+Artikkel 458 Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskid ja süsteemised riskid
---+Artikkel 458 1.
---+Artikkel 458 2.
---+Artikkel 458 3.
---+Artikkel 458 4.
---+Artikkel 458 5.
---+Artikkel 458 6.
---+Artikkel 458 7.
---+Artikkel 458 8.
---+Artikkel 458 9.
---+Artikkel 458 10.

Artikkel 458 Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskid ja süsteemised riskid

-

1. Ülevaade

,
Artikkel 458 1.
Liikmesriik määrab käesoleva artikli kohaldamise eest vastutava asutuse. Kõnealuseks asutuseks on pädev asutus või määratud asutus.
Artikkel 458 2.
Kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud asutus teeb kindlaks finantssüsteemis makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riski intensiivsuse muutuse, mis võib põhjustada tõsiseid negatiivseid tagajärgi finantssüsteemile ja reaalmajandusele nkonkreetses liikmesriigis, ning mille puhul kõnealune asutus leiab, et seda ei saa muude käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud makrotasandi usaldatavausnõuete vahenditega käsitleda sama tulemuslikult kui siis, kui rakendataks rangemaid riiklikke meetmeid, siis teavitab ta sellest vastavalt komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab teate viivitamata Euroopa Parlamendile, nõukogule ja EBA-le.

Teatele lisatakse järgmised dokumendid ja see sisaldab vajaduse korral asjakohaseid kvantitatiivseid või kvalitatiivseid tõendavaid andmeid:

a) 

muutused makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riski intensiivsuses;

b) 

põhjused, miks sellised muutused võivad seada ohtu finantsstabiilsuse riigi tasandil või reaalmajanduse;

c) 

selgitus, miks asutus leiab, et käesoleva määruse artiklites 124 ja 164 ning direktiivi 2013/36/EL artiklites 133 ja 136 sätestatud makrotasandi usaldatavusnõuete vahendid on nende riskide käsitlemiseks vähem sobivad ja tulemuslikud kui käesoleva lõike punktis d osutatud kavandatavad riiklikud meetmed;

d) 

riigisisese tegevusloa saanud ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ või nende alakategooria jaoks kavandatavad riiklikud meetmed, mille eesmärk on leevendada muutusi riski intensiivsuses ning mis käsitlevad järgmist:

i) 

artiklis 92 kehtestatud omavahendite tase;

ii) 

artiklis 392 ning artiklites 395–403 kehtestatud nõuded seoses riskide kontsentreerumisega;

iii) 

VI osas sätestatud likviidsusnõuded;

iv) 

riskikaalud elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks;

v) 

VIII osas kehtestatud avalikustamisnõuded;

vi) 

direktiivi 2013/36/EL artiklis 129 sätestatud kapitali säilitamise puhvri tase, või

vii) 

finantssektorisisesed nõuded;

e) 

selgitus, miks lõike 1 kohaselt määratud asutused peavad kavandatud meetmeid olukorra lahendamiseks sobivateks, tulemuslikeks ja proportsionaalseteks, ning

f) 

hinnang selle kohta, milline on kavandatud meetmete tõenäoline positiivne või negatiivne mõju siseturule, lähtudes asjaomasele liikmesriigile kättesaadavast teabest.
Artikkel 458 3.
Kui lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud asutustel on käesoleva artikli kohaselt luba kohaldada riiklikke meetmeid, esitavad nad teiste liikmesriikide asjaomastele pädevatele asutustele või määratud asutustele kogu asjaomase teabe.
Artikkel 458 4.
Nõukogule antakse õigus võtta komisjoni ettepaneku alusel kvalifitseeritud häälteenamusega vastu rakendusakt, et lükata tagasi lõike 2 punktis d osutatud kavandatavad riiklikud meetmed.

Ühe kuu jooksul alates lõikes 2 osutatud teate saamisest esitavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja EBA nõukogule, komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile oma arvamused kõnealuse lõike punktides a–f osutatud küsimuste kohta.

Võttes igati arvesse teises lõigus osutatud arvamusi ning kui on olemas kindlad, tugevad ja üksikasjalikud tõendid selle kohta, et meede avaldab siseturule negatiivset mõju, mis ületab kindlakstehtud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riski vähendamisest finantsstabiilsusele tulenevat kasu, võib komisjon ühe kuu jooksul esitada nõukogule rakendusakti ettepaneku, et kavandatavad riiklikud meetmed tagasi lükata.

Kui komisjon selle ühekuulise perioodi jooksul ettepanekut ei esita, võib asjaomane liikmesriik viivitamata kehtestada kavandatavad riiklikud meetmed kuni kaheks aastaks või kuni makrotasandi usaldatavusriski või süsteemset riski enam ei ole, kui see juhtub varem.

Nõukogu teeb komisjoni ettepaneku põhjal otsuse ühe kuu jooksul alates ettepaneku saamisest ning esitab oma põhjendused kavandatavate riiklike meetmete tagasilükkamise või nende tagasilükkamisest keeldumise kohta.

Nõukogu lükkab kavandatavad riiklikud meetmed tagasi üksnes juhul, kui ta leiab, et vähemalt üks järgmistest tingimustest ei ole täidetud:

a) 

makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riski intensiivsuse muutused on olemuselt sellised, et need ohustavad finantsstabiilsust riigi tasandil;

b) 

käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud makrotasandi usaldatavusnõuete vahendid on kindlakstehtud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riski käsitlemiseks vähem sobivad või tulemuslikud kui kavandatavad riiklikud meetmed;

c) 

kavandatavate riiklike meetmetega ei kaasne ebaproportsionaalset negatiivset mõju teiste liikmesriikide või kogu liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, põhjustades või luues seega takistuse siseturu toimimisele, ning

d) 

probleem puudutab ainult ühte liikmesriiki.

Nõukogu võtab hindamisel arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja EBA arvamust ning lähtub kooskõlas lõikega 1 määratud asutuse poolt lõike 2 kohaselt esitatud andmetest.

Kui ühe kuu jooksul alates komisjoni ettepaneku saamisest ei ole nõukogu võtnud vastu rakendusakti kavandatavate riiklike meetmete tagasilükkamiseks, võib asjaomane liikmesriik meetmed vastu võtta ja kohaldada neid kuni kaks aastat või kuni makrotasandi usaldatavusriski või süsteemset riski enam ei ole, kui see juhtub varem.
Artikkel 458 5.
Teised liikmesriigid võivad käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud meetmeid tunnustada ning kohaldada neid meetmeid oma riigis tegevusloa saanud ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ suhtes, mille filiaalid asuvad või millel on riskipositsioonid liikmesriigis, kellele anti luba meetmeid kohaldada.
Artikkel 458 6.
Kui liikmesriigid tunnustavad käesoleva artikli kohaselt kehtestatud meetmeid, teavitavad nad sellest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab sellised teated viivitamata nõukogule, komisjonile, EBA-le ja liikmesriigile, kellel on luba meetmeid kohaldada.
Artikkel 458 7.
Otsustamisel, kas tunnustada käesoleva artikli kohaselt kehtestatud meetmeid, peab liikmesriik arvesse võtma lõikes 4 sätestatud kriteeriume.
Artikkel 458 8.
Liikmesriik, kellel on luba meetmeid kohaldada, võib paluda ESRB-l väljastada ühele või mitmele liikmesriigile, kes neid meetmeid ei tunnusta, määruse (EL) nr 1092/2010 artiklis 16 osutatud soovituse.
Artikkel 458 9.
Enne lõigete 2 ja 4 kohaselt antud loa aegumist hindab asjaomane liikmesriik Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, EBA ja komisjoniga konsulteerides uuesti olukorda ning võib lõigetes 2 ja 4 osutatud menetluse kohaselt võtta vastu uue otsuse, et pikendada riiklike meetmete kohaldamise perioodi iga kord veel kuni kahe aasta võrra.
Artikkel 458 10.
Olenemata käesoleva artikli lõigetes 3–9 sätestatud menetlusest võimaldatakse liikmesriikidel suurendada käesoleva artikli lõike 2 punkti d alapunktides iv ja vii nimetatud nõuete riskikaalusid kuni 25 % võrra üle käesolevas määruses sätestatud määrade, ning vähendada artiklis 395 ette nähtud riskide kontsentreerumise piirmäärasid kuni 15 % võrra kuni kaheks aastaks või kuni makrotasandi usaldatavusriski või süsteemset riski enam ei ole, kui see juhtub varem, tingimusel et on täidetud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimused ja teavitamise nõuded.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid