SRMR – Artikkel 10 Kriisilahenduskõlblikkuse hindamine

Artikkel 10 1.

Kriisilahenduse kavade koostamisel ja ajakohastamisel kooskõlas artikliga 8 viib kriisilahendusnõukogu pärast konsulteerimist pädevate asutustega, sealhulgas EKPga, ning oluliste filiaalide asukohaks olevate mitteosalevate liikmesriikide kriisilahendusasutustega niivõrd, kuivõrd see on olulise filiaali jaoks asjakohane, läbi hindamise selle kohta, mil määral on ►C2 finantsinstitutsioon ◄ või konsolideerimisgrupp kriisilahenduskõlblik, eeldamata järgmist:

a)

erakorralist avaliku sektori finantstoetust lisaks kooskõlas artikliga 67 loodud fondi kasutamisele

b)

keskpanga erakorralist likviidsusabi ega

c)

keskpanga likviidsusabi, mida antakse mittestandardse tagatise taseme, struktuuri või intressimääraga.

Artikkel 10 2.

EKP või asjaomane liikmesriigi pädev asutus esitab kriisilahendusnõukogule finantsseisundi taastamise kava või konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava. Kriisilahendusnõukogu vaatab finantsseisundi taastamise kava läbi, et teha kindlaks selles sisalduvad meetmed, millel võib olla negatiivne mõju ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkusele, ning annab EKP-le või liikmesriigi pädevale asutusele sellekohaseid soovitusi.

Artikkel 10 3.

Kriisilahenduse kava koostamisel hindab kriisilahendusnõukogu, millises ulatuses on selline ettevõtja kriisilahenduskõlblik vastavalt käesolevale määrusele. Ettevõtjat peetakse kriisilahenduskõlblikuks sel juhul, kui kriisilahendusnõukogu jaoks on teostatav ja usutav ettevõtja lõpetamine ja likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses või ettevõtja suhtes kriisilahenduse vahendite kohaldamine ja kriisilahendusõiguste kasutamine, vältides nii palju kui võimalik olulisi negatiivseid tagajärgi ettevõtja asukohaliikmesriigi või muude liikmesriikide või liidu finantssüsteemile, sealhulgas laiema finantsilise ebastabiilsuse või kogu süsteemi haaravate sündmuste korral, ning lähtudes eesmärgist tagada ettevõtja kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvus.

Kui ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ ei peeta kriisilahenduskõlblikuks, annab kriisilahendusnõukogu sellest Euroopa Pangandusjärelevalvele õigeaegselt teada.

Artikkel 10 4.

Konsolideerimisgruppi peetakse kriisilahenduskõlblikuks, kui kriisilahendusnõukogu jaoks on teostatav ja usutav konsolideerimisgrupi ettevõtjate lõpetamine ja likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses või kriisilahenduse vahendite kohaldamine ja kriisilahendusõiguste kasutamine kriisilahendussubjektide suhtes, vältides nii palju kui võimalik olulisi negatiivseid tagajärgi konsolideerimisgrupi ettevõtjate asukoha liikmesriikide, teiste liikmesriikide või liidu finantssüsteemile, sealhulgas laiema finantsilise ebastabiilsuse või kogu süsteemi haaravate sündmuste korral, ning lähtudes eesmärgist tagada konsolideerimisgrupi ettevõtjate kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvus sellega, et kõnealuseid funktsioone saab õigel ajal kergesti eraldada, või muul viisil.

Kui konsolideerimisgruppi ei peeta kriisilahenduskõlblikuks, annab kriisilahendusnõukogu sellest Euroopa Pangandusjärelevalvele õigeaegselt teada.

Kui konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, hindab kriisilahendusnõukogu iga kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust vastavalt käesolevale artiklile.

Kolmandas lõigus osutatud hindamine tehakse lisaks kogu konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisele.

Artikkel 10 5.

Lõigete 3, 4 ja 10 kohaldamisel tähendavad „olulised negatiivsed tagajärjed finantssüsteemile” või „finantsstabiilsusele avalduv oht” olukorda, kus finantssüsteemi ohustab või võib ohustada häire, mis võib põhjustada finantsprobleeme, mis ohustavad siseturu nõuetekohast toimimist, tõhusust ja terviklikkust või ühe või mitme liikmesriigi majandust või finantssüsteemi. Oluliste negatiivsete tagajärgede kindlaks tegemisel võtab kriisilahendusnõukogu süsteemse riski tuvastamise ja mõõtmise puhul arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asjakohaseid hoiatusi ja soovitusi ning Euroopa Pangandusjärelevalve välja töötatud asjakohaseid kriteeriume.

Artikkel 10 6.

Käesolevas artiklis osutatud hindamise eesmärgil hindab kriisilahendusnõukogu direktiivis 2014/59/EL lisa C jaos sätestatud aspekte.

Artikkel 10 7.

Kui kriisilahendusnõukogu teeb kooskõlas lõikega 3 või 4 läbiviidud ettevõtja või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisele tuginedes pärast konsulteerimist pädevate asutustega, sealhulgas EKPga, kindlaks kõnealuse ettevõtja või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivad asjaolud, koostab kriisilahendusnõukogu pädevate asutustega koostöös ettevõtjale või emaettevõtjale suunatud aruande, milles analüüsitakse kriisilahenduse vahendite tulemuslikku rakendamist ja kriisilahendusõiguste teostamist oluliselt pärssivaid asjaolusid. Aruandes analüüsitakse mõju ettevõtja või konsolideerimisgrupi ärimudelile ning soovitatakse proportsionaalseid ja sihipäraseid meetmeid, mis on kriisilahendusnõukogu arvates kooskõlas lõikega 10 vajalikud või asjakohased nende pärssivate asjaolude kõrvaldamiseks.

Artikkel 10 8.

Aruandest teavitatakse ka pädevaid asutusi ja nende mitteosalevate liikmesriikide kriisilahendusasutusi, kus asuvad nende ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ olulised filiaalid, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi. Selle toetuseks esitatakse kõnealuse hindamise või kindlakstegemise põhjendused ning selles näidatakse, kuidas kõnealune hindamine või kindlakstegemine on kooskõlas artiklis 6 sätestatud proportsionaalse kohaldamise nõudega.

Artikkel 10 9.

Nelja kuu jooksul pärast selle aruande saamist esitab ettevõtja või emaettevõtja kriisilahendusnõukogule ettepaneku võimalike meetmete kohta, millega oleks võimalik aruandes tuvastatud oluliste välistavate asjaolude suhtes meetmeid võtta või need välistavad asjaolud kõrvaldada. Kriisilahendusnõukogu teavitab ettevõtja või emaettevõtja poolt välja pakutud meetmetest pädevaid asutusi, Euroopa Pangandusjärelevalvet ja nende mitteosalevate liikmesriikide kriisilahendusasutusi, kus asuvad nende ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ olulised filiaalid, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi.

Kahe nädala jooksul alates käesoleva artikli lõike 7 kohase aruande saamisest esitab ettevõtja kriisilahendusnõukogule võimalikud meetmed ja nende rakendamise ajakava, tagamaks et ettevõtja või emaettevõtja täidab artiklit 12f või 12g ning kombineeritud puhvri nõuet, juhul kui kriisilahenduskõlblikkust pärssiv oluline asjaolu on tingitud ühest järgmisest olukorrast:

i)

ettevõtja täidab kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks igale direktiivi 2013/36/EL artikli 141a lõike 1 punktides a, b ja c osutatud nõudele, kuid ei täida kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks käesoleva määruse artiklites 12d ja 12e osutatud nõuetele, kui need arvutatakse kooskõlas käesoleva määruse artikli 12a lõike 2 punktiga a, või

ii)

ettevõtja ei täida määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 494 osutatud nõudeid või käesoleva määruse artiklites 12d ja 12e osutatud nõudeid.

Teises lõigus osutatud meetmete rakendamise ajakava esitamisel võetakse arvesse kõnealuse olulise pärssiva asjaolu põhjuseid. Pärast konsulteerimist pädevate asutuste, sealhulgas EKPga hindab kriisilahendusnõukogu, kas nende meetmetega on võimalik kõnealuse oluliselt pärssiva asjaoluga tõhusalt tegeleda või see kõrvaldada.

Artikkel 10 10.

Kui kriisilahendusnõukogu leiab, et asjaomase ettevõtja või emaettevõtja välja pakutud meetmed ei vähenda või kõrvalda tulemuslikult kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivaid asjaolusid, teeb kriisilahendusnõukogu pärast pädevate asutuste ja asjakohasel juhul määratud makrotasandi usaldatavusjärelevalvet tegeva asutusega konsulteerimist otsuse. Otsuses näidatakse, et kriisilahendusnõukogu hinnangul ei vähenda ega kõrvalda pakutud meetmed tulemuslikult kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivaid asjaolusid, ning antakse liikmesriikide kriisilahendusasutustele korraldus nõuda ettevõtjalt, emaettevõtjalt või asjaomase konsolideerimisgrupi mis tahes tütarettevõtjalt, et nad võtaksid lõikes 11 loetletud meetmeid.

Alternatiivsete meetmete määramisel selgitab kriisilahendusnõukogu, miks asjaomase ettevõtja või emaettevõtja pakutud meetmed ei võimalda kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivaid asjaolusid kõrvaldada ja miks on alternatiivsed meetmed nende kõrvaldamiseks proportsionaalsed. Kriisilahendusnõukogu võtab arvesse kriisilahenduskõlblikkust pärssivatest asjaoludest tulenevat ohtu finantsstabiilsusele ning meetmete mõju asjaomase ettevõtja või emaettevõtja äritegevusele, selle stabiilsusele ja suutlikkusele majandusele kasu tuua ning finantsteenuste siseturule ja muude liikmesriikide ja kogu liidu finantsstabiilsusele.

Kriisilahendusnõukogu võtab arvesse ka vajadust vältida asjaomasele ettevõtjale või konsolideerimisgrupile avalduvat mõju, mis läheb kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaolude kõrvaldamiseks vajalikust kaugemale või on ebaproportsionaalne.

Artikkel 10 11.

Lõike 10 kohaldamisel annab kriisilahendusnõukogu, kui see on kohaldatav, liikmesriikide kriisilahendusasutustele juhiseid võtta mis tahes järgmisi meetmeid:

a)

nõuda ettevõtjalt, et see vaataks läbi võimaliku konsolideerimisgrupisisese rahastamise korra või nende puudumise või koostaks teenuslepingud (konsolideerimisgrupisisesed või kolmandate isikutega), mis hõlmaksid kriitiliste funktsioonide täitmist;

b)

nõuda ettevõtjalt, et see piiraks oma maksimaalset individuaalset ja summaarset riskipositsiooni;

c)

kehtestada konkreetsetel juhtudel või regulaarselt kriisilahenduse seisukohast olulise lisateabe esitamise nõue;

d)

nõuda ettevõtjalt teatavatest varaliikidest loobumist;

e)

nõuda ettevõtjalt, et see piiraks konkreetset olemasolevat või kavandatud tegevust või lõpetaks selle;

f)

piirata või takistada uute või olemasolevate äriliinide arendamist või uute või olemasolevate toodete müüki;

g)

nõuda ettevõtja või konsolideerimisgrupi otsese või kaudse kontrolli all oleva ettevõtja õiguslike või tegevusstruktuuride muutmist vähem keerukaks, tagamaks et kriisilahenduse vahendite rakendamisel oleks võimalik kriitilised funktsioonid teistest funktsioonidest õiguslikult ja tegevuslikult eraldada;

h)

nõuda ettevõtjalt liikmesriigis või liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja rajamist;

i)

nõuda ettevõtjalt kõlblike kohustuste emiteerimist, et täita ►M1 artiklites 12f ja 12g ◄ sätestatud nõuded;

j)

nõuda, et ettevõtja võtaks muid meetmeid ►M1 artiklites 12f ja 12g ◄ osutatud nõuete täitmiseks, sh eelkõige püüdes uuesti läbi rääkida tema poolt emiteeritud mis tahes kõlbliku kohustuse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi või teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi tingimused, tagamaks, et kriisilahendusnõukogu otsust kõnealuse kohustuse või instrumendi allahindamiseks või konverteerimiseks täidetaks selle jurisdiktsiooni õigusnormide kohaselt, mis reguleerib kõnealust kohustust või instrumenti;

▼M1

k)

nõuda, et ettevõtja esitaks kava, kuidas taastada vastavus käesoleva määruse artiklite 12f ja 12g nõuetele, mida väljendatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsiooni protsendina, ja kui see on kohaldatav, siis kombineeritud puhvri nõudele ning käesoleva määruse artiklites 12f või 12g osutatud nõuetele, mida väljendatakse protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 429 ja 429a osutatud koguriskipositsiooni näitajast;

l)

artiklile 12f või 12g jätkuva vastavuse tagamiseks nõuda, et ettevõtja muudaks tähtajaprofiili järgmise puhul:

i)

omavahenditesse kuuluvad instrumendid, olles saanud pädevate asutuste, sealhulgas EKP nõusoleku, ning

ii)

artiklis 12c ja artikli 12g lõike 2 punktis a osutatud kõlblikud kohustused.

▼B

Vajaduse korral võtab liikmesriigi kriisilahendusasutus esimese lõigu punktides a — j osutatud meetmeid vahetult.

Artikkel 10 12.

Liikmesriigi kriisilahendusasutus täidab kriisilahendusnõukogu juhised artikli 29 kohaselt.

Artikkel 10 13.

Lõigete 10 ja 11 kohane otsus vastab järgmistele nõuetele:

a)

selles on esitatud asjaomase hindamise või otsuse põhjused;

b)

selles on näidatud, mil määral vastab hindamine või otsus lõikes 10 sätestatud proportsionaalse kohaldamise nõudele.

Artikkel 10 Kriisilahenduskõlblikkuse hindamine

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid