Reguleerimisala ja mõisted

Selleks et määratleda, kas krediidiasutus või investeerimisühing on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks, nagu on sätestatud direktiivi 2014/59/EÜ artikli 32 lõike 4 punktides a–c, peaksid pädev asutus ja kriisilahendusasutus (vastavalt vajadusele) hindama objektiivseid elemente, mis on seotud käesolevates suunistes täpsemalt kirjeldatud järgmiste valdkondadega:

• - krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitalipositsioon,
• - krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuspositsioon ning
• - mis tahes muud tegevusloa nõuded (sealhulgas juhtimiskord ja tegevussuutlikkus).

Käesolevates suunistes loetletud objektiivseid elemente tuleks hoolikalt ja põhjalikult analüüsida. Krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kindlaks määramine peaks jääma eksperdihinnanguks ja seda ei tohiks automaatselt tuletada ainult mis tahes objektiivsetest elementidest. See kehtib eelkõige nende elementide tõlgendamise puhul, mida võivad mõjutada krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundiga otseselt mitteseotud tegurid.

Enamikel juhtudel eeldatakse, et krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kindlaks määramise aluseks on enam kui üks käesolevates suunistes kirjeldatud asjaolu. Sellest hoolimata võib tekkida olukordi, kui kriisilahendusmenetluse algatamiseks piisab ainult ühe tingimuse täitmisest, olenevalt selle tõsidusest ja mõjust usaldatavusele.

Piiramata punkti 16 kohaldamist tuleks krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kindlaksmääramisel hinnata teatavaid käesolevate suuniste objektiivseid elemente, näiteks makromajanduslikke muutusi ja turunäitajaid, mis koondatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu põhjalikku hindamisse, alati koostoimes teiste asjaoludega. Kui asjaomased asutused kasutavad käesolevate suuniste punkti 21 alapunktides c–e ja punkti 25 alapunktides a–b sätestatud väliseid näitajaid, peab krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kindlaksmääramine tuginema krediidiasutuse või investeerimisühingu tegeliku finantsseisundi objektiivsele hindamisele, et süsteemse kriisi korral maandada turul spekuleerimise riski ja võtta arvesse turutõrgete riski.

Pädev asutus või kriisilahendusasutus peaks krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kindlaksmääramisel tuginema II jaotise punktides 2, 3 ja 4 kirjeldatud objektiivsete elementide hindamisele ning võtma vajaduse korral arvesse järgmist:

• a. asjaolu, et krediidiasutus või investeerimisühing on rakendanud oma finantsseisundi taastamise kava ja finantsseisundi taastamise kavast valitud kriisilahenduse meetmed ei ole olnud tulemuslikud, eelkõige kui finantsseisundi taastamise kava rakendamist nõudis pädev asutus direktiivi 2014/59/EL artikli 27 lõike 1 punkti a kohase varajase sekkumise meetmena;
• b. pädevale asutusele krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganilt direktiivi 2014/59/EL artikli 81 lõike 1 kohaselt laekunud teatis, mille kohaselt ta peab krediidiasutust või investeerimisühingut maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks.