4.2.2 Välistingimused ja tegevuskeskkond

Krediidiasutused peaksid viivisnõuete strateegia ja sellega seotud viivisnõuete vähendamise eesmärkide kehtestamisel hindama ja kaaluma praeguseid ja tõenäolisi tulevasi väliseid tegutsemistingimusi ja -keskkonda. Viivisnõuete strateegia kehtestamisel peaksid krediidiasutused arvesse võtma järgmist välistegurite loetelu, kui see on asjakohane:

• a) Makromajanduslikud tingimused, sealhulgas kinnisvaraturu või muude asjaomaste sektorite dünaamika, võttes arvesse ka sektoripõhist kontsentratsiooni viivisnõuete portfellides.
• b) Turu ootused viivisnõuete vastuvõetava taseme ja kaetuse suhtes, sealhulgas, kuid mitte ainult, reitinguagentuuride ja turuanalüütikute seisukohad ja olemasolevad uuringud, võttes nõuetekohaselt arvesse ka laenuvõtjate huvisid.
• c) Investorite nõudlus viivisnõuete järele, sealhulgas omamaiste ja rahvusvaheliste viivisnõuete portfelliinvesteeringute turgude suundumused ja dünaamika.
• d) Viivisnõudeid teenindava sektori küpsus ja laenuteenindajate kättesaadavus ja spetsialiseeritus.
• e) Regulatiivne, õiguslik ja kohtulik raamistik. Krediidiasutused peaksid hästi mõistma eri liiki varasid hõlmavaid ja erinevates jurisdiktsioonides toimuvaid viivisnõuete realiseerimisega seotud õigusmenetlusi. Eelkõige peaksid krediidiasutused hindama selliste menetluste keskmist kestust, keskmisi finantstulemusi, eri liiki riskipositsioonide järjestust ja selle mõju tulemustele, tagatiste liikide ja järjestuse mõju ning tulemuste tagamist, tarbijakaitseküsimuste mõju õiguslikele otsustele ja õigusmenetluste keskmist kogumaksumust. Viivisnõuete strateegia kehtestamisel peaksid krediidiasutused arvesse võtma ka õiguslikke sätteid, mille eesmärk on kaitsta tarbijaid, eelkõige elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide korral.
• f) Riiklike maksude mõju väärtuse langusele ja viivisnõuete mahakandmisele.