+Artikkel 164 Makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD)
---+Artikkel 164 1.
---+Artikkel 164 2.
---+Artikkel 164 4.
---+Artikkel 164 4a.
---+Artikkel 164 5.
---+Artikkel 164 6.
---+Artikkel 164 7.
---+Artikkel 164 8.
---+Artikkel 164 9.
---+Artikkel 164 10.

Artikkel 164 Makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD)

-

1. Ülevaade

,
Artikkel 164 1.
Finantsinstitutsioonid koostavad makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangud kooskõlas käesoleva peatüki 6. jaos sätestatud nõuetega, olles selleks eelnevalt saanud pädevatelt asutustelt artikli 143 kohase loa. Ostetud nõuete lahjendusriski puhul kasutatav makseviivitusest tingitud kahjumäär on 100 %. Kui finantsinstitutsioon suudab jaotada oma ostetud nõuetest tulenevale lahjendusriskile antud oodatava kahju määra hinnangud makseviivituse tõenäosuseks ja makseviivitusest tingitud kahjumääraks usaldusväärsel viisil, võib see finantsinstitutsioon kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangut.
Artikkel 164 2.
Finantsinstitutsioonid, kes kasutavad krediidiriski kaitse andja vastu olevate võrreldavate otseste riskipositsioonide puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid vastavalt artiklile 143, võivad aktsepteerida kaudset krediidiriski kaitset makseviivitusest tingitud kahjumääras vastavalt artiklile 183.
Artikkel 164 4.

Üksnes riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks jaenõuete puhul ning eelkõige artikli 154 lõike 1 punkti ii, artikli 157 ning artikli 158 lõigete 1, 5 ja 10 kohaselt ei tohi ühegi nõude puhul riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju määra valemi sisendina kasutatavad makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtused olla väiksemad kui tabelis 1 sätestatud ning käesoleva artikli lõikega 4a kooskõlas olev makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalse sisendmäära väärtused:



Tabel 1

Makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalsed sisendmäärad (LGDfloor) jaenõuete puhul

Otsese krediidiriski kaitseta riskipositsioon (LGDU-floor)

Otsese krediidiriski kaitseta riskipositsioon (LGDS-floor)

Elamukinnisvaraga tagatud jaenõue

Ei kohaldata

Elamukinnisvaraga tagatud jaenõue

5 %

Kvalifitseeruv uuenev jaenõue

50 %

Kvalifitseeruv uuenev jaenõue

Ei kohaldata

Muu jaenõue

30 %

Finantstagatisega tagatud muu jaenõue

0 %

Muu nõuetega tagatud jaenõue

10 %

Elamukinnisvara või ärikinnisvaraga tagatud muu jaenõue

10 %

Muu füüsilise tagatisega tagatud jaenõue

15 %
Artikkel 164 4a.

Lõike 4 kohaldamisel kohaldatakse järgmist:

a) 

lõike 4 kohaseid tabeli 1 makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalseid sisendmäärasid kohaldatakse otsese krediidiriski kaitsega tagatud riskipositsioonide suhtes, kui otsene krediidiriski kaitse on käesoleva peatüki kohaselt aktsepteeritud;

b) 

välja arvatud elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, kohaldatakse otsese krediidiriski kaitsega täielikult tagatud riskipositsioonide suhtes käesoleva artikli lõike 4 tabelis 1 olevaid makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalseid sisendmäärasid, kui otsese krediidiriski kaitse väärtus pärast asjakohast volatiilsusega korrigeerimist vastavalt artiklile 230 on aluspositsiooni riskipositsiooni väärtusega võrdne või sellest suurem; asjakohaste seotud korrigeerimiste Hc ja Hfx kohaldamisel kooskõlas artikliga 230 on otsene krediidiriski kaitse käesoleva peatüki kohaselt aktsepteeritav;

c) 

välja arvatud elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, arvutatakse kohaldatav makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalne sisendmäär riskipositsiooni puhul, mis on osaliselt tagatud otsese krediidiriski kaitsega, vastavalt artikli 161 lõikes 6 sätestatud valemile;

d) 

elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul määratakse kohaldatavaks makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalseks sisendmääraks 5 %, olenemata elamukinnisvara pakutava tagatise tasemest.
Artikkel 164 5.
Liikmesriigid määravad asutuse, kes vastutab lõike 6 kohaldamise eest. Kõnealuseks asutuseks on pädev asutus või määratud asutus.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädev asutus, tagab ta, et asjaomaseid riiklikke organeid ja asutusi, kellel on makrotasandi usaldatavusjärelevalve alane pädevus, teavitatakse nõuetekohaselt pädeva asutuse kavatsusest kasutada käesolevat artiklit ning et nad kaasatakse asjakohaselt asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsusega seotud probleemide hindamisse lõike 6 kohaselt.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädevast asutusest erinev, võtab liikmesriik vastu vajalikud sätted, et tagada käesoleva artikli nõuetekohaseks kohaldamiseks pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel asjakohane koordineerimine ja teabevahetus. Eelkõige peavad asutused tegema tihedat koostööd ja jagama kogu teavet, mis võib osutuda vajalikuks määratud asutusele käesolevast artiklist tulenevate kohustuste asjakohaseks täitmiseks. Kõnealuse koostöö eesmärk on vältida pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel mis tahes vormis dubleerivat või vastuolulist tegevust ning tagada, et võetaks nõuetekohaselt arvesse koostoimet muude meetmetega, eelkõige käesoleva määruse artikli 458 ja direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaste meetmetega.
Artikkel 164 6.
Tuginedes artikli 430a kohaselt kogutud andmetele ja kõigile muudele asjakohastele näitajatele ning võttes arvesse kinnisvaraturu arenguprognoose, hindab käesoleva artikli lõike 5 kohaselt määratud asutus regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas, kas käesoleva artikli lõikes 4 osutatud makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalse sisendmäära väärtused on asjakohased jaenõuete puhul, mis on tagatud elamukinnisvaraga, või teiste jaenõuete puhul, mis on tagatud elamukinnisvaraga või ärikinnisvaraga, mis asub kõnealuse asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes osas.

Kui lõike 5 kohaselt määratud asutus leiab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamise põhjal, et lõikes 4 osutatud makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalse sisendmäära väärtused ei ole piisavad, ning kui ta leiab, et nende ebapiisavus võib negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust tema liikmesriigis, võib ta kehtestada nende kõnealuse asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes osas asuvate riskipositsioonide puhul suuremad makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalse sisendmäära väärtused. Neid suuremaid makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalse sisendmäära väärtusi võib kohaldada ka selliste riskipositsioonidega seotud ühe või mitme kinnisvarasegmendi tasandil.

Lõike 5 kohaselt määratud asutus teavitab enne käesoleva lõike teises lõigus osutatud otsuse tegemist EBAt ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitavad ühe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamisest asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldavad käesoleva lõike teises lõigus osutatud suuremad makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalse sisendmäära väärtused.
Artikkel 164 7.
Kui lõike 5 kohaselt määratud asutus kehtestab vastavalt lõikele 6 suuremad makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalse sisendmäära väärtused, on finantsinstitutsioonidel nende kohaldamiseks kuuekuuline üleminekuaeg.
Artikkel 164 8.
EBA töötab tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mida lõike 5 kohaselt määratud asutus võtab arvesse, kui ta hindab makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtuste asjakohasust osana lõikes 6 osutatud hindamisest.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 164 9.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohaste soovituste teel ja tihedas koostöös EBAga suuniseid käesoleva artikli lõike 5 kohaselt määratud asutustele järgmise kohta:

a) 

millised tegurid võivad vastavalt lõikes 6 osutatule „negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust” ning

b) 

soovituslikud võrdlusalused, mida lõike 5 kohaselt määratud asutus peab suuremate makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumnõuete kehtestamisel arvesse võtma.
Artikkel 164 10.
Liikmesriigi ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad suuremaid makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtusi, mille on lõike 6 kohaselt kindlaks määranud mõne teise liikmesriigi asutused, kõigi oma vastavate riskipositsioonide suhtes, mis on tagatud asjaomase liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale äri- või elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid