+Artikkel 26 Kriisilahenduse vahendeid käsitlevad üldpõhimõtted
---+Artikkel 26 1
---+Artikkel 26 2
---+Artikkel 26 3
---+Artikkel 26 4
---+Artikkel 26 5
---+Artikkel 26 6
---+Artikkel 26 7
---+Artikkel 26 8
|
Artikkel 26 Kriisilahenduse vahendeid käsitlevad üldpõhimõtted
1. Ülevaade
| Pealkiri |
Regulatsioon |
|
Artikkel 26 1
|
1. Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutustel on vajalikud õigused rakendada kriisilahenduse vahendeid artikli 19 lõikes 1 või artikli 20 lõikes 3 osutatud kriisilahenduse eeltingimustele vastava artikli 1 lõike 1 punktides a–e osutatud ettevõtja suhtes.
|
|
Artikkel 26 2
|
2. Kui kriisilahendusasutus otsustab rakendada artikli 1 lõike 1 punktides a–e osutatud ettevõtja suhtes kriisilahenduse vahendit ja selle kriisilahenduse vahendi rakendamine põhjustaks võlausaldajatele, eelkõige kindlustusvõtjatele, kahjumi või nende nõuete restruktureerimise või konverteerimise, kasutab kriisilahendusasutus artikli 35 kohast kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustiste allahindamise või konverteerimise õigust vahetult enne kriisilahenduse vahendi rakendamist või koos sellega.
Tulust, mis on saadud pärast mõistlike kulude sissenõudmist, mis on nõuetekohaselt tekkinud seoses kriisilahenduse vahendite või kriisilahendusõiguste kasutamisega lõike 5 kohase kriisilahenduse vahendi rakendamise tulemusel, makstakse hüvitist kõigepealt ettevõtja kindlustusvõtjatele ja teistele võlausaldajatele ulatuses, mille võrra on nende nõuded alla hinnatud, olemata täielikult hüvitatud.
Kõlblike kohustuste konverteerimist kapitaliinstrumentideks võib kohaldada kindlustusnõuete suhtes üksnes juhul, kui kriisilahendusasutus põhjendab, et kriisilahenduse eesmärke ei ole võimalik saavutada muude kriisilahenduse vahenditega või et kindlustusnõuete konverteerimine tooks kindlustusvõtjatele kaasa parema kaitse võrreldes muu kriisilahenduse vahendi kasutamisega ja nende nõuete allahindamisega.
|
|
Artikkel 26 3
|
3. Kriisilahenduse vahendid on järgmised:
|
a)
|
kindlustus- või edasikindlustusandja maksevõimelisena likvideerimise vahend;
|
|
b)
|
ettevõtte võõrandamise vahend;
|
|
d)
|
vara ja kohustiste eraldamise vahend;
|
|
e)
|
allahindamise või konverteerimise vahend.
|
Kriisilahendusasutused võivad rakendada kriisilahenduse vahendeid eraldi või mis tahes kombinatsioonis, välja arvatud vara ja kohustiste eraldamise vahend, mida rakendatakse üksnes koos teise kriisilahenduse vahendiga.
|
|
Artikkel 26 4
|
4. Kui kasutatakse ainult ettevõtte võõrandamise vahendit ja sildettevõtja vahendit ning kui neid vahendeid kasutatakse selleks, et anda üle vaid osa kriisilahendusmenetluses oleva kindlustus- või edasikindlustusandja varast, õigustest või kohustistest, likvideeritakse järelejäänud osa sellest kindlustus- või edasikindlustusandjast või artikli 1 lõike 1 punktides b–e osutatud ettevõtjast, kelle vara, õigusi või kohustisi üle anti, tavalises maksejõuetusmenetluses. Selline likvideerimine toimub mõistliku aja jooksul, arvestades asjaomase järelejäänud kindlustus- või edasikindlustusandja või artikli 1 lõike 1 punktides b–e osutatud ettevõtja vajadust osutada teenuseid või abi vastavalt artiklile 45, et võimaldada saajal tegeleda üleandmise tulemusena omandatud tegevusega või osutada omandatud teenuseid, ning arvestades muid põhjuseid, mille tõttu järelejäänud kindlustus- või edasikindlustusandja või artikli 1 lõike 1 punktides b–e osutatud ettevõtja majandustegevuse jätkamine on vajalik kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks või artiklis 22 sätestatud põhimõtete järgimiseks.
|
|
Artikkel 26 5
|
5. Kriisilahendusasutus ning artikli 81 kohaselt toimiv rahastu või rahastu nimel tegutsev kriisilahendusasutus võib nõuda sisse kõik kriisilahenduse vahendite rakendamisega või kriisilahendusõiguse kasutamisega seoses tekkinud mõistlikud kulud ühel või mitmel järgmisel viisil:
|
a)
|
mahaarvamisena tasust, mida saaja maksab kriisilahendusmenetluses olevale kindlustus- või edasikindlustusandjale või vastavalt olukorrale aktsiate, osade või muude omandiõiguse instrumentide omajale;
|
|
b)
|
eelisvõlausaldajana kriisilahendusmenetluses olevalt kindlustus- või edasikindlustusandjalt;
|
|
c)
|
eelisvõlausaldajana sildettevõtja või vara ja kohustiste valitsemise ettevõtja või maksevõimelisena likvideeritava kindlustus- või edasikindlustusandja tegevuse lõpetamise tulemusena saadud tulust.
|
|
|
Artikkel 26 6
|
6. Liikmesriigid tagavad, et kui kriisilahenduse vahendi rakendamise või kriisilahendusõiguse kasutamise tulemusena antakse kriisilahendusmenetluses oleva kindlustus- või edasikindlustusandja vara, õigused või kohustised üle teisele ettevõtjale, ei kohaldata riigisisese maksejõuetusõiguse norme, milles käsitletakse võlausaldajatele kahjulike õigusaktide tühisust või mittetäidetavust.
|
|
Artikkel 26 7
|
7. Liikmesriigid võivad anda kriisilahendusasutustele lisavahendeid ja -õigusi, mida saab kasutada, kui artikli 1 lõike 1 punktides a–e osutatud ettevõtja vastab artikli 19 lõikes 1 või artikli 20 lõikes 3 osutatud kriisilahenduse eeltingimustele, tingimusel et:
|
a)
|
piiriülese kindlustusgrupi suhtes kasutamise puhul ei pärsi sellised lisavahendid ja -õigused kindlustusgrupi tulemuslikku kriisilahendust ning
|
|
b)
|
need vahendid ja õigused on kooskõlas kriisilahenduse eesmärkidega ning artiklis 22 sätestatud kriisilahenduse üldpõhimõtetega.
|
|
|
Artikkel 26 8
|
8. Liikmesriigid tagavad, et kui mõni kriisilahenduse vahend ei ole rakendatav artikli 1 lõikega 1 hõlmatud ettevõtja suhtes tulenevalt ettevõtja spetsiifilisest õiguslikust vormist, milleks on vastastikune kindlustusandja või tulundusühistu, on kriisilahendusasutustel vajalikud õigused rakendada vahendeid, mis on võimalikult sarnased käesoleva artikli lõikes 3 loetletud vahenditega, sealhulgas mõju poolest.
|
,
1.1 Viited
1.2 Tuvastatud nõuded
1.3 Seotud standardid
2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|