Artikkel 38 Kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõuete täitmise hindamine

Artikkel 38 1

1. Kui pädevad asutused hindavad, kas finantsinstitutsiooni sisemudelit rakendatakse terviklikult, nagu on nõutud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõikes 1, seoses nõuetega tehnilistele elementidele, mis tuleb lisada kauplemisüksuse portfelli väärtuse hüpoteetilistele muutustele kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõuete puhul, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 325bg, siis kontrollivad nad, kas järeltestimise nõuete kohaldamisel kasutatavad kauplemisüksuse portfelli väärtuse hüpoteetiliste muutuste aegread on kooskõlas kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõuete täitmise otstarbel kasutatavate kauplemisportfelli väärtuse hüpoteetiliste muutuste aegridadega, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artiklis 13.

Artikkel 38 2

2. Kui pädevad asutused hindavad, kas finantsinstitutsioon vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõike 1 punkti e nõuetele seoses tehniliste elementidega, mis tuleb lisada portfelli väärtuse teoreetilistesse muutustesse kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõuete kohaldamisel, nagu on osutatud kõnealuse määruse artiklis 325bg, siis kontrollivad nad, et kõnealuses punktis e osutatud sisemistes põhimõtetes:

a)

tagatakse, et portfelli väärtuse teoreetiliste muutuste arvutamiseks kasutatud tööpäevad on samad kui need, mida on kasutanud nii määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bb osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamisel kui ka kõnealuse määruse artiklis 325bk osutatud stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamisel;

b)

täpsustatakse, kas finantsinstitutsioon viib delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artikli 6 lõike 2 kohaselt hetkeaja, mille kohta ta arvutab teoreetilised muutused kauplemisüksuse portfelli väärtuses, vastavusse hetkeajaga, mille kohta ta arvutab hüpoteetilised muutused kauplemisüksuse portfelli väärtuses;

c)

täpsustatakse, kas on riskitegureid, mille puhul finantsinstitutsioon kasutab teoreetiliste väärtuste arvutamiseks sisendandmeid või väärtusi, mida kasutati hüpoteetiliste muutuste arvutamiseks, või kas puuduvad riskitegurid, mille puhul sellist meetodit kasutatakse, nagu on lubatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artikliga 14;

d)

on hõlmatud kõik aspektid, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artikli 15 lõigetes 2 ja 3 seoses riskiteguritega, mille puhul finantsinstitutsioon kasutab teoreetiliste väärtuste arvutamiseks sisendandmeid või väärtusi, mida kasutati hüpoteetiliste muutuste arvutamiseks, nagu on lubatud delegeeritud määruse artiklis 14;

e)	kirjeldatakse eriolukordade, erandite, vigade ja ebaõnnestunud hinnastamise korral teoreetiliste muutuste arvutamisel järgitavaid parandamisprotsesse;

f)	võetakse arvesse kõiki delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artikli 15 lõikes 1 osutatud aspekte.

Kui kõnealust meetodit kasutatakse mõnede, aga mitte kõigi riskitegurite puhul, siis kontrollivad pädevad asutused punkti c kohaldamisel, kas sisemistes põhimõtetes on täpsustatud objektiivsed kriteeriumid nende riskitegurite valimiseks, mille puhul seda meetodit kasutatakse.

Punkti d kohaldamisel kontrollivad pädevad asutused, kas finantsinstitutsioon kasutab kvantitatiivseid kriteeriume, et hinnata delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artikli 15 lõike 2 punktis b osutatud vastavusse viimise mõju.

Artikkel 38 3

3. Kui pädevad asutused hindavad, kas finantsinstitutsiooni sisemudelit rakendatakse terviklikult, nagu on nõutud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõikes 1, seoses nende kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõuetega, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 325bg, siis teevad nad järgmist:

a)

seoses portfelli väärtuse teoreetiliste muutuste arvutamisega:

i)

kontrollivad, kas portfelli väärtuse teoreetiliste muutuste arvutamiseks kasutatud tööpäevad on samad kui need, mida on kasutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bb osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamisel ja kõnealuse määruse artiklis 325bk osutatud stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamisel;

ii)	kontrollivad, kas hüpoteetiliste muutuste arvutamisel kasutatud positsioonid on samad kui teoreetiliste muutuste arvutamisel kasutatud positsioonid;

iii)	kontrollivad, kas juhul, kui finantsinstitutsioon arvutab teoreetilised muutused, eeldatakse, et positsioonid on muutumatud, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artikli 12 lõikes 1;

iv)	kontrollivad, et ei ole erinevusi hinnastusmeetodites, mudeliparameetrites, turuandmetes ja mis tahes muudes meetodites, mida kasutatakse sisemises riskimõõtmise mudelis ning mille abil arvutatakse teoreetilised muutused, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artikli 12 lõikes 2;

v)

kontrollivad, kas portfelli väärtuse teoreetilised muutused kajastavad ainult muutusi riskitegurite väärtustes, mille puhul kasutatakse šokke määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bb osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamisel või kõnealuse määruse artiklis 325bk osutatud stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamisel, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artikli 12 lõikes 3;

vi)	kontrollivad, kas lõike 2 punktis e osutatud parandamisprotsessid on usaldusväärsed ja kas neid järgitakse tegelikkuses, kui ilmnevad eriolukorrad, erandid, vead ja ebaõnnestunud hinnastamine;

b)

seoses kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise tulemustega:

i)	kontrollivad, kas Spearmani korrelatsioonikordaja ja Kolmogorov-Smirnovi katseparameeter on õigesti arvutatud;

ii)

kontrollivad, kas riskitegurid, mille puhul finantsinstitutsioon kasutab hüpoteetiliste muutuste arvutamiseks kasutatud sisendandmeid, et arvutada teoreetilised muutused, nagu on lubatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artikli 14 lõikes 1, on ainult need, mille puhul on täidetud kõnealuses artiklis osutatud tingimused;

iii)

kontrollivad, et riskitegurid, mille hüpoteetiliste muutuste arvutamiseks kasutatud väärtusi finantsinstitutsioon kasutab teoreetiliste muutuste arvutamiseks kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artikli 14 lõikega 2, on ainult need riskitegurid, mille puhul on täidetud kõnealuses artiklis osutatud tingimused.

Punkti a alapunkti ii kohaldamisel hindavad pädevad asutused, kas finantsinstitutsiooni IT-süsteemid tagavad nende muutuste arvutamise samade positsioonide puhul. Selleks võivad pädevad asutused nõuda, et finantsinstitutsioon esitaks tegelike ja teoreetiliste muutuste alusel väljendatud positsioonide inventuuri, ja võrrelda neid positsioone.

Punkti a alapunkti iv kohaldamisel kontrollivad pädevad asutused, kas finantsinstitutsioonide süsteemidega tagatakse, et teoreetiliste muutuste arvutamiseks kasutatud hinnastamisfunktsioonid on samad, kui need, mida on kasutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bb osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamisel ja kõnealuse määruse artiklis 325bk osutatud stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamisel.

Punkti a alapunkti v kohaldamisel kontrollivad pädevad asutused, kas finantsinstitutsioonide süsteemidega tagatakse, et muude riskitegurite väärtus jääb teoreetiliste muutuste arvutamisel muutumatuks. Pädevad asutused võivad täiendada oma hinnangut, kasutades käesoleva artikli lõikes 5 osutatud hindamismeetodit.

Punkti a alapunkti vi kohaldamisel vaatavad pädevad asutused läbi eriolukordade, erandite, vigade ja ebaõnnestunud hinnastamise ajaloo portfelli väärtuste muutuste arvutustes, hindavad, kas ja kuidas need on parandatud, ning vajaduse korral hindavad nende vigade mõju järeltestimise ning kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise testide tulemustele.

Artikkel 38 4

4. Lõike 3 punkti a alapunkti iii kohaldamisel kasutavad pädevad asutused mõnda järgmistest hindamismeetoditest:

a)	nõuavad, et finantsinstitutsioon esitaks delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artikli 12 lõike 1 kohaselt konkreetsel päeval ja järgmisel päeval inventuuri portfelli positsioonide kohta, mille puhul ta arvutab teoreetilised muutused, ning hindavad, kas need inventuurid kattuvad;

b)

kontrollivad, et riski teoreetilised muutused on üldjuhul lähemal hüpoteetilistele kui tegelikele muutustele, teevad artikli 36 lõike 1 punktides b ja c osutatud aruandeid kasutades kindlaks aegridade päevad, mille puhul tegelikud ja hüpoteetilised muutused on kauplemisüksuse portfelli koosseisu muutuse tõttu kõige erinevamad, ning kontrollivad, et teoreetilisi muutusi neil päevadel ei mõjuta kõnealune portfelli koosseisu muutus.

Artikkel 38 5

5. Lõike 3 punkti a alapunkti v kohaldamisel võivad pädevad asutused teha järgmist:

a)

kui finantsinstitutsioon arvutab eeldatava puudujäägi riskinäitaja, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bb, või stressistsenaariumi riskinäitaja, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 325bk, siis nõuda, et finantsinstitutsioon esitaks oma portfelli finantsinstrumentide valimi, mille hinnad olenevad nii riskiteguritest, mille suhtes kohaldatakse šokke, kui ka riskiteguritest, mille suhtes neid ei kohaldata;

b)	kui finantsinstitutsioon arvutab punktis a osutatud finantsinstrumentidega seotud teoreetilised muutused, siis kontrollida, kas konkreetsel võrdluskuupäeval jääb muutumatuks nende riskitegurite väärtus, mille suhtes šokke ei kohaldata.

Artikkel 38 6

6. Lõike 3 punkti b alapunkti i kohaldamisel teevad pädevad asutused kõige olulisemate kauplemisüksuste või kõigi kauplemisüksuste puhul järgmist:

a)	nõuavad, et finantsinstitutsioon esitaks kauplemisüksuse portfelli väärtuse hüpoteetiliste ja teoreetiliste muutuste aegread, mida kasutatakse Spearmani korrelatsioonikordaja ja Kolmogorov-Smirnovi katseparameetri arvutamiseks, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artiklis 6;

b)	arvutavad Spearmani korrelatsioonikordaja kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artikliga 7 ja Kolmogorov-Smirnovi katseparameetri kooskõlas kõnealuse delegeeritud määruse artikliga 8;

c)	kontrollivad, kas punktist b tulenev Spearmani korrelatsioonikordaja ja Kolmogorov-Smirnovi katseparameeter on samad kui need, mille finantsinstitutsioon on saanud oma arvutuste tulemusena;

d)	kontrollivad, kas kauplemisüksuste liigitamine tsoonidesse, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artiklis 9, on õige.

Artikkel 38 7

7. Lõike 3 punkti b alapunkti ii kohaldamisel teevad pädevad asutused järgmist:

a)	teevad kindlaks kõige olulisemad riskitegurid, mille puhul finantsinstitutsioon kasutas delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artikli 14 lõikes 1 osutatud meetodit;

b)	kontrollivad, kas hüpoteetiliste ja teoreetiliste muutuste arvutamisel kasutatakse sama riskitegurit;

c)	kontrollivad, kas punktis a osutatud riskitegurite väärtus on erinev ainult nende sisendandmete erinevate allikate või hankimise aja tõttu.

Intensiivsus, millega pädev asutus hindamist teeb, peab olema proportsionaalne mõjuga, mida riskitegurite sisendandmete vastavusse viimine avaldab teoreetilistele muutustele ning kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise testide tulemustele, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artikli 15 lõikes 2.

Artikkel 38 8

8. Lõike 3 punkti b alapunkti iii kohaldamisel teevad pädevad asutused järgmist:

a)	teevad kindlaks kõige olulisemad riskitegurid, mille puhul finantsinstitutsioon kasutas delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artikli 14 lõikes 2 osutatud meetodit;

b)	omandavad punktis a osutatud riskitegurite puhul põhjaliku arusaama väärtuse hindamise süsteemide meetoditest, mida kasutatakse riskiteguri väärtuse tuletamiseks sisendandmetest, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artikli 14 lõike 2 punktis b;

c)	hindavad käesoleva lõike punkti b põhjal, kas delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artikli 14 lõikes 2 osutatud tingimused on täidetud, võttes arvesse mis tahes põhjendust, mis on esitatud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 15 lõikega 3.

Intensiivsus, millega pädev asutus hindamist teeb, peab olema proportsionaalne mõjuga, mida riskitegurite väärtuste vastavusse viimine avaldab teoreetilistele muutustele ning kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise testide tulemustele, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 artikli 15 lõikes 2.

Artikkel 38 Kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõuete täitmise hindamine

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid