|
+Artikkel 510 6. |
Artikkel 510 6.►M20 EBA jälgib stabiilse rahastamise summat, mida on vaja finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtud väärtpaberitega finantseerimise tehingutega, sealhulgas nende tehingute raames saadud või antud varadega, ja tagamata tehingutega seotud rahastamisriski katmiseks, kui selliste tehingute järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu. EBA esitab komisjonile 31. jaanuariks 2029 ja seejärel iga viie aasta järel aruande kõnealuse stabiilse rahastamise nõude asjakohasuse kohta. Võttes arvesse rahvusvahelisi arenguid ja sarnaste tehingute regulatiivset käsitlemist teistes jurisdiktsioonides, hinnatakse kõnealustes aruannetes vähemalt järgmist: ◄
a)
võimalus kohaldada finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtavatele ►C10 väärtpaberitega finantseerimise tehingutele ◄ ja finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtud alla kuue kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga tagamata tehingutele suuremaid või väiksemaid stabiilse rahastamise tegureid, et võtta paremini arvesse nende finantseerimisriski stabiilse netorahastamise kordaja aastase perioodi jooksul ja võimalikku negatiivse mõju ülekandumist finantssektorisse kuuluvate klientide vahel;
b)
võimalus kohaldada artikli 428r lõike 1 punktis g sätestatud käsitlust ►C10 väärtpaberitega finantseerimise tehingutele ◄ , mille tagatiseks on muud liiki vara;
c)
võimalus kohaldada alternatiivina artikli 428p lõikes 5 sätestatud kohtlemisele stabiilse rahastamise tegureid bilansivälistele kirjetele, mida kasutatakse väärtpaberistamise kaudu finantseerimise tehingutes;
d)
kas finantssektorisse kuuluvate klientide välja antud alla kuue kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga kohustuste (mille suhtes kohaldatakse artikli 428k lõike 3 punkti c kohaselt kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 0 %) ja finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtud alla kuue kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga tehingutest tulenevate varade (mille suhtes kohaldatakse artikli 428r lõike 1 punkti g, artikli 428s lõike 1 punkti b ja artikli 428v punkti a kohaselt nõutava stabiilse rahastamise tegurit 0 %, 5 % või 10 %) erinev käsitlemine on asjakohane;
e)
väärtpaberitega finantseerimise tehingute (eriti finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtud alla kuue kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga tehingute) puhul suuremate või väiksemate nõutava stabiilse rahastamise tegurite kehtestamise mõju:
i)
nende tehingute hinnastruktuurile ning
ii)
nendes tehingutes tagatisena saadud varade, eelkõige riigivõlakirjade ja äriühingute võlakirjade turulikviidsusele; 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|