English - European Union - Aviation -

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1139, 4. juuli 2018, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1139,

4. juuli 2018,

mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91

(EMPs kohaldatav tekst)

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

1. Ülevaade

I PEATÜKK PÕHIMÕTTED

II PEATÜKK LENNUNDUSOHUTUSE JUHTIMINE

III PEATÜKK SISULISED NÕUDED

IV PEATÜKK ÜHINE SERTIFITSEERIMISE, JÄRELEVALVE JA NÕUETE TÄITMISE TAGAMISE SÜSTEEM

V PEATÜKK EUROOPA LIIDU LENNUNDUSOHUTUSAMET

VI PEATÜKK LÕPPSÄTTED

I LISA

Artikli 2 lõike 3 punktis d osutatud õhusõidukid

1. Mehitatud õhusõidukite liigid, mille suhtes käesolevat määrust ei kohaldata:

ajaloolised õhusõidukid, mis vastavad järgmistele tingimustele:

õhusõidukid, mille:

—

esialgne projekt kehtestati enne 1. jaanuari 1955 ja

—

tootmine on lõpetatud enne 1. jaanuari 1975;

või

ii)

selge ajaloolise väärtusega õhusõidukid, mis on seotud

—

osavõtuga märkimisväärsest ajaloosündmusest,

—

olulise sammuga lennunduse arengus või

—

liikmesriigi relvajõududes täidetud olulise rolliga;

või

õhusõidukid, mis on projekteeritud või ümber ehitatud spetsiaalselt uurimis-, katse- või teaduseesmärkidel ning mida tõenäoliselt toodetakse väga piiratud arvul;

õhusõidukid, sealhulgas kokkupandava komplektina tarnitavad õhusõidukid, mille puhul vähemalt 51 % tootmisest ja kokkupanemisest teeb amatöör või amatööride mittetulundusühendus enda tarbeks ilma ärilise eesmärgita;

õhusõidukid, mida on kasutanud sõjavägi, välja arvatud juhul, kui õhusõiduk on sellist tüüpi, mille suhtes amet on vastu võtnud projekteerimisstandardi;

kuni kahekohalised lennukid, mille mõõdetav varisemiskiirus või minimaalne stabiilse lennu kiirus maandumiskonfiguratsioonis ei ületa 35 sõlme kalibreeritud õhkkiirust, kopterid, jõuallikaga langevarjud, purilennukid ja motopurilennukid, mille maksimaalne liikmesriikides registreeritud stardimass ei ole suurem kui:

	Lennuk/kopter/jõuallikaga langevari/motopurilennuk	Purilennuk	Amfiib- või vesilennuk/kopter	Plaanerile paigaldatud täielik päästelangevarjusüsteem
Ühekohaline	maksimaalne stardimass 300 kg	maksimaalne stardimass 250 kg	Täiendav maksimaalne stardimass 30 kg	Täiendav maksimaalne stardimass 15 kg
Kahekohaline	maksimaalne stardimass 450 kg	maksimaalne stardimass 400 kg	Täiendav maksimaalne stardimass 45 kg	Täiendav maksimaalne stardimass 25 kg
Kui amfiib- või vesilennukit/kopterit kasutatakse nii vesilennuki/kopteri kui ka maalennukina/kopterina, tuleb pidada kinni kehtivast maksimaalsest stardimassist.

ühe- ja kahekohalised autožiirod maksimaalse stardimassiga kuni 600 kg;

punktide a või d tingimustele vastavate õhusõidukite koopiad, mis sarnanevad konstruktsioonilt algse õhusõidukiga;

ühe- või kahekohalised õhupallid ja õhulaevad, mille suurim ette nähtud maht on kuuma õhu puhul 1 200 m3 ja muu õhku tõstmiseks kasutatava gaasi puhul 400 m3;

kõik muud mehitatud õhusõidukid, mille maksimaalne tühimass koos kütusega ei ületa 70 kg.

2. Peale selle ei kohaldata käesolevat määrust järgmise suhtes:

trossiga kinnitatud jõuallikata õhusõidukid, mille trossipikkus on kuni 50 m ja:

õhusõiduki maksimaalne stardimass on koos lastiga väiksem kui 25 kg või

ii)

õhust kergema õhusõiduki puhul on õhusõiduki maksimaalne ette nähtud ruumala väiksem kui 40 m3;

trossiga kinnitatud õhusõidukid, mille maksimaalne stardimass on väiksem kui 1 kg.

II LISA

Lennukõlblikkuse olulised nõuded

1. TOOTE TERVIKLIKKUS

Toote terviklikkus, sealhulgas kaitse infoturbe alaste ohtude eest, peab olema tagatud kõikides eeldatavates lennutingimustes õhusõiduki kogu käitamisea jooksul. Vastavus kõikidele nõuetele peab olema tõendatud hinnangu või analüüsiga, millega vajaduse korral kaasneb katsetamine.

1.1. Struktuur ja materjalid

1.1.1.

Struktuuri, sealhulgas jõuseadme terviklikkus peab olema tagatud õhusõiduki käituspiirides ja piisava varuga väljaspool seda ning säilima õhusõiduki kogu käitamisea jooksul.

1.1.2.

Kõik õhusõiduki osad, mille rike võiks kahjustada struktuuri terviklikkust, peavad vastama järgmistele tingimustele, ilma et tekiks ohtlikku deformatsiooni või riket. See hõlmab kõiki märkimisväärse massiga elemente ja nende kinnitusviise.

Arvesse tuleb võtta kõiki mõistlikult eeldatavaid kombinatsioone koormustest, mis võivad ilmneda õhusõiduki koormamise, raskuskeskme asukoha, käituspiiride ja käitamisea piires ning piisava varuga väljaspool seda. See hõlmab tuuleiilidest, manöövritest, siserõhu säilitamisest, liikuvatest pindadest, juhtimissüsteemist ja jõuseadmest tulenevaid koormusi nii lennu ajal kui ka maa peal.

Arvesse tuleb võtta maale või vette tehtavatest hädamaandumistest tingitud koormust ja tõenäolisi rikkeid.

Käitamise liigist olenevalt tuleb struktuurse reaktsiooni puhul nimetatud koormustele silmas pidada ka dünaamilist koormust, võttes arvesse õhusõiduki suurust ja konfiguratsiooni.

1.1.3.

Õhusõidukis ei tohi olla aeroelastset ebastabiilsust ega liigset vibratsiooni.

1.1.4.

Tootmisprotsess ja õhusõiduki konstruktsioonis kasutatavad materjalid peavad tulemuseks andma tuntud ja korratavad struktuuriomadused. Arvesse tuleb võtta materjali omaduste võimalikku muutumist seoses kasutuskeskkonnaga.

1.1.5.

Võimaluse piires tuleb tagada, et tsükliline koormus, keskkonnaoludest tingitud kahjustumine ning juhuslikud ja märkamatud kahjustused ei vähenda struktuuri terviklikkust allapoole aktsepteeritavat tugevusvaru. Kõik sellekohased lennukõlblikkuse säilitamiseks vajalikud juhised tuleb teha teatavaks.

1.2. Jõuallikas

1.2.1.

Jõuseadme (st mootori ja asjakohasel juhul propelleri) terviklikkus peab olema kontrollitud jõuseadme käituspiirides ja piisava varuga väljaspool seda ning see peab säilima jõuseadme kogu käitamisea jooksul, võttes arvesse jõuseadme osatähtsust õhusõiduki üldise ohutuse seisukohast.

1.2.2.

Jõuseade peab ettenähtud piires andma vajaliku tõmbe või võimsuse kõikides lennutingimustes, võttes arvesse keskkonnamõju ja -tingimusi.

1.2.3.

Tootmisprotsess ja jõuseadme konstruktsioonis kasutatavad materjalid peavad tulemuseks andma tuntud ja korratavad struktuuriomadused. Arvesse tuleb võtta materjali omaduste võimalikku muutumist seoses kasutuskeskkonnaga.

1.2.4.

Tsükliline koormus, keskkonnaoludest ja käitamisest tingitud kahjustumine ning sellest tuleneda võivad osade kahjustused ei tohi vähendada jõusüsteemi terviklikkust allapoole aktsepteeritavat piiri. Kõik sellekohased lennukõlblikkuse säilitamiseks vajalikud juhised tuleb teha teatavaks.

1.2.5.

Kõik jõuseadme ja õhusõiduki ohutu ja nõuetekohase koostöö tagamiseks vajalikud juhised, andmed ja nõuded tuleb teha teatavaks.

1.3. Süsteemid ja varustus (v.a teisaldatav varustus)

1.3.1.

Õhusõidukil ei tohi olla projektilahendusi ega osi, mis kogemuste põhjal on osutunud ohtlikuks.

1.3.2.

Õhusõiduk, sealhulgas tüübiprojekti hindamiseks vajalikud või käitamiseeskirjadest tulenevalt kohustuslikud süsteemid ja kohustuslik varustus peavad toimima eeldatavates käitamistingimustes ja piisava varuga väljaspool seda, võttes nõuetekohaselt arvesse süsteemi või varustuse kasutuskeskkonda. Muud süsteemid või muu varustus, mida ei ole vaja tüübisertifitseerimiseks või mis ei ole käitamiseeskirjadest tulenevalt kohustuslikud, ei tohi vähendada ohutust ega kahjustada muude süsteemide või muu varustuse tööd, olenemata sellest, kas nad töötavad korralikult või mitte. Süsteemide ja varustuse käitamiseks ei ole vaja erakordseid oskusi ega erakordset jõudu.

1.3.3.

Õhusõiduki süsteemid ja varustus peavad nii eraldi võttes kui ka üksteise suhtes olema projekteeritud nii, et iga üksik rike, mille tõenäosus ei ole kaduvväike, ei põhjustaks katastroofi põhjustavat riket, ning rikke tõenäosus ja selle kahjulik mõju õhusõidukile ning selles viibijatele peavad olema pöördvõrdelises seoses. Nimetatud üksiku rikke kriteeriumi osas aktsepteeritakse, et õhusõiduki suuruse ja arvukate konfiguratsioonivariantidega seoses tuleb teha vastavaid mööndusi ning see võib takistada nimetatud üksiku rikke kriteeriumi täitmist kopterite ja väikelennukite mõningate osade ja süsteemide puhul.

1.3.4.

Meeskonnale või asjakohasel juhul hooldustöötajatele tuleb anda selgel, arusaadaval ja ühesel viisil ohutuks lendamiseks vajalikku teavet ning teavet ohtlike tingimuste kohta. Süsteemid, varustus ja juhtimisseadmed, sealhulgas sildid ja teated, peavad olema projekteeritud ja paigaldatud ohte põhjustada võivaid vigu minimeerival viisil.

1.3.5.

Projekteerimisel tuleb võtta ohutusmeetmeid, et minimeerida õhusõiduki seest või väljast lähtuvate mõistlikult tõenäoliste ohtude, kaasa arvatud infoturbeohtude mõju õhusõidukile ja selles viibijatele, muu hulgas kaitsta neid õhusõiduki teisaldatava varustuse olulise rikke või häire eest.

1.4. Teisaldatav varustus

1.4.1.

Teisaldatav varustus peab täitma oma ohutus- või sellega seotud funktsiooni õhusõiduki kõikides eeldatavates käitamistingimustes, v.a juhul, kui kõnealust funktsiooni on võimalik ka muud moodi täita.

1.4.2.

Teisaldatava varustuse kasutamiseks ei ole vaja erakordseid oskusi ega erakordset jõudu.

1.4.3.

Teisaldatav varustus ei tohi vähendada ohutust ega kahjustada ühegi muu varustuse, süsteemi ega seadme tööd, olenemata sellest, kas nad töötavad korralikult või mitte.

1.5. Jätkuv lennukõlblikkus

1.5.1.

Tuleb koostada ja kättesaadavaks teha kõik vajalikud dokumendid, sh jätkuva lennukõlblikkuse juhendid, et tagada õhusõiduki tüübi ja seonduva osaga seotud lennukõlblikkustaseme säilimine õhusõiduki kogu käitamisea jooksul.

1.5.2.

Jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks tuleb luua osade ja teisaldatava varustuse kontrollimise, reguleerimise, määrimise, eemaldamise või asendamise võimalused.

1.5.3.

Jätkuva lennukõlblikkuse juhendid tuleb esitada käsiraamatu või käsiraamatutena vastavalt esitatavate andmete hulgale. Käsiraamatud peavad sisaldama hooldus- ja remondijuhendeid, teenindusteavet, veatuvastus- ja ülevaatusmenetlusi praktilist kasutamist võimaldaval viisil.

1.5.4.

Jätkuva lennukõlblikkuse juhendid peavad sisaldama lennukõlblikkuspiiranguid, millega nähakse ette kõik kohustusliku komponentide asendamise ajad, ülevaatusvahemikud ja seonduvad ülevaatusmenetlused.

2. LENNUKÕLBLIKKUSASPEKTID TOOTE KÄITAMISEL

2.1.

Tuleb tõendada, et toote käitamise ajal pardal ja maa peal viibijate ohutuse tagamiseks on tehtud järgmist:

kindlaks peavad olema määratud õhusõiduki heakskiidetud käitamise viisid ning kehtestatud peavad olema ohutuks käitamiseks vajalikud piirangud ja teave, sealhulgas keskkonnapiirangud ja jõudlus;

õhusõiduk peab oma suurusest ja konfiguratsioonist sõltuvalt olema ohutult juhitav ja manööverdatav kõikides eeldatavates käitamistingimustes, sealhulgas pärast ühe või asjakohasel juhul mitme jõuseadme riket. Nõuetekohaselt tuleb arvesse võtta piloodi füüsilist jõudu, piloodikabiini keskkonda, piloodi töökoormust ja muid inimtegureid ning lennuetappi ja selle kestust;

kõikides eeldatavates käitamistingimustes peab olema võimalik ühest lennuetapist teise siirduda, ilma et see nõuaks erilisi piloteerimisoskusi, tähelepanu, jõudu või töökoormust;

õhusõiduk peab olema sedavõrd stabiilne, et piloodilt ei nõutaks liigset pingutust, pidades silmas lennuetappi ja selle kestust;

tuleb kehtestada tava- ja hädaolukorras ning rikke korral tegutsemise menetlused;

tuleb ette näha konkreetsele õhusõidukitüübile sobivad hoiatussignaalid või muud hoiatusvahendid, et vältida väljumist normaalsest lennurežiimide diapasoonist;

õhusõiduki ja selle süsteemide omadused peavad võimaldama ohutut tagasipöördumist lennurežiimide diapasoonist võimaliku väljumise korral.

2.2.	Käitamispiirangud ja muu ohutuks käitamiseks vajalik teave tuleb teha meeskonnaliikmetele kättesaadavaks.

2.3.

Toote käitamine peab olema kaitstud ohtude eest, mida põhjustavad kahjulikud välis- ja sisetingimused, sealhulgas keskkonnatingimused.

Eelkõige ei tohi käitamise liigist sõltuvalt ohuolukorda põhjustada muu hulgas näiteks sellised nähtused nagu halb ilm, äike, kokkupõrge linnuga, kõrgsageduslikud kiirgusväljad, osoon jne, mille esinemist toote käitamise käigus on põhjust eeldada, võttes arvesse õhusõiduki suurust ja konfiguratsiooni.

Salongis peavad käitamise liigist sõltuvalt olema reisijatele tagatud sobivad veotingimused ja nõuetekohane kaitse lennutegevuse käigus tekkida võiva või hädaolukordadest tuleneva ohu, sh tule, suitsu, mürgiste gaaside ja kiire rõhulanguse eest, võttes arvesse õhusõiduki suurust ja konfiguratsiooni. Pardal viibijaile tuleb võimaldada kõik mõistlikud tingimused raskete kehavigastuste ennetamiseks, õhusõidukist kiiresti evakueerimiseks ja enda kaitsmiseks inertsjõu mõju eest hädamaandumisel vette või maale. Vastavalt vajadusele tuleb tagada selged ja arusaadavad sildid ja teated, mis selgitavad pardal viibijatele sobivat ohutut käitumist ning ohutusvarustuse asukohta ja õiget kasutamist. Nõuetekohane ohutusvarustus peab olema hõlpsasti kättesaadav.

Meeskonnaruumid peavad käitamise liigist sõltuvalt olema paigutatud viisil, mis hõlbustab lennutegevust, sealhulgas olukorrast teavitamist ning eeldatavate olukordade ja hädaolukordade lahendamist. Meeskonnaruumide keskkond ei tohi ohustada meeskonna võimet täita oma ülesandeid ning need peavad olema projekteeritud nii, et välditakse kõrvalist sekkumist ja juhtimisseadmete väärkasutust.

3. PROJEKTEERIMISE, TOOTMISE, JÄTKUVA LENNUKÕLBLIKKUSE TAGAMISE VÕI HOOLDUSEGA TEGELEVAD ORGANISATSIOONID (SEALHULGAS FÜÜSILISED ISIKUD)

3.1.

Tegevuse liigist sõltuvalt tuleb organisatsioonile välja anda sertifikaat juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

organisatsioonil peavad olema kõik oma ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid. Nimetatud vahendite hulka kuuluvad muu hulgas rajatised, töötajad, varustus, tööriistad ja materjalid, ülesandeid, kohustusi ja menetlusi käsitlevad dokumendid, juurdepääs asjakohastele andmetele ning andmete dokumenteerimine;

tegevuse liigist ja organisatsiooni suurusest sõltuvalt peab organisatsioon rakendama ning töös hoidma juhtimissüsteemi, millega tagatakse käesolevas lisas sätestatud oluliste nõuete täitmine, juhtima ohutusriske ning püüdma kõnealust süsteemi pidevalt täiustada;

organisatsioon sõlmib vajaduse korral kokkulepped teiste asjaomaste organisatsioonidega käesolevas lisas sätestatud lennukõlblikkuse oluliste nõuete jätkuva täitmise tagamiseks;

organisatsioon peab punkti b kohase juhtimissüsteemi ja punkti c kohase kokkuleppe osana sisse seadma ohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi, et aidata järjepidevalt parandada ohutust. Ohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteem peab olema kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

3.2.	Hoolduskoolitusorganisatsioonide suhtes punkti 3.1 alapunktides c ja d esitatud tingimusi ei kohaldata.

3.3.	Hooldusega tegelevad füüsilised isikud peavad omandama selles tegevusvaldkonnas nõutavad teoreetilised teadmised, praktilised oskused ja kogemused ning omandatud taset hoidma.

III LISA

Toodete keskkonnanõuetele vastavuse olulised nõuded

1. Tooted tuleb punkti 4 arvesse võttes projekteerida nii, et nendega kaasnev müra oleks võimalikult väike.

2. Tooted tuleb punkti 4 arvesse võttes projekteerida nii, et nendega kaasnevad heitkogused oleksid võimalikult väikesed.

3. Tooted tuleb punkti 4 arvesse võttes projekteerida nii, et vedelike aurustumise või väljavoolamisega kaasnevad heitkogused oleksid võimalikult väikesed.

4. Müra minimeerimiseks kavandatud projekteerimislahenduste vahel tehtavate kompromisside puhul tuleb võtta arvesse eri liiki heiteid ja vedelike väljavoolamist.

5. Müra ja heitkoguste minimeerimisel võetakse arvesse kõiki tavapäraseid käitamistingimusi ja geograafilisi piirkondi, kus õhusõiduki käitamisega kaasnevad müra ja heitkogused tekitavad probleemi.

6. Keskkonnakaitse eesmärgil vajalikke õhusõidukisüsteeme ja -seadmeid tuleb projekteerida, toota ja hooldada nii, et need töötaksid kõigis ettenähtavates käitamistingimustes. Nad peavad olema piisavalt usaldusväärsed, et täita oma otstarvet seoses toote keskkonnanõuetele vastavusega.

7. Selleks et tagada lennundustoote jätkuv vastavus käesolevas lisas sätestatud olulistele nõuetele, tuleb kehtestada sellekohased juhendid, protseduurid, vahendid, käsiraamatud, piirangud ja kontrollid ning esitada need selgelt ettenähtud kasutajatele.

8. Lennundustoodete projekteerimise, tootmise ja hooldamisega tegelevad organisatsioonid peavad:

omama kõiki vajalikke vahendeid, et tagada lennundustoote vastavus käesolevas lisas sätestatud olulistele nõuetele, ning

vajaduse korral sõlmima kokkulepped teiste asjaomaste organisatsioonidega, et tagada lennundustoote vastavus käesolevas lisas sätestatud olulistele nõuetele.

IV LISA

Õhusõiduki meeskonda käsitlevad olulised nõuded

1. PILOODIKOOLITUS

1.1. Üldine

Õhusõiduki juhtimise koolitusel osalev isik peab olema hariduselt ning füüsiliselt ja vaimselt piisavalt küps, et omandada, säilitada ja tõendada asjakohaseid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi.

1.2. Teoreetilised teadmised

Piloot peab omandama õhusõidukil täidetavatele ülesannetele vastava ja tegevuse liigiga kaasnevate riskidega proportsionaalsete teadmiste taseme ja selle säilitama. Need teadmised peavad hõlmama vähemalt järgmist:

lennundusõigus;

üldteadmised õhusõidukitest;

õhusõiduki liigiga seotud tehnilised küsimused;

lennu sooritamine ja planeerimine;

inimvõimed ja nende piirid;

meteoroloogia;

navigatsioon;

käitamisprotseduurid, sealhulgas meeskonnatöö korraldamine;

aerodünaamika alused;

side ja

mittetehnilised oskused, sealhulgas ohtude ja vigade äratundmine ja käsitlemine.

1.3. Teoreetiliste teadmiste tõendamine ja säilitamine

1.3.1.

Teoreetiliste teadmiste omandamist ja säilitamist tuleb tõendada pideva hindamise käigus koolituse ajal ja asjakohasel juhul eksamitel.

1.3.2.

Vajalikku teoreetiliste teadmiste taset tuleb säilitada. Nõuetele vastavust tuleb tõendada regulaarsete hindamiste, eksamite, testide või kontrollimiste käigus. Eksamite, testide või kontrollimiste sagedus peab vastama tegevusega kaasneva riski tasemele.

1.4. Praktilised oskused

Piloot peab omandama õhusõidukil täidetavatele ülesannetele vastava praktiliste oskuste taseme ja seda säilitama. Need oskused peavad olema proportsionaalsed tegevuse liigiga kaasnevate riskidega ja hõlmama olenevalt õhusõidukil täidetavatest ülesannetest järgmist:

tegevused enne lendu ja lennu ajal, sealhulgas õhusõiduki lennutehniliste näitajate, massi ja tasakaalu kindlaksmääramine, õhusõiduki ülevaatus ja teenindamine, kütuse/energia planeerimine, ilmastikuolude hindamine, marsruudi planeerimine, õhuruumi piirangud ja vaba raja olemasolu;

lennuvälja ja liikluskorralduse toimingud;

ettevaatusabinõud ja protseduurid kokkupõrke vältimiseks;

õhusõiduki kontroll välise visuaalse vaatluse põhjal;

lennumanöövrid, sealhulgas kriitilistes olukordades, ja nendega seotud tehniliselt teostatavad ettenägematust asendist väljatuleku manöövrid;

tavalised ja külgtuulega stardid ja maandumised;

lendamine ainult instrumentide abil vastavalt tegevuse liigile;

käitamisprotseduurid, sealhulgas meeskonna oskused ja meeskonnatöö korraldamine vastavalt käitamise liigile kas ühe- või mitmeliikmelise meeskonnaga lendudel;

navigatsioon ning lennureeglite ja nendega seotud protseduuride rakendamine, kasutades asjakohasel juhul visuaalset vaatlust või navigatsioonivahendeid;

tegutsemine ebatavalises ja hädaolukorras, sealhulgas õhusõiduki varustuse häirete simulatsioonid;

lennuliiklusteenuste nõuete ja sidepidamisprotseduuride järgimine;

õhusõiduki tüübi või klassiga seotud eriaspektid;

praktiliste oskuste alane täienduskoolitus, mida võidakse vajada konkreetsete tegevustega kaasnevate riskide maandamiseks, ning

mittetehnilised oskused, sealhulgas ohtude ja vigade äratundmine ja käsitlemine asjakohaste hindamismeetodite abil koos tehniliste oskuste hindamisega.

1.5. Praktiliste oskuste tõendamine ja säilitamine

1.5.1.

Piloot peab tõendama oma võimet sooritada protseduure ja manöövreid õhusõidukil täidetavatele ülesannetele vastaval oskuste tasemel järgmises:

õhusõiduki käitamine selle võimaluste piires;

hea otsustusvõime ja lennumeisterlikkuse rakendamine;

lennundusalaste teadmiste rakendamine;

õhusõiduki juhitavuse säilitamine kogu lennu ajal viisil, mis tagab protseduuri ja manöövri eduka lõpuleviimise, ning

mittetehnilised oskused, sealhulgas ohtude ja vigade äratundmine ja käsitlemine asjakohaste hindamismeetodite abil koos tehniliste oskuste hindamisega.

1.5.2.

1.6. Keeleoskus

Piloodil peab olema õhusõidukil täidetavate ülesannete tasemele vastav keeleoskus. Vastav keeleoskus hõlmab järgmist:

võime aru saada meteoroloogilise teabe dokumentidest;

lennumarsruutide, väljumis- ja lähenemiskaartide ning nendega seotud aeronavigatsiooniteabe dokumentide kasutamine ning

võime suhelda lennu raadiosides kasutatavas keeles teiste lennumeeskondade ja aeronavigatsiooniteenistustega lennu kõigil etappidel, sealhulgas lennu ettevalmistamisel.

1.7. Lennutreeningseadmed

Kui koolituseks või praktilise oskuse omandamise või säilimise tõendamiseks kasutatakse lennutreeningseadet, peab see seade vastama asjaomase ülesande täitmiseks vajalikule kindlale lennundustehniliste võimaluste tasemele. Eelkõige peab konfiguratsiooni, käsitsemisomaduste, õhusõiduki lennutehniliste omaduste ja süsteemide töö imitatsioon õhusõidukit piisavalt esindama.

1.8. Koolituskursus

1.8.1.

Koolitus peab toimuma koolituskursuse vormis.

1.8.2.

Koolituskursus peab vastama järgmistele tingimustele:

iga kursuseliigi jaoks tuleb välja töötada õppekava ning

koolituskursus peab koosnema teoreetiliste teadmiste ja asjakohasel juhul praktiliste oskuste (sealhulgas õpe treeningseadmel) õpetamisest.

1.9. Instruktorid

1.9.1. Teooriaõpe

Teooriaõpet peavad korraldama vajaliku kvalifikatsiooniga instruktorid. Nad peavad:

omama vajalikke teadmisi õpetatavast valdkonnast ja

olema võimelised kasutama sobivaid õppemeetodeid.

1.9.2. Piloteerimisõpe ja treening õhusõiduki lennutreeningseadmel

Piloteerimisõpet ja treeningut lennutreeningseadmel peavad korraldama vajaliku kvalifikatsiooniga instruktorid, kes:

omavad korraldatavale õppele vastavaid teoreetilisi teadmisi ja kogemusi;

on võimelised kasutama sobivaid õppemeetodeid;

on õpetatavate lennumanöövrite ja protseduuride õpetamise meetodeid praktikas rakendanud;

on tõendanud suutlikkust õpetada valdkondades, milles piloteerimisõpet korraldatakse, kaasa arvatud lennueelne ja -järgne ning maapealne õpe, ja

osalevad regulaarselt täienduskoolituses õpetamistaseme säilitamiseks.

Õhusõidukis koolitust läbi viivatel lennuinstruktoritel peab olema ka õigus tegutseda selle õhusõiduki kaptenina, millel õpetamine toimub, välja arvatud uut tüüpi õhusõidukiga seotud koolitustel.

1.10. Eksamineerijad

Pilootide oskuste hindamise eest vastutavad isikud peavad:

vastama lennuinstruktoritele või lennutreeningseadmel toimuva treeningu instruktoritele esitatavatele nõuetele ning

olema võimelised hindama pilootide suutlikkust ning teostama kontroll-lende ja lennukontrolle.

2. PILOODILT NÕUTAVAD KOGEMUSED

Lennumeeskonna liige, instruktor või eksamineerija peab oma ülesannete täitmiseks omama ja säilitama piisavat kogemust, välja arvatud juhul, kui käesoleva määruse alusel vastu võetud rakendusaktidega nähakse ette pädevuse tõendamine vastavalt punktile 1.5.

3. PILOODI TERVISESEISUND

3.1. Tervisenõuded

3.1.1.

Kõik piloodid peavad perioodiliselt tõendama, et nende terviseseisund võimaldab neil täita rahuldavalt nende ülesandeid, võttes arvesse tegevuse liiki. Nõuetele vastavust tuleb tõendada lennundusmeditsiini parimal taval põhineva nõuetekohase hindamisega, võttes arvesse tegevuse liiki ning vanusest tingitud vaimse ja füüsilise seisundi võimalikku halvenemist.

Sobiv terviseseisund, mis hõlmab füüsilist ja vaimset tervist, tähendab seda, et piloodil ei ole haigust ega puuet, mille tõttu ta ei ole võimeline:

täitma õhusõiduki käitamiseks vajalikke ülesandeid,

igal ajal täitma talle määratud tööülesandeid või

tajuma õigesti oma ümbruskonda.

3.1.2.

Kui sobiv terviseseisund ei ole täielikult tõendatud, võib rakendada samaväärse lennuohutuse tagavaid leevendusmeetmeid.

3.2. Lennundusarstid

Lennundusarst peab:

omama meditsiinialast kvalifikatsiooni ja tegevusluba;

olema läbinud lennundusmeditsiinikoolituse ja regulaarsed lennundusmeditsiinialased täienduskoolitused, et tagada ajakohase hindamistaseme säilitamine, ning

olema omandanud praktilised teadmised ja kogemused seoses tingimustega, milles piloodid oma tööülesandeid täidavad.

3.3. Lennundusmeditsiinikeskused

Lennundusmeditsiinikeskused peavad vastama järgmistele tingimustele:

neil on kõik neile antud õigustega kaasnevate ülesannete ulatusele vastavad vahendid. Nende vahendite hulka kuuluvad muu hulgas rajatised, töötajad, varustus, tööriistad ja materjalid, ülesandeid, kohustusi ja menetlusi käsitlevad dokumendid, juurdepääs asjakohastele andmetele ning andmete dokumenteerimine;

tegevuse liigist ja organisatsiooni suurusest sõltuvalt rakendatakse ja hoitakse töös juhtimissüsteemi, millega tagatakse käesolevas lisas sätestatud oluliste nõuete täitmine, juhitakse ohutusriske ning püütakse seda süsteemi pidevalt täiustada, ning

vajaduse korral sõlmitakse kokkulepped teiste asjaomaste organisatsioonidega kõnealuste nõuete jätkuva täitmise tagamiseks.

4. SALONGITÖÖTAJAD

4.1. Üldine

Salongitöötajaid:

tuleb korrapäraselt koolitada ja kontrollida, et nad omandaksid ja säilitaksid neile määratud ohutusalaste ülesannete täitmiseks piisava oskuste taseme, ning

tuleb perioodiliselt hinnata, et teha kindlaks, kas nende terviseseisund võimaldab täita ohutult neile määratud ohutusalaseid ülesandeid. Nõuetele vastavust tuleb tõendada lennundusmeditsiini parimal taval põhineva nõuetekohase hindamisega.

4.2. Koolituskursus

4.2.1.

Käitamise liigist või õigustest sõltuvalt peab koolitus toimuma koolituskursuse vormis.

4.2.2.

Koolituskursus peab vastama järgmistele tingimustele:

iga kursuseliigi jaoks tuleb välja töötada õppekava ning

koolituskursus peab koosnema teoreetiliste teadmiste ja asjakohasel juhul praktiliste oskuste (sealhulgas õpe treeningseadmel) õpetamisest.

4.3. Salongitöötajate instruktorid

Õpet peavad andma vajaliku kvalifikatsiooniga instruktorid. Instruktorid peavad:

omama vajalikke teadmisi õpetatavast valdkonnast;

olema võimelised kasutama sobivaid õppemeetodeid ja

osalema regulaarselt täienduskoolituses õpetamistaseme säilitamiseks.

4.4. Salongitöötajate eksamineerijad

Salongitöötajate eksamineerimise eest vastutavad isikud peavad:

vastama salongitöötajate instruktorite suhtes kehtivatele nõuetele ja

olema võimelised hindama salongitöötajate tööd ja neid eksamineerima.

5. KOOLITUSORGANISATSIOONID

Pilootide või salongitöötajate koolitust pakkuv koolitusorganisatsioon peab vastama järgmistele nõuetele:

tal on kõik oma tegevusega kaasnevate ülesannete ulatusele vastavad vahendid. Nende vahendite hulka kuuluvad muu hulgas rajatised, töötajad, varustus, tööriistad ja materjalid, ülesandeid, kohustusi ja menetlusi käsitlevad dokumendid, juurdepääs asjakohastele andmetele ning andmete dokumenteerimine;

koolituse liigist ja organisatsiooni suurusest sõltuvalt peab organisatsioon rakendama ja töös hoidma juhtimissüsteemi, millega tagatakse käesolevas lisas sätestatud oluliste nõuete täitmine, juhtima ohutusriske, sealhulgas koolituse taseme alanemisega seotud riske, ning püüdma seda süsteemi pidevalt täiustada, ning

vajaduse korral sõlmib kokkulepped teiste asjaomaste organisatsioonidega kõnealuste nõuete jätkuva täitmise tagamiseks.

V LISA

Lennutegevuse olulised nõuded

1. ÜLDTEAVE

1.1.

Lendu tohib sooritada vaid juhul, kui õhusõiduki meeskonna liikmed ja asjakohasel juhul ka kõik teised lennu ettevalmistamise ja sooritamisega seotud töötajad tunnevad oma tööülesannete täitmisega seotud ja läbitavate piirkondade, kasutatavate lennuväljade ja nendega seotud aeronavigatsioonivahendite suhtes kohaldatavaid õigusakte, eeskirju ja protseduure.

1.2.	Lend tuleb sooritada õhusõiduki käsiraamatus või, kui see on nõutav, tegevuskäsiraamatus lennu ettevalmistamise ja sooritamise suhtes ettenähtud töökorra kohaselt.

1.3.	Enne iga lendu tuleb kindlaks määrata iga meeskonnaliikme ülesanded ja kohustused. Kapten peab vastutama õhusõiduki käitamise ja ohutuse ning kõigi meeskonnaliikmete, reisijate ja pardal oleva kauba ohutuse eest.

1.4.	Õhusõidukis ei tohi vedada esemeid ega aineid, mis võivad oluliselt ohustada tervist, ohutust, vara või keskkonda, näiteks ohtlikke kaupu, relvi või laskemoona, välja arvatud juhul, kui sellega seotud riskide maandamiseks kohaldatakse spetsiaalseid ohutusprotseduure ja -juhiseid.

1.5.	Iga lennu kohta säilitatakse kõik vajalikud andmed, dokumendid, kirjed ja teave, et registreerida punktis 5.3 sätestatud tingimuste täitmine, ning need peavad olema kättesaadavad ja kaitstud loata muutmise eest minimaalse nõutava ajavahemiku jooksul, mis oleneb käitamise liigist.

2. LENNU ETTEVALMISTAMINE

Lendu ei tohi alustada enne, kui kättesaadavate mõistlike vahenditega on kindlaks tehtud, et täidetud on kõik järgmised tingimused.

Lennu sooritamiseks on olemas lennuks ja õhusõiduki ohutuks käitamiseks otseselt nõutavad piisavad vahendid, sealhulgas side- ja navigatsioonivahendid, võttes arvesse kättesaadavat aeronavigatsiooniteabe teenistuse dokumentatsiooni.

Meeskond peab teadma, kus asuvad asjakohased ohutusvahendid ja kuidas neid kasutada, ning reisijaid peab olema sellest teavitatud. Meeskonnale ja reisijatele tuleb anda piisavalt teavet hädaolukorras tegutsemise viiside ja salongi ohutusvahendite kasutamise kohta, arvestades konkreetset käitamist ja selleks mõeldud vahendeid.

Kapten peab veenduma, et:

õhusõiduk on lennukõlblik vastavalt punktile 6;

ii)

õhusõiduk on nõuetekohaselt registreeritud, kui see on nõutav, ning pardal on sellekohased sertifikaadid;

iii)

õhusõidukisse on paigaldatud kõnealuse lennu sooritamiseks nõutavad, punktis 5 sätestatud instrumendid ja varustus ning need on töökorras, välja arvatud juhul, kui kohaldatava minimaalvarustuse loetelu või samaväärse dokumendi põhjal on tehtud sellest nõudest mööndusi;

iv)

õhusõiduki mass ja raskuskese võimaldavad sooritada lennu lennukõlblikkuse dokumentatsioonis ettenähtud piirides;

kogu käsipagas, registreeritud pagas ja kaup on nõuetekohaselt laaditud ja kinnitatud, ning

vi)

lennu ajal ei ületata kordagi punktis 4 sätestatud õhusõiduki käitamispiiranguid.

Lennumeeskonnale peab olema kättesaadav teave väljumise, sihtkoha ja asjakohasel juhul varulennuväljade ilmastikutingimuste ja marsruudil esinevate ilmastikutingimuste kohta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata potentsiaalselt ohtlikele atmosfääritingimustele.

Lennu jooksul ette tulla võivates ohtlikes atmosfääritingimustes käitumiseks tuleb ette näha asjakohased leevendusmeetmed või hädaolukorra lahendamise plaan.

Visuaallennureeglitel põhineva lennu korral peavad lennumarsruudil olema sellised ilmastikutingimused, mis võimaldavad neid lennureegleid täita. Instrumentaallennureeglitel põhineva lennu korral tuleb valida sihtkoht ja asjakohasel juhul varulennuväli või varulennuväljad, kuhu õhusõiduk saaks maanduda, võttes arvesse eelkõige prognoositavaid ilmastikutingimusi, aeronavigatsiooniteenuste olemasolu, maapealsete üksuste olemasolu ja sihtkoha ja/või varulennuvälja asukohariigi poolt heaks kiidetud instrumentaallennureegleid.

Kavandatud lennu ohutu lõpuleviimise tagamiseks peab pardal olema piisavalt õhusõiduki liikumapanemiseks vajalikku kütust/energiat ja tarbekaupu, võttes arvesse ilmastikutingimusi, õhusõiduki lennutehnilisi võimalusi mõjutavaid asjaolusid ja võimalikke eeldatavaid viivitusi lennu ajal. Peale selle peab pardal olema kütuse-/energiavaru ettenägematuteks olukordadeks. Vajaduse korral tuleb kehtestada kord kütuse-/energiakasutuse korraldamiseks lennu ajal.

3. LENNUTEGEVUS

Lennutegevuse puhul peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:

olenevalt õhusõiduki tüübist peavad kõik meeskonnaliikmed stardi ja maandumise ajal ja igal ajal, kui kapten seda ohutuse huvides vajalikuks peab, istuma oma kohal ja kasutama ettenähtud kinnitussüsteeme;

olenevalt õhusõiduki tüübist peavad kõik lennu ajal kabiinis töötavad lennumeeskonna liikmed olema lennu ajal oma kohal ja jääma sinna ning olema kinnitatud turvavööga, välja arvatud liikumised füsioloogiliste või tööga seotud vajaduste tõttu;

olenevalt õhusõiduki tüübist ning käitamise liigist peab kapten tagama, et kõik reisijad on enne starti ja maandumist, ruleerimise ajal ja igal ajal, mil kapten seda ohutuse huvides vajalikuks peab, oma istekohal nõuetekohaselt kinnitatud;

lend tuleb sooritada nii, et kõigil lennuetappidel säilib nõuetekohane eraldatus teistest õhusõidukitest ja tagatakse takistuste vältimine. See eraldatus peab olema vähemalt sama, mis on nõutav käitamise liigi suhtes kohaldatavate lennureeglitega;

lendu tohib jätkata vaid juhul, kui teadaolevad tingimused püsivad vähemalt samaväärsed punktis 2 sätestatud tingimustega. Peale selle ei tohi instrumentaallennureeglitel põhineva lennu puhul jätkata lennuväljale lähenemist allpool teatavat ettenähtud kõrgust või teatavast asukohast kaugemale, kui ettenähtud nähtavustingimused ei ole täidetud;

hädaolukorras peab kapten tagama, et kõiki reisijaid on teavitatud sellest, kuidas tuleb hädaolukorras oludele vastavalt tegutseda;

kapten peab võtma kõik vajalikud meetmed lendu mõjutavate kordarikkuvate reisijate käitumise tagajärgede minimeerimiseks;

õhusõidukit tohib ruleerida lennuvälja liiklusalal ja selle rootorit tohib sisse lülitada ainult juhul, kui juhtimisseadmeid käsitseb asjakohase pädevusega isik;

asjakohasel juhul tuleb järgida lennu ajal kohaldatavat kütuse-/energiakasutuse korraldamise korda.

4. ÕHUSÕIDUKI LENNUTEHNILISED OMADUSED JA KÄITAMISE PIIRANGUD

4.1.

Õhusõidukit tuleb käitada kooskõlas selle lennukõlblikkusdokumentidega ja kõigi seonduvate käitamisprotseduuride ja -piirangutega, mis on esitatud selle heakskiidetud lennukäsiraamatus või muudes samaväärsetes dokumentides. Lennukäsiraamat või samaväärsed dokumendid peavad olema meeskonnale kättesaadavad ja neid tuleb iga õhusõiduki kohta hoida ajakohastena.

4.2.	Olenemata punktist 4.1 võib kopteriga lühiajaliselt eirata lennukõrguse ja -kiiruse alusel kehtestatud piiranguid, tingimusel et on tagatud ohutus.

4.3.	Õhusõidukit tuleb käitada kooskõlas kohaldatavate keskkonnadokumentidega.

4.4.

Lendu tohib alustada või jätkata vaid juhul, kui õhusõiduki lennutehnilised näitajad, võttes arvesse kõiki selle jõudlustaset oluliselt mõjutavaid tegureid, võimaldavad planeeritud käitamismassiga sooritada kõiki lennuetappe kohaldatavate vahemaade/alade ja takistuste vältimise piires. Starti, marsruudil lendamist ja lähenemist/maandumist mõjutavad eelkõige järgmised lennutehnilised tegurid:

käitamisprotseduurid;

lennuvälja rõhkkõrgus;

ilmastikutingimused (temperatuur, tuul, sademed ja nähtavus);

stardi- või maandumisala suurus, kalle ja seisund, ning

plaaneri, jõuseadme või süsteemide seisund, võttes arvesse võimalikku amortiseerumist.

4.5.	Selliseid tegureid tuleb otseselt arvesse võtta käitamisparameetritena või kaudselt lennutehniliste andmete kavandamisel ettenähtud hälbeid või varusid arvestades, olenevalt käitamise liigist.

5. INSTRUMENDID, ANDMED JA VARUSTUS

5.1.	Õhusõiduk peab olema varustatud kavandatud lennuks vajaliku navigatsiooni-, side- ja muu varustusega, võttes arvesse kõigil lennuetappidel kohaldatavaid lennuliikluseeskirju ja lennureegleid.

5.2.	Vajaduse korral peab õhusõiduk olema varustatud vajaliku ohutus-, meditsiini-, evakuatsiooni- ja päästevarustusega, võttes arvesse lennutegevuse piirkondade, lennumarsruutide, -kõrguse ja -kestusega seotud riske.

5.3.	Kõik meeskonnale lennu sooritamiseks vajalikud andmed peavad olema värsked ja õhusõiduki pardal kättesaadavad, võttes arvesse kohaldatavaid lennuliikluseeskirju, lennureegleid, lennukõrgusi ja lennutegevuse piirkondi.

6. JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS JA TOODETE VASTAVUS KESKKONNANÕUETELE

6.1.

Õhusõidukit tohib käitada vaid järgmistel juhtudel:

õhusõiduk on lennukõlblik ja seisukorras, mis võimaldab seda ohutult ja keskkonnanõudeid järgides käitada;

kavandatud lennuks vajalikud käitamis- ja ohutusvahendid on töökorras;

õhusõidukil on kehtiv lennukõlblikkust tõendav dokument ja asjakohasel juhul kehtiv mürasertifikaat ning

õhusõidukit hooldatakse vastavalt kohaldatavatele nõuetele.

6.2.	Õhusõidukile tuleb teha enne igat lendu või omavahel seotud järjestikuseid lende lennueelne ülevaatus, et teha kindlaks selle kõlblikkus kavandatud lennuks.

6.3.	Õhusõidukit tohib kasutada ainult juhul, kui selle on hooldusjärgselt kasutamiseks üle andnud kvalifitseeritud isikud või organisatsioonid. Allakirjutatud hooldustõend peab eelkõige sisaldama põhiandmeid tehtud hoolduse kohta.

6.4.

Õhusõiduki lennukõlblikkuse ja keskkonnanõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke kirjeid tuleb säilitada ning kaitsta loata muutmise eest kohaldatavate jätkuva lennukõlblikkuse nõuete kehtivusele vastava ajavahemiku jooksul seni, kuni nendes sisalduv teave asendatakse mahult ja üksikasjade poolest samaväärse uue teabega, kuid mitte vähem kui 24 kuud.

6.5.

Kõik muudatus- ja remonditööd tuleb teha kooskõlas oluliste lennukõlblikkusnõuetega ja asjakohasel juhul toodete keskkonnanõuetele vastavust järgides. Lennukõlblikkusnõuetele vastavust ja toodete vastavust keskkonnanõuetele tõendavad andmed tuleb säilitada ning neid tuleb kaitsta loata muutmise eest.

6.6.	Õhusõiduki käitaja kohustus on tagada, et õhusõidukit hooldav kolmas isik vastab käitaja suhtes kehtivatele ohutus- ja julgestusnõuetele.

7. MEESKONNALIIKMED

7.1.	Meeskonnaliikmete arvu ja koosseisu kindlaksmääramisel tuleb võtta arvesse järgmist: a) õhusõiduki sertifitseerimise piirangud, sealhulgas asjakohasel juhul hädaolukorras evakueerimise asjakohane demonstreerimine; b) õhusõiduki konfiguratsioon ja c) lennutegevuse liik ja kestus.

7.2.	Kaptenil peab olema õigus anda kõiki korraldusi ja võtta kõiki kohaseid meetmeid õhusõiduki töö ning õhusõiduki ja selles olevate isikute ja/või vara ohutuse tagamiseks.

7.3.

Hädaolukorras, mis seab ohtu õhusõiduki töö ja õhusõiduki ja/või pardal olevate isikute ohutuse, peab kapten võtma meetmed, mida ta ohutuse huvides vajalikuks peab. Kui kõnealuse meetme võtmisega kaasneb kohalike normide või protseduuride rikkumine, peab kapten sellest viivitamata teatama asjaomasele kohalikule ametiasutusele.

7.4.	Piiramata punkti 8.12 kohaldamist võib juhul, kui pardal on teisi isikuid, simuleerida hädaolukorda või ebatavalisi olukordi üksnes siis, kui neid isikuid on nõuetekohaselt teavitatud ja nad on enne lennule minekut teadlikud kaasnevatest riskidest.

7.5.

Meeskonnaliige ei tohi lubada, et väsimus, võttes muu hulgas arvesse pikaajalist väsimust, magamatust, vahemaandumiseta lendude arvu, öiseid tööaegu või ajavööndite muutust, halvendaks tema ülesannete täitmist või otsuste tegemist sellisel määral, et see seaks ohtu lennu ohutuse. Puhkeajad peavad olema piisava pikkusega selleks, et meeskonnaliikmed taastuksid eelnevate tööülesannete täitmise mõjudest ning oleksid järgmiseks lennutööajaks hästi välja puhanud.

7.6.	Meeskonnaliige ei tohi õhusõiduki pardal täita määratud ülesandeid, kui ta on psühhoaktiivsete ainete või alkoholi mõju all või töövõimetu vigastuse, väsimuse, ravimite, haiguse vms tõttu.

8. LISANÕUDED LENNUKITE, KOPTERITE VÕI KOPTERLENNUKITEGA TEHTAVA ÄRILISE LENNUTRANSPORDI JA MUU LENNUTEGEVUSE KOHTA, MILLE PUHUL ON NÕUTAV SERTIFITSEERIMINE VÕI DEKLARATSIOON

8.1.

Lennutegevus võib toimuda üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

õhusõiduki käitajal on endal või kolmandate isikutega sõlmitud lepingute kaudu lennutegevuse mahuks ja ulatuseks vajalikud vahendid. Nende vahendite hulka kuuluvad muu hulgas õhusõidukid, rajatised, juhtimisstruktuur, töötajad, varustus, ülesandeid, kohustusi ja menetlusi käsitlevad dokumendid, juurdepääs asjakohastele andmetele ning andmete dokumenteerimine;

õhusõiduki käitaja kasutab ainult sobiva kvalifikatsiooni ja koolitusega töötajaid ning rakendab ja hoiab käigus meeskonnaliikmete ja muu olulise personali koolitus- ja kontrolliprogramme, mis on vajalikud nende sertifikaatide, reitingute ja kvalifikatsioonide säilimise tagamiseks;

tegevuse liigist ja organisatsiooni suurusest sõltuvalt peab õhusõiduki käitaja rakendama ja töös hoidma juhtimissüsteemi, millega tagatakse käesolevas lisas sätestatud oluliste nõuete täitmine, juhtima ohutusriske ning püüdma seda süsteemi pidevalt täiustada;

õhusõiduki käitaja peab alapunkti c kohase juhtimissüsteemi osana sisse seadma ohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamise süsteemi, et aidata ohutust pidevalt parandada. Ohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteem peab olema kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

8.2.

Lennutegevuses tuleb igal juhul järgida õhusõiduki käitaja tegevuskäsiraamatut. Tegevuskäsiraamat peab sisaldama kõigi käitatavate õhusõidukite ja nende käitamisega seotud töötajate kohustuste täitmiseks vajalikke juhendeid, teavet ja menetlusi. Neis tuleb sätestada lennuaja, lennutööaja ja puhkeaegade suhtes kohaldatavad piirangud. Tegevuskäsiraamat ja selle muudatused peavad vastama heakskiidetud lennukäsiraamatule ja neis tuleb vajaduse korral teha muudatusi.

8.3.	Õhusõiduki käitaja kehtestab sobiva korra lennuohutust mõjutavate kordarikkuvate reisijate käitumise tagajärgede minimeerimiseks.

8.4.

Õhusõiduki käitaja peab välja töötama ja käigus hoidma eelkõige järgmised julgestusprogrammid, mida on kohandatud vastavalt õhusõidukile ja käitamise liigile:

piloodikabiini turvalisuse tagamine;

õhusõiduki läbiotsimise korra kontroll-loend;

koolitusprogrammid ning

elektroonika- ja arvutisüsteemide kaitse süsteemide tahtliku või tahtmatu häirimise ja rikkumise vältimiseks.

8.5.	Kui julgestusmeetmed võivad lennuohutust kahjustada, tuleb riske hinnata ja töötada välja sobiv kord ohutusriskide maandamiseks, kasutades vajaduse korral erivarustust.

8.6.	Õhusõiduki käitaja peab määrama õhusõiduki kapteniks lennumeeskonna ühe piloodi.

8.7.

Väsimuse tekkimist tuleb vältida väsimuse juhtimise süsteemi abil. Lennu või lendudeseeria puhul peab see süsteem hõlmama lennuaega, lennutööaegu, tööaegu ja nendele vastavalt kohandatud puhkeaegu. Väsimuse juhtimise süsteemis kehtestatud piirangutes tuleb arvestada kõiki väsimust põhjustavaid asjakohaseid tegureid, näiteks vahemaandumiseta lendude arv, ajavööndite läbimine, magamatus, ööpäevatsükli häirimine, öötöö, töökohale lendamine, tööaja kumuleerumine teatavatel perioodidel, meeskonnaliikmete vaheline tööjaotus, samuti meeskonna suurendamine.

8.8.	Õhusõiduki käitaja peab tagama, et punktis 6.1 loetletud ja punktides 6.4 ja 6.5 kirjeldatud ülesandeid kontrollib jätkuva lennukõlblikkuse tagamise eest vastutav organisatsioon, mis peab vastama II lisa punkti 3.1 ning III lisa punktide 7 ja 8 nõuetele.

8.9.	Õhusõiduki käitaja peab tagama, et punktiga 6.3 nõutud hooldustõendi annab välja toodete, osade ja teisaldatava varustuse hooldamise õigust omav organisatsioon. Kõnealune organisatsioon peab vastama II lisa punkti 3.1 nõuetele.

8.10.

Punktis 8.8 osutatud organisatsioon kehtestab organisatsioonisisese käsiraamatu, mis on mõeldud asjaomastele töötajatele suunisena kasutamiseks ja milles kirjeldatakse kõiki organisatsioonilisi jätkuva lennukõlblikkuse tagamise protseduure.

8.11.

Õhusõiduki käitamise kõigis etappides, nii tavapärastes, ebatavalistes kui ka hädaolukorra tingimustes ja olukordades peab õhusõiduki meeskonna liikmetel olema vajaduse korral kasutamiseks kättesaadav kontroll-loendite süsteem. Igaks võimalikuks ettenähtavaks hädaolukorraks tuleb kehtestada vastav kord.

8.12.

Reisijaid või kaupa vedades ei tohi simuleerida hädaolukordi ega ebatavalisi olukordi.

VI LISA

Kvalifitseeritud üksustele esitatavad olulised nõuded

1. Kvalifitseeritud üksus, selle direktor ning sertifitseerimis- ja järelevalveülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi ise ega volitatud esindajatena osaleda toodete, osade, teisaldatava varustuse, koostisosade või süsteemide projekteerimises, tootmises, turustamises ja hooldamises ning nende käitamises, teenindamises ja kasutamises. See ei välista tehnilise teabe vahetamise võimalust asjaomaste organisatsioonide ja kvalifitseeritud üksuse vahel.

Esimene lõik ei takista lennuspordi või harrastuslennunduse edendamiseks loodud organisatsioonil saada kvalifitseeritud üksuse akrediteeringut, tingimusel et ta tõendab akrediteerimisasutusele, et on sisse seadnud huvide konflikti vältimiseks nõuetekohase töökorralduse.

2. Kvalifitseeritud üksus ning sertifitseerimis- ja järelevalveülesannete täitmise eest vastutavad töötajad peavad oma ülesandeid täitma võimalikult kõrgel erialase usaldusväärsuse ja tehnilise pädevuse tasemel ning neil ei tohi olla mingisugust, eelkõige rahalist survet ega stiimulit, mis võiks mõjutada nende hinnanguid ja otsuseid või nende sertifitseerimis- ja järelevalveülesannete täitmise tulemusi, seda eriti kõnealuste tulemustega seotud isikute või isikute grupi poolt.

3. Kvalifitseeritud üksusel peavad olema töötajad ja vahendid sertifitseerimis- ja järelevalvemenetlusega seotud tehniliste ja haldusülesannete nõuetekohaseks täitmiseks; samuti peab olema kättesaadav varustus erakorraliste kontrollide teostamiseks.

4. Uurimiste eest vastutaval kvalifitseeritud üksusel ja selle töötajatel peavad olema:

hea tehniline ja erialane ettevalmistus või asjakohaste toimingute teostamise käigus omandatud piisav asjatundlikkus;

nõuetekohased teadmised teostatavate sertifitseerimis- ja järelevalveülesannete suhtes kehtivatest nõuetest ja piisav kogemus nende ülesannete täitmise alal;

oskus koostada deklaratsioone, kirjeid ja aruandeid, mis tõendavad sertifitseerimis- ja järelevalveülesannete täitmist.

5. Tagada tuleb sertifitseerimis- ja järelevalveülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus. Nende tasustamine ei tohi sõltuda teostatud uurimiste arvust või uurimistulemustest.

6. Kvalifitseeritud üksus peab võtma vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui vastutus kuulub siseriikliku õiguse alusel liikmesriigile.

7. Kvalifitseeritud üksuse töötajad peavad hoidma ametisaladust, mis on seotud käesoleva määruse alusel täidetud ülesannete käigus omandatud teabega.

VII LISA

Lennuvälju käsitlevad olulised nõuded

1. FÜÜSILISED OMADUSED, TARISTU JA VARUSTUS

1.1. Liiklusala

1.1.1.

Lennuväljal on määratud ala õhusõidukite maandumiseks ja stardiks ning see peab vastama järgmistele tingimustele:

maandumis- ja stardiala mõõtmed ja omadused sobivad seda kasutavate õhusõidukite jaoks;

maandumis- ja stardiala kandetugevus on piisav ettenähtud õhusõidukite korduvaks käitamiseks, kui see on kohaldatav. Alad, mis ei ole ette nähtud korduvaks käitamiseks, peavad olema võimelised õhusõidukit üksnes kandma;

maandumis- ja stardiala projekteeritakse nii, et vesi juhitakse ära ja välditakse olukorda, kus seisev vesi võib põhjustada lubamatut riski õhusõiduki käitamisele;

maandumis- ja stardiala kalle ja kaldemuutused ei tekita lubamatut riski õhusõiduki käitamisele;

maandumis- ja stardiala pinnaomadused sobivad ettenähtud õhusõidukitele ning

maandumis- ja stardiala on vaba takistustest, mis võivad põhjustada lubamatut riski õhusõiduki käitamisele.

1.1.2.

Kui lennuväljal on mitu määratud maandumis- ja stardiala, on need sellised, et need ei põhjusta lubamatut riski õhusõiduki käitamisele.

1.1.3.

Määratud maandumis- ja stardiala ümbritsetakse piiritletud aladega. Need alad on ette nähtud startimisel ja maandumisel neist üle lendavate õhusõidukite kaitsmiseks ning vajakmaandumise ja rajalt külgsuunas või raja otsast väljasõitmise tagajärgede leevendamiseks ja need vastavad järgmistele tingimustele:

alade mõõtmed on sobivad õhusõiduki eeldatavaks käitamiseks;

alade kalle ja kaldemuutused ei põhjusta lubamatut riski õhusõiduki käitamisele;

alad on vabad takistustest, mis võivad põhjustada lubamatut riski õhusõiduki käitamisele. See ei välista kergesti puruneva varustuse paigaldamist nimetatud aladele, kui neid on vaja õhusõiduki käitamisele kaasaaitamiseks, ning

igal alal on otstarbele vastav kandetugevus.

1.1.4.

Lennuvälja alad koos vahetu ümbrusega, mis on nähtud ette õhusõidukite ruleerimiseks või parkimiseks, projekteeritakse nii, et tagada kasutatavate õhusõidukite ohutu käitamine kõigis kavandatud tingimustes, ja need vastavad järgmistele tingimustele:

aladel on küllaldane kandetugevus ettenähtud õhusõidukite korduvaks käitamiseks, välja arvatud ajutise kasutusega alad, mille kandetugevus peab olema piisav üksnes õhusõiduki kandmiseks;

alad projekteeritakse nii, et vesi juhitakse ära ja välditakse olukorda, kus seisev vesi võib tekitada lubamatut riski õhusõiduki käitamisele;

alade kalle ja kaldemuutused ei põhjusta lubamatut riski õhusõiduki käitamisele;

alade pinnaomadused sobivad kasutamiseks ettenähtud õhusõidukite poolt ning

alad on vabad takistustest, mis võivad põhjustada lubamatut riski õhusõiduki käitamisele. See ei välista kõnealusel alal vajalike parkimisseadmete paigutamist spetsiaalselt kindlaks määratud kohta või piirkonda.

1.1.5.

Õhusõiduki kasutamiseks ettenähtud muu taristu projekteeritakse nii, et selle kasutamine ei põhjusta õhusõidukile lubamatut riski.

1.1.6.

Konstruktsioonid, ehitised, varustus ja hoiustamisalad paigutatakse ja projekteeritakse nii, et need ei põhjusta lubamatut riski õhusõiduki käitamisele.

1.1.7.

Liiklusalal on vahendid, et takistada volitamata isikute, sõidukite või suuruse tõttu õhusõiduki käitamisele lubamatut riski põhjustavate loomade sisenemist liiklusalale, ilma et see piiraks siseriiklikke ja rahvusvahelisi loomakaitsealaseid sätteid.

1.2. Kaugus takistustest

1.2.1.

Lennuväljale maandumisel läheneva või lennuväljalt startiva õhusõiduki kaitsmiseks kehtestatakse lähenemis- ja väljumismarsruudid. Sellised marsruudid või alad tagavad õhusõiduki vajaliku kauguse lennuvälja ümbruses olevatest takistustest kohalikke füüsilisi parameetreid nõuetekohaselt arvesse võttes.

1.2.2.

Kaugus takistustest vastab lennuetapile ja käitamise liigile. Arvesse võetakse ka õhusõiduki asukoha määramise varustust.

1.3. Ohutusega seotud lennuvälja varustus, sealhulgas visuaalsed ja mittevisuaalsed vahendid

1.3.1.

Vahendid on otstarbekohased ja tuvastatavad ning annavad kasutajatele üheselt mõistetavat teavet kõikides ettenähtud käitamistingimustes.

1.3.2.

Ohutusega seotud lennuvälja varustus toimib eeldatavates käitamistingimustes nõuetekohaselt. Käitamistingimustes või rikete korral ei põhjusta ohutusega seotud lennuvälja varustus lennundusohutusele lubamatut riski.

1.3.3.

Vahendid ja nende elektritoitesüsteem projekteeritakse nii, et rikked ei põhjusta asjakohatu, eksitava või puuduliku teabe esitamist kasutajatele ega oluliste teenuste katkemist.

1.3.4.

Vahendite kahjustumise või rikete vältimiseks kasutatakse sobivaid kaitsemeetmeid.

1.3.5.

Kiirgusallikad või liikuvad või fikseeritud esemed ei häiri ega halvenda lennunduse side-, navigatsiooni- ega seiresüsteemide toimimist.

1.3.6.

Asjaomaseid töötajaid teavitatakse ohutusega seotud lennuvälja varustuse funktsioonidest ja kasutamisest, sealhulgas antakse selged juhised tingimuste kohta, mis võivad põhjustada lubamatuid riske lennundusohutusele.

1.4. Lennuväljaandmestik

1.4.1.

Lennuvälja ning pakutavate teenuste kohta koostatakse andmestik ja seda hoitakse ajakohasena.

1.4.2.

Andmed on täpsed, arusaadavad, täielikud ja üheselt mõistetavad. Tagatakse autentsus ja sobiv andmetervikluse tase.

1.4.3.

Andmed on kasutajatele ja asjaomastele aeronavigatsiooniteenuste osutajatele kättesaadavad õigel ajal piisavalt turvaliste, töökindlate ja kiirete sidevahendite kaudu.

2. KÄITAMINE JA JUHTIMINE

2.1. Lennuvälja käitaja kohustused

Lennuvälja käitamise eest vastutab lennuvälja käitaja. Lennuvälja käitaja kohustused on järgmised:

lennuvälja käitajal on endal või kolmandate isikutega sõlmitud kokkulepete kaudu kõik vajalikud vahendid õhusõiduki ohutu käitamise tagamiseks lennuväljal. Nende vahendite hulka kuuluvad muu hulgas rajatised, töötajad, varustus ja materjalid, ülesandeid, kohustusi ja menetlusi käsitlevad dokumendid, juurdepääs asjakohastele andmetele ning andmete dokumenteerimine;

lennuvälja käitaja kontrollib, et punkti 1 nõudeid täidetakse pidevalt, või võtab nõuete mittetäitmisega seotud riskide maandamiseks asjakohaseid meetmeid. Kehtestatakse menetlused kõigi kasutajate õigeaegseks teavitamiseks sellistest meetmetest ning kohaldatakse neid menetlusi;

lennuvälja käitaja koostab ja rakendab ise või kolmandate isikutega sõlmitud kokkulepete kaudu elusloodusega seotud riskide haldamise programmi;

lennuvälja käitaja tagab ise või kolmandate isikutega sõlmitud kokkulepete kaudu, et sõidukite ja isikute liikumine liiklusalal ning muudel käitamisaladel kooskõlastatakse õhusõidukite liikumisega, et vältida kokkupõrkeid ja õhusõidukite kahjustamist;

lennuvälja käitaja tagab, et on kehtestatud menetlused riskide maandamiseks õhusõiduki käitamisel talvetingimustes, halbades ilmastikuoludes, halva nähtavuse korral või, kui see on asjakohane, öösel, ning et neid menetlusi rakendatakse;

lennuvälja käitaja sõlmib kokkulepped teiste asjaomaste organisatsioonidega käesolevas lisas sätestatud lennuvälju käsitlevate oluliste nõuete jätkuva täitmise tagamiseks. Kõnealuste organisatsioonide hulka kuuluvad muu hulgas õhusõidukite käitajad, aeronavigatsiooniteenuste osutajad, maapealse teeninduse ja perrooniteenuse pakkujad ning muud organisatsioonid, mille tegevus või tooted võivad mõjutada õhusõiduki ohutust;

lennuvälja käitaja veendub selles, et õhusõidukite kütuse ladustamisega/käitamiseks kasutatava energia salvestamisega ja selle jaotamisega seotud organisatsioonid on kehtestanud protseduurid, mis tagavad õhusõidukite varustamise puhta ja nõuetele vastava kütuse/käitamiseks kasutatava energiaga;

lennuväljavarustuse käitamise ja hooldamise käsiraamatud peavad olema kättesaadavad, neid tuleb kasutada ning need peavad sisaldama hooldus- ja remondijuhendeid, teenindusteavet, veatuvastus- ning ülevaatusmenetlusi;

lennuvälja käitaja kehtestab ja rakendab ise või kolmandate isikutega sõlmitud kokkulepete kaudu lennuvälja hädaolukorra lahendamise plaani, mis hõlmab lennuvälja või selle vahetu läheduse võimalike hädaolukordade stsenaariume. Plaan kooskõlastatakse asjakohasel juhul kogukonna hädaolukorra lahendamise plaaniga;

lennuvälja käitaja tagab ise või kolmandate isikutega sõlmitud kokkulepete kaudu, et on tagatud nõuetele vastavad lennuvälja pääste- ja tuletõrjeteenistused. Pääste- ja tuletõrjeteenistus reageerivad intsidendi või õnnetuse korral vajaliku kiirusega ning neil peavad olema vähemalt varustus, kustutusvahendid ja piisaval arvul töötajaid;

lennuvälja käitaja kasutab lennuvälja käitamiseks ja hooldamiseks üksnes asjakohase väljaõppe ja kvalifikatsiooniga töötajaid ning rakendab ja hoiab töös ise või kolmandate isikutega sõlmitud kokkulepete kaudu kogu asjaomase personali kvalifikatsiooni säilitamiseks vajalikke koolitus- ja kontrolliprogramme;

lennuvälja käitaja tagab, et kõik isikud, kellel on lubatud järelevalveta viibida lennuvälja liiklusalal või muudel käitamisaladel, on asjakohase väljaõppe ja kvalifikatsiooniga;

päästetöötajad ja tuletõrjujad on lennuvälja keskkonnas tegutsemiseks vajaliku väljaõppe ja kvalifikatsiooniga. Lennuvälja käitaja rakendab ja hoiab töös ise või kolmandate isikutega sõlmitud kokkulepete kaudu väljaõppe- ja kontrolliprogramme, et säilitada kõigi asjaomaste töötajate kvalifikatsioon, ning

kõik päästetöötajad ja tuletõrjujad, kes peavad vajaduse korral tegutsema hädaolukorras, tõendavad perioodiliselt terviseseisundit, mis võimaldab neil täita rahuldavalt oma ülesandeid, võttes arvesse tegevuse liiki. Käesolevas kontekstis tähendab sobiv terviseseisund, mis hõlmab füüsilist ja vaimset tervist, et töötajal ei ole haigust ega puuet, mille tõttu kõnealune töötaja ei suuda:

—

täita hädaolukorras tegutsemiseks vajalikke ülesandeid;

—

igal ajal täita talle määratud tööülesandeid või

—

tajuda õigesti oma ümbruskonda.

2.2. Juhtimissüsteemid

2.2.1.

Tegevuse liigist ja organisatsiooni suurusest sõltuvalt peab lennuvälja käitaja rakendama ja töös hoidma juhtimissüsteemi, millega tagatakse käesolevas lisas sätestatud oluliste nõuete täitmine, juhtima ohutusriske ning püüdma seda süsteemi pidevalt täiustada.

2.2.2.

Lennuvälja käitaja peab punkti 2.2.1 kohase juhtimissüsteemi osana sisse seadma ohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi, et aidata järjepidevalt parandada ohutustaset. Kõnealuse ohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi kaudu saadud teavet analüüsivad vastavalt asjaoludele punkti 2.1 alapunktis f loetletud isikud. Ohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteem peab olema kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

2.2.3.

Lennuvälja käitaja peab koostama lennuvälja käsiraamatu ja käitama lennuvälja selle järgi. Käsiraamat peab sisaldama kõiki juhendeid, teavet ja menetlusi, mida läheb vaja lennuvälja ja juhtimissüsteemi kasutamiseks ning mida käitamis- ja hooldustöötajad vajavad oma tööülesannete täitmiseks.

3. LENNUVÄLJA ÜMBRUS

3.1.1.

Lennuvälja liiklusalasid ümbritsev õhuruum hoitakse vaba takistustest, et lennuväljal oleks võimalik õhusõidukit ettenähtud korras käitada, ilma et lennuvälja ümbruse takistused põhjustaksid lubamatuid riske. Seepärast töötatakse välja ja võetakse kasutusele takistuste seire alad, mida jälgitakse katkematult igasuguse rikkuva sissetungimise kindlakstegemise eesmärgil.

3.1.2.

Seirealadel esinevate rikkumiste korral tuleb hinnata, kas tegemist on lubamatu riskiga või mitte. Kõik objektid, mis kujutavad lubamatut riski, tuleb kõrvaldada või võtta asjakohaseid leevendusmeetmeid lennuvälja kasutava õhusõiduki kaitsmiseks.

3.1.3.

Andmed kõikide allesjäävate takistuste kohta avaldatakse ning vastavalt vajadusele takistused tähistatakse ja varustatakse hoiatustuledega.

3.2.

Jälgitakse inimtegevuse ja maakasutusega, sh järgmises mitteammendavas nimekirjas toodud asjaoludega seotud riske. Tuleb hinnata ja asjakohasel juhul maandada järgmisi inimtegevuse ja maakasutuse põhjustatud riske:

lennuvälja piirkonna maakasutusega seotud arendustegevus või muudatused;

takistuste põhjustatud võimalik turbulents;

ohtliku, segava ja eksitava valgustuse kasutamine;

suurte ja tugevasti peegeldavate pindade põhjustatud pimestus;

eluslooduse jaoks soodsate tingimustega alade loomine lennuvälja liiklusala lähedal või

nähtamatu kiirguse allikad või liikuvad või paiksed objektid, mis võivad häirida või takistada lennunduse side-, navigatsiooni- või seiresüsteemide toimimist.

3.3.	Liikmesriigid tagavad, et lennuvälja ümbruses esinevate lennundusalaste hädaolukordade jaoks on kehtestatud hädaolukordade lahendamise plaan.

4. MAAPEALNE TEENINDUS

4.1. Maapealse teeninduse teenuse osutaja kohustused

Maapealse teeninduse teenuse osutaja vastutab oma toimingute ohutu teostamise eest lennuväljal. Kõnealuse teenuseosutaja kohustused on järgmised:

teenuseosutajal on kõik vajalikud vahendid teenuse ohutuks osutamiseks lennuväljal. Nende vahendite hulka kuuluvad muu hulgas rajatised, töötajad, varustus ja materjalid;

teenuseosutaja järgib lennuvälja käsiraamatus kindlaks määratud menetlusi, sealhulgas seoses oma sõidukite, varustuse ja töötajate liikumisega ning talvistes, öistes ja halbades ilmastikutingimustes lennuvälja käitamisest tuleneva riskiga;

teenuseosutaja pakub maapealset teenindust kooskõlas teenindatava õhusõiduki käitaja sätestatud menetluste ja juhistega;

teenuseosutaja tagab, et maapealse teeninduse varustuse käitamise ja hooldamise käsiraamatud on kättesaadavad, et neid kasutatakse ning et need sisaldavad käitamis-, hooldus- ja remondijuhendeid, teenindusteavet, vigade leidmise menetlusi ja ülevaatusmenetlusi;

teenuseosutaja kasutab üksnes piisava väljaõppe ja kvalifikatsiooniga töötajaid ning tagab kõigi asjaomaste töötajate pideva pädevuse tagamiseks vajalike koolitus- ja kontrolliprogrammide rakendamise ja kasutamise;

teenuseosutaja tagab selle, et tema töötajate füüsiline ja vaimne tervis on nende ülesannete rahuldavalt täitmiseks korras, arvestades nende tegevuse liiki ning eeskätt selle mõju ohutusele ja ohutusega seotud julgestusele.

4.2. Juhtimissüsteemid

4.2.1.

Tegevuse liigist ja organisatsiooni suurusest sõltuvalt peab teenuseosutaja rakendama ja pidevalt kasutama juhtimissüsteemi, millega tagatakse käesolevas lisas sätestatud oluliste nõuete täitmine, juhtima ohutusriske ning püüdma seda süsteemi pidevalt täiustada. Nimetatud süsteem tuleb kooskõlastada lennuvälja käitaja juhtimissüsteemiga.

4.2.2.

Teenuseosutaja peab punkti 4.2.1 kohase juhtimissüsteemi osana sisse seadma ohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi, et aidata järjepidevalt parandada ohutustaset. Ilma, et see piiraks muid aruandekohustusi, teatab teenuseosutaja kõigist ohutust mõjutavatest juhtumitest lennuvälja käitaja, õhusõiduki käitaja ja asjakohasel juhul lennuliiklusteenuste osutaja vastavasse teatamise süsteemi. Ohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteem peab olema kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

4.2.3.

Teenuseosutaja töötab välja maapealse teeninduse käsiraamatu ja tegutseb selle järgi. Käsiraamat peab sisaldama kõiki teeninduseks, juhtimissüsteemi käitamiseks ja töötajate töökohustuste täitmiseks vajalikke juhendeid, teavet ja menetlusi.

5. PERROONITEENUSED

5.1.	Perrooniteenuste osutaja pakub oma teenuseid kooskõlas lennuvälja käsiraamatus sisalduvate käitamismenetlustega.

5.2.	Tegevuse liigist ja organisatsiooni suurusest sõltuvalt peab perrooniteenuse osutaja rakendama ja töös hoidma juhtimis-, sealhulgas ohutusjuhtimise süsteemi, millega tagatakse käesolevas lisas sätestatud oluliste nõuete täitmine.

5.3.	Perrooniteenuste osutaja sõlmib lennuvälja käitaja ja lennuliiklusteenuse osutajaga ametlikud kokkulepped, milles on kirjeldatud osutatavate teenuste ulatus.

5.4.

Perrooniteenuse osutaja peab seadma punkti 5.2 kohase juhtimissüsteemi osana sisse lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi, et aidata järjepidevalt parandada ohutust. Ilma et see piiraks muid aruandekohustusi, teatab teenuseosutaja kõigist ohutust mõjutavatest juhtumitest lennuvälja käitaja ja asjakohasel juhul lennuliiklusteenuste osutaja vastavasse teatamise süsteemi.

5.5.	Perrooniteenuse osutaja osaleb lennuvälja käitaja kehtestatud ohutusprogrammides.

6. MUUD

Ilma et see piiraks õhusõiduki käitaja kohustusi, tagab lennuvälja käitaja, et lennuvälja ega selle osi ei kasuta õhusõiduk, mille jaoks lennuväli ning selle käitamismenetlused ei ole tavaolukorras ette nähtud, välja arvatud õhusõiduki hädaolukorras, kui õhusõiduk suunatakse ümber teisele lennuväljale, või muudel, igal konkreetsel juhul kindlaks määratud tingimustel.

VIII LISA

ATM/ANS-teenuseid ning lennujuhte käsitlevad olulised nõuded

1. ÕHURUUMI KASUTAMINE

1.1.

Kõiki õhusõidukeid, välja arvatud neid, mis on seotud artikli 2 lõike 3 punktis a osutatud tegevustega, käitatakse igal lennuetapil või lennuvälja liiklusalas vastavalt ühtsetele üldistele käitamiseeskirjadele ning kõikidele kohaldatavatele menetlustele, mille kasutamine on asjaomases õhuruumis ette nähtud.

1.2.	Kõik õhusõidukid, välja arvatud need, mis on seotud artikli 2 lõike 3 punktis a osutatud tegevustega, varustatakse nõutavate koostisosadega ja neid käitatakse nõuetekohaselt. ATM/ANS-süsteemis kasutatavad koostisosad peavad vastama ka punkti 3 nõuetele.

2. TEENUSED

2.1. Õhuruumi kasutajatele aeronavigatsiooniks esitatavad andmed ja aeronavigatsiooniteave

2.1.1.

Aeronavigatsiooniteabe allikana kasutatavad andmed peavad olema piisavalt kvaliteetsed, täielikud ja ajakohased ning need tuleb esitada õigel ajal.

2.1.2.

Aeronavigatsiooniteave peab olema täpne, täielik, ajakohane, üheselt mõistetav, pärit õiguspärasest allikast, piisavalt terviklik ning esitatud kasutajatele sobivas vormingus.

2.1.3.

Aeronavigatsiooniteave edastatakse õhuruumi kasutajatele õigel ajal, kasutades piisavalt töökindlaid ja kiireid sidevahendeid, mis on kaitstud tahtlike või tahtmatute häirete ja andmete rikkumise eest.

2.2. Meteoroloogiateave

2.2.1.

Lennumeteoroloogilise teabe allikana kasutatavad andmed peavad olema piisavalt kvaliteetsed, täielikud ja ajakohased.

2.2.2.

Lennumeteoroloogiline teave peab olema õhuruumi kasutajate vajaduste täitmiseks võimalikult täpne, täielik, ajakohane, piisavalt terviklik ja üheselt mõistetav. Lennumeteoroloogiline teave peab olema pärit õiguspärasest allikast.

2.2.3.

Lennumeteoroloogiline teave edastatakse õhuruumi kasutajatele õigel ajal, kasutades piisavalt töökindlaid ja kiireid sidevahendeid, mis on kaitstud häirete ja andmete rikkumise eest.

2.3. Lennuliiklusteenused

2.3.1.

Lennuliiklusteenuste osutamise alusena kasutatavad andmed peavad olema täpsed, täielikud ja ajakohased.

2.3.2.

Lennuliiklusteenuste osutamine peab olema kasutajate ohutusvajaduste täitmiseks piisavalt täpne, täielik, ajakohane ja üheselt mõistetav.

2.3.3.

Kasutajatele teavet või nõuandeid edastavaid automatiseeritud seadmeid projekteeritakse, toodetakse ja hooldatakse nõuetekohaselt, et tagada nende otstarbekohasus.

2.3.4.

Lennujuhtimisteenuste ja seotud protsessidega tagatakse õhusõidukite nõuetekohane eraldatus teistest õhusõidukitest ning välditakse õhusõidukite kokkupõrkeid lennuvälja manööverdamisalal olevate takistustega ning asjakohasel juhul aidatakse kaitsta õhusõidukeid muude õhus esinevate ohtude eest ning tagatakse kiire ja õigeaegne kooskõlastamine kõikide asjakohaste kasutajate ning õhuruumi piirnevate osadega.

2.3.5.

Lennuliiklusteeninduse ja õhusõiduki vaheline ning asjaomaste lennuliiklusteenuseid osutavate üksuste vaheline sidepidamine peab olema õigeaegne, selge, täpne ja üheselt mõistetav, kaitstud häirete eest ning kõik asjaosalised peavad seda võimaluse korral ühtemoodi mõistma ja tunnustama.

2.3.6.

Kehtestatakse meetmed võimalike hädaolukordade avastamiseks ning asjakohasel juhul tõhusa otsimis- ja päästetegevuse algatamiseks. Selliste meetmete hulka kuuluvad vähemalt asjakohased häiremehhanismid, kooskõlastamismeetmed ning vastutuspiirkonna tõhusaks katmiseks vajalikud menetlused, vahendid ja töötajad.

▼M3

2.3a. Lennuliikluse andmeteenused

2.3a.1. Kogutud lennuliiklusandmed peavad olema piisavalt kvaliteetsed, täielikud, ajakohased, pärit õiguspärasest allikast ning need tuleb esitada õigel ajal.

2.3a.2. Kasutajate vajaduste täitmiseks saavutatakse ja säilitatakse lennuliikluse andmeteenuste piisav toimimine seoses teenuste kättesaadavuse, terviklikkuse, järjepidevuse ja õigeaegsusega.

2.3a.3. Lennuliikluse andmeteenuseid osutavad süsteemid ja vahendid projekteeritakse ja toodetakse ning neid hooldatakse nõuetekohaselt, et tagada nende otstarbekohasus.

2.3a.4. Sellised andmed edastatakse õigel ajal, kasutades piisavalt töökindlaid ja kiireid sidevahendeid, mis on kaitstud tahtlike ja tahtmatute häirete ning andmete rikkumise eest.

▼B

2.4. Sideteenused

Saavutatakse ja säilitatakse sideteenuste piisav toimimine seoses teenuste kättesaadavuse, terviklikkuse, järjepidevuse ja õigeaegsusega. Sideteenused peavad olema kiired ning kaitstud andmete rikkumise ja häirete eest.

2.5. Navigatsiooniteenused

Navigatsiooniteenused saavutavad ja säilitavad sellise toimimistaseme, mis on piisav suunamise, positsioneerimise ja, kui sellist teenust pakutakse, siis ajastamist käsitleva teabe osas. Toimivuskriteeriumid hõlmavad täpsust, terviklikkust, õiguspärasest allikast pärinemist, kättesaadavust ja teenuse järjepidevust.

2.6. Seireteenused

Seireteenused määravad kindlaks õhusõiduki asukoha õhus ning muude õhusõidukite ja maapealsete sõidukite asukoha lennuväljal, toimides täpsuse, terviklikkuse, õiguspärasest allikast pärinemise, järjepidevuse ja avastamise tõenäosuse seisukohast piisavalt tõhusalt.

2.7. Lennuliiklusvoo juhtimine

Lennuliiklusvoo taktikalisel juhtimisel liidus kasutatakse ja esitatakse piisavalt täpset ja ajakohast teavet teenuste osutamist mõjutava kavandatava lennuliikluse mahu ja laadi kohta ning kooskõlastatakse ja arutatakse liiklusvoo ümbersuunamist või edasilükkamist, et vähendada ülekoormuse tekkimise ohtu õhus või lennuväljadel. Lennuliiklusvoo juhtimise eesmärk on optimeerida õhuruumi olemasoleva läbilaskevõime kasutamist ja parandada lennuliiklusvoo juhtimise protsesse. Sellise juhtimise puhul lähtutakse Euroopa piirkonna aeronavigatsioonikavast tulenevalt ohutus-, läbipaistvus- ja tõhususpõhimõttest, tagades läbilaskevõime paindliku ja õigeaegse jaotamise.

Artiklis 43 osutatud meetmed, mis käsitlevad lennuliiklusvoo juhtimist, toetavad käitamisalaseid otsuseid, mida teevad aeronavigatsiooniteenuste osutajad, lennuväljade käitajad ja õhuruumi kasutajad, ning hõlmavad järgmisi valdkondi:

lendude planeerimine;

õhuruumi olemasoleva läbilaskevõime kasutamine kõikides lennuetappides, sealhulgas marsruudi teenindusaegade eraldamine;

marsruutide kasutamine üldises lennuliikluses, sealhulgas

—

lennuteede ja -liikluse suuniste ühtse avaldamise korraldamine;

—

võimalused üldise lennuliikluse kõrvalejuhtimiseks tihedalt asustatud piirkondadest ja

—

eesõigusreeglid õhuruumile juurdepääsu kohta üldise lennuliikluse puhul, eelkõige ülekoormatud ja kriisiperioodidel; ning

lennuplaanide ja lennujaamade teenindusaegade vaheline kooskõla ning vajalik koordineerimine naaberpiirkondadega, kui see on asjakohane.

▼M3

2.8. Õhuruumi korraldamine

Konkreetsete õhuruumiosade määramist teatavaks kasutuseks jälgitakse, kooskõlastatakse ja avalikustatakse õigel ajal, et vähendada igas olukorras õhusõidukite hajutusmiinimumi rikkumise ohtu. Võttes arvesse liikmesriikide vastutuse alla kuuluvat militaartegevuse ja sellega seotud aspektide korraldust, toetatakse õhuruumi korraldamisega ka ICAO poolt kirjeldatud ja määruse (EL) 2024/2803 alusel rakendatud õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni ühtset kohaldamist, et lihtsustada õhuruumi ja lennuliikluse korraldamist ühise transpordipoliitika raames.

▼B

2.9. Lennu sooritamise menetluste koostamine

Lennu sooritamise menetlused koostatakse, vaadatakse üle ja valideeritakse enne, kui need saab õhusõidukitel kasutusele võtta.

3. SÜSTEEMID JA KOOSTISOSAD

3.1. Üldine

ATM/ANS-süsteemid ja ATM/ANS-koostisosad, mis edastavad asjaomast teavet õhusõidukitele, õhusõidukitelt ning maa peal, projekteeritakse, toodetakse, paigaldatakse ja hooldatakse ning neid kaitstakse lubamatu häirimise eest ja käitatakse nõuetekohaselt, et tagada nende vastavus oma otstarbele.

Need süsteemid ja protseduurid peavad hõlmama eelkõige järgmiste funktsioonide ja teenuste toetamiseks vajalikku:

õhuruumi korraldamine;

lennuliiklusvoo juhtimine;

lennuliiklusteenused, eelkõige lennuandmete töötlemise süsteemid, seireandmete töötlemise süsteemid ja kasutajaliidese süsteemid;

sidesüsteemid, sh maa-maa-/satelliit-, õhk-maa- ja õhk-õhk-/satelliit-side;

navigeerimine;

seire;

aeronavigatsiooniteabe teenused ja

meteoroloogiateenused.

3.2. Süsteemide ja koostisosade terviklikkus, toimivus ja usaldusväärsus

Õhusõidukitel, maapinnal või õhuruumis paiknevate süsteemide ja koostisosade terviklikkus ja ohutusalane suutlikkus peavad olema otstarbekohased. Need peavad vastama nõutavale käitamistasemele kõikides eeldatavates käitamistingimustes ja kogu oma käitamisea jooksul.

ATM/ANS-süsteemide ning ATM/ANS-koostisosade projekteerimisel, ehitamisel, hooldamisel ja käitamisel kasutatakse asjakohaseid ja valideeritud menetlusi viisil, millega tagatakse Euroopa lennuliikluse juhtimise võrgustiku (EATMN) tõrgeteta toimimine igal ajal ja kõikides lennuetappides. Tõrgeteta toimimine tähendab eelkõige teabe jagamist (sealhulgas asjakohane tegevusolukorda käsitlev teave, teabest ühtemoodi arusaamine, võrreldavad töötlemismenetlused ning seonduvad menetlused, mis võimaldavad ühiselt toimida), nagu on kokku lepitud kogu EATMN või selle osade jaoks.

EATMN, selle süsteemid ja nende koostisosad peavad kooskõlastatult toetama uusi kokkulepitud ja valideeritud toimimispõhimõtteid, mis parandavad aeronavigatsiooniteenuste kvaliteeti, jätkusuutlikkust ja tõhusust, eelkõige ohutuse ja läbilaskevõime näol.

EATMN, selle süsteemid ja nende koostisosad toetavad tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostöö järkjärgulist elluviimist määral, mis on vajalik õhuruumi ja lennuliiklusvoo juhtimise tõhusaks korraldamiseks ning õhuruumi ohutuks ja tõhusaks kasutamiseks kõikide kasutajate poolt, järgides seejuures õhuruumi paindliku kasutamise põhimõtet.

Nende eesmärkide saavutamiseks peavad EATMN, selle süsteemid ja nende koostisosad toetama kõikides lennuetappides korrektse ja ühetaolise teabe jagamist tsiviil- ja sõjandusala osapoolte vahel, ilma et see piiraks julgeoleku- või kaitsepoliitikahuvide kaitsmist, sealhulgas konfidentsiaalsusnõuete kohaldamist.

3.3. Süsteemide ja koostisosade projekteerimine

3.3.1.

Süsteemide ja koostisosade projekteerimisel tuleb järgida kohaldavaid ohutus- ja julgeolekunõudeid.

3.3.2.

Süsteemid ja koostisosad projekteeritakse nii tervikuna, eraldi kui ka üksteise suhtes nii, et sellise rikke tõenäosus, mille tagajärjel süsteem lakkab täielikult töötamast, oleks pöördvõrdelises seoses rikke korral teenindusohutusele avalduva mõju raskusastmega.

3.3.3.

Süsteemide ja koostisosade projekteerimisel nii eraldi kui üksteisega seotult võetakse arvesse inimvõimete ja -tegevuse piire.

3.3.4.

Süsteemid ja koostisosad projekteeritakse nii, et need ja nende edastavad andmed oleksid kaitstud kahjustava kokkupuute eest sise- ja välisteguritega.

3.3.5.

Süsteemide ja koostisosade tootmiseks, paigaldamiseks, käitamiseks ja hooldamiseks vajalik teave ning ohtlikke tingimusi käsitlev teave esitatakse töötajatele selgelt, ühtselt ja üheselt mõistetavalt.

3.4. Püsiv teenindustase

Teenuse osutamise ajal ja selle muutmise korral säilitatakse süsteemide ja koostisosade ohutustase.

4. LENNUJUHTIDE KVALIFIKATSIOON

4.1. Üldine

Lennujuhi koolitusel osalev isik või lennujuhiõpilane peab hariduse poolest ning füüsiliselt ja vaimselt olema piisavalt küps vajalike teoreetiliste teadmiste ning praktiliste oskuste omandamiseks, säilitamiseks ja tõendamiseks.

4.2. Teoreetilised teadmised

4.2.1.

Lennujuht peab omandama ja säilitama sellise teadmiste taseme, mis vastab tema täidetavate ülesannete keerukusele ja on proportsionaalne asjaomase teenuseliigiga seotud riskidega.

4.2.2.

Teoreetiliste teadmiste omandamist ja säilimist kontrollitakse pideva hindamise kaudu koolituse jooksul või asjakohaste eksamite abil.

4.2.3.

Vajalik teoreetiliste teadmiste tase tuleb säilitada. Nõuetele vastavust kontrollitakse korrapäraste hindamiste või eksamitega. Eksamite sagedus peab olema proportsionaalne teenuseliigiga seotud riskidega.

4.3. Praktilised oskused

4.3.1.

Lennujuht peab omandama ja säilitama oma ülesannete täitmiseks vajalikud praktilised oskused. Sellised oskused peavad olema proportsionaalsed teenuseliigiga seotud riskidega ning, kui see on täidetavate ülesannete puhul asjakohane, hõlmama vähemalt järgmisi valdkondi:

käitamisprotseduurid;

konkreetsete ülesannetega seotud küsimused;

ebatavalised ja hädaolukorrad ning

inimtegurid.

4.3.2.

Lennujuht tõendab oma suutlikkust teostada asjakohaseid protseduure ja ülesandeid tema täidetavatele funktsioonidele vastaval pädevustasemel.

4.3.3.

Praktiliste oskuste puhul tuleb säilitada rahuldav oskuste tase. Nõuetele vastavust kontrollitakse korrapäraste hindamistega. Hindamiste sagedus peab vastama asjaomase teenuseliigi ja täidetavate ülesannete keerukusele ning riskitasemele.

4.4. Keeleoskus

4.4.1.

Lennujuht tõendab oma võimet rääkida ja mõista inglise keelt määral, mida on vaja konkreetsetel ja tööga seotud teemadel, sealhulgas hädaolukorras, tõhusa teabevahetuse pidamiseks ainult hääle (telefon/raadiotelefon) abil või inimestega vahetult kohtudes.

4.4.2.

Kui see on vajalik lennuliiklusteenuse osutamiseks kindlaksmääratud õhuruumiosas, peab lennujuht suutma rääkida ja mõista ka riigikeelt (riigikeeli) ülalkirjeldatud tasemel.

4.5. Treeningseadmed

Kui olukorrateadlikkuse ja inimtegurite alase õppepraktika raames või oskuse omandamise või säilimise tõendamisel kasutatakse treeningseadet, peab see olema asjaomasele praktikale vastava töökeskkonna ja käitamisolukorra jäljendamiseks piisavalt funktsionaalne.

4.6. Koolituskursus

4.6.1.

Koolitus toimub koolituskursuse vormis, mis võib hõlmata teoreetilist ja praktilist õpet ning asjakohasel juhul koolitust treeningseadmel.

4.6.2.

Kursus tuleb määratleda ja heaks kiita iga koolitusliigi jaoks eraldi.

4.7. Instruktorid

4.7.1.

Teoreetilist koolitust korraldavad asjakohase kvalifikatsiooniga instruktorid. Nad peavad:

omama vajalikke teadmisi õpetatavast valdkonnast ja

olema tõendanud oma suutlikkust kasutada sobivaid õppemeetodeid.

4.7.2.

Praktilisi oskusi õpetavad vajaliku kvalifikatsiooniga instruktorid, kes:

omavad õppele vastavaid teoreetilisi teadmisi ja kogemusi;

on tõendanud oma suutlikkust õpetada ja kasutada sobivaid õppemeetodeid;

on õpetatavate protseduuride õpetamise meetodeid praktikas rakendanud ning

osalevad regulaarselt täienduskoolituses õpetamisoskuste säilitamiseks.

4.7.3.

Praktiliste oskuste instruktoritel peab olema või olema olnud õigus tegutseda lennujuhina.

4.8. Tasemetestijad

4.8.1.

Lennujuhtide oskuste hindamise eest vastutavad isikud:

on tõendanud oma suutlikkust hinnata lennujuhtide tegevust ning neid testida ja kontrollida ning

osalevad regulaarselt täienduskoolituses hindamisstandardite ajakohasuse tagamiseks.

4.8.2.

Praktiliste oskuste taseme testijatel on või on olnud õigus tegutseda lennujuhina valdkondades, mida tuleb hinnata.

4.9. Lennujuhi terviseseisund

4.9.1.

Kõik lennujuhid tõendavad korrapäraselt oma ülesannete täitmiseks sobivat terviseseisundit. Sobivust näitab nõuetekohane hindamine, mille käigus võetakse arvesse võimalikku vanusest tulenevat vaimse ja füüsilise seisundi halvenemist.

4.9.2.

Sobiv terviseseisund, mis hõlmab füüsilist ja vaimset tervist, tähendab seda, et lennujuhtimisteenust osutaval isikul ei ole haigust ega puuet, mille tõttu ta ei ole võimeline:

nõuetekohaselt täitma lennujuhtimisteenuse osutamisega seotud ülesandeid;

igal ajal täitma talle määratud tööülesandeid või

tajuma õigesti oma ümbruskonda.

4.9.3.

Kui sobivat terviseseisundit ei ole võimalik täielikult tõendada, võib rakendada riskide maandamise meetmeid, mis tagavad samaväärse ohutustaseme.

5. TEENUSEOSUTAJAD JA KOOLITUSORGANISATSIOONID

5.1.

Teenuseid osutatakse üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

teenuseosutajal on vahetult või kolmandate isikutega sõlmitud lepingute kaudu kõik teenuse mahuks ja ulatuseks vajalikud vahendid. Nende vahendite hulka kuuluvad muu hulgas süsteemid, rajatised, sealhulgas energiavarustus, juhtimisstruktuur, töötajad, varustus ja nende hooldamine, ülesandeid, kohustusi ja menetlusi käsitlevad dokumendid, juurdepääs asjakohastele andmetele ning andmete dokumenteerimine;

teenuseosutaja koostab teenuste osutamise kohta juhtimis- ja käitamiskäsiraamatud, mida ta järgib ja ajakohastab. Sellised käsiraamatud peavad sisaldama kõiki juhtimissüsteemi käitamiseks, juhtimissüsteemiks ning käitamisega seotud töötajate kohustuste täitmiseks vajalikke juhendeid, teavet ja menetlusi;

▼M3

tegevuse liigist ja organisatsiooni suurusest sõltuvalt peab teenuseosutaja rakendama ja töös hoidma juhtimissüsteemi, millega tagatakse käesolevas lisas sätestatud oluliste nõuete täitmine, juhtima ohutus- ja julgeolekuriske ning püüdma seda süsteemi pidevalt täiustada;

▼B

teenuseosutaja kasutab üksnes sobiva kvalifikatsiooni ja koolitusega töötajaid, kehtestab töötajate koolitus- ja kontrolliprogrammid ning rakendab neid;

teenuseosutaja korraldab käesolevas lisas sätestatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks ametliku koostöö kõikide huvirühmadega, kes võivad otseselt mõjutada teenuste ohutust;

teenuseosutaja koostab ja rakendab erakorraliste olukordadega tegelemise plaani, mis hõlmab kõiki tema osutatava teenuse puhul esineda võivaid häda- ja ebatavalisi olukordi, kaasa arvatud sündmusi, mille tagajärjel tema tegevus oluliselt halveneb või katkeb;

teenuseosutaja peab alapunkti c kohase juhtimissüsteemi osana sisse seadma ohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi, et aidata järjepidevalt parandada ohutust. Ohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteem peab olema kooskõlas kohaldatava liidu õigusega; ning

teenuseosutaja kehtestab korra, mille kohaselt kontrollitakse, et igal ajal on täidetud kõikide käitatavate süsteemide ja koostisosade ohutus- ja toimivusnõuded.

5.2.

Lennujuhtimisteenuseid osutatakse üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

lennujuhtimisteenust osutavate töötajate väsimuse tekkimist välditakse tööajakorraldusega. Sellise tööajakorraldusega tuleb reguleerida vahetuste kestust ja tööaega ning nendele vastavalt kohandatud puhkeaega. Tööajakorralduses kehtestatud piirangutes tuleb arvestada väsimust põhjustavaid asjakohaseid tegureid, näiteks magamatust, ööpäevatsükli häirimist, öötööd, tööaja kumuleerumist teatavatel perioodidel ning ka töötajate vahelist tööjaotust;

lennujuhtimisteenust osutavate töötajate stressi ennetamiseks kasutatakse õppe- ja ennetusprogramme;

lennujuhtimisteenuse osutaja on kehtestanud menetlused, millega kontrollitakse, et lennujuhtimisteenust osutavate töötajate kognitiivne otsustusvõime ei oleks häiritud ega terviseseisund ebasobiv; ning

lennujuhtimisteenuse osutaja võtab oma tegevuse kavandamisel ja elluviimisel arvesse nii kõiki käitamisega seotud ja tehnilisi piiranguid kui ka inimtegureid.

5.3.

Side-, navigatsiooni- ja/või seireteenuseid osutatakse üksnes juhul, kui on täidetud järgmine tingimus:

teenuseosutaja teavitab kõiki asjaomaseid õhuruumi kasutajaid ning lennuliiklusteeninduse üksusi õigel ajal lennuliiklusteeninduse võimaldamiseks osutatavate teenuste olukorrast (ja selle muutustest).

5.4.

Koolitusorganisatsioonid

Lennujuhtimisteenust osutavaid töötajaid koolitav koolitussorganisatsioon peab vastama järgmistele nõuetele:

tal on kõik oma tegevusega kaasnevate ülesannete ulatusele vastavad vahendid. Nende vahendite hulka kuuluvad muu hulgas rajatised, töötajad, varustus, meetodid, ülesandeid, kohustusi ja menetlusi käsitlevad dokumendid, juurdepääs asjakohastele andmetele ning andmete dokumenteerimine;

koolituse liigist ja organisatsiooni suurusest sõltuvalt peab organisatsioon rakendama ja töös hoidma juhtimissüsteemi, millega tagatakse käesolevas lisas sätestatud oluliste nõuete täitmine, juhtima ohutusriske, sealhulgas koolituse taseme alanemisega seotud riske, ja püüdma seda süsteemi pidevalt täiustada, ning

vajaduse korral sõlmib kokkulepped teiste asjaomaste organisatsioonidega käesolevas lisas sätestatud oluliste nõuete jätkuva täitmise tagamiseks.

6. LENNUNDUSARSTID JA LENNUNDUSMEDITSIINIKESKUSED

6.1. Lennundusarstid

Lennundusarst peab:

omama meditsiinialast kvalifikatsiooni ja tegevusluba;

olema läbinud lennundusmeditsiinikoolituse ja regulaarsed lennundusmeditsiinialased täienduskoolitused, et tagada ajakohase hindamistaseme säilitamine, ning

olema omandanud praktilisi teadmisi ja kogemusi seoses tingimustega, milles lennujuhid oma ülesandeid täidavad.

6.2. Lennundusmeditsiinikeskused

Lennundusmeditsiinikeskused peavad vastama järgmistele tingimustele:

vajaduse korral sõlmitakse kokkulepped teiste asjaomaste organisatsioonidega käesolevas lisas sätestatud nõuete jätkuva täitmise tagamiseks.

▼M3

7. FINANTSSTABIILSUS, VASTUTUSKINDLUSTUS- JA KINDLUSTUSKAITSE NÕUDED, OMAND JA ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR

Turvalise ja järjepideva teenuste osutamise tagamiseks teevad ATM/ANS-teenuste osutajad järgmist:

tõendavad piisavat finantsstabiilsust;

on võtnud asjakohase vastutuskindlustus- ja kindlustuskaitse vastavalt oma õiguslikule staatusele ja kättesaadavale ettevõttekindlustusele ning

järgivad omandi ja organisatsioonilise struktuuri suhtes kohaldatavaid nõudeid, et vältida mittediskrimineeriva teenuseosutamise tagamiseks huvide konflikte.

▼B

IX LISA

Mehitamata õhusõidukit käsitlevad olulised nõuded

1. MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI PROJEKTEERIMIST, TOOTMIST, HOOLDAMIST JA KÄITAMIST KÄSITLEVAD OLULISED NÕUDED

1.1.

Mehitamata õhusõiduki käitaja ja kaugpiloot peavad olema kursis kohaldatavate liidu ja liikmesriigi normidega kavandatud käitamise kohta, eelkõige ohutuse, eraelu puutumatuse, andmekaitse, tsiviilvastutuse, kindlustuse, julgestuse ja keskkonnakaitse alal. Mehitamata õhusõiduki käitaja ja kaugpiloot peavad suutma tagada mehitamata õhusõiduki ohutu käitamise ja ohutu kauguse maa peal olevatest inimestest ja teistest õhuruumikasutajatest. See hõlmab ka mehitamata õhusõiduki tootja koostatud käitamisjuhendite, mehitamata õhusõiduki õhuruumis ohutu ja keskkonnasõbraliku kasutamise, mehitamata õhusõiduki asjakohase funktsionaalsuse, kohaldatavate lennueeskirjade ning lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenustega seotud protseduuride kohaldatavate reeglite põhjalikku tundmist.

1.2.	Mehitamata õhusõiduk tuleb projekteerida ja konstrueerida nii, et see sobib selle kavandatud otstarbe jaoks ning et seda on võimalik käitada, kohandada ja hooldada inimesi ohustamata.

1.3.

Kui on vaja maandada mehitamata õhusõiduki käitamisest tulenevaid riske, mis on seotud ohutuse, eraelu puutumatuse, isikuandmete kaitse, julgestuse või keskkonnakaitsega, peavad mehitamata õhusõidukil olema konkreetsed sellekohased omadused ja vastav funktsionaalsus, mis oma projekti poolest juba vaikimisi arvestavad eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhimõtetega. Vastavalt vajadustele peavad need omadused ja funktsionaalsus tagama õhusõiduki hõlpsa identifitseeritavuse ning käitamise laadi ja eesmärgi; samuti tuleb tagada kohaldatavate piirangute, keeldude ja tingimuste järgimine, eriti seoses käitamisega konkreetses geograafilises piirkonnas, käitajast teatavatest vahemaadest kaugemal ja teatavatel kõrgustel.

1.4.

Mehitamata õhusõiduki tootmise või turustamise eest vastutav organisatsioon peab andma mehitamata õhusõiduki käitajale ja asjakohasel juhul hooldusorganisatsioonile teavet selle kohta, missuguste kasutusviiside jaoks mehitamata õhusõiduk on ette nähtud, samuti teavet selle ohutu käitamise ja sellekohaste piirangute kohta, sh käitamis- ja keskkonnamõju, lennukõlblikkuspiirangute ja hädaolukorras tegutsemise korra kohta. Sellist teavet tuleb anda selgelt, järjepidevalt ja üheselt mõistetavalt. Sellise mehitamata õhusõiduki, mida võib kasutada tegevuseks, mille jaoks ei ole vaja sertifikaati ega deklaratsiooni, tegevussuutlikkus peab võimaldama kehtestada sellise tegevuse suhtes kohaldatavatele õhuruumi kasutamise reeglitele vastavaid piiranguid.

2. ARTIKLI 56 LÕIGETES 1 JA 5 OSUTATUD MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI PROJEKTEERIMIST, TOOTMIST, HOOLDAMIST JA KÄITAMIST KÄSITLEVAD TÄIENDAVAD OLULISED NÕUDED

Võttes arvesse artiklis 1 sätestatud eesmärke, peavad olema täidetud järgmised nõuded, et tagada maa peal olevate inimeste ja teiste õhuruumikasutajate ohutus mehitamata õhusõiduki käitamise ajal, võttes vastavalt vajadusele arvesse tegevuse riskitaset.

2.1. Lennukõlblikkus

2.1.1.

Mehitamata õhusõiduk peab olema projekteeritud viisil või selle omadused või detailid peavad olema sellised, mis võimaldavad piisavalt tõendada mehitamata õhusõidukit käitava isiku või kolmandate isikute, sealhulgas omandi, ohutust õhus või maa peal.

2.1.2.

Mehitamata õhusõiduki puhul peab olema tagatud toote terviklikkus vastavalt eeldatavates lennutingimustes esinevatele riskidele.

2.1.3.

Mehitamata õhusõiduk peab vastavalt vajadusele olema ohutult juhitav ja manööverdatav kõikides eeldatavates käitamistingimustes, sealhulgas pärast ühe või asjakohasel juhul ka mitme süsteemi riket. Nõuetekohaselt tuleb arvesse võtta inimteguriga seotud asjaolusid, eelkõige olemasolevaid teadmisi sellest, kuidas tagada tehnika ohutu käitamine inimese poolt.

2.1.4.

Mehitamata õhusõiduk ning selle mootorid, propellerid, osad, teisaldatav varustus ja mehitamata õhusõiduki kaugjuhtimisseadmed peavad toimima eesmärgikohaselt eeldatavates käitamistingimustes kogu õhusõiduki projekteerimistingimustele vastava käitamise ajal ja piisava aja jooksul pärast seda.

2.1.5.

Mehitamata õhusõiduk ning selle mootorid, propellerid, osad, teisaldatav varustus ja mehitamata õhusõiduki kaugjuhtimisseadmed tuleb üksikult või üksteise suhtes võetuna projekteerida nii, et rikke tõenäosus ning selle kahjulik mõju maa peal olevate inimeste ja teiste õhuruumikasutajate jaoks on artikli 4 lõikes 2 sätestatud põhimõtete alusel maandatud.

2.1.6.

Kõik mehitamata õhusõiduki käitamisel kasutatavad kaugjuhtimisseadmed, sh olukorrast ülevaate saamist tagavad vahendid, peavad hõlbustama lennutegevust ning eeldatavate ja hädaolukordade lahendamist.

2.1.7.

Mehitamata õhusõidukite, mootorite ja propellerite projekteerimisse kaasatud organisatsioonid peavad rakendama ettevaatusabinõusid, et minimeerida ohte, mis tulenevad mehitamata õhusõidukit ja selle süsteeme mõjutavatest sise- ja välistingimustest, mis kogemuste kohaselt mõjutavad ohutust. Siia hulka kuulub ka kaitse elektroonikaseadmetega põhjustatud häirete eest.

2.1.8.

Mehitamata õhusõiduki valmistamise protsess ning selle tootmisel kasutatavad materjalid ja komponendid peavad olema nõuetekohaste ja korratavate omadustega ning neil peab olema projekti omadustele vastav jõudlus.

2.2. Organisatsioonid

Mehitamata õhusõiduki projekteerimise, tootmise, hooldamise ja käitamise ning sellekohaste teenuste osutamise ja koolitusega tegelevad organisatsioonid peavad vastama järgmistele tingimustele:

organisatsioonil peavad olema kõik oma töö jaoks vajalikud vahendid ning ta peab vastama oma tegevusega seotud asjakohastele olulistele nõuetele ning artiklis 58 osutatud delegeeritud õigusaktidele ja artiklis 57 osutatud rakendusaktidele;

organisatsioon peab rakendama ja töös hoidma juhtimissüsteemi, millega tagatakse asjakohaste oluliste nõuete täitmine, juhtima ohutusriske ja püüdma seda süsteemi pidevalt täiustada. Selline juhtimissüsteem peab olema proportsionaalne organisatsiooni tegevuse liigi ja suurusega;

organisatsioon peab juhtimissüsteemi osana sisse seadma ohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi, et aidata järjepidevalt parandada ohutustaset. Selline teavitamise süsteem peab olema proportsionaalne organisatsiooni tegevuse liigi ja suurusega;

organisatsioon peab vajaduse korral sõlmima kokkuleppeid teiste organisatsioonidega asjakohaste oluliste nõuete jätkuva täitmise tagamiseks.

2.3. Mehitamata õhusõiduki käitamisel osalevad isikud

Igal mehitamata õhusõiduki käitamisel osaleval isikul, kaasa arvatud kaugpiloodil peavad olema teadmised ja oskused, mis on vajalikud lennuohutuse tagamiseks ja proportsionaalsed käitamise liigiga seotud riskiga. Kõnealune isik peab ka tõendama sobivat terviseseisundit, kui on vaja maandada asjaomase käitamisega kaasnevaid riske.

2.4. Käitamine

2.4.1.

Mehitamata õhusõidukit käitav isik vastutab käitamise eest ja peab võtma kõik selle ohutuse tagamiseks vajalikud meetmed.

2.4.2.

Lend peab toimuma kooskõlas kohaldatavate õigusnormide ja menetlustega, mis tulenevad käitajate tööülesannete täitmisest ning on ette nähtud kasutatava piirkonna või õhuruumi või kasutatavate lennuväljade või kohtadega, ning asjakohasel juhul kooskõlas seonduvate ATM/ANS-süsteemidega.

2.4.3.

Mehitamata õhusõidukiga teostatavate lendude korral tuleb tagada maa peal olevate kolmandate isikute või teiste õhuruumikasutajate ohutus ning minimeerida riske, mis tulenevad kahjulikest välis- ja sisetingimustest, sealhulgas keskkonnatingimustest, säilitades kõikidel lennuetappidel nõuetekohase kauguse teistest õhusõidukitest.

2.4.4.

Mehitamata õhusõidukit võib käitada üksnes siis, kui see on lennukõlblik ja kui kavandatud käitamiseks vajalik varustus ning muud komponendid ja teenused on kättesaadavad ja töökorras.

2.4.5.

Mehitamata õhusõiduk ja mehitamata õhusõiduki käitamine peab olema kooskõlas liidu õiguse alusel tagatud asjakohaste õigustega.

2.4.6.

Mehitamata õhusõidukit käitav isik peab tagama, et sellel õhusõidukil on vajalik navigatsiooni-, side-, seire-, avastamis- ja vältimisvarustus, samuti muu kavandatud lennu ohutuse tagamise varustus, võttes arvesse käitamise laadi, lennuliikluseeskirju ning igas lennuetapis kohaldatavaid lennureegleid.

2.5. Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektriga seotud olulised nõuded mehitamata õhusõiduki puhul ning seotud mootorid, propellerid, osad ja teisaldatav varustus, mille projekt on sertifitseeritud kooskõlas artikli 56 lõikega 1 ja mis on mõeldud käitamiseks üksnes sagedustel, mis on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadiosidenormidega eraldatud kaitstud lennundusalaseks kasutamiseks

2.5.1.

Mehitamata õhusõiduk, mootorid, propellerid, osad ja teisaldatav varustus tuleb tehnika taset arvesse võttes projekteerida ja toota sellisel viisil, et oleks tagatud järgmine:

nende tekitatavad elektromagnetilised häiringud ei ületa taset, mille ületamise korral ei saa raadio- ja telekommunikatsiooniseadmed või muud seadmed töötada ettenähtud viisil, ning

neil on elektromagnetilise häiringu kindluse tase, mis võimaldab neil töötada ilma eesmärgipärase kasutamise kvaliteedi lubamatu halvenemiseta.

2.5.2.

Mehitamata õhusõiduk, mootorid, propellerid, osad ja teisaldatav varustus tuleb tehnika taset arvesse võttes projekteerida ja toota sellisel viisil, et oleks tagatud, et need kasutavad tõhusalt raadiospektrit ja toetavad raadiospektri tõhusat kasutamist, et vältida kahjulikke häireid.

3. MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKILE ESITATAVAD OLULISED KESKKONNANÕUDED

Mehitamata õhusõiduk peab vastama III lisas esitatud keskkonnamõjunõuetele.

4. MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI JA SELLE KÄITAJATE REGISTREERIMIST KÄSITLEVAD OLULISED NÕUDED NING MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI MÄRGISTAMINE

4.1.	Piiramata Chicago konventsiooni kohaseid liikmesriikide kohustusi, registreeritakse mehitamata õhusõiduk, mille projekt tuleb artikli 56 lõike 1 kohaselt sertifitseerida, artiklis 57 osutatud rakendusaktide kohaselt.

4.2.

Mehitamata õhusõiduki käitaja tuleb registreerida kooskõlas artiklis 57 osutatud rakendusaktidega, kui käitaja käitab mõnda järgmistest:

mehitamata õhusõiduk, mis kokkupõrke korral võib kanda inimesele üle rohkem kui 80 džauli kineetilist energiat;

mehitamata õhusõiduk, mille käitamine on ohuks eraelule, isikuandmete kaitsele, julgeolekule või keskkonnale;

mehitamata õhusõiduk, mille projekt tuleb artikli 56 lõike 1 kohaselt sertifitseerida.

4.3.	Kui tulenevalt punktist 4.1 või 4.2 kehtib registreerimise nõue, märgistatakse ja identifitseeritakse asjaomane mehitamata õhusõiduk kooskõlas artiklis 57 osutatud rakendusaktidega individuaalselt.

X LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 216/2008	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1	Artikli 2 lõiked 1 ja 2
Artikli 1 lõige 2	Artikli 2 lõige 3
Artikli 1 lõige 3	Artikli 2 lõige 5
Artikkel 2	Artikkel 1
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikli 4 lõike 1 punkt a	Artikli 2 lõike 1 punkt a
Artikli 4 lõike 1 punkt b	Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkt i
Artikli 4 lõike 1 punkt c	Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkt ii
—	Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkt iii
Artikli 4 lõike 1 punkt d	Artikli 2 lõike 1 punkt c
Artikli 4 lõige 2	Artikli 2 lõige 2
Artikli 4 lõige 3	Artikli 2 lõike 1 punktid b ja c
Artikli 4 lõige 3a	Artikli 2 lõike 1 punktid d ja e ning lõige 2
—	Artikli 2 lõige 4
—	Artikli 2 lõige 6
Artikli 4 lõige 3b	Artikli 2 lõige 7
Artikli 4 lõige 3c	Artikli 2 lõike 1 punkt g ja lõige 2
Artikli 4 lõiked 4 ja 5	Artikli 2 lõike 3 punkt d
Artikli 4 lõige 6	—
—	Artikli 2 lõiked 8–11
—	Artikkel 4
—	Artikkel 5
—	Artikkel 6
—	Artikkel 7
—	Artikkel 8
Artikli 5 lõiked 1, 2 ja 3	Artiklid 9–16
Artikli 5 lõike 4 punktid a ja b	Artikli 18 lõige 2
Artikli 5 lõike 4 punkt c	Artikli 18 lõike 1 punkt b
—	Artikli 18 lõike 1 punkt a
Artikli 5 lõige 5	Artiklid 17 ja 19
Artikli 5 lõige 6	Artikkel 4
Artikkel 6	Artikli 9 lõige 2 ja artikli 19 lõige 3
Artikli 7 lõiked 1 ja 2	Artiklid 20 ja 21
Artikli 8 lõige 4	Artikkel 22
Artikli 7 lõiked 3–7	Artiklid 23–28
Artikli 8 lõiked 1–3	Artikkel 29 ning artikli 30 lõiked 1–3
—	Artikli 30 lõiked 4–7
Artikli 8 lõige 5	Artiklid 31 ja 32
Artikli 8 lõige 6	Artikkel 4
Artikli 8a lõiked 1–5	Artiklid 33–39
Artikli 8a lõige 6	Artikkel 4
Artikli 8b lõiked 1–6	Artiklid 40–47
Artikli 8b lõige 7	Artikkel 4
Artikli 8c lõiked 1–10	Artiklid 48–54
Artikli 8c lõige 11	Artikkel 4
—	Artiklid 55–58
Artikkel 9	Artiklid 59–61
Artikli 10 lõiked 1–3	Artikli 62 lõiked 1 ja 2
—	Artikli 62 lõiked 3–8
Artikli 10 lõige 4	Artikli 62 lõige 9
—	Artikli 62 lõiked 10–12
Artikli 10 lõige 5	Artikli 62 lõiked 13–15
—	Artikkel 63
—	Artikkel 64
—	Artikkel 65
—	Artikkel 66
Artikli 11 lõiked 1–3	Artikli 67 lõiked 1–3
Artikli 11 lõiked 4–5b	—
Artikli 11 lõige 6	Artikli 67 lõige 4
Artikkel 12	Artikkel 68
Artikkel 13	Artikkel 69
Artikli 14 lõiked 1–3	Artikkel 70
Artikli 14 lõiked 4 – 7	Artikkel 71
Artikkel 15	Artikkel 72
Artikkel 16	Artikkel 73
—	Artikkel 74
Artikkel 17	Artikkel 75
Artikkel 18	Artikli 76 lõiked 1 – 5
Artikkel 19	Artikli 76 lõiked 1 – 5
Artikkel 20	Artikkel 77
Artikkel 21	Artikkel 78
Artikli 22 lõige 1	Artikli 76 lõige 6
Artikli 22 lõige 2	Artikli 76 lõige 7
—	Artikkel 79
Artikkel 22a	Artikkel 80
Artikkel 22b	Artikkel 81
Artikkel 23	Artikli 82 lõiked 1 ja 2
—	Artikli 82 lõige 3
Artiklid 24 ja 54	Artikkel 85
Artikkel 25	Artikkel 84
Artikkel 26	Artikli 86 lõiked 1 – 4
—	Artikli 86 lõige 5
—	Artikkel 87
—	Artikkel 88
—	Artikkel 89
Artikkel 27	Artikli 90 lõiked 1–3
—	Artikli 90 lõiked 4–6
—	Artikkel 91
—	Artikkel 92
—	Artikkel 93
Artikli 28 lõiked 1 ja 2	Artikli 94 lõiked 1 ja 2
—	Artikli 94 lõige 3
Artikli 28 lõiked 3 ja 4	Artikli 94 lõiked 4 ja 5
Artikli 29 lõige 1	Artikli 95 lõige 1
Artikli 29 lõige 2	Artikli 98 lõike 2 punkt m ja lõige 6
Artikli 29 lõige 3	—
—	Artikli 95 lõige 2
Artikkel 30	Artikkel 96
Artikkel 31	Artikkel 97
Artikli 32 lõige 1	Artikli 119 lõige 3
Artikli 32 lõige 2	Artikli 119 lõige 6
Artikkel 33	Artikli 98 lõiked 1 – 5
Artikli 34 lõige 1	Artikli 99 lõiked 1 ja 2
—	Artikli 99 lõige 3
Artikli 34 lõiked 2 ja 3	Artikli 99 lõiked 4 ja 5
Artikkel 35	Artikkel 100
Artikkel 36	Artikkel 101
Artikli 37 lõiked 1–3	Artikli 102 lõiked 1–3
—	Artikli 102 lõige 4
Artikli 38 lõiked 1–3	Artikli 104 lõiked 1–3
—	Artikli 104 lõige 4
Artikkel 39	—
—	Artikkel 103
Artikkel 40	Artikkel 105
Artikli 41 lõige 1	—
Artikli 41 lõiked 2 ja 3	Artikli 106 lõige 1
Artikli 41 lõige 4	—
Artikli 41 lõige 5	Artikli 106 lõige 6
Artikkel 42	Artikli 106 lõiked 2–5
Artikkel 43	Artikkel 107
Artikkel 44	Artikkel 108
Artikkel 45	Artikkel 109
Artikkel 46	Artikkel 110
Artikkel 47	Artikkel 111
Artikkel 48	Artikkel 112
Artikkel 49	Artikkel 113
Artikkel 50	Artikli 114 lõiked 1, 2 ja 4
Artikkel 51	Artikli 114 lõige 3
Artikli 52 lõiked 1–3	Artikkel 115
Artikli 52 lõige 4	Artikli 76 lõige 6
Artikli 53 lõiked 1 ja 2	Artikkel 116
Artikli 53 lõige 3	Artikli 76 lõige 6
Artikkel 54	Artikkel 85
Artikkel 55	Artikkel 83
Artikkel 56	Artikkel 117
Artikkel 57	Artikkel 118
Artikli 58 lõiked 1 ja 2	Artikli 119 lõiked 1 ja 2
—	Artikli 119 lõige 4
Artikli 58 lõige 3	Artikli 119 lõige 5
Artikli 58 lõige 4	Artikli 132 lõige 2
Artikli 59 lõiked 1–4	Artikli 120 lõiked 1–4
—	Artikli 120 lõige 5
Artikli 59 lõiked 5–11	Artikli 120 lõiked 6–12
Artikkel 60	Artikkel 121
Artikkel 61	Artikkel 122
—	Artikkel 123
Artikkel 62	Artikkel 124
Artikkel 63	Artikkel 125
Artikli 64 lõiked 1 ja 3	Artikli 126 lõige 4
Artikli 64 lõige 2	—
Artikli 64 lõige 4	Artikli 126 lõige 1
Artikli 64 lõige 5	Artikli 126 lõige 2
—	Artikli 126 lõige 3
Artikkel 65	Artikkel 127
Artikkel 65a	—
—	Artikkel 128
Artikkel 66	Artikkel 129
—	Artikkel 130
Artikkel 67	—
Artikkel 68	Artikkel 131
—	Artikli 132 lõige 1
Artikli 58 lõige 4	Artikli 132 lõige 2
Artikkel 69	—
—	Artikkel 133
—	Artikkel 134
—	Artikkel 135
—	Artikkel 136
—	Artikkel 137
—	Artikkel 138
—	Artikkel 139
—	Artikkel 140
Artikkel 70	Artikkel 141

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas	Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas	Nõue

Builddate: 02.08.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32018R1139
EULAW -
EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.