksamaa klaster, kuhu kuuluvad järgmised ühishuviprojektid:

2.1.1  Isari/Altheimi/Ottenofeeni (DE) – St.Peteri (AT) võrkude sidumine

2.1.3  Lääne-Tirooli – Zell-Zilleri (AT) riigisisene elektriliin

2.1.4  Pleintingi (DE) – St.Peteri (AT) võrkude sidumine

2.2

Saksamaa siseliin Wolmirstedti ja Isari vahel [praegune nimi „SuedOstLink”]

2.3

Tšehhi riigisiseste elektriliinide klaster, kuhu kuuluvad järgmised ühishuviprojektid:

2.3.2  Prestice ja Kocini (CZ) vaheline siseliin

2.3.3  Kocini ja Mirovka (CZ) vaheline siseliin

2.4

Würmlachi (AT) – Somplago (IT) võrkude sidumine

2.5

Ungari–Rumeenia klaster, kuhu kuuluvad järgmised ühishuviprojektid:

2.5.1  Józsa (HU) ja Oradea (RO) võrkude sidumine

2.5.2  Urechesti (RO) ja Targu Jiu (RO) vaheline siseliin

2.5.3  Targu Jiu (RO) ja Paroseni (RO) vaheline siseliin

2.5.4  Paroseni (RO) ja Baru Mare (RO) vaheline siseliin

2.5.5  Baru Mare (RO) ja Hasdati (RO) vaheline siseliin

2.5.6  Rosiori (RO) alajaama ajakohastamine

2.5.7  Nadabi (RO) ja Bekescsaba (HU) võrkude sidumine

2.6

Iisraeli–Küprose–Kreeka klaster (praegune nimi „Great Sea Interconnector”), kuhu kuuluvad järgmised ühishuviprojektid:

2.6.1  Hadera (IL) ja Kofinou (CY) võrkude sidumine

2.6.2  Kofinou (CY) ja Kreetal asuva Korakia (EL) võrkude sidumine

2.7

Otrokovice (CZ) ja Ladce (SK) võrkude sidumine

2.8

Lienzi (AT) ja Veneto piirkonna (IT) võrkude sidumine

2.9

Pumphüdrosalvestusrajatis Amfilochias (EL)

2.10

Ptolemaida akupõhine energiasalvestussüsteem (EL)

2.11

Čierny Váhi (SK) pumphüdroelektrijaama moderniseerimine [praegune nimi „SE Integrator”]

2.14

Villanova ja Fano (IT) vaheline siseliin [praegune nimi „Adriatic HVDC link”]

2.15

Lienzi, Malta and Obersielachi (AT) vaheline siseliin (viiendas ühishuviprojektide loendis nr 3.28)

2.16

Hradeci (CZ) ja Röhrsdorfi (DE) võrkude sidumine

2.17

Galatina (IT) ja Tuneesia (EL) võrkude sidumine [praegune nimi „GRITA 2”]

2.18

Peteri ja Dürnrohri (AT) vaheline siseliin

2.19

Foggia ja Forli (IT) vaheline siseliin [praegune nimi „HG Adriatic Corridor”]

2.20

Sajóivánka (HU) – Rimavská Sobota (SK) võrkude sidumine (neljandas ühishuviprojektide loendis nr 3.17)

2.21

Pumphüdrosalvestusrajatis Yadenitsas (BG) (neljandas ühishuviprojektide loendis nr 3.23)

2.22

Pumphüdrosalvestusrajatis Kozjakis (BG)

2.23

Pumphüdrosalvestusrajatis Batakis (BG)

2.24

Pumphüdrosalvestusrajatis Dospatis (BG)

Nr

Nimetus

2.12

Subotica (RS) ja Sándorfalva (HU) võrkude sidumine [praegune nimi „Pannonian Corridor”)

2.13

Sidi Barrani kalda (EG) ning Mesogeia ja St Stefanose (EL) võrkude sidumine [praegune nimi „GREGY Interconnector”]

2.25

Teine energiaühendus Villanova (IT) ja Lastva (ME) vahel

2.26

Bobov Doli (BG) ja Leskovac 2 (RS) võrkude sidumine [praegune nimi „Central Balkan Corridor”]

2.27

Anaklia (GE) ja Constanta Sudi (RO) võrkude sidumine [praegune nimi „Black Sea interconnection cable”]

2.28

Mukatševo (UA) ja Veļké Kapušany (SK) võrkude sidumine

2.29

Artyzi (UA) ja Isaccea (RO) võrkude sidumine

Nr

Nimetus

3.2

Eesti pumphüdroelektrijaam

3.3

Balti riikide elektrivõrkude integreerimine ja sünkroniseerimine Euroopa võrkudega, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.3.3  Paide ja Sindi (EE) vaheline siseliin

3.3.5  Täiendavad taristuaspektid Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimiseks Euroopa võrkudega

3.3.6  Leedu ja Poola võrkude sidumine [praegune nimi „Harmony Link”]

3.3.11  Dunowo ja Żydowo Kierzkowo (PL) vaheline siseliin

3.3.12  Piła Krzewina ja Żydowo Kierzkowo (PL) vaheline siseliin

3.3.13  Morzyczyni, Dunowo, Słupski ja Żarnowieci (PL) vaheline siseliin

3.3.14  Żarnowieci ja Gdański ning Gdańsk Przyjaźńi ja Gdańsk Błonia (PL) vaheline siseliin

3.5

Neljas Soome – Rootsi energiaühendus [praegune nimi „Aurora line 2”]

3.6

Soome ja Eesti vaheline energiaühendus [praegune nimi „Estlink 3”]

3.7

Soome ja Rootsi vaheline energiaühendus [praegune nimi „Fenno-Scan 3”]

3.8

Rootsi ja Taani vaheline energiaühendus [praegune nimi „Upgrade to Konti-Skan”]

3.9

Läti ja Leedu piiriülese ühenduse tugevdamise projekt

3.10

Pumphüdroelektrijaam Soomes [praegune nimi „Kemijoki PSP”]

Nr

Nimetus

4.2

Merel paiknev hübriidühendus Belgia ja Taani vahel [praegune nimi „Triton Link”]

4.3

Merel paiknev kõrgpingealajaam ja ühendus Menueliga (FR) [praegune nimi „Offshore Wind connection Centre Manche 1”]

4.4

Merel paiknev kõrgpingealajaam ja ühendus Tourbe’iga (FR) [praegune nimi „Offshore Wind connection Centre Manche 2”]

4.7

Meretuuleenergia ühendamine võrku – Fécamp-Grand Large 1 (FR)

4.8

Meretuuleenergia ühendamine võrku – Fécamp-Grand Large 2 (FR)

4.9

Merel paiknev hübriidühendus Saksamaa ja Madalmaade vahel

Nr

Nimetus

4.5

Printsess Elisabethi saare (BE) ja Kenti (UK) võrkude vaheline hübriidühendus [praegune nimi „Nautilus”]

4.6

Mitmeotstarbeline alaliskõrgepingevõrkude ühendus Suurbritannia ja Madalmaade vahel [praegune nimi „LionLink”]

4.10

Ühendkuningriigi ja Saksamaa vaheline merel paiknev hübriidühendus [praegune nimi „HansaLink – 1. etapp”]

Nr

Nimetus

5.1

Läti ja Eesti vaheline merel paiknev hübriidühendus [praegune nimi „Elwind”]

5.2

Bornholmi energiasaar (BEI) – Taani ja Saksamaa vaheline merel paiknev hübriidühendus

Nr

Nimetus

6.1

Meretuuleenergia ühendamine võrku – „Occitanie” (FR)

6.2

Meretuuleenergia ühendamine võrku – „PACA” (FR)

6.3

Meretuuleenergia ühendamine võrku – „Golfe de Lion Centre” (FR)

Nr

Nimetus

8.1

Meretuuleenergia ühendamine võrku Lõuna-Bretagne’is (FR)

8.2

Meretuuleenergia ühendamine võrku Atlandi ookeani Euroopa-osa lõunaosas „Oléron 1” (FR)

8.3

Meretuuleenergia ühendamine võrku Atlandi ookeani Euroopa-osa lõunaosas „Oléron 2” (FR)

8.4

Meretuuleenergia ühendamine võrku – „Golfe de Gascogne Sud” (FR)

8.5

Meretuuleenergia ühendamine võrku – „Bretagne Nord-Ouest” (FR)

Nr

Nimetus

9.1

Portugali–Hispaania–Prantsusmaa–Saksamaa koridor:

9.1.1  Portugali riigisisene vesinikutaristu

9.1.2  Portugali–Hispaania vesinikvõrkude sidumine

9.1.3  Hispaania riigisisene vesinikutaristu

9.1.4  Hispaania–Prantsusmaa vesinikuvõrkude sidumine [praegune nimi „BarMar”]

9.1.5  Prantsusmaa riigisisese vesinikutaristu ühendamine Saksamaaga [praegune nimi „HyFen”]

9.1.6  Saksamaa riigisisese vesinikutaristu ühendamine Prantsusmaaga [praegune nimi „H2Hercules South-West”]

9.2

Prantsusmaa–Saksamaa piiriülesed vesinikuorud:

9.2.1  Vesinikuorg Saksamaal kuni Prantsusmaa piirini [praegune nimi „RHYn”]

9.2.2  Vesinikuorg Prantsusmaal kuni Saksamaa piirini [praegune nimi „Mosahyc”]

9.3

Prantsusmaa riigisisene vesinikutaristu kuni Belgia piirini [praegune nimi „Franco–Belgian H2 corridor”]

9.4

Saksamaa riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „H2ercules West”]

9.5

Belgia riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „Belgian Hydrogen Backbone”]

9.6

Madalmaade riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „National Hydrogen Backbone”]

9.7

Vesinikuvõrgu „Hydrogen Backbone” (NL) sidumine Saksamaaga

Saksamaa poolel:

9.7.1  Vesinikuvõrgu sidumine põhja-lõunasuunalisest põhikoridorist idas kuni Oude’i (NL) [praegune nimi „H2ercules North”]

9.7.2  Vesinikuvõrgu sidumine põhja-lõunasuunalisest põhikoridorist idas kuni Vlieghuisini (NL) – Vlieghuis–Ochtrup (DE)

9.7.3  Vesinikuvõrgu sidumine Madalmaadest Saksamaale [praegune nimi „Delta Rhine Corridor H2”]

9.7.4  Saksamaa – „Netherlands 2” vesinikuvõrkude sidumine [praegune nimi „Hyperlink”]

9.7.5  Vesinikuvõrgu sidumine põhja-lõunasuunalisest põhikoridorist Winterswijkis/Vredenis kuni Saksamaani [praegune nimi „H2ercules North-West”]

9.8

Vesinikutorujuhe meres Saksamaal [praegune nimi „AquaDuctus”]

9.9

Taani–Saksamaa vesinikuvõrkude sidumine:

9.9.1  Saksamaa riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „HyperLink III”]

9.9.2  Saksamaa riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „DK Hydrogen Pipeline West”]

9.10

Ammoniaagi vastuvõtu rajatised Belgias:

9.10.1  Ammoniaagi vastuvõtu rajatis „Antwerp”

9.10.2  Ammoniaagi vastuvõtu rajatis „Amplifhy Antwerp”

9.10.3  Ammoniaagi vastuvõtu rajatise arendus „Zeebrugge New Molecules”

9.10.4  Ammoniaagi vastuvõtu rajatis „Antwerp VEPA”

9.11

Ammoniaagi vastuvõtu rajatised Saksamaal:

9.11.1  Ammoniaagi vastuvõtu terminal Brunsbüttelis

9.11.3  Ammoniaagi vastuvõtu rajatis Wilhelmshavenis („Uniper”)

9.12

9.12.2  Ammoniaagi vastuvõtu rajatis „Amplifhy Rotterdam”

9.13

Ammoniaagi vastuvõtu rajatis Dunkerque’is (FR)

9.15

Elektrolüüsirajatised Hispaanias:

9.15.4  Vesinikuoru „Valle andaluz del hidrógeno verde” elektrolüüsiseade – Huelva

9.15.5  Vesinikuoru „Asturias H2” elektrolüüsiseade

9.15.6  Elektrolüüsiseade „Valdo Eume”

9.15.7  Elektrolüüsiseade „Catalina”

9.15.8  Elektrolüüsiseade „ErasmoPower2X”

9.16

Elektrolüüsirajatised Prantsusmaal:

9.16.6  Elektrolüüsiseade „GHYga H2”

9.16.7  Elektrolüüsiseade „H2V 59”

9.17

9.17.4  Elektrolüüsiseade „ScheldeH2” (NL)

9.18

Elektrolüüsirajatised Saksamaal:

9.18.3  Elektrolüüsiseade „Rheinfelden”

9.18.4  Elektrolüüsiseade „GreenRoot”

9.20

Taani vesinikuhoidla (DK)

9.21

Vesinikuhoidla „Hystock Opslag H2” (NL)

9.22

Vesinikuhoidlad Saksamaal:

9.22.1  Vesinikuhoidla „Salthy” Harsefeldis

9.22.3  Vesinikuhoidla „Salthy” Harsefeldis – II A + B

9.22.4  Vesinikuhoidla „EWE” Huntorfis

9.22.5  Vesinikuhoidla „UST” Krummhörnis

9.22.6  Vesinikuhoidla „NWKG H2”

9.22.7  Vesinikuhoidla „EWE” Jemgumis

9.22.8  Gasunie SpHyGER Etzel

9.22.9  Vesinikuhoidla „RWE H2” laiendamine Gronau-Epes (esimeses liidu loendis nr 9.22.2)

9.22.10  Vesinikuhoidla „RWE H2” Gronau-Epe – teine laiendamine

9.22.11  Vesinikuhoidla „UST” Epes

9.24

Vesinikuhoidlad Hispaanias:

9.24.1  Vesinikuhoidla „North-1”

9.24.2  Vesinikuhoidla „North-2”

9.26

Prantsusmaa–Luksemburgi–Belgia vesinikuvõrkude sidumine:

9.26.1  Prantsusmaa–Luksemburgi vesinikuvõrgu sidumine [praegune nimi „Hy4link (FR)”]

9.26.2  Luksemburgi riigisisene vesinikutorujuhe kuni Belgia piirini [praegune nimi „Hy4link (LU)”]

9.27

Prantsusmaa riigisisene vesinikutaristu Bordeaux’st Vahemere rannikuni:

9.27.1  MidHY

9.27.2  HySoW Mediterranean

9.27.3  HySoW Atlantic

9.28

Saksamaa riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „Hyperlink 4-5”]

9.29

Itaalia–Austria–Saksamaa vesinikukoridor:

9.29.1  Itaalia riigisisene vesinikutaristu Poggio Renaticost Šveitsi piirini

9.29.2  Saksamaa riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „Alpine HyWay”]

9.30

Elektrolüüsirajatised Taanis:

9.30.1  HØST PtX Esbjerg (varem „Jyske Banke Nord PtX”) elektrolüüsiseade (esimeses liidu loendis nr 9.19)

9.30.2  Elektrolüüsiseade „Hela”

9.30.3  Elektrolüüsiseade „Vidar”

9.30.4  Elektrolüüsiseade „Plug Idomlund”

9.30.5  Esbjergi elektrolüüsiseade

9.31

Elektrolüüsiseade „H2Austria &Bavaria+Store” (AT)

9.32

Elektrolüüsiseade „CHYMIA” (BE)

9.33

Vesinikuhoidlad Prantsusmaal:

9.33.1  Vesinikuhoidla „GeoH2”(esimeses liidu loendis nr 9.23)

9.33.2  Vesinikuhoidla „HyPSTER_3”

9.33.3  Vesinikuhoidla „HySoW”

Nr

Nimetus

9.34

Šveitsi riigisisene vesinikutaristu (osa Itaalia–Šveitsi–Saksamaa vesinikukoridorist) [praegune nimi „Alpine H2 koridor”])

9.35

Belgia–Ühendkuningriigi vesinikuvõrgu sidumine

Nr

Nimetus

10.1

Tuneesia–Itaalia–Austria–Saksamaa koridor „SoutH2”:

10.1.1  Itaalia riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „Italian H2 Backbone”]

10.1.2  Austria riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „H2 Readiness of the TAG pipeline system”]

10.1.3  Austria riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „H2 Backbone WAG and Penta West”]

10.1.4  Saksamaa riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „HyPipe Bavaria – The Hydrogen Hub”]

10.2

Tšehhi–Saksamaa vesinikuühendus:

10.2.1  Tšehhi riigisisene vesinikutaristu Saksamaa suunas [praegune nimi „Czech H2 Backbone West”]

10.2.2  Saksamaa riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „FLOW East – Making Hydrogen Happen”]

10.2.3  Saksamaa riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „H2ercules Network South-East”]

10.3

Kreeka–Bulgaaria vesinikuühendus:

10.3.1  Kreeka riigisisene vesinikutaristu Bulgaaria piiri suunas [praegune nimi „H2DRIA pipeline”]

10.3.2  Bulgaaria riigisisene vesinikutaristu Kreeka piiri suunas

10.5

Ukraina–Slovakkia–Tšehhi–Saksamaa Kesk-Euroopa vesinikukoridor:

10.5.1  Slovakkia riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „Slovak Hydrogen Backbone”]

10.5.2  Tšehhi riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „Czech Hydrogen Backbone North”]

10.6

Slovakkia–Ungari vesinikuühendus:

10.6.1  Slovakkia riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „SK-HU H2 corridor”]

10.6.2  Ungari riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „HU/SK hydrogen corridor”]

10.7

Kreeka–Itaalia vesinikukoridor:

10.7.1  Kreeka riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „Komnina - Florovouni pipeline”]

10.7.2  Vesinikutorujuhe meres Kreeka ja Itaalia vahel [praegune nimi „H2 Poseidon pipeline”]

10.8

Ammoniaagi vastuvõtu rajatis „Ionian Energy Terminal” (GR)

10.9

Elektrolüüsirajatis „Thalis 1” (GR)

10.10

Vesinikuhoidla „EWE” Ruedersdorfis (DE)

10.11

Maa-alune vesinikuhoidla „Fiume Treste Livello” (IT)

Nr

Nimetus

10.12

Vesinikutorujuhe meres Tuneesia ja Itaalia vahel [praegune nimi „North Africa Hydrogen Corridor”] (osa koridorist „SoutH2”)

10.13

Ukraina riigisisene vesinikutaristu [praegune nimi „Central European Hydrogen Corridor (UKR part)”]

Nr

Nimetus

11.1

Vesinikutoru Rootsi ja Soome vahel [praegune nimi „Nordic Hydrogen Route – Bothnian Bay”]

11.2

Vesinikutoru Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa vahel [praegune nimi „Nordic-Baltic Hydrogen Corridor”]

11.3

Vesinikutoru Soome ja Saksamaa vahel [praegune nimi „Baltic Sea Hydrogen Collector”]

11.4

Saksamaa–Poola vesinikuühendused [praegune nimi „Pomeranian Green Hydrogen cluster”]

11.5

Elektrolüüsirajatised Soomes:

11.5.1  „Phase 2” Porvoos

11.5.2  Projekt „FOX”

11.5.3  Projekt „Plug Power Kristinestad”

Nr

Nimetus

12.2

„CARMEN” (BG, RO) – eesmärk on tugevdada piiriülest koostööd ja andmete jagamist põhivõrguettevõtjate vahel, tõhustada koostööd põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate vahel, toetada võrgu laiendamist ja suurendada võrkude võimsust uute taastuvate energiaallikate integreerimiseks ning suurendada võrgu stabiilsust, turvalisust ja paindlikkust

12.3

„Danube InGrid” (HU, SK) – eesmärk on tõhusalt integreerida kõigi Ungaris ja Slovakkias elektrivõrku ühendatud turukasutajate käitumine ja tegevus

12.4

„Gabreta Smart Grids” (CZ, DE) – eesmärk on suurendada võrkude vastuvõtuvõimsust, võimaldada keskpingevõrkude kaugseiret ja -juhtimist, muuta võrgud jälgitavamaks ja parandada nende kavandamist

12.5

„GreenSwitch” (AT, HR, SI) – eesmärk on suurendada hajutatud taastuvate energiaallikate vastuvõtuvõimsust ja tõhusamalt integreerida uusi koormusi, parandada jaotusvõrgu jälgitavust ja suurendada piiriülest võimsust

12.6

„Selena” (CZ, HU, SK) – eesmärk on suurendada energiajulgeolekut ja -tõhusust ning võrkude vastupidavust Tšehhi Vabariigis, Ungaris ja Slovakkias, ajakohastades ja integreerides nende elektrijaotusvõrke

12.7

„Tune” (HU, SI, SK) – eesmärk on muuta Sloveenia, Slovakkia ja Ungaris elektrivõrgud kontrollitavamaks ning tugevdada neid võrke

Nr

Nimetus

13.1

„CO2 TransPorts” – taristu Rotterdami, Antwerpeni ja Põhjamere sadamatest pärit CO2 ulatuslikuks kogumiseks, transportimiseks ja säilitamiseks

13.2

„Aramis” – CO2 piiriülese transpordi ja säilitamise projekt (kogutakse Rotterdami sadamaala tagustelt sisemaa heitetekitajatelt ja säilitatakse Madalmaade mandrilaval)

13.4

„Bifrost” – transpordi- ja säilitusprojekt – Taani, Saksamaa ja Poola heitetekitajatelt pärit CO2 säilitamine meres asuvas hoidlas Taanis

13.5

„Callisto” – mitmeliigiliste CO2 keskuste arendamine Vahemerel, kus Ravenna ranniku lähedal säilitatakse Prantsusmaalt ja Itaaliast pärit CO2 heidet

13.6

„CCS Baltic Consortium” – piiriülene CO2 transport Läti ja Leedu vahelise torujuhtme kaudu ja raudtee/veokite abil ning veeldatud CO2 mitmeliigiline terminal Klaipedas

13.7

„Delta Rhine Corridor” – CO2 transport torujuhtmete kaudu Saksamaal Ruhri piirkonnas ja Madalmaades Rotterdami piirkonnas asuvatelt heitetekitajatelt Madalmaade ranniku lähedal meres asuvasse hoidlasse

13.8

„EU2NSEA” – Belgia, Saksamaa ja Norra vaheline piiriülene CO2 võrk, et koguda CO2 ka Taanist, Prantsusmaalt, Lätist, Madalmaadest, Poolast ja Rootsist ning säilitada seda Norra mandrilaval

13.10

„Norne” – Taani transporditaristu ning maismaal ja võib-olla ka meres asuvad hoidlad, peamiselt Taanis, Rootsis, Belgias ja Ühendkuningriigis asuvatelt heitetekitajatelt pärit CO2 transportimine laevaga Taani

13.11

„Prinos – Apollo CO2” – Meres Prinose naftaväljal asuv hoidla, kuhu transporditakse torujuhet pidi heited Kreekast, ning tuuakse laevaga Bulgaariast, Horvaatiast, Küproselt, Kreekast, Itaaliast ja Sloveeniast

13.12

„Pycasso” – Prantsusmaal ja Hispaanias asuvatelt tööstuslikelt heitetekitajatelt pärit CO2 transportimine ja säilitamine maismaahoidlas Edela-Prantsusmaal

13.15

„BaltiCO2Net” – projekt hõlmab 17 algatust CO2 kogumiseks viies ELi liikmesriigis (DK, DE, LV, PL, SE) asuvates tööstusheitehoidlates ning säilitamist Taanis maismaal

13.16

„ECO2CEE” – veeldatud CO2 terminal Gdanskis, kuhu torujuhtme kaudu kogutakse Poola tööstussektorist pärit CO2, ja terminal Klaipedas, kuhu torujuhtme/raudtee/veokite abil kogutakse Leedu tehasest pärit CO2 (esimeses liidu loendis nr 13.3)

Nr

Nimetus

13.13

„Northern Lights” – piiriülene CO2 ühendused Euroopa mitme (muu hulgas Belgias, Saksamaal, Iirimaal, Prantsusmaal, Rootsis asuva) kogumispunkti vahel ja kokku kogutud CO2 transportimine laevaga Norra mandrilaval asuvasse säilitamiskohta

13.14

„Nautilus CCS” – Le Havre’i, Dunkerque’i, Duisburgi ja Rogalandi piirkonnast pärit heite kogumine ja transportimine laevaga Põhjamerel asuvatesse erinevatesse sidujatesse (viienda ühishuviprojektide loendi nr 12.8 laiendamine)

13.17

„Atlas” – säilitamine merel asuvas hoidlas Atlas (NO) ja transport CO2-tankeritega, millel on otse mahalaadimise võimekus, ning teise võimalusena kogumis-säilitamis-mahalaadimis-ujuvüksusega ELi tööstuslikes tegevuskohtades kogutud CO2 jaoks.

13.18

„Carbon Connect” – umbes 200 km pikkune piiriülene merealune torujuhe inimtekkelise CO2 transportimiseks Zeebruggest (Belgia) Põhjamere lõunaossa Ühendkuningriiki ja seal säilitamiseks

13.19

„Saksamaa süsinikdioksiidi transpordi võrk” – eesmärk on ehitada Saksamaal ulatuslik CO2 torujuhtmete võrk, mille kaudu transporditakse CO2 sidujatesse Põhja-Euroopas, ning ühendada võrk eri riikide võrkudega, ning käitada seda võrku

Nr

Nimetus

14.1

„GREENCONNECT” (võrgustik tõhusate taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi võrkude jaoks ning nullnetoenergia uute ühenduste ja ülekannete piiriülene käitamine)

14.2

Horvaatia ja Sloveenia gaasi tarkvõrgu projekt

14.3

Projekt „SmartSwitch” – Kreeka ja Bulgaaria olemasoleva gaasiülekandesüsteemi nutikamaks muutmine vesiniku ja taastuvallikatest toodetud gaaside integreerimiseks võrku

Nr

Nimetus

15.1

Malta ühendamine Euroopa gaasivõrguga – torujuhtmeühendus Itaaliaga Gelas

15.2

Torujuhe gaasi tarnimiseks Vahemere idaosa gaasivarudest Kreeta kaudu Kreeka maismaale [praegune nimi „EastMed Pipeline”] ning Megalopoli gaasimõõte- ja gaasireguleerjaam

1.4.2

1.4.3

1.15

2.1.2

2.3.1

3.1

3.3.1

3.3.2

3.3.4

3.3.7

3.3.8

3.3.9

3.3.10

3.3.15

3.4.1

3.4.2

4.1

9.11.2

9.12.1

9.12.3

9.14

9.15.1

9.15.2

9.15.3

9.16.1

9.16.2

9.16.3

9.16.4

9.16.5

9.17.1

9.17.2

9.17.3

9.18.1

9.18.2

9.19

9.22.2

9.25

Ühishuviprojekti või vastastikust huvi pakkuva projekti algne number

Selle ühishuviprojekti või vastastikust huvi pakkuva projekti number, mille lahutamatu osa projekt nüüd on

10.4

10.5 ja 10.13

12.1

13.9