17 Riskijuhtimise raamistik

Üldise sisekontrolli raamistiku osana peaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema terviklik ettevõtteülene riskijuhtimise raamistik, mis hõlmab kõiki äriliine ja siseüksuseid, sh sisekontrolli funktsioone, ning käsitleb põhjalikult kõigi riskipositsioonide majanduslikku sisu. Riskijuhtimise raamistik peaks võimaldama krediidiasutusel või investeerimisühingul teha riskide võtmise kohta teadlikke otsuseid. Riskijuhtimise raamistik peaks hõlmama nii bilansilisi ja bilansiväliseid riske kui ka tegelikke ja tulevasi riske, millega krediidiasutus või investeerimisühing võib silmitsi seista. Riske tuleks hinnata alt ülespoole ja ülevalt allapoole kõiki äriliine arvestades, kasutades järjepidevat terminoloogiat ning ühilduvaid meetodeid krediidiasutuse või investeerimisühingu kui terviku lõikes ja ka konsolideeritud või allkonsolideeritud tasandil. Riskijuhtimise raamistik peaks kajastama kõiki asjakohaseid riske ning piisavat tähelepanu tuleks pöörata nii finantsriskidele kui ka muudele riskidele, muu hulgas krediidiriskile, tururiskile, likviidsusriskile, kontsentratsiooniriskile, tegevusriskile, IT-riskile, maineriskile, juriidilisele riskile, käitusriskile, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse ning teiste finantskuritegudega seotud ja keskkonnaalastele sotsiaalsetele ning üldjuhtimise alastele nõuetele vastavusega seotud riskile ja strateegilistele riskidele.

Krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimise raamistik peaks hõlmama põhimõtteid, menetlusi, riskilimiite ja riskikontrolle, mis võimaldavad äriliini, krediidiasutuse või investeerimisühingu ja konsolideeritud või allkonsolideeritud tasandil riske adekvaatselt, õigeaegselt ja pidevalt tuvastada, mõõta või hinnata, jälgida, juhtida ning maandada ja neist teatada.

Krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimise raamistik peaks sisaldama erisuunised krediidiasutuse või investeerimisühingu strateegiate rakendamise kohta. Asjakohal juhul tuleks nende suunistega kehtestada ja alal hoida asutusesisesed limiidid, mis on kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiisuga ning proportsionaalsed selle usaldusväärse toimimise, majandusliku tugevuse, kapitalibaasi ja strateegiliste eesmärkidega. Krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiil peaks olema kehtestatud limiitidega vastavuses. Riskijuhtimise raamistikus tuleks määratleda protsess, mis tagab riskilimiitide rikkumise korral neist teavitamise, nende käsitlemise ja asjakohase järelkontrollimenetluse.

Riskijuhtimise raamistik tuleks asutusesiseselt, nt siseauditi funktsiooni poolt sõltumatult läbi vaadata ning seda tuleks asutuse riskiisu alusel korrapäraselt uuesti hinnata, võttes arvesse riskikontrolli funktsiooni ja vajaduse korral riskikomitee esitatud teavet. Tegurid, mida tuleks kaaluda, hõlmavad asutusesiseseid ja -väliseid arengusuundi, sh bilanssi ja tulu muutumist, tegevuse suurenevat keerukust, riskiprofiili ja tegevusstruktuuri, geograafilist laienemist, ühinemisi ja omandamisi ning uute toodete või tegevussuundade väljatoomist.

Riskide tuvastamiseks ja nende mõõtmiseks või hindamiseks peaks krediidiasutus või investeerimisühing töötama välja asjakohased meetodid, muu hulgas nii tulevikku kui ka minevikku suunatud. Meetodid peaksid võimaldama riskipositsioonide koondamist äriliinide lõikes ning toetama riskide kontsentreerumise kindlakstegemist. Vahendid peaksid hõlmama tegeliku riskiprofiili hindamist krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiisu suhtes ning võimaldama kindlaks teha ja hinnata potentsiaalseid ja stressiolukorra riskipositsioone erinevates negatiivsetes stsenaariumides krediidiasutuse või investeerimisühingu taluvust arvesse võttes. Vahendid peaksid andma teavet riskiprofiili võimalike vajalike kohanduste kohta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid stressistsenaariumide loomisel tuginema piisavalt konservatiivsetele eeldustele.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid võtma arvesse, et kvantitatiivsete hindamismeetodite kasutamise tulemused ja stressikatsed sõltuvad suuresti mudelite piirangutest ja eeldustest (sh šoki raskusastmest ja kestusest ning aluseks olevatest riskidest). Nt mudelid, mis näitavad väga suurt tulu majanduslikult kapitalilt, võivad tuleneda mudelite nõrkusest (nt mõne olulise riski väljajätmisest), mitte niivõrd paremast strateegiast või krediidiasutuse või investeerimisühingu strateegia suurepärasest täitmisest. Riskihindamise eest vastutab lõppkokkuvõttes ainuisikuliselt krediidiasutus või investeerimisühing, kes peaks hindama riske kriitiliselt ega tohiks tugineda üksnes välistele hindamistele. Eraldi tuleks käsitleda asjakohaseid makromajanduslikke suundumusi ja andmeid, et teha kindlaks nende potentsiaalne mõju riskipositsioonile ja portfellidele.

Riskihindamise eest vastutab lõppkokkuvõttes ainuisikuliselt asutus, mis peaks hindama riske kriitiliselt ega tohiks tugineda üksnes välistele hindamistele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid olema teadlikud mudelite ja parameetrite piirangutest ning kasutama mitte üksnes kvantitatiivseid, vaid ka kvalitatiivseid riskihindamise vahendeid (sh eksperthinnanguid ja kriitilist analüüsi).

Lisaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute endi tehtavatele hindamistele võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada ka väliseid riskihinnanguid (sh väliseid krediidireitinguid või sisseostetud riskimudeleid).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid olema teadlikud selliste hindamiste ulatusest ja piirangutest. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid olema täielikult teadlikud selliste hindamiste täpsest ulatusest ning nende piiridest.

Kehtestada tuleks korrapärased ja läbipaistvad aruandlusmehhanismid, et asutuse juhtorgan, selle riskikomitee (kui see on olemas) ja kõik asjakohased üksused saaksid aruanded õigel ajal, et need oleksid õiged, täpsed, arusaadavad ja sisukad ning et kõik osalejad saaksid jagada asjakohast teavet riskide tuvastamise, mõõtmise või hindamise, seire ja juhtimise kohta. Aruandlusraamistik peaks olema täpselt määratletud ja dokumenteeritud.

Riskide ja riskistrateegia teabe tõhus edastamine ning riskiteadlikkus on kriitilise tähtsusega kogu riskijuhtimise protsessi (sh läbivaatus- ja otsustusprotsesside) seisukohast ning aitab vältida otsuseid, mis võiksid kogemata riski suurendada. Efektiivne riskiaruandlus hõlmab riskistrateegia ja asjakohaste riskiandmete (nt riskipositsioonide ja peamiste riskinäitajate) usaldusväärset asutusesisest kaalumist ning nendest teatamist nii horisontaalselt kogu krediidiasutuse või investeerimisühingu lõikes kui ka juhtimisahelas üles ja alla.