IRRD – Artikkel 9 Kriisilahenduse kavad

Artikkel 9 1

1. Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused koostavad pärast konsulteerimist järelevalveasutusega kriisilahenduse kava igale kindlustus- või edasikindlustusandjale, kes ei kuulu kindlustusgruppi, mille suhtes kehtib kriisilahenduse kava koostamise nõue vastavalt artiklitele 10 ja 11, ning kes vastab käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kriisilahenduse kavas nähakse ette kriisilahenduse meetmed, mida kriisilahendusasutus võib võtta, kui kindlustus- või edasikindlustusandja puhul on täidetud artikli 19 lõikes 1 või artikli 20 lõikes 3 osutatud kriisilahenduse eeltingimused.

Artikkel 9 2

2. Kriisilahendusasutused koostavad kriisilahenduse kavad kindlustus- ja edasikindlustusandja kohta, kelle puhul nad hindamise tulemusel leiavad, et teiste nende pädevusalasse kuuluvate kindlustus- ja edasikindlustusandjatega võrreldes on nende puhul tõenäolisem, et maksejõuetuse korral oleks kriisilahenduse meede avaliku huvi seisukohalt õigustatud, nagu on osutatud artikli 19 lõikes 5, või kelle puhul ametiasutused hindamise tulemusel leiavad, et nad täidavad kriitilist funktsiooni. Neil hindamistel võetakse arvesse vähemalt vajadust saavutada kriisilahenduse eesmärgid ning kindlustus- või edasikindlustusandja suurust, ärimudelit, riskiprofiili, seotust, asendatavust ja eelkõige tema piiriülest tegevust.

Tuginedes esimeses lõigus osutatud hindamistele, tagavad kriisilahendusasutused, et vähemalt 40 %-le liikmesriigi elukindlustus- ja edasikindlustuse turust ning vähemalt 40 %-le liikmesriigi kahjukindlustus- ja edasikindlustuse turust, milles elukindlustuse turuosa põhineb tehniliste eraldiste brutosummal ja kahjukindlustuse turuosa põhineb kindlustusmaksete brutosummal, kohaldatakse kriisilahenduse kavandamist. Turu hõlmatuse taseme arvutamisel võib võtta arvesse kindlustusgrupi neid tütarettevõtjatest kindlustus- ja edasikindlustusandjaid, kes on hõlmatud kindlustusgrupi kriisilahenduse kavaga.

Väikeste ja mittekeerukate kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes kriisilahenduse kavandamise nõudeid ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui kriisilahendusasutus leiab, et selline kindlustus- või edasikindlustusandja kujutab endast erilist riski riiklikul või piirkondlikul tasandil.

Artikkel 9 3

3. Kui asjaomane kindlustus- või edasikindlustusandja tegutseb märkimisväärsel määral piiriüleselt, annavad päritoluriigi kriisilahendusasutused vastuvõtva riigi järelevalve- või kriisilahendusasutustele kriisilahenduse kava kavandi. Vastuvõtva riigi järelevalve- või kriisilahendusasutused võivad kriisilahenduse kava kavandit analüüsida, et teha kindlaks kõik selles sisalduvad meetmed, millel võib olla negatiivne mõju kindlustusvõtjatele, reaalmajandusele või finantsstabiilsusele vastuvõtvas liikmesriigis, ning esitada päritoluriigi kriisilahendusasutusele nende kohta soovitusi. Päritoluliikmesriigi kriisilahendusasutus annab põhjendatud vastuse seoses oma otsusega soovitusi järgida või mitte järgida. Kui päritoluliikmesriigi kriisilahendusasutus ei võta nõuetekohaselt arvesse vastuvõtva liikmesriigi järelevalve- või kriisilahendusasutuse soovitusi, võib vastuvõtva liikmesriigi järelevalve- või kriisilahendusasutus pöörduda EIOPA poole vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 31 lõike 2 punktile c.

Artikkel 9 4

4. Kohaldatavate kriisilahenduse vahendite ja õiguste valiku täpsustamisel võetakse kriisilahenduse kavades arvesse asjakohaseid kriisilahenduse stsenaariume, sealhulgas stsenaarium, mille korral kindlustus- või edasikindlustusandja maksejõuetus on idiosünkraatiline, ja stsenaarium, mille korral see saabub laiema finantsilise ebastabiilsuse või kogu süsteemi hõlmavate sündmuste ajal.

Kriisilahenduse kavades ei eeldata mis tahes erakorralist avaliku sektori finantstoetust lisaks (kättesaadavuse korral) kindlustuse tagamise skeemide või rahastu kasutamisele.

Artikkel 9 5

5. Kriisilahendusasutused vaatavad kriisilahenduse kavad läbi ja vajaduse korral ajakohastavad neid vähemalt iga kahe aasta järel ning igal juhul:

a)	pärast iga olulist muutust kindlustus- või edasikindlustusandja õiguslikus või organisatsioonilises struktuuris, tema majandustegevuses või finantsseisundis, millel võib olla oluline mõju kava tulemuslikkusele või mis võib muul viisil tingida kriisilahenduse kava läbivaatamise vajaduse;

b)	kui muutub prognoositavaks kindlustus- või edasikindlustusandja finantsseisundi oluline muutus, millel võib olla oluline mõju kava tulemuslikkusele või mis võib muul viisil tingida kriisilahenduse kava läbivaatamise vajaduse.

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad ja järelevalveasutused teavitavad kriisilahendusasutust viivitamatult igast sündmusest, mis tingib vajaduse kriisilahenduse kava läbi vaadata või seda ajakohastada.

Artikkel 9 6

6. Ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist, nähakse kriisilahenduse kavas ette võimalused kriisilahenduse vahendite rakendamiseks ja kriisilahendusõiguste kasutamiseks kindlustus- või edasikindlustusandjate suhtes. Kriisilahenduse kava sisaldab kõiki järgmisi elemente, mis on asjakohasel juhul ja võimaluse korral kvantifitseeritud:

a)	ülevaade kava põhielementidest;

b)	ülevaade kindlustus- või edasikindlustusandjas pärast kõige viimase kriisilahenduse kava esitamist toimunud olulistest muutustest;

c)	näitlik selgitus selle kohta, kuidas on võimalik kriitilised funktsioonid ja põhiäriliinid vajalikul määral õiguslikult ja majanduslikult teistest funktsioonidest eraldada, et tagada kindlustus- või edasikindlustusandja maksejõuetuse korral tegevuse jätkumine;

d)	kõigi nende varade loetelu, mis võivad eeldatavalt kvalifitseeruda tagatiseks;

e)	kava iga olulise aspekti elluviimise prognoositav ajakava;

f)	artikli 13 kohaselt läbi viidud kriisilahenduskõlblikkuse hindamise üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas tavalises maksejõuetusmenetluses toimuva likvideerimise teostatavuse ja usaldusväärsuse hindamine;

g)	ülevaade artikli 15 kohaselt nõutavatest meetmetest artikli 13 kohaselt läbi viidud hindamise tulemusena kindlaks tehtud kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaoludega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks;

h)	selgitus selle kohta, kuidas kriisilahenduse valikuid võidakse rahastada, eeldamata mis tahes erakorralist avaliku sektori finantstoetust lisaks (kättesaadavuse korral) kindlustuse tagamise skeemide või mis tahes rahastu kasutamisele;

i)	üksikasjalik ülevaade erinevatest kriisilahenduse strateegiatest, mida saaks võimalike eri stsenaariumide korral rakendada, ja kohaldatavad ajakavad;

j)	ülevaade olulisest vastastikusest sõltuvusest;

k)

kriisilahenduse kavast kindlustus- või edasikindlustusandja töötajatele tuleneva mõju analüüs, sealhulgas sellega seotud võimalike kulude hinnang, ja kriisilahenduse ajal töötajatega konsulteerimiseks kavandatava korra kirjeldus, võttes kohaldataval juhul arvesse sotsiaalpartneritega dialoogi pidamise riiklikke süsteeme;

l)	meedia ja avalikkusega suhtlemise kava;

m)	kindlustus- või edasikindlustusandja toimimispidevuseks vajalike oluliste toimingute ja süsteemide kirjeldus;

n)	kohaldataval juhul arvamus, mida kindlustus- või edasikindlustusandja on kriisilahenduse kava kohta väljendanud.

Kava põhielementide kokkuvõte tehakse teatavaks kindlustus- või edasikindlustusandjale.

Artikkel 9 7

7. Kriisilahendusasutus edastab kriisilahenduse kavad ja kõik nende muudatused asjaomastele järelevalveasutustele.

Artikkel 9 8

8. EIOPA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täiendavalt täpsustada kriisilahenduse kava sisu.

EIOPA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 29. juuliks 2026.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 9 9

9. EIOPA annab vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 16 hiljemalt 29. jaanuariks 2027 välja suunised, et täiendavalt täpsustada kriitiliste funktsioonide kindlakstegemise kriteeriume.

Artikkel 9 Kriisilahenduse kavad

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid