+Artikkel 36 Mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest
---+Artikkel 36 1.
---+Artikkel 36 2.
---+Artikkel 36 3.
---+Artikkel 36 4.
---+Artikkel 36 5.

Artikkel 36 Mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest

-

1. Ülevaade

,
Artikkel 36 1.

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ arvavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha järgmise:

a) 

jooksva majandusaasta kahjum;

▼M8

b) 

immateriaalne vara, välja arvatud usaldatavusnõuete kohaselt hinnatud tarkvaraga seotud vara, mille väärtust ei mõjuta negatiivselt ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ kriisilahendus, maksejõuetus või likvideerimine;

▼C2

c) 

tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara;

▼M17

d) 

finantsinstitutsioonide puhul, kes kasutavad riskiga kaalutud vara arvutamiseks sisereitingute meetodit, asjakohasel juhul sisereitingute meetodi kohane puudujääk, mis on arvutatud vastavalt artiklile 159;

▼C2

e) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ bilansis olev kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara;

f) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, sealhulgas enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille ostmiseks on ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ olemasoleva lepingujärgse kohustuse alusel tegelik või tingimuslik kohustus;

g) 

otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui kõnealustel ettevõtjatel on ►C11  finantsinstitutsiooniga ◄ vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omavahendeid;

h) 

selliste otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, mis ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates;

i) 

selliste otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, mis ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates;

j) 

artikli 56 kohaselt täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ täiendavaid esimese taseme omavahendeid;

k) 

järgmiste selliste kirjete positsiooni väärtus, mis kvalifitseeruvad riskikaalu 1 250  % kohaldamiseks, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ alternatiivina riskikaalu 1 250  % kohaldamisele arvab kõnealuse riskipositsiooni summa esimese taseme põhiomavahendite summast maha:

i) 

oluline osalus väljaspool finantssektorit;

▼M5

ii) 

artikli 244 lõike 1 punkti b, artikli 245 lõike 1 punkti b ja artikli 253 kohased väärtpaberistamise positsioonid;

▼C2

iii) 

artikli 379 lõike 3 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded;

iv) 

positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei saa vastavalt artikli 153 lõikele 8 sisereitingute meetodi kohaselt määrata;

▼M17 —————

▼M17

vi) 

investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevad riskipositsioonid, millele on artikli 132 lõike 2 teise lõigu kohaselt määratud riskikaal 1 250  %;

▼C2

l) 

kõik arvutamise ajal prognoositavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetega seotud maksud, välja arvatud juhul, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat vastavalt korrigeerib, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib kõnealuseid kirjeid kasutada riskide või kahju katmiseks;

▼M7

m) 

kohaldatav viivisnõuete ebapiisava likviidsuskatte summa;

▼M8

n) 

artikli 132c lõikes 2 osutatud miinimumväärtuses kohustuse puhul summa, mille võrra miinimumväärtuses kohustuse aluseks olevate investeerimisfondi aktsiate või osakute praegune turuväärtus jääb alla miinimumväärtuses kohustuse nüüdisväärtust ning mida ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei ole veel kajastanud esimese taseme põhiomavahendite kirjete vähendamises.

▼C2

Artikkel 36 2.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesoleva artikli lõike 1 punktides a, c, e, f, h, i ja l osutatud mahaarvamiste kohaldamist ning seotud mahaarvamisi, mis sisalduvad artikli 56 punktides a, c, d ja f ning artikli 66 punktides a, c ja d.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kookõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 36 3.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada finantseerimisasutuste ja, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1094/2010 ( 27 ) asutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega (EIOPA) konsulteerides, kolmandate riikide kindlustusandjate ja edasikindlustusandjate ning direktiivi 2009/138/EÜ artikli 4 kohaselt kõnealuse direktiivi reguleerimisalast välja jäävate ettevõtjate selliste kapitaliinstrumentide liigid, mis arvatakse maha omavahendite järgmistest elementidest:

a) 

esimese taseme põhiomavahendite kirjed;

b) 

täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed;

c) 

teise taseme omavahendite kirjed.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 36 4.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõike 1 punktis b osutatud mahaarvamiste kohaldamist, sealhulgas väärtusele avalduvate selliste negatiivsete mõjude olulisust, mis ei tekita probleeme usaldatavusnõuete täitmisel.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 36 5.
Üksnes selleks, et arvutada viivisnõuete puhul kohaldatav ebapiisava katte summa kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 punktiga m, on erandina artiklist 47c ja pärast pädeva asutuse teavitamist kohaldatav ebapiisava katte summa spetsialiseerunud võla restruktureerija ostetud viivisnõuete puhul null. Käesolevas lõigus sätestatud erandit kohaldatakse individuaalselt ja konsolideerimisgruppide puhul, kus kõik finantsinstitutsioonid kvalifitseeruvad spetsialiseerunud võla restruktureerijateks, konsolideeritud alusel.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „spetsialiseerunud võla restruktureerija“ finantsinstitutsiooni, mis eelmisel majandusaastal vastas nii individuaalselt kui ka konsolideeritud alusel kõigile järgmistele tingimustele:

a) 

finantsinstitutsiooni põhitegevus on viivisnõuete ostmine, haldamine ja restruktureerimine kooskõlas selge ja tulemusliku sisemise otsustusprotsessiga, mida rakendab tema juhtorgan;

b) 

bilansiline väärtus, mõõdetuna finantsinstitutsiooni enda väljastatud laenude krediidiriskiga korrigeerimisi arvesse võtmata, ei ületa 15 % tema koguvarast;

c) 

vähemalt 5 % bilansilisest väärtusest, mõõdetuna finantsinstitutsiooni enda väljastatud laenude krediidiriskiga korrigeerimisi arvesse võtmata, kujutab endast artikli 47b kohaselt makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmena kvalifitseeruvate ostetud viivisnõuete täielikku või osalist refinantseerimist või nende asjakohaste tingimuste kohandamist;

d) 

finantsinstitutsiooni vara koguväärtus ei ületa 20 miljardit eurot;

e) 

finantsinstitutsiooni stabiilse netorahastamise kordaja on pidevalt vähemalt 130 %;

f) 

finantsinstitutsiooni nõudmiseni hoiused ei ületa 5 % finantsinstitutsiooni kogukohustustest.

Spetsialiseerunud võla restruktureerija teavitab pädevat asutust viivitamata sellest, kui üks või mitu teises lõigus sätestatud tingimustest ei ole enam täidetud. Pädevad asutused teavitavad EBAt vähemalt kord aastas sellest, kuidas nende järelevalve all olevad finantsinstitutsioonid käesolevat lõiget kohaldavad.

EBA koostab spetsialiseerunud võla restruktureerijate loetelu, ajakohastab seda loetelu ja avaldab selle. EBA jälgib spetsialiseerunud võla restruktureerijate tegevust ja esitab 31. detsembriks 2028 komisjonile aruande sellise seire tulemuste kohta ning annab vajaduse korral komisjonile nõu selle kohta, kas „spetsialiseerunud võla restruktureerijaks“ kvalifitseerumise tingimused on piisavalt riskipõhised ja asjakohased, pidades silmas viivislaenude järelturu eelistamist, ning hindab, kas on vaja kehtestada lisatingimusi.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid