4. JAGU Teatavate bilansikirjetega seotud erisätted

Artikkel 8

Direktiivi 78/660/EMÜ artikli 15 lõiget 3 kohaldatakse üksnes aktivakirjete B ning C. I ja C. II suhtes, nagu need on määratletud käesoleva direktiivi artiklis 6. Iga muudatus nendel kirjetel näidatakse aruandeaasta alguse bilansilise väärtuse põhjal.

Artikkel 9

Aktiva: kirje C. III.2

Võlakirjad ja muud püsituluväärtpaberid

1.  See kirje hõlmab siirdvõlakirjad ja muud püsituluväärtpaberid, mille on välja lasknud krediidiasutused, muud äriühingud või ametiasutused, kuivõrd neid ei hõlmata kirjel C. II.2 ega C. II.4.

2.  Väärtpaberid, mille intressimäär muutub vastavalt teatavatele teguritele, näiteks intressimäärale pankadevahelisel turul või euroturul, peetakse samuti võlakirjadeks ja muudeks püsituluväärtpaberiteks.

Artikkel 10

Aktiva: kirje C. III.3

Osalemine investorite ühendustes

See kirje hõlmab äriühingule kuuluvad osad ühisinvesteeringutes, mille moodustavad mitu äriühingut või pensionifondi ning mille juhtimine on usaldatud ühele nendest äriühingutest või ühele nendest pensionifondidest.

Artikkel 11

Aktiva: kirjed C. III.4 ja C. III.5

Hüpoteek- ja muud laenud

Kindlustusvõtjatele antud laenud, mille põhitagatis on poliis, hõlmatakse kirjel “muud laenud” ning nende summa avaldatakse raamatupidamisaruannete lisades. Hüpoteeklaenud näidatakse sellisena isegi siis, kui need on tagatud ka kindlustuspoliisiga. Kui poliisiga tagamata “muude laenude” summa on oluline, esitatakse raamatupidamisaruannetes asjakohane liigendus.

Artikkel 12

Aktiva: kirje C. III.6

Hoiused krediidiasutustes

See kirje hõlmab summad, mille väljavõtmise suhtes kehtib ajapiirang. Sellise piiranguta hoiustatud summad näidatakse kirjel F. II ja seda ka siis, kui need kannavad intresse.

Artikkel 13

Aktiva: kirje C. III.7

Muu

See kirje hõlmab investeeringud, mida ei hõlmata kirjetel C. III.1–C. III.6. Kui selliste investeeringute summa on oluline, tuleb need avaldada raamatupidamisaruannete lisades.

Artikkel 14

Aktiva: kirje C. IV

Sissemaksed edasikindlustusvõtjatele

See kirje hõlmab edasikindlustust andva äriühingu bilansis summad, mida võlgnevad edasikindlustusvõtjad ning mis vastavad tagatistele, mis on sisse makstud nendele edasikindlustusvõtjatele või kolmandatele isikutele või mida need äriühingud säilitavad.

Neid summasid ei tohi ühte liita muude summadega, mida edasikindlustusvõtja võlgneb edasikindlustusandjale, ega tasaarvestada summadega, mida edasikindlustusandja võlgneb edasikindlustusvõtjale.

Edasikindlustusvõtjatele või kolmandatele isikutele sissemakstud tagatised, mis jäävad edasikindlustusandja omandisse, kantakse edasikindlustusandja raamatupidamisaruande asjakohasele kirjele kui investeering.

Artikkel 15

Aktiva: kirje D

Investeeringud elukindlustusvõtjate kasuks, kes kannavad investeerimisriski

Elukindlustuse puhul hõlmab see kirje ühelt poolt investeeringud, mille väärtust kasutatakse, et määrata kindlaks investeerimisfondiga seotud poliiside väärtus või tulem, ning teiselt poolt investeeringud katmaks kohustusi, mis määratakse kindlaks teatava indeksi järgi. See kirje hõlmab ka investeeringud, mida vallatakse tontiini liikmete kasuks ning mis on mõeldud nende vahel jaotamiseks.

Artikkel 16

Aktiva: kirje F. IV

Muu

See kirje hõlmab vara, mida ei hõlmata kirjetel F. I, F. II ja F. III. Kui selline vara on oluline, tuleb see avaldada raamatupidamisaruannete lisades.

Artikkel 17

Aktiva: kirje G. I

Viitintressid ja -rent

See kirje hõlmab kirjeid, mis kajastavad kuni bilansipäevani teenitud intresse ja rendisummasid, mis ei ole veel tasutud.

Artikkel 18

Aktiva: kirje G. II

Edasilükatud soetuskulud

1.  Kindlustuspoliiside soetuskulud lükatakse edasi kooskõlas direktiivi 78/660/EMÜ artikliga 18, kuivõrd liikmesriigid sellist edasilükkamist ei keela.

2.  Liikmesriigid võivad siiski lubada kahjukindlustuste puhul soetuskulude mahaarvamist teenimata kindlustusmaksetest ning elukindlustuse puhul soetuskulude kindlustusstatistilisel meetodil mahaarvamist matemaatilistest reservidest. Selle meetodi kasutamise korral tuleb reservidest maha arvatud summad näidata raamatupidamisaruannete lisades.

Artikkel 19

Passiva: kirje A. I

Märgitud kapital või samaväärne rahaline vara

See kirje hõlmab olenemata tegelikust nimetusest kõik summad, mida kooskõlas kindlustusseltsi õigusliku vormiga käsitletakse asjaomase liikmesriigi õiguses omakapitalina, mille on märkinud osanikud, aktsionärid või muud isikud.

Artikkel 20

Passiva: kirje A. IV

Reservid

See kirje hõlmab igat liiki reservid, mis on loetletud direktiivi 78/660/EMÜ artikli 9 passiva kirjel A. IV, nagu seal on määratletud. Vajaduse korral võivad liikmesriigid nõuda ka muud liiki reserve, kui seda on vaja direktiivis 78/660/EMÜ kajastamata õigusliku vormiga kindlustusseltside jaoks.

Reservid näidatakse asjaomase kindlustusseltsi bilansis passiva kirje A. IV allkirjetel eraldi, v.a ümberhindluse reserv, mis näidatakse passiva kirjel A. III.

Artikkel 21

Passiva: kirje B

Subordineeritud kohustused

Kui on lepinguga määratud, et kindlustusseltsi likvideerimise või pankroti korral makstakse teatavad kohustused, olenemata sellest, kas nende kohta on sertifikaat või mitte, tagasi üksnes pärast kõikide ülejäänud võlausaldajate nõuete rahuldamist, näidatakse kõnealused kohustused sellel kirjel.

Artikkel 22

Kui liikmesriik lubab hõlmata kindlustusseltsi bilansis fonde, mille jaotamine kas kindlustusvõtjatele, osanikele või aktsionäridele ei ole aruandeaasta lõpuks kindlaks määratud, näidatakse need summad passivakirjel B.a (tulevase jaotamise fond).

Muutused sellel kirjel tuletatakse kasumiaruande kirjelt II.12.a (siirded tulevase jaotamise fondi ja sealt võetud siirded).

Artikkel 23

Passiva: kirje C

Kindlustustehnilised reservid

Direktiivi 78/660/EMÜ artiklit 20 kohaldatakse kindlustustehniliste reservide suhtes vastavalt käesoleva direktiivi artiklitele 24–30.

Artikkel 24

Passiva: kirjed C.1.b, C.2.b. C.3.b, C.4.b, C.6.b ja D.b

Edasikindlustussummad

1.  Edasikindlustussummad hõlmavad tegelikud või hinnangulised summad, mis arvatakse edasikindlustuslepingute alusel maha kindlustustehniliste reservide kogusummast.

2.  Seoses reserviga teenimata väljamaksete tarvis arvutatakse edasikindlustussumma kooskõlas artiklis 57 osutatud meetoditega või kooskõlas edasikindlustuspoliisi tingimustega.

3.  Liikmesriigid võivad nõuda või lubada, et edasikindlustussummad näidatakse aktivas. Selle võimaluse kasutamise korral näidatakse need summad aktivakirjel D.a (edasikindlustusandja osa kindlustustehnilistest reservidest), mis jaotatakse järgmiselt:

Hoolimata artiklist 5 ei liideta neid kirjeid ühte.

Artikkel 25

Passiva: kirje C.1

Teenimata kindlustusmaksete reserv

Teenimata kindlustusmaksete reserv hõlmab summa, mis kajastab sõlmitud kindlustuslepingute järgsete maksete kogusumma seda osa, mis eraldatakse järgmise aruandeaasta või järgmiste aruandeaastate tarvis. Elukindlustuse suhtes võivad liikmesriigid kuni edasise ühtlustamiseni nõuda või lubada, et teenimata kindlustusmaksete reserv hõlmataks kirjel C.2.

Kui kirje C.1 hõlmab vastavalt artiklile 26 ka aegumata riski reservi, nimetatakse seda kirjet “teenimata kindlustusmaksete ja aegumata riski reserviks”. Kui aegumata riski summa on oluline, avaldatakse see kas bilansis või raamatupidamisaruannete lisades eraldi.

Artikkel 26

Passiva: kirje C.6

Muud kindlustustehnilised reservid

See kirje hõlmab muu hulgas reservi aegumata riski tarvis, st lisaks teenimata kindlustusmaksetele kõrvalepandud summa riski tarvis, mida kindlustusselts kannab pärast aruandeaasta lõppu, et katta seoses kehtivate kindlustuslepingutega kõik rahuldamata nõuded ja kulud, mis ületavad nendega seotud teenimata kindlustusmaksed ja nendelt lepingutelt saadaolevaid mis tahes muid kindlustusmakseid. Reserv aegumata riski tarvis võidakse siiski lisada reservile teenimata kindlustusmaksete tarvis, nagu on määratletud artiklis 25, ning hõlmata kirjel C.1 näidatavas summas, kui riigi õigusaktides nii sätestatakse.

Kui aegumata riski summa on oluline, avaldatakse see kas bilansis või raamatupidamisaruannete lisades eraldi.

Kui artikli 3 teises lõigus sätestatud võimalust ei kasutata, hõlmab see kirje ka aegumisreservi.

Artikkel 27

Passiva: kirje C.2

Elukindlustusreserv

Elukindlustusreserv hõlmab kindlustusseltsi kohustuste kindlustusstatistiliselt hinnatud väärtuse, mis sisaldab juba väljakuulutatud soodustusi ja millest on maha arvatud tulevaste kindlustusmaksete kindlustusstatistiline väärtus.

Artikkel 28

Passiva: kirje C.3

Rahuldamata nõuete reserv

Rahuldamata nõuete reserv hõlmab hinnangulise lõppkulu kindlustusseltsile, kui see rahuldaks kõik nõuded, mis tulenevad kuni aruandeaasta lõpuni toimunud juhtumitest, olenemata sellest, kas nendest juhtumitest on teatatud või mitte, miinus selliste nõuete rahuldamiseks juba välja makstud summad.

Artikkel 29

Passiva: kirje C.4

Soodustuste ja allahindluse reserv

Soodustuste ja allahindluse reserv hõlmab summad, mis on mõeldud kindlustusvõtjatele või lepingulistele kindlustatutele soodustusteks või allahindluseks, nagu on määratletud artiklis 39, kuivõrd neid summasid ei ole krediteeritud kindlustusvõtjatele ega lepingulistele kindlustatutele ega hõlmatud kirjel B.a (tulevase jaotamise fond), nagu on sätestatud artikli 22 esimeses lõigus, või kirjel C.2.

Artikkel 30

Passiva: kirje C.5

Tasendusreserv

1.  Tasendusreserv hõlmab mis tahes summa, mis on kooskõlas seadusest tulenevate või haldusnõuetega kõrvale pandud, et vähendada kahjusuhte kõikumist tulevastel aastatel või katta erilist riski.

2.  Kui puuduvad sellised seadusest tulenevad või haldusnõuded ning reservid artikli 20 tähenduses on moodustatud samal eesmärgil, avaldatakse see raamatupidamisaruannete lisades.

Artikkel 31

Passiva: kirje D

Kindlustustehnilised reservid elukindlustuspoliiside tarvis, kui investeerimisriski kannab kindlustusvõtja

See kirje hõlmab kindlustustehnilised reservid katmaks kohustusi investeeringutest seoses elukindlustuspoliisidega, mille väärtus või tulem määratakse kindlaks investeeringu järgi, mille riski kannab kindlustusvõtja, või teatava indeksi järgi.

Mis tahes täiendavad kindlustustehnilised reservid katmaks surmariski, tegevuskulusid või muud riski (näiteks tähtaja möödumisel maksta tulevad hüvitised või tagatud tagasiostuväärtus) näidatakse kirjel C.2.

Kirje D hõlmab ka kindlustustehnilised reservid, mis kajastavad tontiini korraldaja ja liikmete vastastikusi kohustusi.

Artikkel 32

Passiva: kirje F

Sissemaksed edasikindlustusandjatelt

See kirje hõlmab edasikindlustust võtva kindlustusseltsi bilansis teiste kindlustusseltside poolt edasikindlustuslepingute alusel sisse makstud või neilt kinni peetud summad. Neid summasid ei tohi ühte liita muude summadega, mida võlgnetakse kõnealustele kindlustusseltsidele või mida kõnealused kindlustusseltsid võlgnevad.

Kui edasikindlustust võttev kindlustusselts on sissemaksena saanud väärtpabereid, mis on üle antud selle kindlustusseltsi omandisse, hõlmab see kirje summa, mida edasikindlustusvõtja sellise sissemakse tulemusel võlgneb.