VIII LISA
ATM/ANS-teenuseid ning lennujuhte käsitlevad olulised nõuded
1. ÕHURUUMI KASUTAMINE
|
1.1.
|
Kõiki õhusõidukeid, välja arvatud neid, mis on seotud artikli 2 lõike 3 punktis a osutatud tegevustega, käitatakse igal lennuetapil või lennuvälja liiklusalas vastavalt ühtsetele üldistele käitamiseeskirjadele ning kõikidele kohaldatavatele menetlustele, mille kasutamine on asjaomases õhuruumis ette nähtud.
|
|
1.2.
|
Kõik õhusõidukid, välja arvatud need, mis on seotud artikli 2 lõike 3 punktis a osutatud tegevustega, varustatakse nõutavate koostisosadega ja neid käitatakse nõuetekohaselt. ATM/ANS-süsteemis kasutatavad koostisosad peavad vastama ka punkti 3 nõuetele.
|
2. TEENUSED
2.1. Õhuruumi kasutajatele aeronavigatsiooniks esitatavad andmed ja aeronavigatsiooniteave
|
2.1.1.
|
Aeronavigatsiooniteabe allikana kasutatavad andmed peavad olema piisavalt kvaliteetsed, täielikud ja ajakohased ning need tuleb esitada õigel ajal.
|
|
2.1.2.
|
Aeronavigatsiooniteave peab olema täpne, täielik, ajakohane, üheselt mõistetav, pärit õiguspärasest allikast, piisavalt terviklik ning esitatud kasutajatele sobivas vormingus.
|
|
2.1.3.
|
Aeronavigatsiooniteave edastatakse õhuruumi kasutajatele õigel ajal, kasutades piisavalt töökindlaid ja kiireid sidevahendeid, mis on kaitstud tahtlike või tahtmatute häirete ja andmete rikkumise eest.
|
2.2. Meteoroloogiateave
|
2.2.1.
|
Lennumeteoroloogilise teabe allikana kasutatavad andmed peavad olema piisavalt kvaliteetsed, täielikud ja ajakohased.
|
|
2.2.2.
|
Lennumeteoroloogiline teave peab olema õhuruumi kasutajate vajaduste täitmiseks võimalikult täpne, täielik, ajakohane, piisavalt terviklik ja üheselt mõistetav. Lennumeteoroloogiline teave peab olema pärit õiguspärasest allikast.
|
|
2.2.3.
|
Lennumeteoroloogiline teave edastatakse õhuruumi kasutajatele õigel ajal, kasutades piisavalt töökindlaid ja kiireid sidevahendeid, mis on kaitstud häirete ja andmete rikkumise eest.
|
2.3. Lennuliiklusteenused
|
2.3.1.
|
Lennuliiklusteenuste osutamise alusena kasutatavad andmed peavad olema täpsed, täielikud ja ajakohased.
|
|
2.3.2.
|
Lennuliiklusteenuste osutamine peab olema kasutajate ohutusvajaduste täitmiseks piisavalt täpne, täielik, ajakohane ja üheselt mõistetav.
|
|
2.3.3.
|
Kasutajatele teavet või nõuandeid edastavaid automatiseeritud seadmeid projekteeritakse, toodetakse ja hooldatakse nõuetekohaselt, et tagada nende otstarbekohasus.
|
|
2.3.4.
|
Lennujuhtimisteenuste ja seotud protsessidega tagatakse õhusõidukite nõuetekohane eraldatus teistest õhusõidukitest ning välditakse õhusõidukite kokkupõrkeid lennuvälja manööverdamisalal olevate takistustega ning asjakohasel juhul aidatakse kaitsta õhusõidukeid muude õhus esinevate ohtude eest ning tagatakse kiire ja õigeaegne kooskõlastamine kõikide asjakohaste kasutajate ning õhuruumi piirnevate osadega.
|
|
2.3.5.
|
Lennuliiklusteeninduse ja õhusõiduki vaheline ning asjaomaste lennuliiklusteenuseid osutavate üksuste vaheline sidepidamine peab olema õigeaegne, selge, täpne ja üheselt mõistetav, kaitstud häirete eest ning kõik asjaosalised peavad seda võimaluse korral ühtemoodi mõistma ja tunnustama.
|
|
2.3.6.
|
Kehtestatakse meetmed võimalike hädaolukordade avastamiseks ning asjakohasel juhul tõhusa otsimis- ja päästetegevuse algatamiseks. Selliste meetmete hulka kuuluvad vähemalt asjakohased häiremehhanismid, kooskõlastamismeetmed ning vastutuspiirkonna tõhusaks katmiseks vajalikud menetlused, vahendid ja töötajad.
|
▼M3
2.3a. Lennuliikluse andmeteenused
2.3a.1. Kogutud lennuliiklusandmed peavad olema piisavalt kvaliteetsed, täielikud, ajakohased, pärit õiguspärasest allikast ning need tuleb esitada õigel ajal.
2.3a.2. Kasutajate vajaduste täitmiseks saavutatakse ja säilitatakse lennuliikluse andmeteenuste piisav toimimine seoses teenuste kättesaadavuse, terviklikkuse, järjepidevuse ja õigeaegsusega.
2.3a.3. Lennuliikluse andmeteenuseid osutavad süsteemid ja vahendid projekteeritakse ja toodetakse ning neid hooldatakse nõuetekohaselt, et tagada nende otstarbekohasus.
2.3a.4. Sellised andmed edastatakse õigel ajal, kasutades piisavalt töökindlaid ja kiireid sidevahendeid, mis on kaitstud tahtlike ja tahtmatute häirete ning andmete rikkumise eest.
▼B
2.4. Sideteenused
Saavutatakse ja säilitatakse sideteenuste piisav toimimine seoses teenuste kättesaadavuse, terviklikkuse, järjepidevuse ja õigeaegsusega. Sideteenused peavad olema kiired ning kaitstud andmete rikkumise ja häirete eest.
2.5. Navigatsiooniteenused
Navigatsiooniteenused saavutavad ja säilitavad sellise toimimistaseme, mis on piisav suunamise, positsioneerimise ja, kui sellist teenust pakutakse, siis ajastamist käsitleva teabe osas. Toimivuskriteeriumid hõlmavad täpsust, terviklikkust, õiguspärasest allikast pärinemist, kättesaadavust ja teenuse järjepidevust.
2.6. Seireteenused
Seireteenused määravad kindlaks õhusõiduki asukoha õhus ning muude õhusõidukite ja maapealsete sõidukite asukoha lennuväljal, toimides täpsuse, terviklikkuse, õiguspärasest allikast pärinemise, järjepidevuse ja avastamise tõenäosuse seisukohast piisavalt tõhusalt.
2.7. Lennuliiklusvoo juhtimine
Lennuliiklusvoo taktikalisel juhtimisel liidus kasutatakse ja esitatakse piisavalt täpset ja ajakohast teavet teenuste osutamist mõjutava kavandatava lennuliikluse mahu ja laadi kohta ning kooskõlastatakse ja arutatakse liiklusvoo ümbersuunamist või edasilükkamist, et vähendada ülekoormuse tekkimise ohtu õhus või lennuväljadel. Lennuliiklusvoo juhtimise eesmärk on optimeerida õhuruumi olemasoleva läbilaskevõime kasutamist ja parandada lennuliiklusvoo juhtimise protsesse. Sellise juhtimise puhul lähtutakse Euroopa piirkonna aeronavigatsioonikavast tulenevalt ohutus-, läbipaistvus- ja tõhususpõhimõttest, tagades läbilaskevõime paindliku ja õigeaegse jaotamise.
Artiklis 43 osutatud meetmed, mis käsitlevad lennuliiklusvoo juhtimist, toetavad käitamisalaseid otsuseid, mida teevad aeronavigatsiooniteenuste osutajad, lennuväljade käitajad ja õhuruumi kasutajad, ning hõlmavad järgmisi valdkondi:
b)
õhuruumi olemasoleva läbilaskevõime kasutamine kõikides lennuetappides, sealhulgas marsruudi teenindusaegade eraldamine;
c)
marsruutide kasutamine üldises lennuliikluses, sealhulgas
—
lennuteede ja -liikluse suuniste ühtse avaldamise korraldamine;
—
võimalused üldise lennuliikluse kõrvalejuhtimiseks tihedalt asustatud piirkondadest ja
—
eesõigusreeglid õhuruumile juurdepääsu kohta üldise lennuliikluse puhul, eelkõige ülekoormatud ja kriisiperioodidel; ning
d)
lennuplaanide ja lennujaamade teenindusaegade vaheline kooskõla ning vajalik koordineerimine naaberpiirkondadega, kui see on asjakohane.
▼M3
2.8. Õhuruumi korraldamine
Konkreetsete õhuruumiosade määramist teatavaks kasutuseks jälgitakse, kooskõlastatakse ja avalikustatakse õigel ajal, et vähendada igas olukorras õhusõidukite hajutusmiinimumi rikkumise ohtu. Võttes arvesse liikmesriikide vastutuse alla kuuluvat militaartegevuse ja sellega seotud aspektide korraldust, toetatakse õhuruumi korraldamisega ka ICAO poolt kirjeldatud ja määruse (EL) 2024/2803 alusel rakendatud õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni ühtset kohaldamist, et lihtsustada õhuruumi ja lennuliikluse korraldamist ühise transpordipoliitika raames.
▼B
2.9. Lennu sooritamise menetluste koostamine
Lennu sooritamise menetlused koostatakse, vaadatakse üle ja valideeritakse enne, kui need saab õhusõidukitel kasutusele võtta.
3. SÜSTEEMID JA KOOSTISOSAD
3.1. Üldine
ATM/ANS-süsteemid ja ATM/ANS-koostisosad, mis edastavad asjaomast teavet õhusõidukitele, õhusõidukitelt ning maa peal, projekteeritakse, toodetakse, paigaldatakse ja hooldatakse ning neid kaitstakse lubamatu häirimise eest ja käitatakse nõuetekohaselt, et tagada nende vastavus oma otstarbele.
Need süsteemid ja protseduurid peavad hõlmama eelkõige järgmiste funktsioonide ja teenuste toetamiseks vajalikku:
b)
lennuliiklusvoo juhtimine;
c)
lennuliiklusteenused, eelkõige lennuandmete töötlemise süsteemid, seireandmete töötlemise süsteemid ja kasutajaliidese süsteemid;
d)
sidesüsteemid, sh maa-maa-/satelliit-, õhk-maa- ja õhk-õhk-/satelliit-side;
g)
aeronavigatsiooniteabe teenused ja
3.2. Süsteemide ja koostisosade terviklikkus, toimivus ja usaldusväärsus
Õhusõidukitel, maapinnal või õhuruumis paiknevate süsteemide ja koostisosade terviklikkus ja ohutusalane suutlikkus peavad olema otstarbekohased. Need peavad vastama nõutavale käitamistasemele kõikides eeldatavates käitamistingimustes ja kogu oma käitamisea jooksul.
ATM/ANS-süsteemide ning ATM/ANS-koostisosade projekteerimisel, ehitamisel, hooldamisel ja käitamisel kasutatakse asjakohaseid ja valideeritud menetlusi viisil, millega tagatakse Euroopa lennuliikluse juhtimise võrgustiku (EATMN) tõrgeteta toimimine igal ajal ja kõikides lennuetappides. Tõrgeteta toimimine tähendab eelkõige teabe jagamist (sealhulgas asjakohane tegevusolukorda käsitlev teave, teabest ühtemoodi arusaamine, võrreldavad töötlemismenetlused ning seonduvad menetlused, mis võimaldavad ühiselt toimida), nagu on kokku lepitud kogu EATMN või selle osade jaoks.
EATMN, selle süsteemid ja nende koostisosad peavad kooskõlastatult toetama uusi kokkulepitud ja valideeritud toimimispõhimõtteid, mis parandavad aeronavigatsiooniteenuste kvaliteeti, jätkusuutlikkust ja tõhusust, eelkõige ohutuse ja läbilaskevõime näol.
EATMN, selle süsteemid ja nende koostisosad toetavad tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostöö järkjärgulist elluviimist määral, mis on vajalik õhuruumi ja lennuliiklusvoo juhtimise tõhusaks korraldamiseks ning õhuruumi ohutuks ja tõhusaks kasutamiseks kõikide kasutajate poolt, järgides seejuures õhuruumi paindliku kasutamise põhimõtet.
Nende eesmärkide saavutamiseks peavad EATMN, selle süsteemid ja nende koostisosad toetama kõikides lennuetappides korrektse ja ühetaolise teabe jagamist tsiviil- ja sõjandusala osapoolte vahel, ilma et see piiraks julgeoleku- või kaitsepoliitikahuvide kaitsmist, sealhulgas konfidentsiaalsusnõuete kohaldamist.
3.3. Süsteemide ja koostisosade projekteerimine
|
3.3.1.
|
Süsteemide ja koostisosade projekteerimisel tuleb järgida kohaldavaid ohutus- ja julgeolekunõudeid.
|
|
3.3.2.
|
Süsteemid ja koostisosad projekteeritakse nii tervikuna, eraldi kui ka üksteise suhtes nii, et sellise rikke tõenäosus, mille tagajärjel süsteem lakkab täielikult töötamast, oleks pöördvõrdelises seoses rikke korral teenindusohutusele avalduva mõju raskusastmega.
|
|
3.3.3.
|
Süsteemide ja koostisosade projekteerimisel nii eraldi kui üksteisega seotult võetakse arvesse inimvõimete ja -tegevuse piire.
|
|
3.3.4.
|
Süsteemid ja koostisosad projekteeritakse nii, et need ja nende edastavad andmed oleksid kaitstud kahjustava kokkupuute eest sise- ja välisteguritega.
|
|
3.3.5.
|
Süsteemide ja koostisosade tootmiseks, paigaldamiseks, käitamiseks ja hooldamiseks vajalik teave ning ohtlikke tingimusi käsitlev teave esitatakse töötajatele selgelt, ühtselt ja üheselt mõistetavalt.
|
3.4. Püsiv teenindustase
Teenuse osutamise ajal ja selle muutmise korral säilitatakse süsteemide ja koostisosade ohutustase.
4. LENNUJUHTIDE KVALIFIKATSIOON
4.1. Üldine
Lennujuhi koolitusel osalev isik või lennujuhiõpilane peab hariduse poolest ning füüsiliselt ja vaimselt olema piisavalt küps vajalike teoreetiliste teadmiste ning praktiliste oskuste omandamiseks, säilitamiseks ja tõendamiseks.
4.2. Teoreetilised teadmised
|
4.2.1.
|
Lennujuht peab omandama ja säilitama sellise teadmiste taseme, mis vastab tema täidetavate ülesannete keerukusele ja on proportsionaalne asjaomase teenuseliigiga seotud riskidega.
|
|
4.2.2.
|
Teoreetiliste teadmiste omandamist ja säilimist kontrollitakse pideva hindamise kaudu koolituse jooksul või asjakohaste eksamite abil.
|
|
4.2.3.
|
Vajalik teoreetiliste teadmiste tase tuleb säilitada. Nõuetele vastavust kontrollitakse korrapäraste hindamiste või eksamitega. Eksamite sagedus peab olema proportsionaalne teenuseliigiga seotud riskidega.
|
4.3. Praktilised oskused
|
4.3.1.
|
Lennujuht peab omandama ja säilitama oma ülesannete täitmiseks vajalikud praktilised oskused. Sellised oskused peavad olema proportsionaalsed teenuseliigiga seotud riskidega ning, kui see on täidetavate ülesannete puhul asjakohane, hõlmama vähemalt järgmisi valdkondi:
b)
konkreetsete ülesannetega seotud küsimused;
c)
ebatavalised ja hädaolukorrad ning
|
|
4.3.2.
|
Lennujuht tõendab oma suutlikkust teostada asjakohaseid protseduure ja ülesandeid tema täidetavatele funktsioonidele vastaval pädevustasemel.
|
|
4.3.3.
|
Praktiliste oskuste puhul tuleb säilitada rahuldav oskuste tase. Nõuetele vastavust kontrollitakse korrapäraste hindamistega. Hindamiste sagedus peab vastama asjaomase teenuseliigi ja täidetavate ülesannete keerukusele ning riskitasemele.
|
4.4. Keeleoskus
|
4.4.1.
|
Lennujuht tõendab oma võimet rääkida ja mõista inglise keelt määral, mida on vaja konkreetsetel ja tööga seotud teemadel, sealhulgas hädaolukorras, tõhusa teabevahetuse pidamiseks ainult hääle (telefon/raadiotelefon) abil või inimestega vahetult kohtudes.
|
|
4.4.2.
|
Kui see on vajalik lennuliiklusteenuse osutamiseks kindlaksmääratud õhuruumiosas, peab lennujuht suutma rääkida ja mõista ka riigikeelt (riigikeeli) ülalkirjeldatud tasemel.
|
4.5. Treeningseadmed
Kui olukorrateadlikkuse ja inimtegurite alase õppepraktika raames või oskuse omandamise või säilimise tõendamisel kasutatakse treeningseadet, peab see olema asjaomasele praktikale vastava töökeskkonna ja käitamisolukorra jäljendamiseks piisavalt funktsionaalne.
4.6. Koolituskursus
|
4.6.1.
|
Koolitus toimub koolituskursuse vormis, mis võib hõlmata teoreetilist ja praktilist õpet ning asjakohasel juhul koolitust treeningseadmel.
|
|
4.6.2.
|
Kursus tuleb määratleda ja heaks kiita iga koolitusliigi jaoks eraldi.
|
4.7. Instruktorid
|
4.7.1.
|
Teoreetilist koolitust korraldavad asjakohase kvalifikatsiooniga instruktorid. Nad peavad:
a)
omama vajalikke teadmisi õpetatavast valdkonnast ja
b)
olema tõendanud oma suutlikkust kasutada sobivaid õppemeetodeid.
|
|
4.7.2.
|
Praktilisi oskusi õpetavad vajaliku kvalifikatsiooniga instruktorid, kes:
a)
omavad õppele vastavaid teoreetilisi teadmisi ja kogemusi;
b)
on tõendanud oma suutlikkust õpetada ja kasutada sobivaid õppemeetodeid;
c)
on õpetatavate protseduuride õpetamise meetodeid praktikas rakendanud ning
d)
osalevad regulaarselt täienduskoolituses õpetamisoskuste säilitamiseks.
|
|
4.7.3.
|
Praktiliste oskuste instruktoritel peab olema või olema olnud õigus tegutseda lennujuhina.
|
4.8. Tasemetestijad
|
4.8.1.
|
Lennujuhtide oskuste hindamise eest vastutavad isikud:
a)
on tõendanud oma suutlikkust hinnata lennujuhtide tegevust ning neid testida ja kontrollida ning
b)
osalevad regulaarselt täienduskoolituses hindamisstandardite ajakohasuse tagamiseks.
|
|
4.8.2.
|
Praktiliste oskuste taseme testijatel on või on olnud õigus tegutseda lennujuhina valdkondades, mida tuleb hinnata.
|
4.9. Lennujuhi terviseseisund
|
4.9.1.
|
Kõik lennujuhid tõendavad korrapäraselt oma ülesannete täitmiseks sobivat terviseseisundit. Sobivust näitab nõuetekohane hindamine, mille käigus võetakse arvesse võimalikku vanusest tulenevat vaimse ja füüsilise seisundi halvenemist.
|
|
4.9.2.
|
Sobiv terviseseisund, mis hõlmab füüsilist ja vaimset tervist, tähendab seda, et lennujuhtimisteenust osutaval isikul ei ole haigust ega puuet, mille tõttu ta ei ole võimeline:
a)
nõuetekohaselt täitma lennujuhtimisteenuse osutamisega seotud ülesandeid;
b)
igal ajal täitma talle määratud tööülesandeid või
c)
tajuma õigesti oma ümbruskonda.
|
|
4.9.3.
|
Kui sobivat terviseseisundit ei ole võimalik täielikult tõendada, võib rakendada riskide maandamise meetmeid, mis tagavad samaväärse ohutustaseme.
|
5. TEENUSEOSUTAJAD JA KOOLITUSORGANISATSIOONID
|
5.1.
|
Teenuseid osutatakse üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
a)
teenuseosutajal on vahetult või kolmandate isikutega sõlmitud lepingute kaudu kõik teenuse mahuks ja ulatuseks vajalikud vahendid. Nende vahendite hulka kuuluvad muu hulgas süsteemid, rajatised, sealhulgas energiavarustus, juhtimisstruktuur, töötajad, varustus ja nende hooldamine, ülesandeid, kohustusi ja menetlusi käsitlevad dokumendid, juurdepääs asjakohastele andmetele ning andmete dokumenteerimine;
b)
teenuseosutaja koostab teenuste osutamise kohta juhtimis- ja käitamiskäsiraamatud, mida ta järgib ja ajakohastab. Sellised käsiraamatud peavad sisaldama kõiki juhtimissüsteemi käitamiseks, juhtimissüsteemiks ning käitamisega seotud töötajate kohustuste täitmiseks vajalikke juhendeid, teavet ja menetlusi;
▼M3
c)
tegevuse liigist ja organisatsiooni suurusest sõltuvalt peab teenuseosutaja rakendama ja töös hoidma juhtimissüsteemi, millega tagatakse käesolevas lisas sätestatud oluliste nõuete täitmine, juhtima ohutus- ja julgeolekuriske ning püüdma seda süsteemi pidevalt täiustada;
▼B
d)
teenuseosutaja kasutab üksnes sobiva kvalifikatsiooni ja koolitusega töötajaid, kehtestab töötajate koolitus- ja kontrolliprogrammid ning rakendab neid;
e)
teenuseosutaja korraldab käesolevas lisas sätestatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks ametliku koostöö kõikide huvirühmadega, kes võivad otseselt mõjutada teenuste ohutust;
f)
teenuseosutaja koostab ja rakendab erakorraliste olukordadega tegelemise plaani, mis hõlmab kõiki tema osutatava teenuse puhul esineda võivaid häda- ja ebatavalisi olukordi, kaasa arvatud sündmusi, mille tagajärjel tema tegevus oluliselt halveneb või katkeb;
g)
teenuseosutaja peab alapunkti c kohase juhtimissüsteemi osana sisse seadma ohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi, et aidata järjepidevalt parandada ohutust. Ohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteem peab olema kooskõlas kohaldatava liidu õigusega; ning
h)
teenuseosutaja kehtestab korra, mille kohaselt kontrollitakse, et igal ajal on täidetud kõikide käitatavate süsteemide ja koostisosade ohutus- ja toimivusnõuded.
|
|
5.2.
|
Lennujuhtimisteenuseid osutatakse üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
a)
lennujuhtimisteenust osutavate töötajate väsimuse tekkimist välditakse tööajakorraldusega. Sellise tööajakorraldusega tuleb reguleerida vahetuste kestust ja tööaega ning nendele vastavalt kohandatud puhkeaega. Tööajakorralduses kehtestatud piirangutes tuleb arvestada väsimust põhjustavaid asjakohaseid tegureid, näiteks magamatust, ööpäevatsükli häirimist, öötööd, tööaja kumuleerumist teatavatel perioodidel ning ka töötajate vahelist tööjaotust;
b)
lennujuhtimisteenust osutavate töötajate stressi ennetamiseks kasutatakse õppe- ja ennetusprogramme;
c)
lennujuhtimisteenuse osutaja on kehtestanud menetlused, millega kontrollitakse, et lennujuhtimisteenust osutavate töötajate kognitiivne otsustusvõime ei oleks häiritud ega terviseseisund ebasobiv; ning
d)
lennujuhtimisteenuse osutaja võtab oma tegevuse kavandamisel ja elluviimisel arvesse nii kõiki käitamisega seotud ja tehnilisi piiranguid kui ka inimtegureid.
|
|
5.3.
|
Side-, navigatsiooni- ja/või seireteenuseid osutatakse üksnes juhul, kui on täidetud järgmine tingimus:
teenuseosutaja teavitab kõiki asjaomaseid õhuruumi kasutajaid ning lennuliiklusteeninduse üksusi õigel ajal lennuliiklusteeninduse võimaldamiseks osutatavate teenuste olukorrast (ja selle muutustest).
|
|
5.4.
|
Koolitusorganisatsioonid Lennujuhtimisteenust osutavaid töötajaid koolitav koolitussorganisatsioon peab vastama järgmistele nõuetele:
a)
tal on kõik oma tegevusega kaasnevate ülesannete ulatusele vastavad vahendid. Nende vahendite hulka kuuluvad muu hulgas rajatised, töötajad, varustus, meetodid, ülesandeid, kohustusi ja menetlusi käsitlevad dokumendid, juurdepääs asjakohastele andmetele ning andmete dokumenteerimine;
b)
koolituse liigist ja organisatsiooni suurusest sõltuvalt peab organisatsioon rakendama ja töös hoidma juhtimissüsteemi, millega tagatakse käesolevas lisas sätestatud oluliste nõuete täitmine, juhtima ohutusriske, sealhulgas koolituse taseme alanemisega seotud riske, ja püüdma seda süsteemi pidevalt täiustada, ning
c)
vajaduse korral sõlmib kokkulepped teiste asjaomaste organisatsioonidega käesolevas lisas sätestatud oluliste nõuete jätkuva täitmise tagamiseks.
|
6. LENNUNDUSARSTID JA LENNUNDUSMEDITSIINIKESKUSED
6.1. Lennundusarstid
Lennundusarst peab:
a)
omama meditsiinialast kvalifikatsiooni ja tegevusluba;
b)
olema läbinud lennundusmeditsiinikoolituse ja regulaarsed lennundusmeditsiinialased täienduskoolitused, et tagada ajakohase hindamistaseme säilitamine, ning
c)
olema omandanud praktilisi teadmisi ja kogemusi seoses tingimustega, milles lennujuhid oma ülesandeid täidavad.
6.2. Lennundusmeditsiinikeskused
Lennundusmeditsiinikeskused peavad vastama järgmistele tingimustele:
a)
neil on kõik neile antud õigustega kaasnevate ülesannete ulatusele vastavad vahendid. Nende vahendite hulka kuuluvad muu hulgas rajatised, töötajad, varustus, tööriistad ja materjalid, ülesandeid, kohustusi ja menetlusi käsitlevad dokumendid, juurdepääs asjakohastele andmetele ning andmete dokumenteerimine;
b)
tegevuse liigist ja organisatsiooni suurusest sõltuvalt rakendatakse ja hoitakse töös juhtimissüsteemi, millega tagatakse käesolevas lisas sätestatud oluliste nõuete täitmine, juhitakse ohutusriske ning püütakse seda süsteemi pidevalt täiustada, ning
c)
vajaduse korral sõlmitakse kokkulepped teiste asjaomaste organisatsioonidega käesolevas lisas sätestatud nõuete jätkuva täitmise tagamiseks.
▼M3
7.
FINANTSSTABIILSUS, VASTUTUSKINDLUSTUS- JA KINDLUSTUSKAITSE NÕUDED, OMAND JA ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR
Turvalise ja järjepideva teenuste osutamise tagamiseks teevad ATM/ANS-teenuste osutajad järgmist:
a)
tõendavad piisavat finantsstabiilsust;
b)
on võtnud asjakohase vastutuskindlustus- ja kindlustuskaitse vastavalt oma õiguslikule staatusele ja kättesaadavale ettevõttekindlustusele ning
c)
järgivad omandi ja organisatsioonilise struktuuri suhtes kohaldatavaid nõudeid, et vältida mittediskrimineeriva teenuseosutamise tagamiseks huvide konflikte.
▼B