|
+I LISA |
I LISA
I LISA Kasvuhoonegaaside heitkoguste seire meetodid A. KASVUHOONEGAASIDE HEITKOGUSTE ARVUTAMINE (ARTIKKEL 9) 1. Kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise valemid Ettevõtjad kasutavad kasvuhoonegaaside heitkoguse arvutamiseks järgmist valemit:
Ettevõtjad liidavad CO2 heitkoguse arvutamiseks kõigi kasutatud kütuste i CO2 heitkogused ja kasutavad selleks järgmist valemit:
Ettevõtjad liidavad CH4 heitkoguse arvutamiseks kõigi kasutatud kütuste i põletamisel tekkinud CH4 heitkogused koos põletamata CH4 heitkogustega ning kasutavad selleks järgmist valemit:
Ettevõtjad liidavad N2O heitkoguse arvutamiseks kõigi kasutatud kütuste i N2O heitkogused ja kasutavad selleks järgmist valemit:
Kütusekulu arvutatakse eraldi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vaheliste reiside heitkoguste, liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest väljuvate reiside heitkoguste, liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse suunduvate reiside heitkoguste ning liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates tekkinud heitkoguste jaoks. Liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates kai ääres viibimisel tekkinud kütusekulu arvutatakse eraldi.
2. Heitekoefitsientide vaikeväärtused Järgmises tabelis kasutatud tähised:
—
M – mõõdetakse;
—
E – ei ole teada;
—
mõttekriips „– “ tähendab „ei kohaldata“.
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse laeva pardal kasutatud kütuste ja heiteallikate heitekoefitsientide vaikeväärtusi, mis on esitatud järgmises tabelis. Kui lahtrisse on märgitud kas M või E, kasutatakse asjaomase kütuseklassi jaoks samas veerus märgitud kõrgeimat vaikeväärtust. Kui konkreetse kütuseklassi puhul on kõigis sama veeru lahtrites märgitud kas M või E, kasutatakse kõige ebasoodsama fossiilkütuse liigi vaikeväärtust. Seda reeglit ei kohaldata 6. veeru suhtes, kus M või E tähendab, et heiteallika jaoks ei ole väärtused teada. Kui Cj jaoks ei ole vaikeväärtust, kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1805* artikli 10 lõike 6 kohast sertifitseeritud väärtust. Ettevõtjad võivad kasutada allpool esitatud tabelis loetletud heitekoefitsientide vaikeväärtustest erinevaid väärtusi, kohaldades vajaduse korral määruse (EL) 2023/1805 artikli 10 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimusi ja piiranguid. Allpool tabelis loetlemata mittefossiilsete kütuste puhul määrab ettevõtja heitekoefitsiendid vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/2066** artiklitele 32–35. Kütuste segamise korral käsitletakse iga kütust eraldi.
1. veerus on märgitud kütuse klass. 2. veerus on märgitud iga klassi asjakohased kütuseliigid. 3. veerus on CO2 heitekoefitsient EF [g CO2/g kütus]. 4. veerus on metaani heitekoefitsient EF [g CH4/g kütus]. 5. veerus on dilämmastikoksiidi heitekoefitsient EF [g N2O/g kütus]. 6. veerus on märgitud kütuse osa, mis läheb kaotsi hajusheitena ja põletamata kütuse heitena (Cj), seda mõõdetakse protsendina konkreetses heiteallikas kasutatud kütuse massist. Selliste kütuste jaoks nagu veeldatud maagaas, mille puhul on olemas hajusheide ja põletamata kütuse heide, on tabelis esitatud hajusheite ja põletamata kütuse heite kogus, mis on väljendatud protsendina kasutatud kütuse massist. Tabelis esitatud Cj väärtused on arvutatud 50 % jaoks mootori täiskoormusest. * Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/1805, mis käsitleb taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 234, 22.9.2023, lk 48). ** Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1). AA. AVAMERELAEVADE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE Avamerelaevade kasvuhoonegaaside heide hõlmab kasvuhoonegaaside heitekoguseid, mida tekitavad reisidel viimasena külastatud sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse sadamasse ja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast järgmisena külastatavasse sadamasse ning viibimisel liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevates külastatavates sadamates järgmised laevad, mis ei ole jäämurdjad ja mis on projekteeritud või sertifitseeritud osutama teenuseid avamerel või avamererajatiste juures:
a)
mitmeotstarbeline ankrupaigalduspuksiir;
b)
avamere varustuslaev;
c)
meeskonna-/varustuslaev;
d)
toruveolaev;
e)
merepuurplatvormide varustuslaev
f)
puurlaev
g)
ujuv toornafta tehasladu (FPSO);
h)
gaasitöötlemislaev;
i)
ujuvladu (FSO), gaas;
j)
ujuvladu (FSO), nafta;
k)
majutuslaev;
l)
allveetööde toetuslaev;
m)
avamere ehituslaev;
n)
avameretööde toetuslaev;
o)
torukatmislaev;
p)
toruveeskaja;
q)
kraanaga toruveeskaja;
r)
tootmise katselaev;
s)
valve-päästelaev;
t)
kaevetööde toetuslaev;
u)
puuraugu stimuleerimise laev;
v)
kaablilaev;
w)
kaabliparanduslaev;
x)
maavarasid ammutav laev;
y)
tuulikupaigalduslaev;
z)
avamererajatiste käivitusetapi teeninduslaev (CSOV);
(aa)
avamererajatiste teeninduslaev (SOV);
(ab)
töö-/remondilaev;
(ac)
mõõdistuslaev;
(ad)
süvendaja;
(ae)
trümm-süvendaja. B. KASVUHOONEGAASIDE HEITKOGUSTE KINDLAKSMÄÄRAMISE MEETODID Ettevõtja märgib seirekavas, millist seiremeetodit kasutatakse iga tema vastutusel oleva laeva kasvuhoonegaaside heitkoguste kindlaksmääramiseks, ning tagab, et valitud meetodit kohaldatakse järjepidevalt. Kasutada võib järgmisi arvutus- või mõõtmispõhiseid meetodeid A, B, C ja D. Arvutuspõhiste meetodite korral (meetodid A, B ja C) arvutatakse heitkogused A osas esitatud valemite abil. Selleks määratakse ühega allpool kirjeldatud meetoditest A, B või C kindlaks iga reisi tegelik kütusekulu ja seda kasutatakse arvutustes. Meetodi A, B või C valikul võetakse arvesse mõõtemääramatuse allikaid ja sellega seotud mõõtemääramatuse tasemeid. Ettevõtja teeb korrapäraselt asjakohaseid kontrollitoiminguid, sealhulgas kontrollib kütusemahuti saatelehtedel (BDN) esitatud punkerdamiskoguse vastavust pardamõõtmistel saadud punkerdamiskogusele, ning võtab parandusmeetmeid, kui täheldatakse märgatavaid kõrvalekaldeid. Mõõtmismeetodi (meetod D) puhul kasutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste otsest mõõtmist. Meetodite A, B, C ja D mis tahes kombinatsiooni võib pärast tõendaja poolt hindamist kasutada juhul, kui sellega suurendatakse mõõtmise üldist täpsust. 1. Meetod A: kütusemahuti saatelehed (BDN) ja kütusepaakide regulaarne inventuur See meetod põhineb kütusemahuti saatelehele märgitud kütuse kogusel ja liigil ning seda täiendavad paaginäitude põhjal tehtavad kütusepaakide regulaarsed inventuurid. Perioodi jooksul kulunud kütuse koguse arvutamiseks liidetakse perioodi alguses paakides olnud kütuse kogusele perioodi jooksul tangitud kütus ning lahutatakse sellest perioodi lõpus paakides olev kütusekogus ja perioodi jooksul välja pumbatud kütus. Üks periood on kahe sadamakülastuse vaheline aeg või sadamas viibimise aeg. Perioodi jooksul kasutatud kütuse kohta tuleb märkida kütuse liik ja väävlisisaldus. Kõnealust meetodit ei ole lubatud kasutada juhul, kui laeva pardal ei ole kütusemahuti saatelehti, ning eriti juhul, kui laeva lasti kasutatakse ka kütusena, näiteks veeldatud maagaasi aurustamise korral. Vastavalt rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) VI lisale on kütusemahuti saatelehti kohustuslik säilitada pardal kolme aasta jooksul alates punkrikütuse tarnimisest ning need peavad olema nõudmisel kohe esitatavad. Kütusepaakide regulaarne inventuur viiakse läbi paaginäitude põhjal. Selleks kasutatakse iga kütusepaagi kohta peetavaid tabeleid, kuhu märgitakse näidu võtmise ajal paagis oleva kütuse kogus. Seirekavas tuleb täpsustada ka kütusemahuti saatelehtedega seotud mõõtemääramatus. Kütusepaagi näitude võtmiseks kasutatakse sobivaid meetodeid, näiteks automaatsüsteeme, peilimist ja loodmõõdulinte. Seirekavas tuleb esitada paagi peilimiseks kasutatav meetod ja sellega seotud mõõtemääramatus. Kui pardale võetud või paakidesse jäänud kütuse koguse määramiseks kasutatakse kuupmeetrites väljendatud mahuühikuid, peab ettevõtja teisendama need massiühikuteks, kasutades tegeliku tiheduse väärtusi. Ettevõtja peab tegeliku tiheduse kindlaksmääramiseks kasutama ühte järgmistest võimalustest:
a)
pardal olevad mõõtmissüsteemid;
b)
pardale võtmise ajal kütusetarnija mõõdetud ning kütusearvele või kütusemahuti saatelehele märgitud tihedus;
c)
võimaluse korral akrediteeritud kütusekatselaboris läbiviidud katseanalüüsi käigus mõõdetud tihedus. Tegelik tihedus väljendatakse kilogrammides kuupmeetri kohta ning määratakse kindlaks vastava mõõtmise puhul kasutatava temperatuuri juures. Kui tegeliku tiheduse väärtused puuduvad, siis kasutatakse pärast tõendaja poolt hindamist vastava kütuseliigi standardset tihedustegurit. 2. Meetod B: punkri kütusepaagi seire pardal See meetod põhineb kõigi pardal olevate kütusepaakide paaginäitudel. Paaginäite tuleb võtta kõigil laeva merel viibimise päevadel ning iga kord pärast kütuse sisse või välja pumpamist. Kahe paaginäidu kumulatiivne vahe näitab perioodi jooksul kulunud kütuse kogust. Üks periood on kahe sadamakülastuse vaheline aeg või sadamas viibimise aeg. Perioodi jooksul kasutatud kütuse kohta tuleb märkida kütuse liik ja väävlisisaldus. Kütusepaagi näitude võtmiseks kasutatakse sobivaid meetodeid, näiteks automaatsüsteeme, peilimist ja loodmõõdulinte. Seirekavas tuleb esitada paagi peilimiseks kasutatav meetod ja sellega seotud mõõtemääramatus. Kui pardale võetud või paakidesse jäänud kütuse koguse määramiseks kasutatakse kuupmeetrites väljendatud mahuühikuid, peab ettevõtja teisendama need massiühikuteks, kasutades tegeliku tiheduse väärtusi. Ettevõtja peab tegeliku tiheduse kindlaksmääramiseks kasutama ühte järgmistest võimalustest:
a)
pardal olevad mõõtmissüsteemid;
b)
pardale võtmise ajal kütusetarnija mõõdetud ning kütusearvele või kütusemahuti saatelehele märgitud tihedus;
c)
võimaluse korral akrediteeritud kütusekatselaboris läbiviidud katseanalüüsi käigus mõõdetud tihedus. Tegelik tihedus väljendatakse kilogrammides kuupmeetri kohta ning määratakse kindlaks vastava mõõtmise puhul kasutatava temperatuuri juures. Kui tegeliku tiheduse väärtused puuduvad, siis kasutatakse pärast tõendaja poolt hindamist vastava kütuseliigi standardset tihedustegurit. 3. Meetod C: asjaomaste põlemisprotsesside vooluhulgamõõturid See meetod põhineb pardal toimuval kütuse vooluhulkade mõõtmisel. Kõigi asjaomaste kasvuhoonegaaside heiteallikatega seotud vooluhulgamõõturite andmed liidetakse, et leida kindla perioodi kogukütusekulu. Üks periood on kahe sadamakülastuse vaheline aeg või sadamas viibimise aeg. Perioodi jooksul kasutatud kütuse kohta tuleb registreerida kütuse liik ja väävlisisaldus. Seirekavas tuleb esitada kasutatud vooluhulgamõõturite kalibreerimismeetodid ja nende vooluhulgamõõturitega seotud mõõtemääramatus. Kui kulutatud kütuse koguse määramiseks kasutatakse kuupmeetrites väljendatud mahuühikuid, peab ettevõtja teisendama need massiühikuteks, kasutades tegeliku tiheduse väärtusi. Ettevõtja peab tegeliku tiheduse kindlaksmääramiseks kasutama ühte järgmistest võimalustest:
a)
pardal olevad mõõtmissüsteemid;
b)
pardale võtmise ajal kütusetarnija mõõdetud ning kütusearvele või kütusemahuti saatelehele märgitud tihedus;
c)
võimaluse korral akrediteeritud kütusekatselaboris läbiviidud katseanalüüsi käigus mõõdetud tihedus. Tegelik tihedus väljendatakse kilogrammides kuupmeetri kohta ning määratakse kindlaks vastava mõõtmise puhul kasutatava temperatuuri juures. Kui tegeliku tiheduse väärtused puuduvad, siis kasutatakse pärast tõendaja poolt hindamist vastava kütuseliigi standardset tihedustegurit. 4. Meetod D: Kasvuhoonegaaside heitkoguste otsene mõõtmine Kasvuhoonegaaside heitkoguste otsest mõõtmist võib kasutada reiside ning liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates viibimise ajal tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste puhul. Kui laeva CO2 heite aruandlus põhineb selle meetodi rakendamisel kõigile laeva pardal asuvatele heiteallikatele, siis tuleb kütusekulu arvutamiseks kasutada mõõdetud CO2 heitkoguseid ning vastavate kütuste ja heiteallikate heitekoefitsiente. Selle meetodi korral määratakse kindlaks kasvuhoonegaaside vooluhulgad heitgaasikorstnates nii, et korrutatakse heitgaasi kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid heitgaasi vooluhulgaga. Selle meetodi kohaldamine ühe kasvuhoonegaasi heitkoguste määramiseks ei takista ettevõtjaid kasutamast muid käesolevas osas kirjeldatud meetodeid mõne muu kasvuhoonegaasi suhtes. Seirekavas tuleb esitada kasutatud seadmete kalibreerimismeetodid ja nende seadmetega seotud mõõtemääramatus. C. ANDMEHALDUS JA KONTROLL 1. Kontrollisüsteem 1.1 Ettevõtja teeb riskihindamise, et teha kindlaks heitearuandes andmevoovigade riskide allikad alates esmastest andmetest kuni lõppandmeteni ning kehtestab, dokumenteerib, rakendab ellu ja säilitab tõhusa kontrollisüsteemi selle tagamiseks, et andmekäsitluse tulemusel koostatud aruanded ei sisaldaks väärkajastamisi ning et need oleksid kooskõlas seirekavaga ja käesoleva määrusega. Ettevõtja teeb esimeses lõigus osutatud riskihindamise taotluse korral vastutavale haldavale asutusele kättesaadavaks. Ettevõtja teeb selle kättesaadavaks ka tõendamise jaoks. 1.2 Punkti 1.1 esimese lõigu kohaldamisel äriühing kehtestab, dokumenteerib, rakendab ellu ja säilitab seirekavast eraldi andmevookäsitluse ja kontrollimeetmete kirjaliku korra ning lisab seirekavasse selle korra kirjelduse ja viited sellele. Ettevõtja teeb kõik seda korda käsitlevad kirjalikud dokumendid taotluse korral vastutavale haldavale asutusele kättesaadavaks. Ettevõtja teeb need dokumendid kättesaadavaks ka tõendamise jaoks. 1.3 Punktis 1.2 osutatud kontrollimeetmed peavad vajaduse korral sisaldama järgmist:
a)
asjakohaste mõõteseadmete kvaliteedi tagamine;
b)
infotehnoloogiasüsteemide kvaliteedi tagamine, millega tagatakse, et asjakohased süsteemid kavandatakse ja dokumenteeritakse ning et neid katsetatakse, rakendatakse, kontrollitakse ja hooldatakse viisil, mis tagab usaldusväärsete, täpsete ja õigeaegsete andmete töötlemise, mille juures võetakse arvesse punkti 1.1 kohaselt kindlakstehtud riske;
c)
andmevookäsitluse ja kontrollimeetmete lahusus ning vajaliku pädevuse haldamine;
d)
siserevisjonid ja andmete valideerimine;
e)
parandused ja parandusmeetmed;
f)
sisseostetud tegevuste kontroll;
g)
andmete ja dokumentide säilitamine, sealhulgas dokumendiversioonide haldamine. 1.4 Punkti 1.3 alapunkti a kohaldamisel tagab ettevõtja, et kõiki asjakohaseid mõõteseadmeid kalibreeritakse, reguleeritakse ja kontrollitakse korrapäraste ajavahemike tagant, sealhulgas enne kasutamist, ning neid kontrollitakse rahvusvahelistel mõõtmisstandarditel põhinevate kättesaadavate etalonidega, proportsionaalselt kindlakstehtud riskidega. Kui mõõteseadmete osi ei ole võimalik kalibreerida, siis märgib ettevõtja need osad seirekavas ära ja pakub välja alternatiivsed kontrollimeetmed. Kui leitakse, et seadmed ei vasta talitlusvõimet käsitlevatele nõuetele, siis võtab ettevõtja viivitamata vajalikud parandusmeetmed. 1.5 Punkti 1.3 alapunkti d kohaldamisel vaatab ettevõtja läbi ja valideerib punktis 1.2 osutatud andmevookäsitlusest tulenevad andmed. Selline andmete läbivaatamine ja valideerimine sisaldab järgmist:
a)
andmete täielikkuse kontroll;
b)
ettevõtja poolt mitme aasta jooksul saadud, jälgitud ja esitatud andmete võrdlus;
c)
eri seiremeetoditega saadud andmete ja väärtuste võrdlus, kui kasutatakse rohkem kui ühte seiremeetodit. 1.6 Punkti 1.3 alapunkti e kohaldamisel tagab ettevõtja, et kui leitakse, et andmevookäsitlus või kontrollitegevus ei toimi tõhusalt või et kõnealuste tegevuste puhul ei järgita nende korda käsitlevates dokumentides kehtestatud eeskirju, siis võetakse parandusmeetmed ja vigased andmed parandatakse viivitamata. 1.7 Punkti 1.3 alapunkti f kohaldamisel, kui ettevõtja ostab ühe või mitu punktis 1.1 osutatud andmevookäsitlus- või kontrollitegevustest sisse, teeb ta jätkuvalt kõike järgmist:
a)
kontrollib sisseostetud andmevookäsitluse ja kontrollimeetmete kvaliteeti vastavalt käesolevale määrusele;
b)
määrab kindlaks asjakohased nõuded sisseostetud tegevuste tulemustele ja nendes tegevustes kasutatavatele meetoditele;
c)
kontrollib punktis b osutatud tulemuste ja meetodite kvaliteeti;
d)
tagab, et sisseostetud tegevuste läbiviimisel võetakse arvesse olemuslikke riske ja kontrolliriske, mis selgitati välja punktis 1.1 osutatud riskihindamise käigus. 1.8. Ettevõtja jälgib kontrollisüsteemi tulemuslikkust, sealhulgas teostab siserevisjoni ning võtab arvesse tõendaja poolt heitearuannete ja artikli 11 lõikes 2 osutatud aruannete tõendamise ajal tehtud järeldusi. Kui ettevõtja arvates kontrollisüsteem ei ole tõhus või ei vasta väljaselgitatud riskidele, püüab ta kontrollisüsteemi parandada ning seirekava või selle aluseks olevat kirjalikku andmevookäsitluse, riskihindamise ja kontrollitegevuse korda ajakohastada. 2. Andmelüngad 2.1. Kui laeva kasvuhoonegaaside heite kindlaksmääramiseks vajalikud andmed ühe või mitme reisi kohta puuduvad, kasutab ettevõtja asendusandmeid, mis on arvutatud tõendaja hinnatud seirekavas osutatud alternatiivse(te) meetodi(te) kohaselt ja mille on vajaduse korral heaks kiitnud vastutav haldav asutus. Kui laeva kasvuhoonegaaside heite kindlaksmääramiseks vajalikud andmed ühe või mitme reisi kohta puuduvad ja seirekavas ei ole loetletud alternatiivseid seiremeetodeid ega alternatiivseid andmeallikaid andmete kinnitamiseks või andmelünga täitmiseks, kasutab ettevõtja asjakohast hindamismeetodit, et määrata vastava ajavahemiku ja puuduva näitaja jaoks kindlaks konservatiivsed asendusandmed. 2.2. Kui tehnilistel põhjustel ei ole ajutiselt võimalik kohaldada tõendaja poolt rahuldavalt hinnatud seirekava, mille on vajaduse korral heaks kiitnud vastutav haldav asutus, kohaldab ettevõtja kinnitavate kontrollide tegemiseks meetodit, mis põhineb seirekavas loetletud alternatiivsetel andmeallikatel, või kui seirekavas sellist alternatiivi ei ole, siis alternatiivset meetodit, millega saadakse asendusandmed või konservatiivne hinnang, kuni heakskiidetud seirekava kohaldamise tingimused on taastatud. Ettevõtja võtab kõik vajalikud meetmed, et jõuda seirekava kiire kohaldamiseni. 2.3. Kui vastavalt punktile 2.1 kasutatakse hindamismeetodit või kui vastavalt punktile 2.2 ajutiselt kaldutakse seirekavast kõrvale, töötab ettevõtja põhjendamatu viivituseta välja kirjaliku korra selliste andmelünkade ärahoidmiseks tulevikus ja muudab seirekava vastavalt artiklile 7. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
