EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2022/2557, 14. detsember 2022, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)

(1)

Elutähtsa teenuse osutajatel on asendamatu roll elutähtsate ühiskondlike funktsioonide või majandustegevuse säilitamisel siseturul olukorras, kus liidu majandus on üha suuremas ristsõltuvuses. Seepärast on oluline kehtestada liidu raamistik, mille eesmärk on suurendada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust siseturul, sätestades ühtlustatud miinimumnormid, ning toetada neid sidusate ja suunatud toetus- ja järelevalvemeetmete kaudu.

(2)

Nõukogu direktiiviga 2008/114/EÜ (4) on ette nähtud menetlus selliste Euroopa elutähtsate taristute määramiseks energeetika- ja transpordisektoris, mille häirete korral või hävimisel oleks oluline piiriülene mõju vähemalt kahele liikmesriigile. Nimetatud direktiivis keskendutakse ainult sellise taristu kaitsele. Direktiivi 2008/114/EÜ hindamise käigus 2019. aastal leiti siiski, et kuna elutähtsat taristut kasutavad toimingud on üha enam omavahel seotud ja olemuselt piiriülesed, ei piisa kõikide häirete ärahoidmiseks üksnes ühe konkreetse varaga seotud kaitsemeetmetest. Seepärast on vaja suunata lähenemisviis ümber selle tagamisele, et riske võetakse paremini arvesse, et elutähtsa teenuse osutajate kui siseturu toimimiseks oluliste teenuste osutajate roll ja ülesanded oleksid paremini määratletud ja sidusamad ning et võetakse vastu liidu normid, et suurendada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust. Elutähtsa teenuse osutajad peaksid saama suurendada oma suutlikkust elutähtsate teenuste osutamist häirida võivaid intsidente ennetada, end nende vastu kaitsta, neile reageerida, neile vastu panna, neid leevendada, nendega toime tulla ja kohaneda ning neist taastuda.

(3)

Kuigi liidus on elutähtsa taristu kaitse toetamiseks ette nähtud mitmed liidu tasandi meetmed, näiteks elutähtsa taristu kaitse Euroopa programm, ja liikmesriikide tasandi meetmed, tuleks teha rohkem, et anda sellist taristut käitavatele teenuseosutajatele paremad vahendid, et tulla toime nende tegevusega kaasnevate riskidega, mille tulemuseks võivad olla häired elutähtsate teenuste osutamisel. Rohkem tuleks teha selleks, et anda teenuseosutajatele paremad vahendid tulla toime muutuva ohuolukorraga, sealhulgas suureneva hübriid- ja terrorismiohu ning erineva taristu ja valdkondade suurema ristsõltuvusega. Peale selle esineb suurem füüsiline risk, mis tuleneb loodusõnnetustest ja kliimamuutustest, mille tagajärjel suurenevad äärmuslike ilmastikuolude esinemissagedus ja ulatus ning leiavad aset keskmiste kliimatingimuste pikaajalised muutused, mis võivad vähendada teatavat liiki taristu võimsust, tõhusust ja eluiga juhul, kui ei ole kehtestatud kliimamuutustega kohanemise meetmeid. Lisaks iseloomustab siseturul elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimist killustatus, kuna asjaomaseid sektoreid ja teenuseosutajate kategooriaid ei tunnustata kõikides liikmesriikides järjepidevalt elutähtsate teenuste osutajatena. Seepärast tuleks käesoleva direktiiviga saavutada kindel ühtlustatuse tase selle kohaldamisalasse kuuluvate sektorite ja teenuseosutajate kategooriate osas.

(4)

Kuigi teatavad majandussektorid, näiteks energeetika- ja transpordisektorid, on juba reguleeritud valdkondlike liidu õigusaktidega, sisaldavad need õigusaktid sätteid, mis puudutavad üksnes teatavaid nendes sektorites tegutsevate teenuseosutajate toimepidevuse aspekte. Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks oluliste elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse terviklikuks käsitlemiseks luuakse käesoleva direktiiviga üldraamistik, mille raames käsitletakse elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust kõikide ohtude, st nii looduslike kui ka inimtegevusest tingitud, juhuslike ja taotluslike ohtude vastu.

(5)

Taristu ja sektorite üha suurem ristsõltuvus tuleneb üha piiriülesemast ja üha enam ristsõltuvast teenuste osutamise võrgustikust, mis kasutab kogu liitu hõlmavat võtmetaristut energeetika, transpordi, panganduse, joogivee, reovee, toiduainete tootmise, töötlemise ja turustamise, tervishoiu, kosmose, finantsturutaristu ja digitaristu sektorites ning teatavaid avaliku halduse sektori aspekte. Kosmosesektor kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse niivõrd, kuivõrd selle sektori teatavate teenuste osutamine sõltub sellisest maapealsetest taristust, mida omavad, haldavad ja käitavad kas liikmesriigid või eraõiguslikud isikud ning sellest tulenevalt ei kuulu taristu, mida omab, haldab või käitab liit või mida hallatakse või käitatakse liidu nimel osana liidu kosmoseprogrammist, käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

Energeetikasektori ja eelkõige elektrienergia tootmise ja ülekandmise meetodite osas (seoses elektrienergia tarnimisega) on kokku lepitud, et kui seda peetakse asjakohaseks, võib elektrienergia tootmine hõlmata tuumaelektrijaamade elektrienergia ülekandmisega seotud osi, kuid välja jäetakse konkreetselt tuumaenergiaga seotud elemendid, mille kohta kehtivad rahvusvahelised lepingud ja liidu õigus, sealhulgas vastavad tuumaenergiaalased õigusaktid. Toidusektori elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimise protsess peaks asjakohaselt kajastama siseturu olemust selles sektoris ning ulatuslikke liidu reegleid, mis on seotud toidualaste õigusnormide ja toiduohutuse üldpõhimõtete ja -nõuetega. Seepärast tuleks proportsionaalse lähenemisviisi tagamiseks ning selleks, et piisavalt kajastada nende teenuseosutajate rolli ja tähtsust riiklikul tasandil, elutähtsa teenuse osutajad identifitseerida üksnes selliste toiduainetööstuse ettevõtete hulgas, mis võivad olla kas tulunduslikud või mittetulunduslikud või kas avalik-õiguslikud või eraõiguslikud, kes tegelevad üksnes logistika ja hulgimüügi ning suuremahulise tööstusliku tootmise ja töötlemisega ning kellel on märkimisväärne turuosa, nagu on täheldatud riiklikul tasandil. Selline ristsõltuvus tähendab seda, et igasugusel elutähtsa teenuse häirel, isegi sellisel, mis võib algselt piirduda ühe teenuseosutaja või ühe sektoriga, võib olla laiem, ahelreaktsioonina avalduv mõju, millel võivad omakorda olla kaugeleulatuvad ja pikaajalised negatiivsed tagajärjed teenuste osutamisele kogu siseturul. Suured kriisid, nagu COVID-19 pandeemia, on näidanud meie üha enam ristsõltuvate ühiskondade haavatavust suure mõjuga, kuid väikese realiseerumisvõimalusega riskide esinemise korral.

(6)

Liikmesriikide õigusega on elutähtsate teenuste osutamises osalevatele teenuseosutajatele kehtestatud üha enam erinevaid nõudeid. Asjaolu, et mõnes liikmesriigis kehtivad selliste teenuseosutajate suhtes vähem ranged turvalisuse nõuded, ei vii mitte üksnes eri tasemel toimepidevuseni, vaid tekitavad samuti riske, mis avaldavad negatiivset mõju elutähtsa ühiskondliku funktsiooni või majandustegevuse säilitamisele liidus, ning põhjustab takistusi siseturu nõuetekohasele toimimisele. Investorid ja ettevõtjad saavad loota sellistele elutähtsa teenuse osutajatele, kes on toimepidevad, ja neid usaldada, kuna kindlus ja usaldus on hästi toimiva siseturu nurgakivid. Sarnast liiki teenuseosutajaid peetakse mõnes liikmesriigis elutähtsa teenuse osutajaks, kuid teistes mitte, ning elutähtsa teenuse osutajatena identifitseeritud teenuseosutajate suhtes kehtivad eri liikmesriikides erinevad nõuded. Selle tulemuseks on täiendav ja ebavajalik halduskoormus piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate, eelkõige rangemate nõuetega liikmesriikides tegutsevate ettevõtjate jaoks. Seega oleks liidu raamistikul elutähtsa teenuse osutajate tegutsemistingimusi võrdsustav mõju ka kogu liidu ulatuses.

(7)

On vaja kehtestada ühtlustatud miinimumnõuded, et tagada elutähtsate teenuste osutamine siseturul, suurendada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ning parandada pädevate asutuste vahelist piiriülest koostööd. On oluline, et need normid oleksid oma ülesehituse ja rakendamise poolest tulevikukindlad, võimaldades samas vajalikku paindlikkust. Samuti on väga oluline parandada elutähtsa teenuse osutajate suutlikkust osutada elutähtsaid teenuseid mitmesuguste riskide korral.

(8)

Toimepidevuse kõrge taseme saavutamiseks peaksid liikmesriigid identifitseerima elutähtsa teenuse osutajad, kelle suhtes kehtivad erinõuded ja –järelevalve ning kellele pakutakse eritoetust ja -suuniseid kõigi asjaomaste riskide esinemise korral.

(9)

Arvestades küberturvalisuse olulisust elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse jaoks ja järjepidevuse huvides tuleks võimaluse korral tagada käesoleva direktiivi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 (5) vaheline sidusus. Pidades silmas küberriskide suuremat esinemissagedust ja eripärasid, kehtestatakse direktiiviga (EL) 2022/2555 põhjalikud nõuded suurele hulgale teenuseosutajatele, et tagada nende küberturvalisus. Võttes arvesse asjaolu, et küberturvalisust on direktiivis (EL) 2022/2555 piisavalt käsitletud, tuleks selle direktiiviga hõlmatud teemad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta, ilma et see piiraks digitaristu sektori teenuseosutajate suhtes erikorra kohaldamist.

(10)

Kui valdkondlike liidu õigusaktide sätetega nõutakse elutähtsa teenuse osutajatelt meetmete võtmist oma toimepidevuse tõhustamiseks ning kui need nõuded on liikmesriikide poolt tunnistatud vähemalt samaväärseks käesolevas direktiivis sätestatud vastavate kohustustega, ei tuleks käesoleva direktiivi asjaomaseid sätteid kohaldada, et vältida dubleerimist ja ebavajalikku koormust. Sellisel juhul tuleks kohaldada kõnealuste liidu õigusaktide asjaomaseid sätteid. Kui käesoleva direktiivi asjaomaseid sätteid ei kohaldata, ei tuleks kohaldada ka käesolevas direktiivis sätestatud järelevalvet ja nõuetele vastavuse tagamist käsitlevaid sätteid.

(11)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide ja nende ametiasutuste pädevus seoses haldusliku autonoomsusega ega nende kohustust tagada riiklik julgeolek ja riigikaitse, samuti nende õigust tagada muud riigi põhifunktsioonid, eelkõige seoses avaliku julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse ja avaliku korra säilitamisega. Avaliku halduse üksuste väljajätmist käesoleva direktiivi kohaldamisalast tuleks kohaldada üksuste suhtes, kelle tegevus toimub peamiselt riikliku julgeoleku, avaliku julgeoleku, kaitse- või õiguskaitse valdkonnas, sealhulgas kuritegude uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise valdkonnas. Avaliku halduse üksused, kelle tegevus on selliste valdkondadega ainult vähesel määral seotud, peaksid siiski kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei peeta regulatiivse pädevusega üksusi õiguskaitse valdkonnas tegutsevateks üksusteks ja seetõttu ei ole nad sel põhjusel käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäetud. Avaliku halduse üksused, mis on rahvusvahelise lepingu kohaselt asutatud koos kolmanda riigiga, ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Käesoleva direktiivi kohaldamisalast on välja jäetud liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused kolmandates riikides.

Teatavad elutähtsa teenuse osutajad tegutsevad riikliku julgeoleku, avaliku julgeoleku, kaitse- või õiguskaitse valdkonnas, sealhulgas süütegude uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise valdkonnas, või osutavad teenuseid üksnes avaliku halduse üksustele, kes tegutsevad peamiselt nendes valdkondades. Pidades silmas liikmesriikide vastutust riikliku julgeoleku ja riigikaitse tagamisel, peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada, et käesolevas direktiivis sätestatud elutähtsa teenuse osutaja kohustusi ei kohaldata täielikult või osaliselt sellistele elutähtsa teenuse osutajatele, kelle osutatavad teenused või tegevus on peamiselt seotud riikliku julgeoleku, avaliku julgeoleku, kaitse- või õiguskaitse valdkonnaga, sealhulgas süütegude uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega. Elutähtsa teenuse osutajad, kelle teenused või tegevus on nende valdkondadega seotud ainult vähesel määral, peaksid siiski kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Liikmesriike ei tuleks kohustada andma sellist teavet, mille avalikustamine kahjustaks nende olulisi riikliku julgeolekuga seotud huve. Olulised on salastatud teabe kaitset käsitlevad liidu või liikmesriikide õigusnormid ning mitteavalikustamise kokkulepped.

(12)

Selleks et mitte ohustada riikliku julgeolekut või elutähtsa teenuse osutajate turvalisust ja ärihuve, tuleks tundlikule teabele juurdepääs, selle vahetamine ja käitlemine korraldada hoolikalt ning erilist tähelepanu tuleks pöörata edastuskanalitele ja salvestusvõimsusele.

(13)

Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse valdkonnas tervikliku lähenemisviisi tagamiseks peaks igal liikmesriigil olema strateegia elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks (edaspidi „strateegia“). Strateegiates peaks olema kehtestatud strateegilised eesmärgid ja võetavad poliitikameetmed. Sidususe ja tõhususe huvides tuleks strateegiad välja töötada nii, et see integreeriks sujuvalt olemasolevad poliitikameetmed, tuginedes võimaluse korral asjaomastele olemasolevatele riiklikele ja valdkondlikele strateegiatele, asjaomastele kavadele või sarnastele dokumentidele. Tervikliku lähenemisviisi saavutamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et nad kehtestavad oma strateegiatega poliitikaraamistiku, mis võimaldab käesoleva direktiivi ja direktiivi (EL) 2022/2555 kohaste pädevate asutuste vahelist tõhusamat koordineerimist seoses teabe vahetamisega küberturvalisuse riskide, küberohtude ja küberintsidentide ning muude kui küberriskide, -ohtude ja -intsidentide kohta ning seoses järelevalveülesannete täitmisega. Liikmesriigid peaksid oma strateegiate kehtestamisel nõuetekohaselt arvesse võtma elutähtsa teenuse osutajaid ähvardavate ohtude hübriidset laadi.

(14)

Liikmesriigid peaksid edastama oma strateegiad ja nende olulised ajakohastused komisjonile, eelkõige selleks, et komisjon saaks hinnata käesoleva direktiivi nõuetekohast kohaldamist seoses elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust käsitleva poliitikaga riiklikul tasandil. Vajaduse korral võib strateegiad edastada salastatud teabena. Komisjon peaks koostama liikmesriikide esitatud strateegiate kohta kokkuvõtva aruande, mille alusel vahetatakse teavet eesmärgiga teha elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühmas kindlaks parimad tavad ja ühist huvi pakkuvad küsimused. Kokkuvõtvas aruandes sisalduva koondteabe tundlikkuse tõttu – olenemata sellest, kas see on salastatud või mitte – peaks komisjon koondaruannet haldama piisava teadlikkusega, pidades silmas elutähtsa teenuse osutajate, liikmesriikide ja liidu julgeolekut. Kokkuvõttev aruanne ja strateegiad peaksid olema kaitstud ebaseadusliku või pahatahtliku tegevuse eest ning need peaksid olema kättesaadavad ainult volitatud isikutele käesoleva direktiivi eesmärkide täitmise eesmärgil. Strateegiatest ja nende olulistest ajakohastustest teavitamine peaks samuti aitama komisjonil mõista elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust käsitlevate lähenemisviiside arengut ning aitama jälgida käesoleva direktiivi – mille komisjon korrapäraselt läbi vaatab – mõju ja lisaväärtust.

(15)

Liikmesriikide tegevus elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimisel ja nende toimepidevuse tagamise toetamisel peaks lähtuma riskipõhisest lähenemisviisist, millega suunatakse jõupingutused neile teenuseosutajatele, mis on elutähtsa ühiskondliku funktsiooni või majandustegevuse seisukohast kõige olulisemad. Sellise suunatud lähenemisviisi tagamiseks peaks iga liikmesriik analüüsima ühtlustatud raamistikus asjakohaseid looduslikke ja inimtegevusest tingitud riske, sealhulgas sektori- ja piiriüleseid riske, mis võiksid mõjutada elutähtsate teenuste osutamist, sealhulgas õnnetusi, looduskatastroofe, selliseid rahvatervise hädaolukordi nagu pandeemiad ja hübriidohte või muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, muu hulgas terroriakte, kuritegevuse sisseimbumist ja sabotaaži (edaspidi „liikmesriigi riskianalüüs“). Liikmesriigi riskianalüüsi koostamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse teiste liidu õigusaktide alusel tehtud muid üldisi või sektoripõhiseid riskianalüüse ning kaaluma sektoritevahelise vastastikuse seotuse ulatust, sealhulgas muude liikmesriikide ja kolmandate riikide sektoritega. Liikmesriigi riskianalüüsi tulemusi tuleks kasutada elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimiseks ja nende teenuseosutajate toetamiseks nende toimepidevust käsitlevate nõuete täitmisel. Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes liikmesriikide ja liidus tegutsevate elutähtsa teenuse osutajate suhtes. Sellegipoolest võib asjakohasel juhul ja kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega kasutada kolmandate riikide, eelkõige liidu vahetus naabruses asuvate riikide huvides eksperdi- ja muid teadmisi, mida on kogunud pädevad asutused, eelkõige riskianalüüside kaudu, ja komisjon, eelkõige eri liiki toetuse ja koostöö kaudu, andes oma panuse toimuvasse toimepidevusalasesse koostöösse.

(16)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi toimepidevust käsitlevate nõuete kohaldamine kõikide asjakohaste elutähtsa teenuse osutajate suhtes ja vähendada sellega seotud lahknevusi, on oluline sätestada ühtlustatud normid, mis võimaldavad kogu liidus elutähtsa teenuse osutajate järjepidevat identifitseerimist, võimaldades samal ajal liikmesriikidel piisavalt kajastada nende teenuseosutajate rolli ja tähtsust riiklikul tasandil. Käesolevas direktiivis sätestatud kriteeriume kohaldades peaks iga liikmesriik identifitseerima elutähtsa teenuse osutajad, kes osutavad üht või mitut elutähtsat teenust ning kes käitavad ja omavad elutähtsat taristut tema territooriumil. Teenuseosutajat tuleks käsitada tegutsevana selle liikmesriigi territooriumil, kus ta teostab kõnealuse elutähtsa teenuse või kõnealuste elutähtsate teenuste jaoks vajalikke tegevusi ja kus asub selle teenuseosutaja elutähtis taristu, mida kasutatakse kõnealuse teenuse osutamiseks või kõnealuste teenuste osutamiseks. Kui liikmesriigis puuduvad nendele kriteeriumidele vastavad teenuseosutajad, ei peaks sellel liikmesriigil olema kohustust elutähtsa teenuse osutajat vastavas sektoris või allsektoris identifitseerida. Tulemuslikkuse, tõhususe, järjepidevuse ja õiguskindluse huvides tuleks kehtestada asjakohased normid nendest teenuseosutajatest teatamise kohta, keda nad on identifitseerinud elutähtsa teenuse osutajatena.

(17)

Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile viisil, mis täidab käesoleva direktiivi eesmärke, elutähtsate teenuste loetelu, iga lisas esitatud sektori ja allsektori kohta ning iga teenuseosutaja osutatava elutähtsa teenuse või elutähtsate teenuste kohta identifitseeritud elutähtsa teenuse osutajate arvu ning, kui see on kohaldatav, lävendid. Lävendeid peaks olema võimalik esitada kas iseseisvalt või koondkujul, mis tähendab, et teavet saab keskmistada geograafilise piirkonna, aasta, sektori, allsektori või muude näitajate kaupa ning see võib sisaldada teavet esitatud näitajate vahemiku kohta.

(18)

Tuleks kehtestada kriteeriumid intsidendi põhjustatud häiriva mõju olulisuse kindlakstegemiseks. Kõnealused kriteeriumid peaksid tuginema Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/1148 (6) sätestatud kriteeriumidele, et kasutada ära jõupingutused, mis liikmesriigid on teinud nimetatud direktiivis määratletud elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimiseks, ja selles valdkonnas saadud kogemused. Suured kriisid, nagu COVID-19 pandeemia, on näidanud, kui oluline on tagada tarneahela turvalisus ning kuidas selle häired võivad avaldada negatiivset majanduslikku ja ühiskondlikku mõju paljudes sektorites ja piiriüleselt. Seetõttu peaksid liikmesriigid võtma teiste sektorite ja allsektorite elutähtsa teenuse osutaja pakutavast elutähtsast teenusest sõltuvuse ulatuse kindlaksmääramisel võimaluste piires arvesse ka mõju tarneahelale.

(19)

Kooskõlas kohaldatava liidu ja liikmesriigi õigusega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (7), tuleb tunnistada võimalikku ohtu, mida kujutab endast liidu elutähtsa taristu välisomand, sest teenused, majandus ning liidu kodanike vaba liikumine ja ohutus sõltuvad elutähtsa taristu nõuetekohasest toimimisest.

(20)

Direktiiviga (EL) 2022/2555 nõutakse digitaristu sektori teenuseosutajatelt, keda võidakse identifitseerida elutähtsa teenuse osutajatena käesoleva direktiivi alusel, asjaomaste ja proportsionaalsete, tehniliste, tegevuslike ja korralduslike meetmete võtmist, et juhtida võrgu- ja infosüsteemide turvalisust ohustavaid riske, ning olulistest intsidentidest ja küberturvalisuse ohtudest teavitamist. Kuna võrgu- ja infosüsteemide turvalisust ähvardavatel ohtudel võib olla erinev päritolu, kohaldatakse direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt kõiki ohte hõlmavat lähenemisviisi, mis hõlmab võrgu- ja infosüsteemide ning nende süsteemide füüsiliste komponentide ja füüsilise keskkonna toimepidevust.

Arvestades, et nõuded, mis on sätestatud direktiivis (EL) 2022/2555 on vähemalt samaväärsed käesolevas direktiivis sätestatud vastavate kohustustega, ei tuleks digitaristu sektori teenuseosutajate suhtes kohaldada käesoleva direktiivi artiklis 11 ning III, IV ja VI peatükis sätestatud kohustusi, et vältida dubleerimist ja ebavajalikku halduskoormust. Võttes siiski arvesse digitaristu sektori teenuseosutajate poolt kõikidesse muudesse sektoritesse kuuluvatele elutähtsa teenuse osutajatele osutatavate teenuste olulisust, peaksid liikmesriigid käesoleva direktiiviga ette nähtud kriteeriumide põhjal ja selles sätestatud menetlust kohaldades identifitseerima sellised digitaristu sektori teenuseosutajad elutähtsa teenuse osutajana. Seetõttu tuleks kohaldada käesoleva direktiivi II peatükis sätestatud strateegiaid, liikmesriigi riskianalüüse ja toetusmeetmeid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik vastu võtta või säilitada oma õigusnormid, millega saavutada kõnealuste elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse kõrgem tase, tingimusel et need õigusnormid on kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

(21)

Finantsteenuseid käsitlevate liidu õigusnormidega kehtestatakse finantssektori ettevõtjatele põhjalikud nõuded, et juhtida kõiki riske, millega nad kokku puutuvad, sealhulgas tegevusriske, ja tagada toimepidevus. Sellised õigusnormid hõlmavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 648/2012, (8) (EL) nr 575/2013 (9) ja (EL) nr 600/2014 (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2013/36/EL (11) ja 2014/65/EL (12). Seda õigusraamistikku täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2554 (13) milles sätestatakse finantssektori ettevõtjatele kohaldatavad nõuded info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) riskide juhtimiseks, sealhulgas füüsilise IKT-taristu kaitsmiseks. Kuna teenuseosutajate toimepidevus on seetõttu põhjalikult hõlmatud, ei tuleks nende teenuseosutajate suhtes kohaldada käesoleva direktiivi artiklit 11 ning III, IV ja VI peatükki, et vältida dubleerimist ja ebavajalikku halduskoormust.

Võttes siiski arvesse finantssektori ettevõtjate poolt kõikidesse muudesse sektoritesse kuuluvatele elutähtsa teenuse osutajatele osutatavate teenuste olulisust, peaksid liikmesriigid käesoleva direktiiviga ette nähtud kriteeriumide põhjal ja selles sätestatud menetlust kohaldades identifitseerima sellised finantssektori ettevõtjad elutähtsa teenuse osutajana. Seetõttu tuleks kohaldada käesoleva direktiivi II peatükis sätestatud strateegiaid, liikmesriigi riskianalüüse ja toetusmeetmeid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik võtta vastu või säilitada oma õigusnormid, millega saavutada kõnealuste elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse kõrgem tase, tingimusel et need õigusnormid on kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

(22)

Liikmesriigid peaksid määrama või looma pädevad asutused, kes teevad järelevalvet direktiivis sätestatud normide kohaldamise üle ja tagavad vajaduse korral nende täitmise, ning tagama, et sellistel asutustel on piisavad õigused ja ressursid. Võttes arvesse erinevusi liikmesriikide juhtimisstruktuurides ning selleks et kaitsta juba kehtivat valdkondlikku korda või liidu järelevalve- ja reguleerivaid asutusi ja vältida dubleerimist, peaksid liikmesriigid saama määrata või luua rohkem kui ühe pädeva asutuse. Juhul kui liikmesriigid määravad või loovad rohkem kui ühe pädeva asutuse, peaksid nad selgelt piiritlema asjaomaste asutuste vastavad ülesanded ning tagama nende asutuste sujuva ja tõhusa koostöö. Samuti peaksid kõik pädevad asutused tegema laialdasemalt koostööd muude asjakohaste asutustega nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil.

(23)

Et hõlbustada piiriülest koostööd ja teabevahetust ning võimaldada käesolevat direktiivi tulemuslikult rakendada, peaks iga liikmesriik, ilma et see piiraks valdkondlike liidu õigusaktide nõudeid, määrama – asjakohasel juhul mõne pädeva asutuse juurde – ühe ühtse kontaktpunkti, kes vastutab elutähtsa teenuse osutajate toimepidevusega seotud küsimuste ja liidu tasandil selles valdkonnas tehtava piiriülese koostöö koordineerimise eest (edaspidi „ühtne kontaktpunkt“). Iga ühtne kontaktpunkt peaks suhtlema ja koordineerima teabevahetust vajaduse korral oma liikmesriigi pädevate asutustega, teiste liikmesriikide ühtsete kontaktpunktidega ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühmaga.

(24)

Käesoleva direktiivi kohased pädevad asutused ja direktiivi (EL) 2022/2555 kohased pädevad asutused peaksid tegema koostööd ja vahetama teavet seoses elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavate küberturvalisuse riskide, küberohtude ja -intsidentidega ning muude kui küberriskide, -ohtude ja -intsidentidega ning seoses käesoleva direktiivi kohaste pädevate asutuste ja direktiivi (EL) 2022/2555 kohaste pädevate asutuste võetud asjaomaste meetmetega. On oluline, et liikmesriigid tagaksid, et käesolevas direktiivis ja direktiivis (EL) 2022/2555 sätestatud nõudeid rakendatakse vastastikku täiendaval viisil ning et elutähtsa teenuse osutajate halduskoormus ei ole suurem kui see, mis on vajalik käesoleva direktiivi ja nimetatud direktiivi eesmärkide saavutamiseks.

(25)

Liikmesriigid peaksid toetama elutähtsa teenuse osutajaid, sealhulgas neid, kes kvalifitseeruvad väikesteks või keskmise suurusega ettevõtjateks, nende toimepidevuse tugevdamisel kooskõlas liikmesriikide käesolevas direktiivis sätestatud kohustustega, ilma et see piiraks elutähtsa teenuse osutajate enda õiguslikku vastutust tagada selline nõuetele vastavus, ja vältima selle käigus liigset halduskoormust. Eelkõige võiksid liikmesriigid koostada juhendmaterjale ja metoodikaid, toetada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse testimiseks õppuste korraldamist ning pakkuda nõustamist ja koolitusi elutähtsa teenuse osutajate töötajatele. Kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega, võiksid liikmesriigid eraldada rahalisi vahendeid ning peaksid hõlbustama vabatahtlikku teabe ja heade tavade vahetamist elutähtsa teenuse osutajate vahel, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamist.

(26)

Liikmesriikide identifitseeritud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks ja kõnealuste elutähtsa teenuse osutajate halduskoormuse vähendamiseks peaksid pädevad asutused omavahel konsulteerima, kui see on asjakohane käesoleva direktiivi järjepideva kohaldamise tagamiseks. Neid konsultatsioone tuleks alustada mis tahes huvitatud pädeva asutuse taotlusel ning need peaksid keskenduma sellele, et tagada ühtse lähenemisviisi järgimine seoses omavahel seotud elutähtsa teenuse osutajatega, kes kasutavad kahe või enama liikmesriigi vahel füüsiliselt ühendatud elutähtsat taristut ning on osa samast kontsernist või ettevõttestruktuurist või on identifitseeritud ühes liikmesriigis ja osutavad elutähtsaid teenuseid teistele liikmesriikidele või teistes liikmesriikides.

(27)

Kui liidu või liikmesriigi õigusnormidega nõutakse elutähtsa teenuse osutajatelt käesoleva direktiivi kohaldamise seisukohast asjakohaste riskide analüüsi ja meetmete võtmist oma toimepidevuse tagamiseks, tuleks neid nõudeid nõuetekohaselt arvesse võtta, et teostada järelevalvet selle üle, kas elutähtsa teenuse osutajad järgivad käesolevat direktiivi.

(28)

Elutähtsa teenuse osutajatel peaks olema terviklik arusaam asjakohastest riskidest, millega nad kokku puutuvad, ja kohustus neid riske analüüsida. Selleks peaksid nad tegema riskianalüüse alati, kui see on nende konkreetset olukorda ja asjaomaste riskide muutumist arvesse võttes vajalik, ja igal juhul iga nelja aasta järel, et hinnata kõiki asjaomaseid riske, mis võivad häirida kriitilise tähtsusega teenuse osutaja võimet elutähtsaid teenuseid pakkuda (edaspidi „elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs“). Kui elutähtsa teenuse osutajad on teinud muid riskianalüüse või koostanud dokumente vastavalt muudes elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi seisukohast asjakohastes õigusaktides sätestatud kohustustele, peaks neil olema võimalik neid analüüse ja dokumente kasutada käesolevas direktiivis sätestatud elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsiga seotud nõuete täitmiseks. Pädeval asutusel peaks olema võimalik tunnistada elutähtsa teenuse osutaja olemasoleva riskianalüüsi, milles käsitletakse asjaomaseid riske ja asjaomaseid olemasolevad sõltuvusi, täielikult või osaliselt käesolevas direktiivis sätestatud kohustustele vastavaks.

(29)

Elutähtsa teenuse osutajad peaksid võtma nende ees seisvate riskide seisukohast asjakohaseid ja proportsionaalseid tehnilisi, turva- ja korralduslikke meetmeid, et intsidente ennetada, end nende vastu kaitsta, neile reageerida, neile vastu panna, neid leevendada, nendega toime tulla ja kohaneda ning neist taastuda. Kuigi elutähtsa teenuse osutajad peaksid neid meetmeid võtma kooskõlas käesoleva direktiiviga, peaksid selliste meetmete üksikasjad ja ulatus kajastama asjakohasel ja proportsionaalsel viisil erinevaid riske, mille iga elutähtsa teenuse osutaja on teinud kindlaks oma elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi raames, ja asjaomase teenuseosutaja eripärasid. Liitu hõlmava sidusa lähenemisviisi edendamiseks peaks komisjon pärast elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühmaga konsulteerimist võtma vastu mittesiduvad suunised kõnealuste tehniliste, turva- ja korralduslike meetmete täpsustamiseks. Liikmesriigid peaksid tagama, et iga elutähtsa teenuse osutaja määrab kontaktametniku või samaväärse isiku kontaktisikuks pädevate asutustega.

(30)

Tulemuslikkuse ja vastutuse huvides peaksid elutähtsa teenuse osutajad, võttes arvesse kindlakstehtud riske, kirjeldama toimepidevusplaanis või sellega samaväärses dokumendis või samaväärsetes dokumentides piisavalt üksikasjalikult enda võetavaid meetmeid tulemuslikkuse ja vastutuse eesmärkide piisavaks saavutamiseks ning seda kava praktikas kohaldama. Kui elutähtsa teenuse osutajad on juba võtnud tehnilisi, turva- ja korralduslikke meetmeid ning koostanud dokumente vastavalt muudele õigusaktidele, mis on asjakohased käesoleva direktiivi kohaste toimepidevust suurendavate meetmete seisukohast, peaks neil olema võimalik kasutada neid meetmeid ja dokumente tulemuslikkust ja vastutust käsitlevate nõuete täitmiseks. Dubleerimise vältimiseks peaks pädeval asutusel olema võimalik tunnistada elutähtsa teenuse osutaja olemasolevad tehniliste-, turva- ja korralduslike meetmete võtmisega seotud kohustusi käsitlevad toimepidevusmeetmed täielikult või osaliselt käesoleva direktiivi nõuetele vastavaks.

(31)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 725/2004 (14) ja (EÜ) nr 300/2008 (15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/65/EÜ (16) on kehtestatud nõuded, mida kohaldatakse lennundus- ja meretranspordi sektorite ettevõtjate suhtes, et vältida ebaseaduslikust tegevusest põhjustatud intsidente, neile vastu panna ning nende tagajärgedega toime tulla. Kuigi käesoleva direktiivi alusel nõutavad meetmed on käsitletud riskide ja võetavate meetmete liikide osas laiemad, peaksid asjaomaste sektorite elutähtsa teenuse osutajad kajastama oma toimepidevusplaanis või samaväärsetes dokumentides nimetatud muude liidu õigusnormide alusel võetud meetmeid. Elutähtsa teenuse osutajad peavad võtma arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/96/EÜ (17), millega kehtestatakse kogu võrku hõlmav liiklusohutuse hindamine, et kaardistada õnnetuste riski, ja sihipärane liiklusohutuse kontroll, et teha olemasolevate teede või teelõikude kohapealsetele külastustele tuginedes kindlaks õnnetuste ja vigastuste ohtu suurendavad ohtlikud tingimused, defektid ja probleemid. Elutähtsa teenuse osutajate kaitse ja toimepidevuse tagamine on raudteesektori jaoks äärmiselt oluline ning käesoleva direktiivi kohaste toimepidevusmeetmete rakendamisel julgustatakse elutähtsa teenuse osutajaid viitama mittesiduvatele suunistele ja heade tavade dokumentidele, mis on välja töötatud valdkondlike töösuundade raames, näiteks komisjoni otsusega 2018/C 232/03 (18) loodud ELi rongireisijate turvaplatvormile.

(32)

Üha suuremaks probleemiks on oht, et elutähtsa teenuse osutajate töötajad või välistöövõtjad kuritarvitavad näiteks oma juurdepääsuõigusi elutähtsa teenuse osutaja ettevõttes kahju tekitamise eesmärgil. Seepärast peaksid liikmesriigid täpsustama tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüse arvesse võttes esitada taotlusi oma töötajate teatavatesse kategooriatesse kuuluvate isikute taustakontrolliks. Tuleks tagada, et asjaomased asutused hindavad selliseid taotlusi mõistliku aja jooksul ning töötlevad neid kooskõlas liikmesriigi õigus- ja menetlusnormidega ning asjakohaste ja kohaldatavate liidu õigusaktidega, sealhulgas isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega. Selleks et kinnitada taustakontrolli objektiks oleva isiku identiteeti, on asjakohane, et liikmesriigid nõuavad kooskõlas kohaldatava õigusega isikut tõendavat dokumenti, näiteks passi, riiklikku isikutunnistust või digitaalset isikut tõendavat dokumenti.

Taustakontroll peaks hõlmama asjaomase isiku karistusregistri andmete kontrolli. Teiste liikmesriikide hallatavate karistusregistriandmete saamiseks peaksid liikmesriigid kasutama Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) kooskõlas nõukogu raamotsuses 2009/315/JSK (19) ning, kui see on asjakohane ja kohaldatav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/816 (20) sätestatud menetlustega. Kui see on asjakohane ja kohaldatav, võivad liikmesriigid tugineda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1862 (21) loodud teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) teabele, luureteabele ja mis tahes muule kättesaadavale objektiivsele teabele, mis võib olla vajalik, et teha kindlaks asjaomase isiku sobivus töötada ametikohal, mille suhtes elutähtsa teenuse osutaja on taotlenud taustakontrolli.

(33)

Tuleks luua mehhanism konkreetsetest intsidentidest teatamiseks, et võimaldada pädevatel asutustel intsidentidele kiiresti ja asjakohaselt reageerida ning saada terviklik ülevaade intsidendi – millega elutähtsa teenuse osutajatel tuleb tegeleda – mõjust, laadist, põhjusest ja võimalikest tagajärgedest. Elutähtsa teenuse osutajad peaksid põhjendamatu viivituseta teavitama pädevaid asutusi intsidentidest, mis elutähtsate teenuste osutamist oluliselt häirivad või võivad oluliselt häirida. Kui elutähtsa teenuse osutajad ei suuda seda operatiivselt teha, peaksid nad esitama esialgse teate hiljemalt 24 tundi pärast intsidendist teadasaamist. Esialgne teade peaks sisaldama üksnes teavet, mis on pädeva asutuse intsidendist teavitamiseks hädavajalik ja mis võimaldab elutähtsa teenuse osutajal vajaduse korral abi hankida. Sellises teates tuleks võimaluse korral märkida intsidendi eeldatav põhjus. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõnealuse esialgse teate esitamise nõudega seoses ei võetaks teavitava elutähtsa teenuse osutaja ressursse intsidentide käsitlemisega seotud tegevuste arvelt, mis peaksid olema prioriteetsed. Esialgsele teatele peaks vajaduse korral järgnema üksikasjalik aruanne hiljemalt üks kuu pärast intsidendi toimumist. Üksikasjalik aruanne peaks täiendama esialgset teadet ja andma intsidendist täielikuma ülevaate.

(34)

Standardimine peaks edaspidigi olema eelkõige turupõhine protsess. Siiski võib esineda olukordi, kus on asjakohane nõuda kindlaksmääratud standardite järgimist liidu tasandil. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral innustama elutähtsa teenuse osutajate suhtes kohaldatavate turvalisus- ja toimepidevusmeetmete jaoks asjakohaste Euroopa ja rahvusvaheliste standardite ja tehniliste spetsifikatsioonide kasutamist.

(35)

Kuigi elutähtsa teenuse osutajad tegutsevad üldiselt omavahel üha enam seotud teenuste osutamise ja taristute võrgustiku raames ning osutavad sageli elutähtsaid teenuseid rohkem kui ühes liikmesriigis, on mõned sellised elutähtsa teenuse osutajad liidu ja selle siseturu jaoks eriti olulised, sest nad osutavad elutähtsaid teenuseid kuues või enamas liikmesriigis ja võiksid seega saada kasu eritoetusest liidu tasandil. Seepärast tuleks kehtestada normid selliste üleeuroopaliselt oluliste elutähtsa teenuse osutajate nõuandemissioonide kohta. Sellised normid ei piira käesolevas direktiivis kehtestatud järelevalve ja nõuetele vastavuse tagamise norme.

(36)

Komisjoni või ühe või enama liikmesriigi, kellele või kus elutähtsaid teenuseid osutatakse, põhjendatud taotluse korral, kui on vaja lisateavet, et nõustada elutähtsa teenuse osutajat tema kohustuste täitmisel käesoleva direktiivi alusel, või et hinnata, kas üleeuroopaliselt oluline elutähtsa teenuse osutaja neid kohustusi täidab, peaks liikmesriik, kes on identifitseerinud konkreetse üleeuroopaliselt olulise teenuseosutaja elutähtsa teenuse osutajana, esitama vastavalt käesolevas direktiivis sätestatule komisjonile teatava teabe. Kokkuleppel liikmesriigiga, kes on identifitseerinud konkreetse üleeuroopaliselt olulise elutähtsa teenuseosutaja elutähtsa teenuse osutajana, peaks komisjonil olema võimalik korraldada nõuandemissioon, et hinnata selle teenuseosutaja võetud meetmeid. Selle tagamiseks, et nimetatud nõuandemissioonid toimuksid nõuetekohaselt, tuleks kehtestada täiendavad normid, eelkõige nõuandemissioonide korraldamise ja läbiviimise, vajalike järelmeetmete ning asjaomaste üleeuroopaliselt oluliste elutähtsa teenuse osutajate kohustuste kohta. Ilma et see piiraks selle liikmesriigi, kus nõuandemissioon korraldatakse, ja asjaomase elutähtsa teenuse osutaja kohustust täita käesolevas direktiivis sätestatud norme, tuleks nõuandemissioon korraldada kooskõlas kõnealuse liikmesriigi õiguses sätestatud üksikasjalike normidega, mis käsitlevad näiteks täpseid tingimusi, mis tuleb asjaomastele rajatistele või dokumentidele juurdepääsu saamiseks täita, ja õiguskaitsevahendeid. Selliste nõuandemissioonide jaoks vajalikke eriteadmisi saab asjakohasel juhul taotleda hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse kaudu, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL (22).

