„tehisintellektisüsteem“ – masinpõhine süsteem, mis on projekteeritud töötama erineval autonoomsuse tasemel ning mis võib pärast juurutamist olla kohanemisvõimeline ja mis saadud sisendist otseste või kaudsete eesmärkide saavutamiseks järeldab, kuidas genereerida väljundeid, näiteks prognoose, sisu, soovitusi või otsuseid, mis võivad mõjutada füüsilist või virtuaalset keskkonda;

„risk“ – kahju tekkimise tõenäosuse ja kahju tõsiduse astme kombinatsioon;

„pakkuja“ – füüsiline või juriidiline isik, ametiasutus, ametkond või muu organ, kes arendab tehisintellektisüsteemi või üldotstarbelist tehisintellektimudelit või kellel on väljatöötatud tehisintellektisüsteem või üldotstarbeline tehisintellektimudel ja kes laseb selle turule või võtab tehisintellektisüsteemi kasutusele oma nime või kaubamärgi all kas tasu eest või tasuta;

„juurutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, ametiasutus, ametkond või muu organ, kes kasutab tehisintellektisüsteemi oma volituste alusel, välja arvatud juhul, kui tehisintellektisüsteemi kasutatakse isikliku, mitte kutselise tegevuse jaoks;

„volitatud esindaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes asub või on asutatud liidus ja kes on saanud tehisintellektisüsteemi või üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkujalt kirjaliku volituse vastavalt täita käesoleva määrusega kehtestatud kohustusi ja sooritada menetlusi tema nimel ning on selle volituse vastu võtnud;

„importija“ – füüsiline või juriidiline isik, kes asub või on asutatud liidus ja kes laseb turule sellise füüsilise või juriidilise isiku nime või kaubamärki kandva tehisintellektisüsteemi, kes asub või on asutatud kolmandas riigis;

„turustaja“ – füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud pakkuja või importija, kes teeb tehisintellektisüsteemi liidu turul kättesaadavaks;

„operaator“ – pakkuja, toote valmistaja, juurutaja, volitatud esindaja, importija või levitaja;

„turule laskmine“ – tehisintellektisüsteemi või üldotstarbelise tehisintellektimudeli liidu turul esmakordselt kättesaadavaks tegemine;

„turul kättesaadavaks tegemine“ – tehisintellektisüsteemi või üldotstarbelise tehisintellektimudeli tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks või kasutamiseks;

„kasutusele võtmine“ – tehisintellektisüsteemi tarnimine esmakordseks kasutamiseks otse juurutajale või oma tarbeks, et kasutada seda sihtotstarbeliselt liidus;

„sihtotstarve“ – kasutus, kaasa arvatud kasutamise konkreetne kontekst ja tingimused, mille jaoks pakkuja on tehisintellektisüsteemi kasutusjuhendis, reklaam- või müügimaterjalides või avaldustes ning tehnilistes dokumentides esitatud teabe kohaselt ette näinud;

„mõistlikult prognoositav väärkasutamine“ – tehisintellektisüsteemi kasutamine viisil, mis ei ole kooskõlas selle sihtotstarbega, kuid mis võib tuleneda mõistlikult prognoositavast inimkäitumisest või interaktsioonist muude süsteemidega, sealhulgas muude tehisintellektisüsteemidega;

„turvakomponent“ – toote või tehisintellektisüsteemi komponent, mis täidab selle toote või tehisintellektisüsteemi ohutusfunktsiooni või mille rike või talitlushäire ohustab inimeste tervist ja ohutust või vara; käesoleva määratluse kohaldamisel täidab komponent turvafunktsiooni, kui selle sihtotstarve on ennetada või leevendada riske inimeste tervisele ja ohutusele või varale;

„mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja“ ehk „VKE“ – soovituse 2003/361/EÜ lisa artiklis 2 määratletud mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja;

„väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – soovituse (EL) 2025/1099 lisa punktis 2 määratletud väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja;

„kasutusjuhend“ – teave, mille pakkuja esitab, et teavitada juurutajat eeskätt tehisintellektisüsteemi sihtotstarbest ja nõuetekohasest kasutamisest;

„tehisintellektisüsteemi tagasinõudmine“ – mis tahes meede, mille eesmärk on saavutada juurutajatele kättesaadavaks tehtud tehisintellektisüsteemi tagastamine pakkujale või selle kasutusest kõrvaldamine või selle kasutamise keelamine;

