+IX LISA
|
IX LISA
IX LISA
Mehitamata õhusõidukit käsitlevad olulised nõuded
1. MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI PROJEKTEERIMIST, TOOTMIST, HOOLDAMIST JA KÄITAMIST KÄSITLEVAD OLULISED NÕUDED
|
1.1.
|
Mehitamata õhusõiduki käitaja ja kaugpiloot peavad olema kursis kohaldatavate liidu ja liikmesriigi normidega kavandatud käitamise kohta, eelkõige ohutuse, eraelu puutumatuse, andmekaitse, tsiviilvastutuse, kindlustuse, julgestuse ja keskkonnakaitse alal. Mehitamata õhusõiduki käitaja ja kaugpiloot peavad suutma tagada mehitamata õhusõiduki ohutu käitamise ja ohutu kauguse maa peal olevatest inimestest ja teistest õhuruumikasutajatest. See hõlmab ka mehitamata õhusõiduki tootja koostatud käitamisjuhendite, mehitamata õhusõiduki õhuruumis ohutu ja keskkonnasõbraliku kasutamise, mehitamata õhusõiduki asjakohase funktsionaalsuse, kohaldatavate lennueeskirjade ning lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenustega seotud protseduuride kohaldatavate reeglite põhjalikku tundmist.
|
|
1.2.
|
Mehitamata õhusõiduk tuleb projekteerida ja konstrueerida nii, et see sobib selle kavandatud otstarbe jaoks ning et seda on võimalik käitada, kohandada ja hooldada inimesi ohustamata.
|
|
1.3.
|
Kui on vaja maandada mehitamata õhusõiduki käitamisest tulenevaid riske, mis on seotud ohutuse, eraelu puutumatuse, isikuandmete kaitse, julgestuse või keskkonnakaitsega, peavad mehitamata õhusõidukil olema konkreetsed sellekohased omadused ja vastav funktsionaalsus, mis oma projekti poolest juba vaikimisi arvestavad eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhimõtetega. Vastavalt vajadustele peavad need omadused ja funktsionaalsus tagama õhusõiduki hõlpsa identifitseeritavuse ning käitamise laadi ja eesmärgi; samuti tuleb tagada kohaldatavate piirangute, keeldude ja tingimuste järgimine, eriti seoses käitamisega konkreetses geograafilises piirkonnas, käitajast teatavatest vahemaadest kaugemal ja teatavatel kõrgustel.
|
|
1.4.
|
Mehitamata õhusõiduki tootmise või turustamise eest vastutav organisatsioon peab andma mehitamata õhusõiduki käitajale ja asjakohasel juhul hooldusorganisatsioonile teavet selle kohta, missuguste kasutusviiside jaoks mehitamata õhusõiduk on ette nähtud, samuti teavet selle ohutu käitamise ja sellekohaste piirangute kohta, sh käitamis- ja keskkonnamõju, lennukõlblikkuspiirangute ja hädaolukorras tegutsemise korra kohta. Sellist teavet tuleb anda selgelt, järjepidevalt ja üheselt mõistetavalt. Sellise mehitamata õhusõiduki, mida võib kasutada tegevuseks, mille jaoks ei ole vaja sertifikaati ega deklaratsiooni, tegevussuutlikkus peab võimaldama kehtestada sellise tegevuse suhtes kohaldatavatele õhuruumi kasutamise reeglitele vastavaid piiranguid.
|
2. ARTIKLI 56 LÕIGETES 1 JA 5 OSUTATUD MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI PROJEKTEERIMIST, TOOTMIST, HOOLDAMIST JA KÄITAMIST KÄSITLEVAD TÄIENDAVAD OLULISED NÕUDED
Võttes arvesse artiklis 1 sätestatud eesmärke, peavad olema täidetud järgmised nõuded, et tagada maa peal olevate inimeste ja teiste õhuruumikasutajate ohutus mehitamata õhusõiduki käitamise ajal, võttes vastavalt vajadusele arvesse tegevuse riskitaset.
2.1. Lennukõlblikkus
|
2.1.1.
|
Mehitamata õhusõiduk peab olema projekteeritud viisil või selle omadused või detailid peavad olema sellised, mis võimaldavad piisavalt tõendada mehitamata õhusõidukit käitava isiku või kolmandate isikute, sealhulgas omandi, ohutust õhus või maa peal.
|
|
2.1.2.
|
Mehitamata õhusõiduki puhul peab olema tagatud toote terviklikkus vastavalt eeldatavates lennutingimustes esinevatele riskidele.
|
|
2.1.3.
|
Mehitamata õhusõiduk peab vastavalt vajadusele olema ohutult juhitav ja manööverdatav kõikides eeldatavates käitamistingimustes, sealhulgas pärast ühe või asjakohasel juhul ka mitme süsteemi riket. Nõuetekohaselt tuleb arvesse võtta inimteguriga seotud asjaolusid, eelkõige olemasolevaid teadmisi sellest, kuidas tagada tehnika ohutu käitamine inimese poolt.
|
|
2.1.4.
|
Mehitamata õhusõiduk ning selle mootorid, propellerid, osad, teisaldatav varustus ja mehitamata õhusõiduki kaugjuhtimisseadmed peavad toimima eesmärgikohaselt eeldatavates käitamistingimustes kogu õhusõiduki projekteerimistingimustele vastava käitamise ajal ja piisava aja jooksul pärast seda.
|
|
2.1.5.
|
Mehitamata õhusõiduk ning selle mootorid, propellerid, osad, teisaldatav varustus ja mehitamata õhusõiduki kaugjuhtimisseadmed tuleb üksikult või üksteise suhtes võetuna projekteerida nii, et rikke tõenäosus ning selle kahjulik mõju maa peal olevate inimeste ja teiste õhuruumikasutajate jaoks on artikli 4 lõikes 2 sätestatud põhimõtete alusel maandatud.
|
|
2.1.6.
|
Kõik mehitamata õhusõiduki käitamisel kasutatavad kaugjuhtimisseadmed, sh olukorrast ülevaate saamist tagavad vahendid, peavad hõlbustama lennutegevust ning eeldatavate ja hädaolukordade lahendamist.
|
|
2.1.7.
|
Mehitamata õhusõidukite, mootorite ja propellerite projekteerimisse kaasatud organisatsioonid peavad rakendama ettevaatusabinõusid, et minimeerida ohte, mis tulenevad mehitamata õhusõidukit ja selle süsteeme mõjutavatest sise- ja välistingimustest, mis kogemuste kohaselt mõjutavad ohutust. Siia hulka kuulub ka kaitse elektroonikaseadmetega põhjustatud häirete eest.
|
|
2.1.8.
|
Mehitamata õhusõiduki valmistamise protsess ning selle tootmisel kasutatavad materjalid ja komponendid peavad olema nõuetekohaste ja korratavate omadustega ning neil peab olema projekti omadustele vastav jõudlus.
|
2.2. Organisatsioonid
Mehitamata õhusõiduki projekteerimise, tootmise, hooldamise ja käitamise ning sellekohaste teenuste osutamise ja koolitusega tegelevad organisatsioonid peavad vastama järgmistele tingimustele:
a)
organisatsioonil peavad olema kõik oma töö jaoks vajalikud vahendid ning ta peab vastama oma tegevusega seotud asjakohastele olulistele nõuetele ning artiklis 58 osutatud delegeeritud õigusaktidele ja artiklis 57 osutatud rakendusaktidele;
b)
organisatsioon peab rakendama ja töös hoidma juhtimissüsteemi, millega tagatakse asjakohaste oluliste nõuete täitmine, juhtima ohutusriske ja püüdma seda süsteemi pidevalt täiustada. Selline juhtimissüsteem peab olema proportsionaalne organisatsiooni tegevuse liigi ja suurusega;
c)
organisatsioon peab juhtimissüsteemi osana sisse seadma ohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi, et aidata järjepidevalt parandada ohutustaset. Selline teavitamise süsteem peab olema proportsionaalne organisatsiooni tegevuse liigi ja suurusega;
d)
organisatsioon peab vajaduse korral sõlmima kokkuleppeid teiste organisatsioonidega asjakohaste oluliste nõuete jätkuva täitmise tagamiseks.
2.3. Mehitamata õhusõiduki käitamisel osalevad isikud
Igal mehitamata õhusõiduki käitamisel osaleval isikul, kaasa arvatud kaugpiloodil peavad olema teadmised ja oskused, mis on vajalikud lennuohutuse tagamiseks ja proportsionaalsed käitamise liigiga seotud riskiga. Kõnealune isik peab ka tõendama sobivat terviseseisundit, kui on vaja maandada asjaomase käitamisega kaasnevaid riske.
2.4. Käitamine
|
2.4.1.
|
Mehitamata õhusõidukit käitav isik vastutab käitamise eest ja peab võtma kõik selle ohutuse tagamiseks vajalikud meetmed.
|
|
2.4.2.
|
Lend peab toimuma kooskõlas kohaldatavate õigusnormide ja menetlustega, mis tulenevad käitajate tööülesannete täitmisest ning on ette nähtud kasutatava piirkonna või õhuruumi või kasutatavate lennuväljade või kohtadega, ning asjakohasel juhul kooskõlas seonduvate ATM/ANS-süsteemidega.
|
|
2.4.3.
|
Mehitamata õhusõidukiga teostatavate lendude korral tuleb tagada maa peal olevate kolmandate isikute või teiste õhuruumikasutajate ohutus ning minimeerida riske, mis tulenevad kahjulikest välis- ja sisetingimustest, sealhulgas keskkonnatingimustest, säilitades kõikidel lennuetappidel nõuetekohase kauguse teistest õhusõidukitest.
|
|
2.4.4.
|
Mehitamata õhusõidukit võib käitada üksnes siis, kui see on lennukõlblik ja kui kavandatud käitamiseks vajalik varustus ning muud komponendid ja teenused on kättesaadavad ja töökorras.
|
|
2.4.5.
|
Mehitamata õhusõiduk ja mehitamata õhusõiduki käitamine peab olema kooskõlas liidu õiguse alusel tagatud asjakohaste õigustega.
|
|
2.4.6.
|
Mehitamata õhusõidukit käitav isik peab tagama, et sellel õhusõidukil on vajalik navigatsiooni-, side-, seire-, avastamis- ja vältimisvarustus, samuti muu kavandatud lennu ohutuse tagamise varustus, võttes arvesse käitamise laadi, lennuliikluseeskirju ning igas lennuetapis kohaldatavaid lennureegleid.
|
2.5. Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektriga seotud olulised nõuded mehitamata õhusõiduki puhul ning seotud mootorid, propellerid, osad ja teisaldatav varustus, mille projekt on sertifitseeritud kooskõlas artikli 56 lõikega 1 ja mis on mõeldud käitamiseks üksnes sagedustel, mis on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadiosidenormidega eraldatud kaitstud lennundusalaseks kasutamiseks
|
2.5.1.
|
Mehitamata õhusõiduk, mootorid, propellerid, osad ja teisaldatav varustus tuleb tehnika taset arvesse võttes projekteerida ja toota sellisel viisil, et oleks tagatud järgmine:
a)
nende tekitatavad elektromagnetilised häiringud ei ületa taset, mille ületamise korral ei saa raadio- ja telekommunikatsiooniseadmed või muud seadmed töötada ettenähtud viisil, ning
b)
neil on elektromagnetilise häiringu kindluse tase, mis võimaldab neil töötada ilma eesmärgipärase kasutamise kvaliteedi lubamatu halvenemiseta.
|
|
2.5.2.
|
Mehitamata õhusõiduk, mootorid, propellerid, osad ja teisaldatav varustus tuleb tehnika taset arvesse võttes projekteerida ja toota sellisel viisil, et oleks tagatud, et need kasutavad tõhusalt raadiospektrit ja toetavad raadiospektri tõhusat kasutamist, et vältida kahjulikke häireid.
|
3. MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKILE ESITATAVAD OLULISED KESKKONNANÕUDED
Mehitamata õhusõiduk peab vastama III lisas esitatud keskkonnamõjunõuetele.
4. MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI JA SELLE KÄITAJATE REGISTREERIMIST KÄSITLEVAD OLULISED NÕUDED NING MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI MÄRGISTAMINE
|
4.1.
|
Piiramata Chicago konventsiooni kohaseid liikmesriikide kohustusi, registreeritakse mehitamata õhusõiduk, mille projekt tuleb artikli 56 lõike 1 kohaselt sertifitseerida, artiklis 57 osutatud rakendusaktide kohaselt.
|
|
4.2.
|
Mehitamata õhusõiduki käitaja tuleb registreerida kooskõlas artiklis 57 osutatud rakendusaktidega, kui käitaja käitab mõnda järgmistest:
a)
mehitamata õhusõiduk, mis kokkupõrke korral võib kanda inimesele üle rohkem kui 80 džauli kineetilist energiat;
b)
mehitamata õhusõiduk, mille käitamine on ohuks eraelule, isikuandmete kaitsele, julgeolekule või keskkonnale;
c)
mehitamata õhusõiduk, mille projekt tuleb artikli 56 lõike 1 kohaselt sertifitseerida.
|
|
4.3.
|
Kui tulenevalt punktist 4.1 või 4.2 kehtib registreerimise nõue, märgistatakse ja identifitseeritakse asjaomane mehitamata õhusõiduk kooskõlas artiklis 57 osutatud rakendusaktidega individuaalselt.
|
1. Ülevaade
1.1 Viited
1.2 Tuvastatud nõuded
1.3 Seotud standardid
2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
- Builddate: 02.08.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32018R1139
- EULAW -
EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.
DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.
|