+Artikkel 15 Teabe kogumine ja vahetus
---+Artikkel 15 1.
---+Artikkel 15 2.
---+Artikkel 15 3.
---+Artikkel 15 4.
---+Artikkel 15 5.
---+Artikkel 15 6.
---+Artikkel 15 7.
---+Artikkel 15 8.
---+Artikkel 15 9.
---+Artikkel 15 10.
---+Artikkel 15 11.
---+Artikkel 15 12.
---+Artikkel 15 13.
---+Artikkel 15 14.
---+Artikkel 15 15.
---+Artikkel 15 16.
---+Artikkel 15 17.

Artikkel 15 Teabe kogumine ja vahetus

1. Ülevaade

,
Artikkel 15 1.
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu varustab Euroopa järelevalveasutusi riske käsitleva teabega, mis on neile vajalik oma ülesannete täitmiseks.
Artikkel 15 2.
Euroopa järelevalveasutused, Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS), komisjon, riiklikud järelevalveasutused ja riiklikud statistikaasutused teevad tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja esitavad talle kogu teabe, mida tal on vaja oma ülesannete täitmiseks vastavalt liidu seadusandlikele aktidele.
Artikkel 15 3.
Vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 36 lõikele 2 võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleda teavet Euroopa järelevalveasutustelt reeglina kokkuvõtlikul kujul või koondatuna, nii et üksikuid finantseerimisasutusi ei ole võimalik tuvastada.
Artikkel 15 4.
Enne käesoleva artikli kohast teabe taotlemist võtab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kõigepealt arvesse Euroopa statistikasüsteemi ja EKPSi arendatud, tehtud ja levitatud olemasolevat statistikat.
Artikkel 15 5.
Kui taotletud teave ei ole kõnealustele asutustele kättesaadav või see ei ole tehtud kättesaadavaks õigeaegselt, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleda teavet EKPSilt, liikmesriikide järelevalveasutustelt või liikmesriikide statistikaasutustelt. Kui teave ei ole jätkuvalt kättesaadav, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleda seda asjaomaselt liikmesriigilt, ilma et see piiraks statistika ja andmete kogumise valdkonnas nõukogule, komisjonile (Eurostat), EKPle, eurosüsteemile ja EKPSile antud õigusi.
Artikkel 15 6.
Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleb sellise teabe esitamist, mis ei ole esitatud kokkuvõtlikul kujul või koondatuna, tuuakse põhjendatud taotluses esile, miks konkreetset finantseerimisasutust käsitlevaid andmeid peetakse süsteemselt asjakohasteks ja vajalikeks, võttes arvesse turul valitsevat olukorda.
Artikkel 15 7.
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konsulteerib enne iga niisuguse taotluse esitamist, mis käsitleb järelevalvealaseid andmeid, mis ei ole esitatud kokkuvõtlikult või koondvormis, nõuetekohaselt asjaomase Euroopa järelevalveasutusega, et tagada taotluse põhjendatus ja proportsionaalsus. Kui asjaomane Euroopa järelevalveasutus on seisukohal, et taotlus ei ole põhjendatud ja proportsionaalne, saadab ta taotluse viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tagasi ja palub esitada täiendavaid põhjendusi. Pärast seda, kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on asjaomasele Euroopa järelevalveasutusele esitanud täiendavad põhjendused, edastab taotluse adressaat taotletud teabe Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, tingimusel et adressaadil on seaduslik juurdepääs asjaomasele teabele.
Artikkel 15 8.
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu jagab taotluse korral teiste asutustega korrapäraselt või igal üksikjuhul eraldi teavet, mille ta on saanud mõnelt teiselt asutuselt oma ülesannete täitmise käigus ja mis tuleneb liidu õiguse kohaldamisest ja rakendamisest, tingimusel et teavet taotleval asutusel on liidu õiguse kohaselt õigus seda teavet finantsasutustelt või teistelt asutustelt saada.
Artikkel 15 9.
Käesoleva artikli lõike 8 kohases teabevahetuse taotluses märgitakse liidu õiguse kohane õiguslik alus, mis võimaldab taotleval asutusel seda teavet finantsasutustelt või teistelt asutustelt saada.

Taotleva asutuse ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise ja andmekaitsega seotud kohustusi, mis on sätestatud artiklis 8 ja valdkondlikes õigusaktides, mida kohaldatakse teabe jagamise suhtes finantsasutuste või teiste asutuste ning taotleva asutuse vahel ning teiste asutuste ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vahel.
Artikkel 15 10.
Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vahetab teavet vastavalt lõikele 8, teavitab ta põhjendamatu viivituseta iga asutust, kelle käest ta teavet sai. Korduva või korrapärase teabevahetuse korral on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kohustatud teavitama asutust, kelle käest ta teavet sai, ainult üks kord.
Artikkel 15 11.

Erandina lõikest 10 ei ole Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kohustatud teavitama asutust teabevahetusest, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) 

teave on anonüümitud nii, et see ei ole enam seotud ühegi tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga ning finantsasutus või muud juriidilised isikud ei ole enam tuvastatavad, või

b) 

teavet on muudetud, see on koondatud või seda on töödeldud mõne muu aimatavuse kontrolli meetodiga, et kaitsta konfidentsiaalset teavet, sealhulgas ärisaladusi, ning isikuandmeid asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2016/679 ( 7 ) ning (EL) 2018/1725 ( 8 ).
Artikkel 15 12.
Lõikeid 8–11 kohaldatakse ka teabe suhtes, mille Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on saanud teistelt asutustelt ja mille kvaliteeti Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on seejärel kontrollinud või mida ta on muul viisil töödelnud.
Artikkel 15 13.
Lõigetes 8–12 osutatud teabevahetuse hõlbustamiseks võivad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja teised asutused sõlmida vastastikuse mõistmise memorandumid sellise teabevahetuse korra kohta. Vastastikuse mõistmise memorandumites võidakse kindlaks määrata ka jagatud teabe kogumiseks ja töötlemiseks vajalike ressursside jagamise kord. Komisjon võib pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja teiste asutustega konsulteerimist töötada välja suunised selliste vastastikuse mõistmise memorandumite põhielementide kohta.
Artikkel 15 14.
Lõigetega 8–13 ei piirata intellektuaalomandi õiguste kaitset ega takistata ega piirata käesoleva määruse muude sätete või muude liidu õigusaktide kohast teabevahetust Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja teiste asutuste vahel.

Kui lõigete 8–13 ja käesoleva määruse muude sätete või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja teiste asutuste vahelist teabevahetust reguleerivate muude liidu õigusaktide vahel tekib vastuolu, on ülimuslikud sellised muud sätted.
Artikkel 15 15.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib oma kaalutlusõigust kasutades anda oma ülesannete täitmisel saadud teabele juurdepääsu finantsasutustele, teadlastele ja muudele üksustele, kellel on õigustatud huvi sellise teabe vastu teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil, tingimusel et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on taganud, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

on võetud vajalikud meetmed teabe anonüümimiseks viisil, mis takistab konkreetsete finantsasutuste, üksuste, andmesubjektide ja liikmesriikide tuvastamist;

b) 

teavet on muudetud, see on koondatud või seda on töödeldud mõne muu aimatavuse kontrolli meetodiga, et kaitsta konfidentsiaalset teavet, sealhulgas ärisaladusi või intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisu.

Mis tahes asutuselt saadud teavet jagatakse esimese lõigu kohaselt üksnes selle asutuse nõusolekul, kes selle teabe algselt sai.
Artikkel 15 16.
Hiljemalt 11. novembriks 2027 esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu komisjonile aruande kõigi valdkondlike õigusaktidega seotud õiguslike takistuste kohta, mis mingil viisil takistavad teabevahetust teiste asutuste või muude üksustega. Aruandes võib käsitleda ka mitteolulisi, aegunud, dubleerivaid või muul viisil ebaolulisi aruandlusnõudeid. See võib sisaldada samuti soovitusi finantssektori ja finantssektoriväliste üksuste aruandlusnõuete vahelise kooskõla parandamiseks. Vajaduse korral ajakohastatakse aruannet korrapäraselt.

Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud aruannet, intellektuaalomandi õiguste kaitset, ametisaladuse hoidmise kohustust ja andmekaitset, esitab komisjon asjakohasel juhul Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku selliste õiguslike takistuste kõrvaldamiseks valdkondlikes õigusaktides, et soodustada teabevahetust asutuste vahel ja muude üksustega.
Artikkel 15 17.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „teised asutused“ järgmisi asutusi:

a) 

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve);

b) 

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve);

c) 

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve);

d) 

määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 4 punktis 2 määratletud pädevad asutused;

e) 

määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 4 punktis 2 määratletud pädevad asutused;

f) 

määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 3 määratletud pädevad asutused;

g) 

määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punktis 9 määratletud ühtse järelevalvemehhanismi moodustavad pädevad asutused;

h) 

määrusega (EL) nr 806/2014 loodud Ühtne Kriisilahendusnõukogu;

i) 

direktiivi 2014/59/EL artikli 3 lõikes 3 osutatud kriisilahendusasutused;

j) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1620 ( 9 ) asutatud Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet;

k) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1640 ( 10 ) artikli 2 teise lõigu punktis 1 määratletud finantsjärelevalve tegijad.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid