+Artikkel 16 Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaoludega tegelemine või nende kõrvaldamine
---+Artikkel 16 1
---+Artikkel 16 2
---+Artikkel 16 3
---+Artikkel 16 4
---+Artikkel 16 5
---+Artikkel 16 6
---+Artikkel 16 7

Artikkel 16 Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaoludega tegelemine või nende kõrvaldamine

1. Ülevaade

,
Artikkel 16 1

1.   Kui kriisilahendusasutus leiab pärast artikli 15 kohaselt läbiviidud hindamist, olles kooskõlastanud kriisilahenduse kolleegiumiga vastavalt artiklis 17 sätestatud menetlusele, et mõned asjaolud pärsivad keskse vastaspoole kriisilahenduskõlblikkust oluliselt, koostab kriisilahendusasutus koostöös pädeva asutusega aruande ning esitab selle kesksele vastaspoolele ja kriisilahenduse kolleegiumile.

Esimeses lõigus osutatud aruandes analüüsitakse keskse vastaspoole suhtes kriisilahenduse vahendite ja kriisilahendusõiguste tulemuslikku rakendamist oluliselt pärssivaid asjaolusid, vaagitakse nende mõju keskse vastaspoole ärimudelile ja pakutakse välja sihipäraseid meetmeid nende asjaolude kõrvaldamiseks.
Artikkel 16 2

2.   Artiklis 14 sätestatud nõue, et kriisilahenduse kolleegium peab tegema kriisilahenduse kava suhtes ühisotsuse, peatatakse pärast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruande esitamist, kuni kriisilahendusasutus on käesoleva artikli lõike 3 kohaselt heaks kiitnud kriisilahendust oluliselt pärssivate asjaolude kõrvaldamise meetmed või kuni käesoleva artikli lõike 4 kohaselt on otsustatud võtta alternatiivseid meetmeid.
Artikkel 16 3

3.   Nelja kuu jooksul pärast vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 esitatud aruande kättesaamist esitab keskne vastaspool kriisilahendusasutusele ettepanekud võimalike meetmete kohta aruandes kindlaks tehtud ja kriisilahendust oluliselt pärssivate asjaoludega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks. Kriisilahendusasutus teavitab kriisilahenduse kolleegiumit kõigist keskse vastaspoole väljapakutud meetmetest. Kriisilahendusasutus ja kriisilahenduse kolleegium hindavad kooskõlas artikli17 lõike 1 punktiga b seda, kas need meetmed on pärssivate asjaoludega tegelemisel või nende kõrvaldamisel tõhusad.
Artikkel 16 4

4.   Kui kriisilahendusasutus, kooskõlastades oma tegevuse kriisilahenduse kolleegiumiga vastavalt artiklis 17 sätestatud menetlusele, leiab, et keskse vastaspoole poolt vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 välja pakutud meetmed ei vähenda ega kõrvalda aruandes välja toodud pärssivaid asjaolusid tulemuslikult, teeb kriisilahendusasutus kindlaks alternatiivsed meetmed ja teeb need teatavaks kriisilahenduse kolleegiumile artikli 17 lõike 1 punkti c kohase ühisotsuse tegemiseks.

Esimeses lõigus osutatud alternatiivsete meetmete puhul võetakse arvesse järgmist:

a)

oht, mida keskse vastaspoole kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivad asjaolud kujutavad endast finantsstabiilsusele;

b)

alternatiivsete meetmete tõenäoline mõju

i)

kesksele vastaspoolele, sealhulgas selle ärimudelile ja tegevuse tõhususele;

ii)

selle kliirivatele liikmetele ja, niivõrd kui see teave on kättesaadav, nende klientidele ja kaudsetele klientidele, sealhulgas juhul, kui need on määratud kui muud süsteemselt olulised ettevõtjad;

iii)

seotud finantsturutaristutele;

iv)

finantsturgudele, sealhulgas kauplemiskohtadele, mida keskne vastaspool teenindab;

v)

ükskõik millise liikmesriigi ja liidu kui terviku finantssüsteemile ning

vi)

siseturule ning

c)

mõju integreeritud kliirimisteenuste osutamisele eri toodete ja portfelli tagatisvara arvutamise osas varaklasside lõikes.

Teise lõigu punktide a ja b kohaldamisel konsulteerib kriisilahendusasutus pädeva asutuse ja kriisilahenduse kolleegiumiga ning kohasel juhul asjakohaste makrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostavate määratud riiklike asutustega.
Artikkel 16 5

5.   Kriisilahendusasutus teavitab keskset vastaspoolt kirjalikult kas otse või pädeva asutuse kaudu alternatiivsetest meetmetest, mis tuleb võtta eesmärgiga kõrvaldada kriisilahenduskõlblikkust pärssivad asjaolud. Kriisilahendusasutus esitab põhjendused selle kohta, miks keskse vastaspoole väljapakutud meetmed ei võimaldaks kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivaid asjaolusid kõrvaldada ja kuidas alternatiivsed meetmed seda suudaksid.
Artikkel 16 6

6.   Keskne vastaspool pakub ühe kuu jooksul välja kava alternatiivsete meetmete võtmiseks koos kava rakendamiseks ette nähtud mõistliku ajakavaga. Kui kriisilahendusasutus peab seda vajalikuks, võib ta kavandatud ajakava kas lühendada või pikendada.
Artikkel 16 7

7.   Lõike 4 kohaldamisel võib kriisilahendusasutus pärast pädeva asutusega konsulteerimist ning nähes rakendamiseks ette mõistliku ajakava, teha järgmist:

a)

nõuda keskselt vastaspoolelt, et see vaataks läbi või koostaks konsolideerimisgrupisisesed või kolmandate isikutega sõlmitavad teenuslepingud, mis hõlmavad kriitiliste funktsioonide täitmist;

b)

nõuda keskselt vastaspoolelt, et see piiraks oma maksimaalseid individuaalseid ja agregeeritud katmata riskipositsioone;

c)

nõuda keskselt vastaspoolelt, et see muudaks viisi, kuidas ta seab ja hoiab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 41 kohaselt tagatisi;

d)

nõuda keskselt vastaspoolelt, et see muudaks määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 42 osutatud tagatisfondide koosseisu ja arvu;

e)

seada kesksele vastaspoolele spetsiifilised või regulaarsed täiendava teabe esitamise nõuded;

f)

nõuda keskselt vastaspoolelt teatavast varast loobumist;

g)

nõuda keskselt vastaspoolelt, et see piiraks teatavat praegust või kavandatud tegevust või lõpetaks selle tegevuse;

h)

nõuda keskselt vastaspoolelt muudatuste tegemist oma finantsseisundi taastamise kavas, tegevuseeskirjades ja muudes lepingupõhistes kokkulepetes;

i)

piirata või takistada uute või olemasolevate äriliinide arendamist või uute või olemasolevate teenuste osutamist;

j)

nõuda keskse vastaspoole või konsolideerimisgrupi mõne ettevõtja, mis on otse või kaudselt tema kontrolli all, õiguslike või tegevusstruktuuride muutmist, tagamaks, et kriisilahenduse vahendite rakendamise teel oleks võimalik kriitilised funktsioonid teistest funktsioonidest õiguslikult ja tegevuslikult eraldada;

k)

nõuda keskselt vastaspoolelt, et ta eristaks tegevuslikult ja finantsiliselt eri kliirimisteenused, et eraldada teatavad varaklassid teistest varaklassidest ja kohasel juhul piirata eri varaklasse hõlmavaid tasaarvestatavate tehingute kogumeid;

l)

nõuda keskselt vastaspoolelt liidus emaettevõtja asutamist;

m)

nõuda keskselt vastaspoolelt, et ta emiteeriks kohustusi, mida on võimalik alla hinnata ja konverteerida, või eraldaks muud rahalised vahendid, et suurendada kahjumikatmise, rekapitaliseerimise ja eelrahastatud vahendite taastamise võimet;

n)

nõuda keskselt vastaspoolelt, et ta võtaks muid meetmeid, mis võimaldaksid kahjumi katmist, keskse vastaspoole rekapitaliseerimist või eelrahastatud vahendite taastamist kapitali, muude kohustuste ja lepingutega. Kaalutavad meetmed võivad eelkõige hõlmata püüdeid rääkida uuesti läbi keskse vastaspoole emiteeritud mis tahes kohustus või muuta lepingutingimusi, eesmärgiga tagada, et kriisilahendusasutuse otsust kõnealuse kohustuse, instrumendi või lepingu allahindamiseks, konverteerimiseks või restruktureerimiseks täidetaks selle jurisdiktsiooni õigusnormide kohaselt, mille alla kõnealune kohustus või instrument kuulub;

o)

juhul kui keskne vastaspool on tütarettevõtja, koordineerida asjaomaste asutustega, eesmärgiga nõuda emaettevõtjalt, et ta looks keskse vastaspoole kontrollimiseks eraldi finantsvaldusettevõtja, kui see meede on vajalik keskse vastaspoole kriisilahenduse hõlbustamiseks ning selleks, et vältida kriisilahenduse vahendite ja kriisilahendusõiguste rakendamise võimalikku negatiivset mõju teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele;

p)

piirata keskse vastaspoole koostalitlust puudutavaid seoseid või need keelata, kui selline piirang või keeld on vajalik, et vältida negatiivset mõju kriisilahenduse eesmärkide saavutamisele.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid