+Artikkel 26e Krediidiriskikaitse lepingu, kontrolli tegeva kolmanda isiku ja sünteetilise ületuluga seotud nõuded
---+Artikkel 26e 1.
---+Artikkel 26e 2.
---+Artikkel 26e 3.
---+Artikkel 26e 4.
---+Artikkel 26e 5.
---+Artikkel 26e 6.
---+Article 26e 7
---+Artikkel 26e 8.
---+Artikkel 26e 9.
---+Artikkel 26e 10.

Artikkel 26e Krediidiriskikaitse lepingu, kontrolli tegeva kolmanda isiku ja sünteetilise ületuluga seotud nõuded

Krediidiriskikaitse lepingu, kontrolli tegeva kolmanda isiku ja sünteetilise ületuluga seotud nõuded

1. Ülevaade

,
Artikkel 26e 1.

Krediidiriskikaitse leping katab vähemalt järgmised krediidisündmused:

a) 

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 215 lõike 1 punktis a osutatud krediidisündmused, kui riski ülekandmiseks kasutatakse garantiisid;

b) 

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 216 lõike 1 punktis a osutatud krediidisündmused, kui riski ülekandmiseks kasutatakse krediidituletisinstrumente.

Kõik krediidisündmused dokumenteeritakse.

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47b tähenduses võla restruktureerimise meetmed, mida kohaldatakse aluspositsioonide suhtes, ei välista sobivate krediidisündmuste käivitumist.
Artikkel 26e 2.
Pärast krediidisündmuse toimumist arvutatakse krediidiriskikaitse makse väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja asjaomast liiki riskipositsioonidest tegelikult realiseerunud kahjumi põhjal, milleni jõuti tema standardsete sissenõudmispõhimõtete ja -menetlustega kooskõlas toimunud ümberkujundamise järel, ning mis on makse tegemise ajal kajastatud tema finantsaruannetes. Lõplik krediidiriskikaitse makse tasutakse kindlaks määratud ajavahemiku jooksul pärast asjaomast riskipositsiooni puudutava võla ümberkujundamise lõppu, kui võla ümberkujundamine lõpeb enne graafikujärgset õiguslikku tähtaega või krediidiriskikaitse lepingu ennetähtaegset lõpetamist.

Vahepealne krediidiriskikaitse makse tehakse hiljemalt kuue kuu möödumisel lõikes 1 osutatud krediidisündmuse toimumisest, kui kahjumliku võla ümberkujundamist ei ole asjaomase aluspositsiooni puhul kõnealuse kuuekuulise perioodi lõpuks lõpule viidud. Vahepealne krediidiriskikaitse makse peab katma vähemalt järgmistest summadest suurema:

a) 

oodatava kahju summa, mis võrdub väärtuse langusega, mille väärtpaberistamise tehingu algataja on kandnud vahepealse makse tegemise ajal kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga oma finantsaruannetesse, eeldusel et krediidiriskikaitse lepingut ei ole olemas ja see ei kata kahjumit;

b) 

kui see on asjakohane, oodatava kahju summa, mis on määratud kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatükile.

Kui tehakse vahepealne krediidiriskikaitse makse, tehakse ka esimeses lõigus osutatud lõplik krediidiriskikaitse makse, millega kohandatakse kahju vahepealset arveldamist vastavalt tegelikule realiseerunud kahjumile.

Vahepealse ja lõpliku krediidiriskikaitse makse arvutamise meetod määratakse kindlaks krediidiriskikaitse lepingus.

Krediidiriskikaitse makse on proportsionaalne krediidiriskikaitse lepinguga hõlmatud vastava aluspositsiooni tagasimaksmata nimiväärtusega.

Väärtpaberistamise tehingu algataja õigusele saada krediidiriskikaitse makse saab pöörata sissenõude. Krediidiriskikaitse lepingu kohaselt investorite makstavad summad on krediidiriskikaitse lepingus selgelt kindlaks määratud ja piiratud. Nende summade arvutamine peab olema võimalik igal ajal. Krediidiriskikaitse lepingus määratakse selgelt kindlaks asjaolud, mille korral investorid on kohustatud makseid tegema. Seda, kas sellised asjaolud on tekkinud, hindab lõikes 4 osutatud kontrolli tegev kolmas isik.

Krediidiriskikaitse makse summa arvutatakse selle üksiku aluspositsiooni tasandil, mille puhul on toimunud krediidisündmus.
Artikkel 26e 3.
Krediidiriskikaitse lepingus täpsustatakse maksimaalne pikendusperiood, mida kohaldatakse võla ümberkujundamisele selliste aluspositsioonide puhul, millega seoses on toimunud lõikes 1 osutatud krediidisündmus, kuid võla ümberkujundamist ei ole graafikujärgsel õiguslikul tähtajal või krediidiriskikaitse lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel lõpule viidud. Pikendusperiood ei ole pikem kui kaks aastat. Krediidiriskikaitse lepingus nähakse ette, et pikendusperioodi lõpuks tehakse viimane krediidiriskikaitse makse väärtpaberistamise tehingu algataja lõpliku kahjumi hindamise põhjal, mille väärtpaberistamise tehingu algataja peab selleks ajaks oma finantsaruannetes kajastama, eeldusel et krediidiriskikaitse lepingut ei ole olemas ja see ei kata kahjumit.

Kui krediidiriskikaitse leping lõpetatakse, jätkub võla ümberkujundamine seoses enne lõpetamist toimunud võimalike lahendamata krediidisündmustega samal viisil, nagu on kirjeldatud esimeses lõigus.

Krediidiriskikaitse lepingu alusel makstavad krediidiriskikaitse preemiad on struktureeritud nii, et need sõltuvad nõuetekohaselt teenindatavate nõuete tagasimaksmata nimiväärtusest maksmise ajal ja kajastavad kaitstud väärtpaberistamise seeria riski. Selleks ei määrata krediidiriskikaitse lepingus garanteeritud preemiaid, preemiate ettemakseid, hinnaalandusmehhanisme ega muid mehhanisme, mis võivad ära hoida või vähendada kahju tegelikku jaotamist investoritele või mille abil tagastada väärtpaberistamise tehingu algatajatele osa makstud preemiatest pärast tehingu lõpptähtaega.

Erandina käesoleva lõike kolmandast lõigust on preemiate ettemaksed lubatud tingimusel, et järgitakse riigiabireegleid, kui garantiiskeem on liikmesriigi õiguses konkreetselt ette nähtud ja sellele on andnud edasigarantii mõni üksus, mis on loetletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 214 lõike 2 punktides a–d.

Tehingu dokumentides kirjeldatakse, kuidas arvutatakse krediidiriskikaitse preemiad ja võimalikud võlakirjakupongid iga maksekuupäeva puhul kogus väärtpaberistamise tehingu kestuse jooksul.

Investorite õigusele saada krediidiriskikaitse preemiaid saab pöörata sissenõude.
Artikkel 26e 4.

Väärtpaberistamise tehingu algataja nimetab enne tehingu sulgemise kuupäeva kontrolli tegeva kolmanda isiku. Kontrolli tegev kolmas isik kontrollib iga aluspositsiooni puhul, millega seoses on esitatud krediidisündmuse teade, vähemalt järgmist:

a) 

kas krediidisündmuse teates osutatud krediidisündmus on krediidiriskikaitse lepingu tingimustes osutatud krediidisündmus;

b) 

kas aluspositsioon oli asjaomase krediidisündmuse toimumise ajal alusportfellis;

c) 

kas aluspositsioon vastas alusportfelli lisamise ajal sobivuskriteeriumidele;

d) 

kui aluspositsioon lisati väärtpaberistamisele täiendamise tulemusel, kas täiendamine vastas täiendamistingimustele;

e) 

kas lõpliku kahjumi summa vastab väärtpaberistamise tehingu algataja kasumiaruandes kajastatud kahjumile;

f) 

kas viimase krediidiriskikaitse makse tasumise ajal on aluspositsioonidega seotud kahjud investorite vahel õigesti jagatud.

Kontrolli tegev kolmas isik peab olema väärtpaberistamise tehingu algatajast ja investoritest ning asjakohasel juhul väärtpaberistamise eriotstarbelisest ettevõtjast sõltumatu ning ta on andnud tehingu sulgemise kuupäevaks nõusoleku sellele, et ta on määratud kontrolli tegevaks kolmandaks isikuks.

Kontrolli tegev kolmas isik võib kontrolli teha valimi alusel, mitte iga üksiku aluspositsiooni alusel, mille jaoks krediidiriskikaitse makset nõutakse. Kui investorid ei ole valimipõhise kontrolliga rahul, võivad nad taotleda, et kontrollitaks mõne konkreetse aluspositsiooni sobivust.

Väärtpaberistamise tehingu algataja lisab tehingu dokumentidesse kohustuse edastada kontrolli tegevale kolmandale isikule kogu teave, mida on vaja esimeses lõigus sätestatud nõuete kontrollimiseks.
Artikkel 26e 5.

Väärtpaberistamise tehingu algataja ei tohi tehingut lõpetada enne selle graafikujärgset lõpptähtaega muul põhjusel kui järgmised sündmused:

a) 

investori maksejõuetus;

b) 

investor jätab tasumata krediidiriskikaitse lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad või rikub tehingu dokumentides kindlaks määratud olulisi kohustusi;

c) 

asjakohased regulatiivsed sündmused, sealhulgas:

i) 

asjakohased muutused liidu või riigisisestes õigusaktides, pädevate asutuste tehtud asjakohased muudatused selliste õigusaktide ametlikult avaldatud tõlgendustes, kui see on asjakohane, või sellised asjakohased muudatused tehingu maksu- või raamatupidamislikus käsitluses, millel on tehingu majanduslikule tasuvusele oluline negatiivne mõju, mida võrreldakse iga juhtumi puhul sellega, mida oodati tehingu tegemise ajal ja mida ei saanud sel ajal mõistlikult eeldada;

ii) 

pädeva asutuse otsus selle kohta, et väärtpaberistamise tehingu algatajal või väärtpaberistamise tehingu algataja sidusettevõtjal ei ole või ei ole enam luba võtta väärtpaberistamise puhul arvesse krediidiriski olulise osa ülekandmist kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 245 lõikega 2 või 3;

d) 

optsiooni kasutamine tehingu lõpetamiseks teataval kindlal ajahetkel (edaspidi „ajaline ostuoptsioon“), kui tehingu sulgemise kuupäevast arvestatav ajavahemik on võrdne algse alusportfelli kaalutud keskmise tähtajaga tehingu sulgemise kuupäeval või sellest pikem;

e) 

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktis 1 määratletud lõpetava ostuoptsiooni kasutamine;

f) 

investor ei kvalifitseeru kaudse krediidiriskikaitse korral vastavalt lõikes 8 sätestatud nõuetele enam aktsepteeritavaks krediidiriskikaitse andjaks.

Tehingu dokumentides täpsustatakse, kas asjaomane tehing hõlmab üht punktides d ja e osutatud optsiooni ja kuidas sellised optsioonid on struktureeritud.

Punkti d kohaldamisel ei ole ajaline ostuoptsioon struktureeritud eesmärgiga vältida kahju jaotamist krediidikvaliteedi parandamise positsioonidele või muudele investorite omatavatele positsioonidele ega muul viisil struktureeritud krediidikvaliteedi parandamise võimaldamiseks.

Ajalise ostuoptsiooni kasutamise korral teavitavad väärtpaberistamise tehingu algatajad pädevaid asutusi, kuidas teises ja kolmandas lõigus osutatud nõuded on täidetud, sealhulgas põhjendavad ajalise ostuoptsiooni kasutamist ja esitavad selge aruande, millest nähtub, et alusvara kvaliteedi halvenemine ei ole ostuoptsiooni kasutamise põhjus.

Otsese krediidiriskikaitse korral tagastatakse krediidiriskikaitse lepingu lõpetamisel tagatis investoritele väärtpaberistamise seeriate nõudeõiguse järgu järjekorras, kohaldades väärtpaberistamise tehingu algataja suhtes kohaldatava maksejõuetusseaduse sätteid.
Artikkel 26e 6.
Investorid ei tohi lõpetada tehingut enne selle kavandatud lõpptähtaega ühelgi muul põhjusel kui krediidiriskikaitse preemia maksmata jätmine või muu lepingulise kohustuse oluline rikkumine väärtpaberistamise tehingu algataja poolt.
Article 26e 7

The originator may commit synthetic excess spread, which shall be available as credit enhancement for the investors, where all of the following conditions are met:

(a) 

the amount of the synthetic excess spread that the originator commits to using as credit enhancement at each payment period is specified in the transaction documentation and expressed as a fixed percentage of the total outstanding portfolio balance at the start of the relevant payment period (fixed synthetic excess spread);

(b) 

the synthetic excess spread which is not used to cover credit losses that materialise during each payment period shall be returned to the originator;

(c) 

for originators using the IRB Approach referred to in Article 143 of Regulation (EU) No 575/2013, the total committed amount per year shall not be higher than the one-year regulatory expected loss amounts on all underlying exposures for that year, calculated in accordance with Article 158 of that Regulation;

(d) 

for originators not using the IRB Approach referred to in Article 143 of Regulation (EU) No 575/2013, the calculation of the one-year expected loss of the underlying portfolio shall be clearly determined in the transaction documentation;

(e) 

the transaction documentation specifies the conditions laid down in this paragraph.
Artikkel 26e 8.

Krediidiriskikaitse leping sõlmitakse järgmises vormis:

a) 

määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud nõuetele vastava garantiina, millega krediidirisk kantakse üle mõnele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 214 lõike 2 punktides a–d loetletud üksusele, tingimusel et investorite suhtes olevate riskipositsioonide puhul saab nimetatud määruse III osa II jaotise 2. peatüki alusel kasutada 0 % riskikaalu;

b) 

määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud nõuetele vastava garantiina, millel on mõne käesoleva lõike punktis a osutatud üksuse edasigarantii, või

c) 

käesoleva lõike punktides a ja b osutamata muu krediidiriskikaitse selliste garantiidena, krediidituletisinstrumentide või krediidiriski vahetustehingut sisaldavate võlakirjade kujul, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 249 sätestatud nõuetele, tingimusel et investorite kohustused on tagatud tagatisega, mis vastab käesoleva artikli lõigetes 9 ja 10 sätestatud nõuetele.
Artikkel 26e 9.

Lõike 8 punktis c osutatud muu krediidiriskikaitse vastab järgmistele nõuetele:

a) 

väärtpaberistamise tehingu algataja õigusele kasutada tagatist investorite krediidiriskikaitse maksetega seotud kohustuste täitmiseks saab pöörata sissenõude ja sellele õigusele sissenõude pööramine tagatakse asjakohaste tagatiskokkulepetega;

b) 

kui väärtpaberistamine lõpeb või väärtpaberistamise seeriad amortiseeruvad, saab investorite õigusele tagastada tagatised, mida ei ole kasutatud krediidiriskikaitse maksete tegemiseks, pöörata sissenõude;

c) 

kui tagatis on investeeritud väärtpaberitesse, on tehingu dokumentides nähtud selliste väärtpaberite jaoks ette sobivuskriteeriumid ja hoidmise kord.

Tehingu dokumentides täpsustatakse, kas väärtpaberistamise tehingu algataja krediidirisk jääb ka investorite krediidiriskiks.

Väärtpaberistamise tehingu algataja küsib pädeva õigusnõustaja arvamust, et saada kinnitus krediidiriskikaitsele sissenõude pööramise kohta kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides.
Artikkel 26e 10.

Kui käesoleva artikli lõike 8 punkti c kohaselt pakutakse muud krediidiriskikaitset, saavad väärtpaberistamise tehingu algataja ja investor kasutada kvaliteetset tagatist, mis on üks järgmistest:

a) 

tagatis määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükis osutatud 0 % riskiga kaalutud võlaväärtpaberite kujul, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

i) 

võlaväärtpaberite maksimaalne järelejäänud tähtaeg on kolm kuud, mis ei ole pikem kui järelejäänud aeg järgmise maksekuupäevani;

ii) 

võlaväärtpaberid saab lunastada sellise rahasumma vastu, mis võrdub kaitstud väärtpaberistamise seeria tagasimaksmata summaga;

iii) 

võlaväärtpabereid hoiab väärtpaberistamise tehingu algatajast ja investoritest sõltumatu depositoorium;

b) 

tagatis rahana, mida hoitakse kolmandast isikust krediidiasutuses, mille krediidikvaliteedi aste on 3 või üle selle kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 136 sätestatud krediidikvaliteedi astmete määramisega.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust ja tingimusel, et investor annab pärast hoolsuskohustuse täitmist vastavalt käesoleva määruse artiklile 5 lõplikus tehingudokumendis sõnaselge nõusoleku, hinnates sealhulgas iga asjakohast vastaspoole krediidiriski positsiooni, võib ainult väärtpaberistamise tehingu algataja kasutada kvaliteetse tagatisena raha, mis on hoiustatud väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja juures, kui väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja vastab vähemalt krediidikvaliteedi astmele 2 kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 136 sätestatud krediidikvaliteedi astmete määramisega.

Artikli 29 lõike 5 kohaselt määratud pädevad asutused võivad pärast Pangandusjärelevalvega konsulteerimist lubada kasutada tagatisena raha, mis on hoiustatud väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja juures, kui väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja vastab krediidikvaliteedi astmele 3, tingimusel et võimalik on dokumenteerida tururaskused, finantsinstitutsiooni liikmesriigile määratud krediidikvaliteedi astmega seotud objektiivsed takistused või liikmesriigis esinevad märkimisväärsed võimalikud kontsentratsiooniprobleemid, mis tulenevad käesoleva lõike teises lõigus osutatud krediidikvaliteedi astme 2 miinimumnõude kohaldamisest.

Kui kolmandast isikust krediidiasutus või väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja ei vasta enam minimaalsele krediidikvaliteedi astmele, kantakse tagatis üheksa kuu jooksul üle kolmandast isikust krediidiasutusele, mille krediidikvaliteedi aste on 3 või kõrgem, või investeeritakse väärtpaberitesse, mis vastavad esimese lõigu punktis a osutatud kriteeriumidele.

Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 218 käsitatakse käesolevas lõikes sätestatud nõudeid täidetuna selliste investeeringute puhul, mis on tehtud krediidiriski vahetustehingut sisaldavatesse võlakirjadesse, mille on emiteerinud väärtpaberistamise tehingu algataja.

Käesolevas artiklis sätestatud tagatise andmise tavade kohaldamist jälgib Pangandusjärelevalve, pöörates erilist tähelepanu vastaspoole krediidiriskile ja muudele investorite majanduslikele ja finantsriskidele, mis sellistest tagatise andmise tavadest tulenevad.

Pangandusjärelevalve esitab oma järelduste kohta komisjonile aruande 10. aprilliks 2023.

Hiljemalt 10. oktoobriks 2023 esitab komisjon Pangandusjärelevalve aruande põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta, pöörates erilist tähelepanu vastaspoole krediidiriski liigse suurenemise riskile finantssüsteemis, lisades kohasel juhul käesoleva artikli muutmiseks seadusandliku ettepaneku.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 09.04.2021 00:00:00 -Doknr: CELEX:32017R2402
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.