„tehisintellektisüsteemi turult kõrvaldamine“ – mis tahes meede, mille eesmärk on hoida ära tarneahelas oleva tehisintellektisüsteemi turul kättesaadavaks tegemist;

„tehisintellektisüsteemi toimimine“ – tehisintellektisüsteemi suutlikkus täita talle seatud sihtotstarvet;

„teavitav asutus“ – riigi ametiasutus, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamise, määramise ja neist teavitamise ning nende seire jaoks vajalike menetluste väljatöötamise ja läbiviimise eest;

„vastavushindamine“ – protsess, mille käigus tõendatakse, kas suure riskiga tehisintellektisüsteemi kohta III peatüki 2. jaos sätestatud nõuded on täidetud;

„vastavushindamisasutus“ – asutus, kes teeb kolmanda isikuna vastavushindamise toiminguid, sealhulgas testimist, sertifitseerimist ja kontrollimist;

„teada antud asutus“ – vastavushindamisasutus, millest on teada antud käesoleva määruse ja liidu muude asjaomaste ühtlustamisõigusaktide kohaselt;

„oluline muudatus“ – tehisintellektisüsteemis pärast selle turule laskmist või kasutusele võtmist tehtud muudatus, mida pakkuja ei ole algses läbi viidud vastavushindamises ette näinud ega kavandanud ning mis mõjutab tehisintellektisüsteemi vastavust III peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele või mille tulemusena muutub kasutusotstarve, mida silmas pidades on tehisintellektisüsteemi hinnatud;

„CE-märgis“ – märgis, millega pakkuja kinnitab, et tehisintellektisüsteem vastab III peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele ja muudele kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele, millega nähakse ette märgise paigaldamine;

„turustamisjärgse seire süsteem“ – kõik toimingud, mida tehisintellektisüsteemi pakkuja teeb, et koguda ja läbi vaadata tema poolt turule lastud või kasutusele võetud tehisintellektisüsteemide kasutamise käigus saadud kogemusi, eesmärgiga teha kindlaks juhud, kui tuleb viivitamata võtta vajalikke parandus- või ennetusmeetmeid;

„turujärelevalveasutus“ – riigi ametiasutus, kes teeb toiminguid ja võtab meetmeid vastavalt määrusele (EL) 2019/1020;

„harmoneeritud standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis c määratletud harmoneeritud standard;

„ühtne kirjeldus“ – kogum tehnilistest spetsifikatsioonidest, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punktis 4, mille abil saab täita teatavaid käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid;

„treenimisandmed“ – andmed, mida kasutatakse tehisintellektisüsteemi treenimiseks selle õpitavate parameetrite sobitamise abil;

„valideerimisandmed“ – andmed, mida kasutatakse treenitud tehisintellektisüsteemi hindamiseks ning selle mitteõpitavate parameetrite ja õppimisprotsessi reguleerimiseks, et muu hulgas hoiduda ala- või ülesobitamisest;

„valideerimisandmestik“ – eraldi andmestik või treenimisandmestiku osa kindlaksmääratud või muutuva jaotuse alusel;

„testimisandmed“ – andmed, mida kasutatakse sõltumatu hinnangu andmiseks tehisintellektisüsteemile, et kinnitada selle süsteemi eeldustekohast toimimist, enne kui süsteem lastakse turule või võetakse kasutusele;

„sisendandmed“ – andmed, mis esitatakse tehisintellektisüsteemile või mille tehisintellektisüsteem vahetult saab ning mille põhjal süsteem genereerib väljundi;

„biomeetrilised andmed“ – konkreetse tehnilise töötlemise abil saadavad isikuandmed füüsilise isiku füüsiliste, füsioloogiliste või käitumuslike omaduste kohta, näiteks näokujutis või sõrmejälgede andmed;

„biomeetriline tuvastamine“ – inimese füüsiliste, füsioloogiliste, käitumuslike või psühholoogiliste omaduste automaatne tuvastamine füüsilise isiku isikusamasuse kindlakstegemiseks, võrreldes isiku biomeetrilisi andmeid andmebaasis säilitatavate isikute biomeetriliste andmetega;

„biomeetriline kontroll“ – füüsiliste isikute isikusamasuse automaatne, üks-ühele kontrollimine, sealhulgas autentimine, võrreldes nende biomeetrilisi andmeid varem esitatud biomeetriliste andmetega;

„isikuandmete eriliigid“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 1, direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 10 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõikes 1 osutatud isikuandmete liigid;

„tundlikud operatiivandmed“ – operatiivandmed, mis on seotud kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise või nende eest vastutusele võtmisega ning mille avalikustamine võib ohustada kriminaalmenetluse terviklikkust;

„emotsioonituvastussüsteem“ – tehisintellektisüsteem, mille eesmärk on tuvastada või tuletada füüsiliste isikute emotsioone või kavatsusi nende biomeetriliste andmete põhjal;

„biomeetrilise liigitamise süsteem“ – tehisintellektisüsteem, mille eesmärk on jagada füüsilisi isikuid nende biomeetriliste andmete põhjal konkreetsetesse kategooriatesse, välja arvatud juhul, kui see on teise äriteenuse lisateenus ja rangelt vajalik objektiivsetel tehnilistel põhjustel;

„biomeetrilise kaugtuvastamise süsteem“ – tehisintellektisüsteem, mille eesmärk on tuvastada füüsilisi isikuid tavaliselt eemalt ilma nende aktiivse osaluseta, võrreldes isiku biomeetrilisi andmeid võrdlusandmebaasis sisalduvate biomeetriliste andmetega;

„reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteem“ – biomeetrilise kaugtuvastamise süsteem, milles biomeetriliste andmete hõive, võrdlemine ja tuvastamine toimub ilma märkimisväärse viivituseta, hõlmates lisaks viivitamatule tuvastamisele ka piiratud lühikesi viivitusi, et vältida kõrvalehoidmist;

„tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteem“ – biomeetrilise kaugtuvastamise süsteem, mis ei ole reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteem;

„avalikult juurdepääsetav ruum“ – avalikus või eraomandis füüsiline koht, millele on juurdepääs määramatul arvul füüsilistel isikutel, olenemata sellest, kas kohaldatakse teatavaid juurdepääsutingimusi, ja olenemata võimalikest mahutavuspiirangutest;

„õiguskaitseasutus“ –

„õiguskaitse“ – tegevus, mida õiguskaitseasutus teostab kuritegude tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks või nende eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuse täitmisele pööramiseks, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmiseks ja nende ohtude ennetamiseks;

„tehisintellektiamet“ – komisjoni ülesanne aidata kaasa tehisintellektisüsteemide ning üldotstarbeliste tehisintellektimudelite rakendamisele, seirele ja järelevalvele ning tehisintellekti juhtimisele vastavalt komisjoni 24. jaanuari 2024. aasta otsusele; käesolevas määruses sisalduvaid viiteid tehisintellektiametile käsitatakse viidetena komisjonile;

„riigi pädev asutus“ – teavitav asutus või turujärelevalveasutus; ELi institutsioonide, ametite, asutuste, ja organite poolt kasutusele võetud või kasutatavate tehisintellektisüsteemide puhul käsitatakse käesolevas määruses toodud viiteid riikide pädevatele asutustele või turujärelevalveasutustele viidetena Euroopa Andmekaitseinspektorile;

„tõsine intsident“ – juhtum või tehisintellektisüsteemi talitlushäire, mis otseselt või kaudselt põhjustab ühe järgmistest tagajärgedest:

„isikuandmed“ – isikuandmed, nagu need on määratletud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1;

„isikustamata andmed“ – muud andmed kui määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;

„profiilianalüüs“ – profiilianalüüs, nagu on määratletud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 4;

„tegelikes tingimustes testimise kava“ – dokument, milles kirjeldatakse tegelikes tingimustes testimise eesmärke, meetodeid, geograafilist, rahvastikuga seotud ja ajalist ulatust, järelevalvet, korraldust ja läbiviimist;

„regulatiivliivakasti kava“ – osaleva pakkuja ja pädeva asutuse vahel kokku lepitud dokument, milles kirjeldatakse regulatiivliivakastis toimuva tegevuse eesmärke, tingimusi, ajakava, metoodikat ja nõudeid;

„tehisintellekti regulatiivliivakast“ – pädeva asutuse loodud kontrollitud raamistik, mis pakub tehisintellektisüsteemide pakkujatele või võimalikele pakkujatele võimalust arendada, treenida, valideerida ja testida innovatiivset tehisintellektisüsteemi asjakohastel juhtudel tegelikes tingimustes ning regulatiivliivakasti kava kohaselt piiratud aja jooksul regulatiivse järelevalve all;

„tehisintellektipädevus“ – oskused, teadmised ja arusaamine, mis võimaldavad pakkujatel, juurutajatel ja mõjutatud isikutel, võttes arvesse nende käesolevas määruses sätestatud õigusi ja kohustusi, tehisintellektisüsteeme teadlikult juurutada ja suurendada teadlikkust tehisintellekti võimalustest ja riskidest ning võimalikust kahjust, mida see võib põhjustada;

„tegelikes tingimustest testimine“ – tehisintellektisüsteemi ajutine testimine selle sihtotstarbe jaoks tegelikes tingimustes väljaspool laborit või muul moel simuleeritud keskkonda, eesmärgiga koguda usaldusväärseid ja stabiilseid andmeid ning hinnata ja kontrollida tehisintellektisüsteemi vastavust käesoleva määruse nõuetele, ning see ei kvalifitseeru tehisintellektisüsteemi turule laskmiseks või kasutusele võtmiseks käesoleva määruse tähenduses, eeldusel et täidetud on kõik artiklite 57 või 60 kohased tingimused;

„subjekt“ – tegelikes tingimustes testimise kontekstis füüsiline isik, kes osaleb tegelikes tingimustes testimises;

„teadev nõusolek“ – subjekti vaba, konkreetne, ühemõtteline ja vabatahtlik väljendus oma tahtest osaleda teatavas tegelikes tingimustes toimuvas testimises pärast seda, kui teda on teavitatud testimise kõikidest aspektidest, mis on subjekti osalemisotsuse jaoks asjakohased;

„süvavõltsing“ – loodud või manipuleeritud kujutis või audio- või videosisu, mis sarnaneb tegelike isikute, esemete, kohtade, üksuste või sündmustega ning mis näib kasutajale petlikult ehtne või tõene;

„ulatuslik rikkumine“ – üksikisikute huve kaitsva liidu õigusega vastuolus olev tegevus või tegevusetus, mis:

„elutähtis taristu“ – määruse (EL) 2022/2557 artikli 2 punktis 4 määratletud elutähtis taristu;

„üldotstarbeline tehisintellektimudel“ – tehisintellektimudel, sealhulgas juhul, kui sellist tehisintellektimudelit treenitakse suure hulga andmetega, kasutades mastaapset enesejärelevalvet, millele on omane märkimisväärne üldisus ja suudab pädevalt täita mitmesuguseid eri ülesandeid, olenemata mudeli turule laskmise viisist, ning mida saab integreerida mitmesugustesse järgmise etapi süsteemidesse või rakendustesse, välja arvatud tehisintellektimudelid, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuses või prototüüpide loomiseks enne nende turule laskmist;

„suure mõjuga võimed“ – võimed, mis vastavad kõige arenenumates üldotstarbelistes tehisintellektimudelites tuvastatud võimetele või ületavad neid;

„süsteemne risk“ – risk, mis on spetsiifiline üldotstarbeliste tehisintellektimudelite suure mõjuga võimetele ja millel on märkimisväärne mõju liidu turule nende ulatuse või tegeliku või mõistlikult prognoositava negatiivse mõju tõttu rahvatervisele, ohutusele, avalikule julgeolekule, põhiõigustele või ühiskonnale tervikuna ning mida saab laialdaselt levitada kogu väärtusahela ulatuses;

„üldotstarbeline tehisintellektisüsteem“ – tehisintellektisüsteem, mis põhineb üldotstarbelisel tehisintellektimudelil ja mis suudab teenida mitmesuguseid eesmärke ja mis on mõeldud nii otseseks kasutamiseks kui ka integreerimiseks teistesse tehisintellektisüsteemidesse;

„ujukomatehe“ – mis tahes matemaatiline tehe või väärtuse omistamine, mis hõlmab ujukoma-arve (alamhulk reaalarvudest, mida arvutites esitatakse tavaliselt fikseeritud täpsusega täisarvudena, mille fikseeritud alus on astendatud täisarvulise astmega);

„järgmise etapi pakkuja“ – tehisintellektisüsteemi, sealhulgas üldotstarbelise tehisintellektisüsteemi pakkuja, mis integreerib tehisintellektimudeli, olenemata sellest, kas ta pakub tehisintellektimudelit ise ja see on vertikaalselt integreeritud või pakub seda lepinguliste suhete alusel mõni muu üksus.