Artikkel 9 Finantsseisundi taastamise kavad

1.   Kesksed vastaspooled koostavad finantsseisundi taastamise kava, milles nähakse ette meetmed, mis tuleb võtta, kui esineb kohustuste mittetäitmine, muu kui kohustuste mittetäitmine või mõlema kombinatsioon, et nende rahanduslik usaldusväärsus taastada ilma erakorralise avaliku sektori finantstoetuseta ning võimaldada neil jätkata kriitiliste funktsioonide täitmist, kui nende finantsseisund on oluliselt halvenenud või kui on olemas risk, et rikutakse neile määrusest (EL) nr 648/2012 tulenevaid kapitali- ja usaldatavusnõudeid, ning haldavad neid kavasid.

2.   Finantsseisundi taastamise kavas sisalduvad meetmed peavad:

3.   Finantsseisundi taastamise kava sisaldab keskse vastaspoole riskiprofiilil põhinevate näitajate raamistikku, mille alusel tehakse kindlaks olukorrad, kus tuleb võtta finantsseisundi taastamise kava kohaseid meetmeid. Keskse vastaspoole finantsusaldusväärsuse ja tegevuse elujõulisusega seotud näitajad võivad olla kas kvalitatiivsed või kvantitatiivsed ning peaksid võimaldama võtta finantsseisundi taastamise meetmeid piisavalt varakult, et anda piisavalt aega kava rakendamiseks.

4.   Kesksed vastaspooled kehtestavad asjakohase korra lõikes 3 osutatud näitajate regulaarseks seireks. Kesksed vastaspooled annavad seiretulemuste kohta aru oma pädevatele asutustele. Kui pädevad asutused leiavad, et see teave on oluline, edastavad nad selle järelevalvekolleegiumile.

5.   ESMA annab koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga hiljemalt 12. veebruariks 2022 kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 välja suunised, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate minimaalne loetelu.

6.   Kesksed vastaspooled lisavad oma tegevuseeskirjadesse sätted, milles on välja toodud menetlus, mida nad peavad järgima, kui nad teevad finantsseisundi taastamise eesmärkide saavutamiseks ettepaneku

Käesoleva lõike kohaselt tehtud otsusest ja selle põhjendustest teatatakse viivitamata pädevale asutusele.

7.   Kui keskne vastaspool kavatseb käivitada oma finantsseisundi taastamise kava, teavitab ta pädevat asutust tema poolt tuvastatud probleemide laadist ja ulatusest, kirjeldades kõiki nendega seotud asjaolusid ja loetledes finantsseisundi taastamise meetmed või muud meetmed, mille ta kavatseb olukorra lahendamiseks võtta, ning esitab kavandatava ajakava oma finantsusaldusväärsuse taastamiseks nimetatud meetmete abil.

Kui pädev asutus leiab, et keskse vastaspoole kavandataval finantsseisundi taastamise meetmel võib olla märkimisväärne negatiivne mõju finantssüsteemile või et see meede tõenäoliselt ei ole tulemuslik, võib ta nõuda keskselt vastaspoolelt sellise meetme võtmisest hoidumist.

Pärast käesoleva artikli lõike 6 teise lõigu alusel saadud teadet hindab pädev asutus viivitamata, kas olukord nõuab varajase sekkumise õiguste kasutamist vastavalt artiklile 18.

8.   Pädev asutus teavitab viivitamata kriisilahendusasutust ja järelevalvekolleegiumi ning kriisilahendusasutus teavitab viivitamata kriisilahenduse kolleegiumi kõigist lõike 6 teise lõigu ja lõike 7 esimese lõigu kohaselt saadud teadetest ja pädeva asutuse kõigist sellele järgnevatest juhistest kooskõlas lõike 7 teise lõiguga.

Kui pädevat asutust teavitatakse kooskõlas käesoleva artikli lõike 7 esimese lõiguga, piirab ta võimalikult suures ulatuses omakapitali või omakapitalina käsitatavate instrumentide hüvitamist, sealhulgas keskse vastaspoole dividendimakseid ja tagasioste, või keelab need, käivitamata seejuures kohustuste mittetäitmist, ning ta võib piirata kõiki määruse (EL) nr 648/2012 artikli 26 lõike 5 kohase keskse vastaspoole tasustamispoliitika kaudu määratletud muutuvtasu makseid ning vabatahtlike pensionihüvitiste või lahkumishüvitiste makseid määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 teise lõigu punktis 29 määratletud kõrgemale juhtkonnale või need maksed keelata.

9.   Kesksed vastaspooled vaatavad oma finantsseisundi taastamise kava läbi ning testivad ja vajaduse korral ajakohastavad seda vähemalt kord aastas ja igal juhul pärast iga nende õiguslikus või organisatsioonilises struktuuris või äritegevuses või finantsolukorras toimunud muutust, mis võib kõnealust kava oluliselt mõjutada või muul viisil tingida vajaduse kavade muutmiseks. Pädevad asutused võivad nõuda, et kesksed vastaspooled ajakohastaksid oma finantsseisundi taastamise kava sagedamini.

10.   Finantsseisundi taastamise kava koostatakse vastavalt lisa A jaole ning selles võetakse arvesse igasugust asjassepuutuvat vastastikust sõltuvust konsolideerimisgrupis, kuhu keskne vastaspool kuulub. Pädevad asutused võivad nõuda, et kesksed vastaspooled esitaksid finantsseisundi taastamise kavas lisaandmeid. Vajaduse korral konsulteerib keskse vastaspoole pädev asutus keskse vastaspoole emaettevõtja pädeva asutusega.

11.   Finantsseisundi taastamise kavas

12.   ESMA annab koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga hiljemalt 12. veebruariks 2022 kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 välja suunised, milles täpsustatakse stsenaariumeid, mida tuleb käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel arvesse võtta. Selliste suuniste väljaandmisel võtab ESMA kohasel juhul arvesse järelevalvealaseid stressiteste.

13.   Kui keskne vastaspool kuulub konsolideerimisgruppi ja finantsseisundi taastamise kava sisaldab lepingupõhiseid kokkuleppeid, mille kohaselt annab emaettevõtja või konsolideerimisgrupp toetust, käsitletakse finantsseisundi taastamise kavas stsenaariume, mille korral ei ole neid kokkuleppeid võimalik täita.

14.   Pärast kohustuste mittetäitmist või muud kui kohustuste mittetäitmist kasutab keskne vastaspool enne käesoleva määruse lisa A jao punktis 15 osutatud kokkulepete ja meetmete kasutamist oma eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasummat. See summa ei tohi moodustada vähem kui 10 % ega rohkem kui 25 % määruse (EL) nr 648/2012 artikli 16 lõike 2 kohaselt arvutatud riskipõhistest kapitalinõuetest.

Selle nõude täitmiseks võib keskne vastaspool kasutada kapitali, mida ta hoiab lisaks oma miinimumkapitalinõuetele, et järgida määruse (EL) nr 648/2012 artikli 16 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktis osutatud teatamiskünnist.

15.   ESMA töötab tihedas koostöös EBAga ning pärast EKPSiga konsulteerimist kooskõlas lõikega 14 välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse kasutatava eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma arvutamise ja säilitamise metoodika. Kõnealuste tehniliste standardite väljatöötamisel võtab ESMA arvesse kõike järgmist:

Kui ESMA teeb esimese lõigu punktis c osutatud kriteeriumide põhjal järelduse, et teatavatel kesksetel vastaspooltel on asjakohane investeerida kõnealune eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma muudesse varadesse kui määruse (EL) nr 648/2012 artikli 47 lõikes 1 osutatud varad, täpsustab ta samuti järgmist:

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 12. veebruariks 2022.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

16.   Keskne vastaspool töötab välja sobilikud mehhanismid, et kaasata kõnealuse kava koostamisse seotud finantsturutaristud ja sidusrühmad, kes finantsseisundi taastamise kava rakendamise korral kannaksid kahju või kulusid või panustaksid likviidsuspuudujäägi katmisse.

17.   Enne finantsseisundi taastamise kava esitamist pädevale asutusele hindab keskse vastaspoole juhtorgan kava, võttes arvesse riskikomitee nõuannet kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 28 lõikega 3, ja kiidab kava heaks.

18.   Kui keskse vastaspoole juhtorgan otsustab riskikomitee nõuannet mitte järgida, teavitab ta sellest viivitamata pädevat asutust kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 28 lõikega 5 ning selgitab pädevale asutusele üksikasjalikult oma otsust.

19.   Finantsseisundi taastamise kavad integreeritakse keskse vastaspoole üldjuhtimisse ning üldisesse riskijuhtimise raamistikku.

20.   Finantsseisundi taastamise kavades esitatud meetmed, mis loovad finants- või lepingulisi kohustusi kliirivatele liikmetele ja vajaduse korral klientidele ja kaudsetele klientidele, seotud finantsturutaristutele või kauplemiskohtadele, on osa keskse vastaspoole tegevuseeskirjadest.

21.   Kesksed vastaspooled tagavad, et finantsseisundi taastamise kavades esitatud meetmed on igal ajal täitmisele pööratavad kõigis jurisdiktsioonides, kus asuvad kliirivad liikmed, seotud finantsturutaristud või kauplemiskohad.

22.   Kesksete vastaspoolte kohustus lisada oma finantsseisundi taastamise kavadesse õigus rakendada finantsseisundi taastamisel sissenõutavaid rahalisi makseid ning vajaduse korral vähendada kesksete vastaspoolte poolt kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele makstava tulu väärtust ei ole kohaldatav määruse (EL) nr 648/2012 artikli 1 lõigetes 4 ja 5 osutatud üksuste suhtes.

23.   Kliirivad liikmed teavitavad oma kliente selgelt ja läbipaistvalt sellest, kas ja mil moel keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise kava meetmed võivad neid mõjutada.