+I LISA Artiklis 10 osutatud tegevusvaldkondade liigid

I LISA Artiklis 10 osutatud tegevusvaldkondade liigid



I LISA

Artiklis 10 osutatud tegevusvaldkondade liigid

▼C1

Käesolevas lisas esitatud künnisväärtused on üldjuhul tootmisvõimsuse või -mahu väärtused. Kui samas käitises tegeldakse mitme sama künnisväärtust sisaldava tegevusvaldkonna kirjelduse alla kuuluva tegevusega, siis nende tegevuste võimsused liidetakse. Jäätmekäitluse puhul rakendatakse seda arvutust punktis 5.1 ja punkti 5.3 alapunktides a ja b nimetatud tegevuste tasemel.

▼B

Komisjon kehtestab suunised, mis käsitlevad:

a) 

käesolevas lisas ja direktiivi 2008/98/EÜ I ja II lisas kirjeldatud jäätmekäitlustegevuste vahelist seost ja

b) 

termini „tööstuslik” tõlgendamist seoses käesolevas lisas kirjeldatud keemiatööstuse tegevuste kirjeldusega.

1.   Energeetikatööstus

1.1.

Kütuste põletamine käitistes summaarse nimisoojusvõimsusega vähemalt 50 MW

1.2.

Mineraalõli ja gaasi rafineerimine

1.3.

Koksi tootmine

▼M1

1.4.

Järgmiste ainete gaasistamine, vedeldamine või pürolüüs:

a) 

süsi;

b) 

muud kütused käitistes summaarse nimisoojusvõimsusega 20 MW või rohkem.

▼B

2.   Metallide tootmine ja töötlemine

2.1.

Metallimaakide (sh sulfiidmaagid) särdamine või paagutamine

2.2.

Malmi või terase tootmine (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvalu, tootmisvõimsusega üle 2,5 tonni tunnis

▼M1

2.3.

Raudmetallide töötlemine:

a) 

kuumvaltsimine tootmisvõimsusega üle 20 tonni toorterast tunnis;

aa) 

külmvaltsimine tootmisvõimsusega üle 10 tonni toorterast tunnis;

b) 

vasaraga sepistamine löögijõuga üle 50 kilodžauli vasara kohta;

ba) 

sepistuspressidega sepistamine jõuga üle 30 meganjuutoni (MN) pressi kohta;

c) 

kaitsvate sulametallpinnakatete paigaldamine tootmisvõimsusega üle 2 tonni toorterast tunnis.

▼B

2.4.

Mustmetallide valu valukodades tootmisvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

2.5.

Värviliste metallide töötlemine:

a) 

värviliste toormetallide tootmine maakidest, rikastatud maakidest või teisesest toormest metallurgiliste, keemiliste või elektrolüütiliste meetoditega;

b) 

värviliste metallide, kaasa arvatud teiseste toodete sulatamine, sealhulgas sulamite valmistamiseks, ja värvilistest metallidest valumetalltoodete valmistamine, sulatamisvõimsusega üle 4 tonni pliid või kaadmiumi ööpäevas või 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas

2.6.

Metallide või plastide pinnatöötlus elektrolüütilise või keemilise meetodiga, kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m3

▼M1

2.7.

Muu kui üksnes kokkupanekus seisnev akude tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 15 000  tonni akuelemente (katood, anood, elektrolüüt, separaator, kapsel) aastas.

▼B

3.   Mineraalsete materjalide tootmine

3.1.

Tsemendi, lubja ja magneesiumoksiidi tootmine:

a) 

tsemendiklinkri tootmine pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 500 tonni ööpäevas või muudes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas;

b) 

lubja tootmine põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas;

c) 

magneesiumoksiidi tootmine põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas.

3.2.

Asbesti tootmine või asbestil põhinevate toodete valmistamine

3.3.

Klaasi, sh klaaskiu tootmine sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

3.4.

Mineraalainete sulatamine, sh mineraalkiu tootmiseks, sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

▼M1

3.5.

Keraamiliste toodete, eelkõige katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani valmistamine põletamise teel:

a) 

tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas ja/või

b) 

rohkem kui 4 m3 mahutavusega põletusahjudes laadimistihedusega üle 300 kg/m3 põletusahju kohta.

▼M1

3.6.

Järgmiste maakide tööstuslikus mahus kaevandamine, sealhulgas kohapeal töötlemine (nt peenestamine, suuruse kontrollimine, rikastamine ja täiustamine):

boksiit, kroom, koobalt, vask, kuld, raud, plii, liitium, mangaan, nikkel, pallaadium, plaatina, tina, volfram ja tsink.

▼B

4.   Keemiatööstus

Käesolevas jaotises tähendab tootmine käesolevas jaotises nimetatud tegevusvaldkondades punktides 4.1–4.6 loetletud ainete või ainerühmade tööstuslikku tootmist keemiliste või bioloogiliste meetodite abil

4.1.

Järgmiste orgaaniliste keemiliste ainete tootmine:

a) 

lihtsad süsivesinikud (lineaarsed või tsüklilised, küllastatud või küllastamata, alifaatsed või aromaatsed);

b) 

hapnikku sisaldavad süsivesinike derivaadid, nagu alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid ja estrite segud, atsetaadid, eetrid, peroksiidid ja epoksüvaigud;

c) 

väävlit sisaldavad süsivesinike derivaadid;

d) 

lämmastikku sisaldavad süsivesinike derivaadid, nagu amiinid, amiidid, nitritühendid, nitroühendid või nitraatühendid, nitriilid, tsüanaadid, isotsüanaadid;

e) 

fosforit sisaldavad süsivesinike derivaadid;

f) 

halogeenitud süsivesinikud;

g) 

metallorgaanilised ühendid;

h) 

plastmaterjalid (polümeerid, sünteeskiud ja tselluloosil põhinevad kiud);

i) 

sünteetilised kummid;

j) 

värvained ja pigmendid;

k) 

pindaktiivsed ained.

4.2.

Järgmiste anorgaaniliste ainete tootmine:

▼M1

a) 

gaasilised ained, näiteks ammoniaak, kloor või vesinikkloriid, fluor või vesinikfluoriid, süsinikoksiidid, väävliühendid, lämmastikoksiidid, vesinik, välja arvatud vee elektrolüüsi teel toodetud vesinik, vääveldioksiid, karbonüülkloriid;

▼B

b) 

happed, näiteks kroomhape, vesinikfluoriidhape, fosforhape, lämmastikhape, soolhape, väävelhape, ooleum, väävlishapped;

c) 

alused, näiteks ammooniumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid, naatriumhüdroksiid;

d) 

soolad, näiteks ammooniumkloriid, kaaliumkloraat, kaaliumkarbonaat, naatriumkarbonaat, perboraat, hõbenitraat;

e) 

mittemetallid, metalloksiidid või muud anorgaanilised ühendid, näiteks kaltsiumkarbiid, räni, ränikarbiid.

4.3.

Fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetiste (liht- või liitväetised) tootmine

4.4.

Taimekaitsevahendite või biotsiidide tootmine

4.5.

Farmaatsiatoodete, sealhulgas vahesaaduste tootmine

4.6.

Lõhkeainete tootmine

5.   Jäätmekäitlus

5.1.

Ohtlike jäätmete kõrvaldamine või taaskasutusse võtmine tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas, kasutades ühte või mitut järgmist meetodit:

a) 

bioloogiline töötlus;

b) 

füüsikalis-keemiline töötlus;

c) 

segude koostamine või segamine enne mõne muu punktides 5.1 ja 5.2 loetletud meetodi rakendamist;

d) 

ümberpakendamine enne mõne muu punktides 5.1 ja 5.2 loetletud meetodi rakendamist;

e) 

lahustite taasväärtustamine/regenereerimine;

f) 

anorgaaniliste materjalide, välja arvatud metallid ja metallide ühendid, ringlussevõtt/taasväärtustamine;

g) 

hapete ja aluste regenereerimine;

h) 

saastetõrjeks kasutatud ainete taaskasutusse võtmine;

i) 

katalüsaatorikomponentide taaskasutusse võtmine;

j) 

õlide taasrafineerimine või korduskasutamine muul viisil;

k) 

paigutamine maapealsetesse basseinidesse.

5.2.

Jäätmete kõrvaldamine või taaskasutusse võtmine jäätmepõletustehastes või koospõletustehastes:

a) 

tavajäätmete jaoks tootmisvõimsusega üle 3 tonni tunnis;

▼C2

b) 

ohtlike jäätmete jaoks tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas.

▼M1

5.3.
a) 

Tavajäätmete kõrvaldamine tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas, kasutades ühte või mitut järgmist meetodit, välja arvatud nõukogu direktiiviga 91/271/EMÜ ( 23 ) hõlmatud meetodid:

i) 

bioloogiline töötlus (nt anaeroobne kääritamine või kooskääritamine);

ii) 

füüsikalis-keemiline töötlus;

iii) 

jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist;

iv) 

räbu ja tuha töötlemine,

v) 

metallijäätmete, sealhulgas elektri- ja elektroonikaseadmete romude ja kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ja nende osade töötlemine purustites.

b) 

Tavajäätmete taaskasutusse võtmine või taaskasutusse võtmise ja kõrvaldamise kombinatsioon tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas, kasutades ühte või mitut järgmist meetodit, välja arvatud direktiivis 91/271/EMÜ hõlmatud meetodid:

i) 

bioloogiline töötlus (nt anaeroobne kääritamine);

ii) 

jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist;

iii) 

räbu ja tuha töötlemine,

iv) 

metallijäätmete, sealhulgas elektri- ja elektroonikaseadmete romude ja kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ja nende osade töötlemine purustites.

Kui ainsaks teostatavaks jäätmetöötlustegevuseks on anaeroobne kääritamine, on selle tegevuse võimsuse künniseks 100 tonni ööpäevas.

▼B

5.4.

Prügilad vastavalt nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta ( 24 ) artikli 2 punkti g määratlusele, kuhu ladestatakse üle 10 tonni jäätmeid ööpäevas või mille kogumaht on üle 25 000 tonni, v.a püsijäätmete prügilad

5.5.

Mõne punktides 5.1, 5.2, 5.4 ja 5.6 loetletud meetodi rakendamisele eelnev ohtlike jäätmete ajutine ladustamine, mis pole hõlmatud punktis 5.4 ja mille kogumaht on üle 50 tonni, v.a ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas

5.6.

Ohtlike jäätmete maa-alune ladustamine kogumahuga üle 50 tonni

6.   Muud tegevusvaldkonnad

6.1.

Tööstuskäitistes:

a) 

paberimassi tootmine puidust või muust kiulisest materjalist;

b) 

paberi või papi tootmine, mille tootmisvõimsus on üle 20 tonni ööpäevas;

c) 

ühe või mitme alljärgneva puitpaneelide liigi tootmine võimsusega üle 600 m3 päevas: orienteeritud kihtidega plaadid, puitlaastplaadid, puitkiudplaadid.

▼M1

6.2.

Tekstiilikiudude või tekstiili eeltöötlemine (pesemine, pleegitamine ja leelislahusega töötlemine), värvimine või viimistlemine tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas.

▼B

6.3.

Naha parkimine tootmisvõimsusega üle 12 tonni valmistooteid ööpäevas

6.4.
a) 

Loomade tapmine tootmisvõimsusega üle 50 tonni rümpasid ööpäevas;

b) 

järgmiste eelnevalt töödeldud või töötlemata toorainete töötlemine ja ümbertöötamine toiduainete ja sööda tootmiseks, välja arvatud üksnes pakkimine:

i) 

ainult loomne tooraine (v.a üksnes piim), tootmisvõimsusega üle 75 tonni valmistooteid ööpäevas,

ii) 

ainult taimne tooraine, tootmisvõimsusega üle 300 tonni valmistooteid ööpäevas, või üle 600 tonni valmistooteid ööpäevas päevas, kui käitis töötab aastas ainult ühel kuni 90 järjestikuse päeva pikkusel perioodil,

iii) 

nii kombineeritud kui ka eraldi toodete valmistamine loomsest ja taimsest toorainest, tootmisvõimsusega rohkem kui:

— 
75 tonni valmistoodet päevas, kui A on võrdne vähemalt 10ga, või
— 
[300 – (22,5 × A)] tonni valmistoodet päevas kõikidel muudel juhtudel,

kus A võrdub loomse materjali massiprotsentides väljendatud sisaldusega valmistoote tootmismahus.

Pakendi massi ei arvestata toote lõpliku massi hulka.

Käesolevat alajagu ei kohaldata, kui tooraine on üksnes piim.

image

c) 

Üksnes piima töötlemine ja ümbertöötlemine, kus võetakse vastu üle 200 tonni piima ööpäevas (aasta keskmine).

▼M1

6.5.

Loomakorjuste või loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamine või ringlussevõtmine, töötlemisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas.

6.6.

Vee elektrolüüs vesiniku tootmiseks tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas.

▼B

6.7.

Ainete, esemete või toodete pinna töötlemine orgaanilise lahusti kasutamisega, eelkõige apreteerimiseks, trükkimiseks, pindamiseks, rasvaärastuseks, veekindluse tagamiseks, kruntimiseks, värvimiseks, puhastamiseks või impregneerimiseks, lahusti kuluga üle 150 kg tunnis või üle 200 tonni aastas

6.8.

Grafiidi (tempersöe) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafitiseerimise abil

6.9.

Direktiivi 2009/31/EÜ kohane käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest käitistest lähtuva süsinikdioksiidi voolu kogumine geoloogilise säilitamise eesmärgil

6.10.

Puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine, tootmisvõimsusega üle 75 m3 päevas, v.a töötlemine ainult puidu sinimädaniku vastu

6.11.

II peatükiga hõlmatud käitisest pärineva heitvee selline iseseisvalt käitatav puhastamine, mida ei hõlma direktiiv 91/271/EMÜ

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 04.08.2024 00:00:00 -Doknr: CELEX:32010L0075
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.