(37)

Selleks et toetada komisjoni ning hõlbustada liikmesriikidevahelist koostööd ja käesoleva direktiiviga seotud teemasid käsitleva teabe, sealhulgas parima tava vahetamist, tuleks komisjoni eksperdirühmana moodustada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühm. Liikmesriigid peaksid elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühmas püüdma tagada oma pädevate asutuste määratud esindajate tulemusliku ja tõhusa koostöö, sealhulgas määrates esindajad, kes on läbinud asjakohase julgeolekukontrolli. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühm peaks alustama oma ülesannete täitmist nii kiiresti kui võimalik, et pakkuda täiendavaid võimalusi nõuetekohaseks koostööks käesoleva direktiivi ülevõtmisperioodi jooksul. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühm peaks suhtlema teiste asjaomaste valdkondlike ekspertide töörühmadega.

(38)

Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühm peaks tegema koostööd direktiivi (EL) 2022/2555 alusel loodud koostöörühmaga, et toetada elutähtsa teenuse osutajate küber- ja muu kui kübertoimepidevuse terviklikku raamistikku. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühm ja direktiivi (EL) 2022/2555 alusel loodud koostöörühm peaksid pidama korrapärast dialoogi, et edendada koostööd käesoleva direktiivi kohaste pädevate asutuste ja direktiivi (EL) 2022/2555 kohaste pädevate asutuste vahel ning hõlbustada teabevahetust eelkõige mõlema töörühma jaoks olulistel teemadel.

(39)

Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks ja ilma et see piiraks liikmesriikide ja elutähtsa teenuse osutajate juriidilist vastutust tagada oma käesolevas direktiivis sätestatud vastavate kohustuste täitmine, peaks komisjon, kui ta peab seda asjakohaseks, toetama pädevaid asutusi ja elutähtsa teenuse osutajaid, et võimaldada neil oma vastavaid kohustusi täita. Liikmesriike ja elutähtsa teenuse osutajaid käesolevas direktiivis kehtestatud kohustuste täitmisel toetades peaks komisjon tuginema olemasolevatele struktuuridele ja vahenditele, näiteks otsusega nr 1313/2013/EL loodud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning elutähtsa taristu kaitse Euroopa viitevõrgustiku struktuuridele ja vahenditele. Lisaks peaks ta teavitama liikmesriike liidu tasandil kättesaadavatest vahenditest, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1149 (23) loodud Sisejulgeolekufondist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (24) loodud programmist „Euroopa horisont“ või muudest elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse seisukohast asjakohastest vahenditest.

(40)

Liikmesriigid peaksid tagama, et nende pädevatel asutustel on teatavad eriõigused käesoleva direktiivi nõuetekohaseks kohaldamiseks ja selle jõustamiseks seoses elutähtsa teenuse osutajatega, kui sellised teenuseosutajad kuuluvad vastavalt käesolevas direktiivis täpsustatule nende jurisdiktsiooni alla. Eelkõige peaksid kõnealused õigused hõlmama õigust teha kontrolle ja auditeid, õigust teha järelevalvet, õigust nõuda elutähtsa teenuse osutajatelt teabe ja tõendite esitamist meetmete kohta, mida nad on oma kohustuste täitmiseks võtnud, ning õigust anda vajaduse korral korraldusi kindlakstehtud rikkumiste kõrvaldamiseks. Selliste korralduste andmisel ei tohiks liikmesriigid nõuda meetmeid, mis lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik ja proportsionaalne asjaomase elutähtsa teenuse osutaja nõuetelevastavuse tagamiseks, võttes arvesse eelkõige rikkumise raskusastet ja asjaomase elutähtsa teenuse osutaja majanduslikku suutlikkust. Üldisemalt peaksid selliste õigustega kaasnema sobilikud ja tulemuslikud kaitsemeetmed, mis täpsustatakse liikmesriigi õiguses kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Selle hindamisel, kas elutähtsa teenuse osutaja täidab oma käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi, peaks käesoleva direktiivi kohastel pädevatel asutustel olema võimalik taotleda direktiivi (EL) 2022/2555 kohastelt pädevatelt asutustelt, et nad rakendaksid oma järelevalve- ja nõuetele vastavuse tagamise volitusi seoses kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluva elutähtsa teenuse osutajaga, kes on identifitseeritud elutähtsa teenuseosutajana käesoleva direktiivi alusel. Sel eesmärgil peaksid käesoleva direktiivi kohased pädevad asutused ja direktiivi (EL) 2022/2555 kohased pädevad asutused tegema koostööd ja vahetama teavet.

(41)

Käesoleva direktiivi tulemuslikuks ja järjepidevaks kohaldamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, koostades elutähtsate teenuste loetelu. Pädevad asutused peaksid seda loetelu kasutama liikmesriikide riskianalüüside tegemiseks ja elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimiseks vastavalt käesolevale direktiivile. Võttes arvesse käesoleva direktiivi minimaalse ühtlustamise lähenemisviisi, ei ole see loetelu ammendav ja liikmesriigid võivad seda täiendada muude riiklikul tasandil osutatavate elutähtsate teenustega, et võtta arvesse riikide eripära elutähtsate teenuste osutamisel. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (25) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(42)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (26).

(43)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt tagada elutähtsa ühiskondliku funktsiooni või majandustegevuse säilitamiseks vajalike teenuste takistamatu osutamine siseturul ning suurendada selliseid teenuseid osutavate elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(44)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (27) artikli 42 lõikega 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 11. augustil 2021.

(45)

Seepärast tuleks direktiiv 2008/114/EÜ kehtetuks tunnistada,