Nõukogu direktiiv, 24. juuni 1988, asutamislepingu artikli 67 rakendamise kohta

Nõukogu direktiiv,

24. juuni 1988,

asutamislepingu artikli 67 rakendamise kohta

(88/361/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 69 ja artikli 70 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist valuutakomiteega, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades, et:

asutamislepingu artikli 8a kohaselt hõlmab siseturg sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kapitali vaba liikumine, ilma et see piiraks asutamislepingu teiste sätete kohaldamist;

liikmesriigid peaksid saama võtta asjakohaseid meetmeid pankade likviidsuse reguleerimiseks; need meetmed peaksid piirduma ainult nimetatud eesmärgi saavutamisega;

liikmesriikidel peaks vajaduse korral olema võimalus võtta ühenduse asjakohase korra kohaselt meetmeid lühiajaliste kapitali ümberpaigutuste ajutiseks piiramiseks, sest need võivad tõsiselt häirida nende raha- ja vahetuskursipoliitikat isegi juhul, kui puuduvad märkimisväärsed kõrvalekalded majanduse põhialustest;

selguse ja arusaadavuse huvides on soovitav näha käesoleva direktiiviga sätestatud korras ette 1985. aasta ühinemisaktiga kapitali liikumise valdkonnas Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi jaoks võetud üleminekumeetmete reguleerimisala;

Hispaania Kuningriik ja Portugali Vabariik võivad ühinemisakti artiklites 61-66 ja 222-232 sätestatud tingimustel edasi lükata teatavate kapitali ümberpaigutuste liberaliseerimise erandina kohustustest, mis on sätestatud 11. mai 1960. aasta esimeses nõukogu direktiivis EMÜ asutamislepingu artikli 67 rakendamise kohta, [3] viimati muudetud direktiiviga 86/566/EMÜ; [4] direktiiviga 86/566/EMÜ nähakse ka ette üleminekukord, mida kohaldatakse kõnealuse kahe liikmesriigi kapitali liikumise liberaliseerimisega seotud kohustuste suhtes; nimetatud liikmesriikidel on asjakohane edasi lükata käesolevast direktiivist tulenevate uute liberaliseerimiskohustuste kohaldamine;

Kreeka Vabariigil ja Iirimaal on eri määral keerukas maksebilansi olukord ja suured välisvõlad; kapitali liikumise kohene ja täielik liberaliseerimine neis kahes liikmesriigis raskendaks selliste meetmete kohaldamise jätkamist, mis nad on võtnud oma välispositsioonide parandamiseks ja selleks, et suurendada oma rahandussüsteemi suutlikkust kohaneda ühenduse integreeritud finantsturu nõuetega; kooskõlas asutamislepingu artikliga 8c on kõnealuse kahe liikmesriigi konkreetset olukorda silmas pidades asjakohane anda neile lisaaega käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks;

kapitali liikumise täielik liberaliseerimine võib tekitada raskusi teatavate liikmesriikide ja eelkõige piirialade lisaeluasemeturgudel; käesoleva direktiivi jõustumine ei või mõjutada selliseid oste reguleerivaid olemasolevaid siseriiklikke õigusakte;

käesoleva direktiivi jõustamiseks ettenähtud ajavahemikul tuleb anda komisjonile võimalus esitada ettepanekuid, mis on kavandatud selleks, et kõrvaldada riikide maksusüsteemide erinevustest tulenev moonutamise, maksude tasumisest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise oht või vähendada seda ohtu, ning võimaldada nõukogul avaldada selliste ettepanekute kohta oma arvamus;

ühendus püüab kooskõlas asutamislepingu artikli 70 lõikega 1 saavutada oma residentide ja kolmandate riikide residentide vahelise kapitali liikumise võimalikult ulatuslikku liberaliseerimist;

ulatuslikud lühiajalised kapitali ümberpaigutused kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest võivad tõsiselt häirida liikmesriikide rahalist olukorda ja finantsolukorda või tekitada pingeid valuutaturgudel; niisugune areng võib kahjustada Euroopa Rahasüsteemi ühtsust, siseturu tõrgeteta toimimist ning majandus- ja rahaliiduga seotud järkjärgulisi edusamme; seepärast on asjakohane näha ette tingimused võimalike kooskõlastatud meetmete rakendamiseks liikmesriikides;

käesolev direktiiv asendab nõukogu 21. märtsi 1972. aasta direktiivi 72/156/EMÜ rahvusvaheliste kapitalivoogude reguleerimise kohta ja nendest omamaisele likviidsusele tuleneva soovimatu mõju kõrvaldamise kohta; [5] direktiiv 72/156/EMÜ tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 2

Liikmesriigid teatavad keskpankade juhatajate komiteele, valuutakomiteele ja komisjonile pankade likviidsuse reguleerimiseks võetud meetmetest, mis avaldavad konkreetset mõju krediidiasutuste kapitalitehingutele mitteresidentidega, hiljemalt nende jõustumise kuupäevaks.

Need meetmed peavad piirduma riigi rahapoliitika reguleerimisega. Valuutakomitee ja keskpankade juhatajate komitee esitavad komisjonile selle kohta oma arvamuse.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust võtta kõiki vajalikke meetmeid, et vältida muu hulgas maksustamist ja finantseerimisasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet käsitlevate õigusnormide rikkumist ning sätestada kapitali liikumise deklareerimise kord haldus- või statistilise teabega seotud eesmärkidel.

Nende meetmete ja selle korra kohaldamine ei tohi takistada ühenduse õiguse kohast kapitali liikumist.

Artikkel 5

Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi puhul on 1985. aasta ühinemisakti sätete reguleerimisala kapitali liikumise valdkonnas määratud III lisas kooskõlas I lisas esitatud kapitali liikumise nomenklatuuriga.

Artikkel 8

Valuutakomitee uurib vähemalt kord aastas, milline on kapitali vaba liikumise olukord käesoleva direktiivi kohaldamise tulemusel. See uurimine hõlmab krediidi ning finants- ja rahaturgude siseriikliku reguleerimisega seotud meetmeid, mis võivad avaldada konkreetset mõju rahvusvahelistele kapitali ümberpaigutustele ja kõigile muudele käesoleva direktiivi aspektidele. Komitee annab uurimistulemustest aru komisjonile.

Artikkel 9

11. mai 1960. aasta esimene direktiiv ja direktiiv 72/156/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 1990.

Artikkel 10

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.