|
+I LISA |
I LISA
I LISA Meetod üldiste ökodisaini nõuete sätestamiseks (osutatud artikli 15 lõikes 6) Üldiste ökodisaini nõuete eesmärk on parandada toodete keskkonnatoimet, keskendudes eelkõige toote olulistele keskkonnaaspektidele, sätestamata piirmäärasid. Käesolevas lisas osutatud meetodit tuleb kohaldada, kui piirmäärade kehtestamine uuritavale tooterühmale ei ole asjakohane. Komisjon peab kehtestama artikli 19 lõikes 1 osutatud komiteele esitatava rakendusmeetme eelnõu väljatöötamisel olulised keskkonnaaspektid, mis tuleb üksikasjaliselt ära tuua rakendusmeetmes. Töötades välja rakendusmeetmed, millega kehtestatakse artikli 15 kohaselt üldised ökodisaini nõuded, peab komisjon rakendusmeetmega hõlmatud toote osas – kui see on asjakohane – kindlaks määrama, millised 1. osas loetletud ökodisaini parameetrid, millised 2. osas nimetatud teabe edastamise nõuded ja millised 3. osas tootjale esitatavad nõuded asjaomase toote jaoks kehtivad. 1. osa. Toodete ökodisaini parameetrid 1.1. Niivõrd kui need puudutavad toote projekteerimist või kavandamist, tuleb kindlaks määrata olulised keskkonnaaspektid, arvestades toote olelusringi järgmisi etappe:
a)
tooraine valik ja kasutamine;
b)
tootmine;
c)
pakendamine, transport ja turustamine;
d)
paigaldamine ja hooldus;
e)
kasutamine ja
f)
olelusringi lõpp, see tähendab staadiumi toote esmase kasutamise lõpust kuni toote lõpliku kõrvaldamiseni. 1.2. Iga etapi puhul tuleb hinnata järgmisi keskkonnaaspekte, kuivõrd need on olulised:
a)
eeldatav materjali, energia ja teiste ressursside, nagu näiteks puhta vee kulu;
b)
eeldatavad õhu-, vee- ja pinnaseheitmed;
c)
eeldatav keskkonna reostus füüsikaliste mõjude, nagu müra, vibratsiooni, kiirguse ja elektromagnetväljade tõttu;
d)
eeldatavalt tekkivate jäätmematerjalide kogus ja
e)
materjali ja/või energia korduskasutuse, ringlussevõtu ja taaskasutamise võimalused, arvestades direktiivi 2002/96/EÜ. 1.3. Punktis 1.2 osutatud keskkonnaaspektide parandamist tuleb hinnata esmajoones järgmiste kriteeriumide alusel, mida vajaduse korral täiendatakse teiste kriteeriumidega:
a)
toote mass ja maht;
b)
ümbertöötatud materjali kasutamine;
c)
energia, vee ja teiste ressursside kulu toote olelusringi jooksul;
d)
ainete kasutamine, mis on nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ (ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) ( 25 ) tähenduses tervist ja/või keskkonda kahjustavad ning mille märgistamine ja kasutamine on muu hulgas reguleeritud nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiviga 76/769/EMÜ (liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega) ( 26 ) või direktiiviga 2002/95/EÜ;
e)
nõuetekohaseks kasutamiseks ja korrapäraseks hoolduseks vajalike tarbekaupade liik ja kogus;
f)
korduskasutuse ja ringlussevõtu indikaatorid: kasutatavate materjalide ja komponentide arv, standardkomponentide kasutamine, demonteerimiseks kuluv aeg, demonteerimiseks vajalike töövahendite komplekssus, korduskasutuseks ja ringlussevõtuks sobivate komponentide ja materjalide märgistamine standardkoodidega (sealhulgas plastikdetailide tähistamine vastavalt ISO-standarditele), kergesti ringlusse võetavate materjalide kasutamine, kerge ligipääs väärtuslikele ja teistele ümbertöötatavatele komponentidele ja materjalidele; kerge ligipääs ohtlikke aineid sisaldavatele komponentidele ja materjalidele;
g)
kasutatud detailide uuesti kasutamine;
h)
komponentide ja tervete seadmete korduskasutust ja ringlussevõttu takistavate tehniliste lahenduste vältimine;
i)
toote eluea indikaatorid: garanteeritud minimaalne eluiga, varuosade minimaalne tarneaeg, moodulitest komplekteeritavus, täiendatavus, parandatavus;
j)
jäätmete ja ohtlike jäätmete tekkivad kogused;
k)
õhuheitmed (kasvuhoonegaasid, hapestumist tekitavad ained, lenduvad orgaanilised ühendid, osooni lõhustavad ained, püsivad orgaanilised saasteained, raskemetallid, tahketest osakestest ja hõljuvatest tahketest osakestest koosnevad ained), ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/68/EÜ (väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 27 ) kohaldamist;
l)
veeheitmed (raskemetallid, hapnikurežiimile ebasoodsat mõju avaldavad ained, püsivad orgaanilised saasteained) ja
m)
pinnaseheitmed (eelkõige ohtlike ainete lekkimise tõttu toodete kasutamisel ja saasteainete väljauhtumise tõttu pärast toodete kõrvaldamist). 2. osa. Nõuded teabe esitamisele Rakendusmeetmetes võib ette näha, et tootja peab esitama teabe, mis võib mõjutada toote käsitlemist, kasutamist või ringlussevõttu teiste isikute kui tootja poolt. Nimetatud teabe hulka võib vajadusel kuuluda
a)
projekteerijalt või kavandajalt saadud teave tootmisprotsessi kohta;
b)
teave tarbijale toote oluliste keskkonnaalaste omaduste ja keskkonnatoime kohta; nimetatud andmed tuleb tootele lisada toote turule laskmisel, et võimaldada tarbijal võrrelda erinevate toodete asjaomaseid aspekte;
c)
teave tarbijale selle kohta, kuidas paigaldada, kasutada ja hooldada toodet võimalikult vähese mõjuga keskkonnale, kuidas saavutada toote võimalikult pikka eluiga, kuidas olelusringi lõppemise järel toodet kõrvaldada ning vajaduse korral teave toote varuosade tarnimise ja toote täiendamise aja kohta, ja
d)
teave jäätmekäitlusettevõtetele kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimise, ringlussevõtu või kõrvaldamise kohta. Võimaluse korral tuleks teave esitada tootele kantuna. Selle teabe puhul tuleb arvestada kohustusi, mis tulenevad teistest ühenduse õigusaktidest, nagu näiteks direktiivist 2002/96/EÜ. 3. osa. Nõuded tootjale 1. Toote tootjad peavad tegema toote kogu olelusringi osas toote mudeli analüüsi, mis on suunatud eelkõige rakendusmeetmes sätestatud toote projekteerimise või kavandamisega oluliselt mõjutatavatele keskkonnaaspektidele ja tugineb realistlikel eeldustel toote tavapäraste kasutustingimuste ja kasutuseesmärkide kohta. Teiste keskkonnaaspektide uurimine on vabatahtlik. Selle analüüsi tulemuste põhjal peab tootja koostama toote ökoloogilise profiili. Selles tuleb arvestada toote kõiki keskkonna jaoks olulisi omadusi ja kõiki toote olelusringi jooksul tekkivaid ja füüsikalistes suurustes mõõdetavaid sisendeid ja väljundeid. 2. Nimetatud analüüsi tulemuste põhjal peab tootja hindama toote alternatiivseid kavandeid ja saavutatud keskkonnatoimet, arvestades võrdlusandmeid. Võrdlusandmed peab tuvastama komisjon rakendusmeetmes, tuginedes meetme väljatöötamisel kogutud teabele. Konkreetse projekti- või kavandilahenduse valimisel tuleb kõiki kehtivaid õigusakte järgides püüelda mõistliku kompromissi poole erinevate keskkonnaaspektide ja keskkonnakaitsealaste nõuete vahel, nagu näiteks ohutus ja tervisekaitse, tehnilised nõuded toimivusele, kvaliteet, toimivus ja majanduslikud aspektid, sealhulgas tootmiskulud ja turustatavus. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|