+Artikkel 325bp Makseviivituse riski sisemudeli erinõuded
---+Artikkel 325bp 1.
---+Artikkel 325bp 2.
---+Artikkel 325bp 3.
---+Artikkel 325bp 4.
---+Artikkel 325bp 5.
---+Artikkel 325bp 6.
---+Artikkel 325bp 7.
---+Artikkel 325bp 8.
---+Artikkel 325bp 9.
---+Artikkel 325bp 10.
---+Artikkel 325bp 11.
---+Artikkel 325bp 12.
|
Artikkel 325bp Makseviivituse riski sisemudeli erinõuded
-
1. Ülevaade
| Pealkiri |
Regulatsioon |
|
Artikkel 325bp 1.
|
Artikli 325bm lõikes 1 osutatud makseviivituse riski sisemudel peab suutma modelleerida üksikute emitentide makseviivitust, samuti mitme emitendi samaaegset makseviivitust ning võtma arvesse nende makseviivituste mõju kõnealuse mudeli kohaldamisalasse kuuluvate positsioonide turuväärtusele. Seetõttu tuleb iga üksiku emitendi makseviivitus modelleerida, kasutades kahte liiki süstemaatilisi riskitegureid.
|
|
Artikkel 325bp 2.
|
Makseviivituse riski sisemudel peab kajastama majandustsüklit, sealhulgas sissenõudmismäärade ja lõikes 1 osutatud süstemaatiliste riskitegurite omavahelist sõltuvust.
|
|
Artikkel 325bp 3.
|
Makseviivituse riski sisemudel peab kajastama mittelineaarset mõju, mida avaldavad optsioonid ja muud olulisel määral mittelineaarselt käituvad positsioonid seoses hinnamuutustega.
►C10
Finantsinstitutsioonid ◄ võtavad nõuetekohaselt arvesse ka mudeliriski suurust, mis kaasneb selliste toodetega seotud hinnariskide hindamise ja prognoosimisega. |
|
Artikkel 325bp 4.
|
Makseviivituse riski sisemudel põhineb objektiivsetel ja ajakohastatud andmetel.
|
|
Artikkel 325bp 5.
|
Emitentide makseviivituse simuleerimiseks makseviivituse riski sisemudelis peavad
►C10
finantsinstitutsiooni ◄ makseviivituse tõenäosuse hinnangulised näitajad vastama järgmistele nõuetele:
▼M17
a)
makseviivituse tõenäosuste alammääraks kehtestatakse 0,01 % selliste riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 0 % vastavalt artiklitele 114–118, ja 0,01 % selliste pandikirjade puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 10 % vastavalt artiklile 129; muul juhul kehtestatakse makseviivituse tõenäosuste alammääraks 0,03 %;
▼M8
b)
makseviivituse tõenäosused põhinevad üheaastasel ajavahemikul, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti;
c)
makseviivituse tõenäosusi mõõdetakse, kasutades üksnes või kombinatsioonis jooksvate turuhindadega andmeid, mis pärinevad vähemalt viie aasta pikkusest ajaloolisest perioodist ning käsitlevad tegelikke toimunud makseviivitusi ja turuhindade ekstreemseid langusi, mis on võrdväärsed makseviivituse juhtudega; makseviivituse tõenäosusi ei tuletata üksnes jooksvatest turuhindadest;
▼M17
d)
finantsinstitutsioon, kellele on antud luba hinnata makseviivituse tõenäosusi kooskõlas II jaotise 3. peatüki 1. jaoga asjaomasele emitendile vastava riskipositsiooni klassi ja reitingusüsteemi puhul, kasutab selles sätestatud metoodikat kõnealuse emitendi makseviivituse tõenäosuste arvutamiseks, kui hindamiseks vajalikud andmed on kättesaadavad;
e)
finantsinstitutsioon, kellele ei ole antud luba hinnata punktis d osutatud makseviivituse tõenäosusi, töötab välja sisemise metoodika või kasutab väliseid allikaid, et hinnata kõnealuseid makseviivituse tõenäosusi kooskõlas käesoleva artikli kohaste makseviivituse tõenäosuse hinnangute suhtes kohaldatavate nõuetega.
Esimese lõigu punkti d kohaldamisel on andmed asjaomase kauplemisportfelli positsiooni emitendi makseviivituse tõenäosuste hindamiseks kättesaadavad, kui finantsinstitutsioonil on arvutamise kuupäeval sama võlgniku suhtes kauplemisportfelliväline positsioon, mille kohta ta hindab makseviivituse tõenäosusi kooskõlas II jaotise 3. peatüki 1. jaoga, et arvutada kõnealuses peatükis sätestatud omavahendite nõuded.
|
|
Artikkel 325bp 6.
|
Emitentide makseviivituse simuleerimiseks makseviivituse riski sisemudelis peavad
►C10
finantsinstitutsiooni ◄ hinnangud makseviivitusest tingitud kahjumäära kohta vastama järgmistele nõuetele:
a)
makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute alammääraks kehtestatakse 0 %;
b)
makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud peavad kajastama iga positsiooni nõudeõiguse järku;
▼M17
c)
finantsinstitutsioon, kellele on antud luba hinnata makseviivitusest tingitud kahjumäära kooskõlas II jaotise 3. peatüki 1. jaoga asjaomasele riskipositsioonile vastava riskipositsiooni klassi ja reitingusüsteemi puhul, kasutab selles sätestatud metoodikat kõnealuse emitendi makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute arvutamiseks, kui sellise hindamise tegemiseks vajalikud andmed on kättesaadavad;
d)
finantsinstitutsioon, kellele ei ole antud luba hinnata punktis c osutatud makseviivitusest tingitud kahjumäära, töötab välja sisemise metoodika või kasutab väliseid allikaid, et hinnata makseviivitusest tingitud kahjumäära kooskõlas käesoleva artikli kohaste makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute suhtes kohaldatavate nõuetega.
Esimese lõigu punkti c kohaldamisel on andmed asjaomase kauplemisportfelli positsiooni emitendi makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamiseks kättesaadavad, kui finantsinstitutsioonil on arvutamise kuupäeval sama riskipositsiooni suhtes kauplemisportfelliväline positsioon, mille kohta ta hindab makseviivitusest tingitud kahjumäära kooskõlas II jaotise 3. peatüki 1. jaoga, et arvutada kõnealuses peatükis sätestatud omavahendite nõuded.
|
|
Artikkel 325bp 7.
|
Osana oma käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatavate sisemudelite sõltumatust läbivaatamisest ja valideerimisest, muu hulgas riskimõõtmissüsteemi kohaldamiseks,
►C10
finantsinstitutsioonid ◄
a)
kontrollivad, et nende korrelatsioonide ja hinnamuutuste modelleerimise meetod sobib nende portfelli jaoks, arvestades ka mudeli süstemaatiliste riskitegurite laadi ja kaalu;
b)
teevad mitmesugused stressitestid, sealhulgas tundlikkusanalüüsi ja stsenaariumianalüüsi, et hinnata makseviivituse riski sisemudeli kvalitatiivset ja kvantitatiivset õigsust, eriti kontsentratsioonide käsitlemise suhtes, ning
c)
teostavad asjakohase kvantitatiivse valideerimise, mis hõlmab asjaomaseid sisemisi modelleerimise võrdlusaluseid.
Punktis b osutatud testid ei piirdu üksnes varem toimunud sündmuste valikuga.
|
|
Artikkel 325bp 8.
|
Makseviivituse riski sisemudel kajastab asjakohaselt emitendi kontsentratsioone ning kontsentratsioone, mis võivad stressiolukorras tekkida tooteklasside sees ja vahel.
|
|
Artikkel 325bp 9.
|
Makseviivituse riski sisemudel on kooskõlas
►C10
finantsinstitutsiooni ◄ sisemise riskijuhtimismetoodikaga, mis on ette nähtud kauplemisriskide kindlakstegemiseks, mõõtmiseks ja juhtimiseks. |
|
Artikkel 325bp 10.
|
►C10
Finantsinstitutsioonidel ◄ peavad olema selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid, et määrata kindlaks makseviivituse korrelatsiooni eeldused eri emitentide vahel kooskõlas artikli 325bn lõike 1 punktiga c ning eelistatud meetod makseviivituse tõenäosuste hindamiseks kooskõlas käesoleva artikli lõike 5 punktiga e ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamiseks kooskõlas käesoleva artikli lõike 6 punktiga d.
|
|
Artikkel 325bp 11.
|
►C10
Finantsinstitutsioonid ◄ dokumenteerivad oma sisemudelid nii, et nende korrelatsiooniga seotud ja muud modelleerimise eeldused on pädevatele asutustele läbipaistvad.
|
|
Artikkel 325bp 12.
|
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks nõuded, millele peavad vastama
►C10
finantsinstitutsiooni ◄ sisemeetodid või välised allikad makseviivituse tõenäosuste või makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamiseks kooskõlas lõike 5 punktiga e ja lõike 6 punktiga d. EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. septembriks 2020. Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
|
,
1.1 Viited
1.2 Tuvastatud nõuded
1.3 Seotud standardid
2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|