4. Kui kriisilahendusasutus, kooskõlastades oma tegevuse kriisilahenduse kolleegiumiga vastavalt artiklis 17 sätestatud menetlusele, leiab, et keskse vastaspoole poolt vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 välja pakutud meetmed ei vähenda ega kõrvalda aruandes välja toodud pärssivaid asjaolusid tulemuslikult, teeb kriisilahendusasutus kindlaks alternatiivsed meetmed ja teeb need teatavaks kriisilahenduse kolleegiumile artikli 17 lõike 1 punkti c kohase ühisotsuse tegemiseks.
Esimeses lõigus osutatud alternatiivsete meetmete puhul võetakse arvesse järgmist:
|
a)
|
oht, mida keskse vastaspoole kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivad asjaolud kujutavad endast finantsstabiilsusele;
|
|
b)
|
alternatiivsete meetmete tõenäoline mõju
|
i)
|
kesksele vastaspoolele, sealhulgas selle ärimudelile ja tegevuse tõhususele;
|
|
ii)
|
selle kliirivatele liikmetele ja, niivõrd kui see teave on kättesaadav, nende klientidele ja kaudsetele klientidele, sealhulgas juhul, kui need on määratud kui muud süsteemselt olulised ettevõtjad;
|
|
iii)
|
seotud finantsturutaristutele;
|
|
iv)
|
finantsturgudele, sealhulgas kauplemiskohtadele, mida keskne vastaspool teenindab;
|
|
v)
|
ükskõik millise liikmesriigi ja liidu kui terviku finantssüsteemile ning
|
|
|
c)
|
mõju integreeritud kliirimisteenuste osutamisele eri toodete ja portfelli tagatisvara arvutamise osas varaklasside lõikes.
|
Teise lõigu punktide a ja b kohaldamisel konsulteerib kriisilahendusasutus pädeva asutuse ja kriisilahenduse kolleegiumiga ning kohasel juhul asjakohaste makrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostavate määratud riiklike asutustega.