Artikkel 19f Mittefossiilse paindlikkuse soovituslik riiklik eesmärk

Artikkel 19f

Hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse artikli 19c lõike 1 kohase aruande esitamist määratleb iga liikmesriik selle aruande põhjal soovitusliku riikliku eesmärgi mittefossiilse paindlikkuse jaoks, sealhulgas nii tarbimiskaja kui ka energia salvestamise vastavad konkreetsed panused sellesse eesmärki. Liikmesriigid võivad kõnealuse eesmärgi saavutada, kasutades mittefossiilse paindlikkuse puhul kindlaks tehtud potentsiaali, kõrvaldades tuvastatud turutõkked või kasutades käesoleva määruse artiklis 19g osutatud mittefossiilse paindlikkuse toetuskavasid. Kõnealust soovituslikku riiklikku eesmärki, sealhulgas tarbimiskaja ja energia salvestamise vastavaid konkreetseid panuseid sellesse eesmärki ning selle saavutamise meetmeid kajastatakse ka liikmesriikide lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades seoses energia siseturu mõõtmega kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artiklitega 3, 4 ja 7 ning nende lõimitud riiklikes energia- ja kliimaalastes eduaruannetes kooskõlas sama määruse artikliga 17. Liikmesriigid võivad enne käesoleva määruse artikli 19e lõike 1 kohase aruande vastuvõtmist määratleda esialgsed soovituslikud eesmärgid.

Määruse (EL) 2018/1999 artikli 9 kohase hindamise järel esitab komisjon pärast liikmesriikide poolt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratletud ja teatatud riikliku soovitusliku eesmärgi teadasaamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse riiklikke aruandeid.

Liikmesriikide edastatud esimese teabe põhjal koostatud aruande järelduste alusel võib komisjon koostada liidu paindlikkusstrateegia, milles keskendutakse eelkõige tarbimiskajale ja energia salvestamisele, et hõlbustada nende kasutuselevõttu, mis on kooskõlas liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Selle liidu paindlikkusstrateegiaga koos võib asjakohasel juhul esitada seadusandliku ettepaneku.