+EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1221/2009, 25. november 2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ
---+I PEATÜKK ÜLDSÄTTED
------+Artikkel 1 Eesmärk
------+Artikkel 2 Mõisted
---+II PEATÜKK ORGANISATSIOONIDE REGISTREERIMINE
------+Artikkel 3 Pädeva asutuse kindlaksmääramine
---------+Artikkel 3 1.
---------+Artikkel 3 2.
---------+Artikkel 3 3.
------+Artikkel 4 Registreerimise ettevalmistamine
---------+Artikkel 4 1.
---------+Artikkel 4 2.
---------+Artikkel 4 3.
---------+Artikkel 4 4.
---------+Artikkel 4 5.
------+Artikkel 5 Registreerimise taotlemine
---------+Artikkel 5 1.
---------+Artikkel 5 2.
---------+Artikkel 5 3.
---+III PEATÜKK REGISTREERITUD ORGANISATSIOONIDE KOHUSTUSED
------+Artikkel 6 EMASi registreeringu pikendamine
---------+Artikkel 6 1.
---------+Artikkel 6 2.
---------+Artikkel 6 3.
------+Artikkel 7 Väikesi organisatsioone käsitlev erand
---------+Artikkel 7 1.
---------+Artikkel 7 2.
---------+Artikkel 7 3.
------+Artikkel 8 Olulised muudatused
---------+Artikkel 8 1.
---------+Artikkel 8 2.
---------+Artikkel 8 3.
---------+Artikkel 8 4.
------+Artikkel 9 Keskkonnaalane siseaudit
---------+Artikkel 9 1.
---------+Artikkel 9 2.
---------+Artikkel 9 3.
---------+Artikkel 9 4.
---------+Artikkel 9 5.
---------+Artikkel 9 6.
---------+Artikkel 9 7.
------+Artikkel 10 EMASi logo kasutamine
---------+Artikkel 10 1.
---------+Artikkel 10 2.
---------+Artikkel 10 3.
---------+Artikkel 10 4.
---------+Artikkel 10 5.
---+IV PEATÜKK PÄDEVATE ASUTUSTE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD
------+Artikkel 11 Pädevate asutuste määramine ja nende ülesanded
---------+Artikkel 11 1.
---------+Artikkel 11 2.
---------+Artikkel 11 3.
---------+Artikkel 11 4.
---------+Artikkel 11 5.
------+Artikkel 12 Kohustused registreerimisprotsessi käigus
---------+Artikkel 12 1.
---------+Artikkel 12 2.
---------+Artikkel 12 3.
------+Artikkel 13 Organisatsioonide registreerimine
---------+Artikkel 13 1.
---------+Artikkel 13 2.
---------+Artikkel 13 3.
---------+Artikkel 13 4.
---------+Artikkel 13 5.
---------+Artikkel 13 6.
------+Artikkel 14 Organisatsiooni registreeringu pikendamine
---------+Artikkel 14 1.
---------+Artikkel 14 2.
------+Artikkel 15 Organisatsiooni registreeringu peatamine või registrist kustutamine
---------+Artikkel 15 1.
---------+Artikkel 15 2.
---------+Artikkel 15 3.
---------+Artikkel 15 4.
---------+Artikkel 15 5.
---------+Artikkel 15 6.
---------+Artikkel 15 7.
---------+Artikkel 15 8.
---------+Artikkel 15 9.
---------+Artikkel 15 10.
------+Artikkel 16 Pädevate asutuste foorum
---------+Artikkel 16 1.
---------+Artikkel 16 2.
---------+Artikkel 16 3.
---------+Artikkel 16 4.
------+Artikkel 17 Pädevate asutuste vastastikune hindamine
---------+Artikkel 17 1.
---------+Artikkel 17 2.
---------+Artikkel 17 3.
---------+Artikkel 17 4.
---------+Artikkel 17 5.
---+V PEATÜKK TÕENDAJAD
------+Artikkel 18 Tõendaja ülesanded
---------+Artikkel 18 1.
---------+Artikkel 18 2.
---------+Artikkel 18 3.
---------+Artikkel 18 4.
---------+Artikkel 18 5.
---------+Artikkel 18 6.
---------+Artikkel 18 7.
------+Artikkel 19 Tõendamise sagedus
---------+Artikkel 19 1.
---------+Artikkel 19 2.
------+Artikkel 20 Nõuded tõendajale
---------+Artikkel 20 1.
---------+Artikkel 20 2.
---------+Artikkel 20 3.
---------+Artikkel 20 4.
---------+Artikkel 20 5.
---------+Artikkel 20 6.
---------+Artikkel 20 7.
---------+Artikkel 20 8.
------+Artikkel 21 Täiendavad nõuded füüsilisest isikust tõendajale, kes teostab tõendamist ja kinnitamist ainuisikuliselt
------+Artikkel 22 Täiendavad nõuded kolmandas riigis tegutsevale tõendajale
---------+Artikkel 22 1.
---------+Artikkel 22 2.
---------+Artikkel 22 3.
------+Artikkel 23 Järelevalve tõendajate üle
---------+Artikkel 23 1.
---------+Artikkel 23 2.
---------+Artikkel 23 3.
---------+Artikkel 23 4.
---------+Artikkel 23 5.
---------+Artikkel 23 6.
---------+Artikkel 23 7.
---------+Artikkel 23 8.
------+Artikkel 24 Täiendavad nõuded järelevalve puhul tõendajate üle, kes tegutsevad muus kui neid akrediteerinud või litsentsinud liikmesriigis
---------+Artikkel 24 1.
---------+Artikkel 24 2.
---------+Artikkel 24 3.
---------+Artikkel 24 4.
---------+Artikkel 24 5.
---------+Artikkel 24 6.
------+Artikkel 25 Tõendamise ja kinnitamise tingimused
---------+Artikkel 25 1.
---------+Artikkel 25 2.
---------+Artikkel 25 3.
---------+Artikkel 25 4.
---------+Artikkel 25 5.
---------+Artikkel 25 6.
---------+Artikkel 25 7.
---------+Artikkel 25 8.
---------+Artikkel 25 9.
---------+Artikkel 25 10.
------+Artikkel 26 Väikeste organisatsioonide tõendamine ja kinnitamine
---------+Artikkel 26 1.
---------+Artikkel 26 2.
---------+Artikkel 26 3.
------+Artikkel 27 Tõendamise ja kinnitamise tingimused kolmandas riigis
---------+Artikkel 27 1.
---------+Artikkel 27 2.
---------+Artikkel 27 3.
---+VI PEATÜKK AKREDITEERIMIS- JA LITSENTSIMISASUTUSED
------+Artikkel 28 Akrediteerimis- ja litsentsimisasutuste toimimine
---------+Artikkel 28 1.
---------+Artikkel 28 2.
---------+Artikkel 28 3.
---------+Artikkel 28 4.
---------+Artikkel 28 5.
---------+Artikkel 28 6.
---------+Artikkel 28 7.
---------+Artikkel 28 8.
---------+Artikkel 28 9.
------+Artikkel 29 Akrediteeringu ja litsentsi peatamine ja tühistamine
---------+Artikkel 29 1.
---------+Artikkel 29 2.
---------+Artikkel 29 3.
---------+Artikkel 29 4.
------+Artikkel 30 Akrediteerimis- ja litsentsimisasutuste foorum
---------+Artikkel 30 1.
---------+Artikkel 30 2.
---------+Artikkel 30 3.
---------+Artikkel 30 4.
---------+Artikkel 30 5.
---------+Artikkel 30 6.
------+Artikkel 31 Akrediteerimis- ja litsentsimisasutuste vastastikune hindamine
---------+Artikkel 31 1.
---------+Artikkel 31 2.
---+VII PEATÜKK LIIKMESRIIKIDE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD
------+Artikkel 32 Abi organisatsioonidele seoses vastavusega keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele
---------+Artikkel 32 1.
---------+Artikkel 32 2.
---------+Artikkel 32 3.
---------+Artikkel 32 4.
---------+Artikkel 32 5.
------+Artikkel 33 EMASi edendamine
---------+Artikkel 33 1.
---------+Artikkel 33 2.
------+Artikkel 34 Teavitamine
---------+Artikkel 34 1.
---------+Artikkel 34 2.
------+Artikkel 35 Edendustegevus
---------+Artikkel 35 1.
---------+Artikkel 35 2.
------+Artikkel 36 Väikeste organisatsioonide osalemise edendamine
------+Artikkel 37 Grupiviisiline registreerimine ja sammsammuline lähenemisviis
---------+Artikkel 37 1.
---------+Artikkel 37 2.
---------+Artikkel 37 3.
------+Artikkel 38 EMAS ning ühenduse muu poliitika ja muud vahendid
---------+Artikkel 38 1.
---------+Artikkel 38 2.
------+Artikkel 39 Tasud
---------+Artikkel 39 1.
---------+Artikkel 39 2.
------+Artikkel 40 Mittevastavus
---------+Artikkel 40 1.
---------+Artikkel 40 2.
------+Artikkel 41 Komisjoni teavitamine ja talle aruannete esitamine
---------+Artikkel 41 1.
---------+Artikkel 41 2.
---+VIII PEATÜKK KOMISJONI SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD
------+Artikkel 42 Teavitamine
---------+Artikkel 42 1.
---------+Artikkel 42 2.
------+Artikkel 43 Koostöö ja kooskõlastamine
---------+Artikkel 43 1.
---------+Artikkel 43 2.
------+Artikkel 44 EMASi integreerimine ühenduse muusse poliitikasse ja muudesse vahenditesse
------+Artikkel 45 Seos muude keskkonnajuhtimissüsteemidega
---------+Artikkel 45 1.
---------+Artikkel 45 2.
---------+Artikkel 45 3.
---------+Artikkel 45 4.
---------+Artikkel 45 5.
------+Artikkel 46 Võrdlusdokumentide ja juhiste väljatöötamine
---------+Artikkel 46 1.
---------+Artikkel 46 2.
---------+Artikkel 46 3.
---------+Artikkel 46 4.
---------+Artikkel 46 5.
---------+Artikkel 46 6.
------+Artikkel 47 Aruandlus
---+IX PEATÜKK LÕPPSÄTTED
------+Artikkel 48 Lisade muutmine
---------+Artikkel 48 1.
---------+Artikkel 48 2.
------+Artikkel 49 Komiteemenetlus
---------+Artikkel 49 1.
---------+Artikkel 49 2.
---------+Artikkel 49 3.
------+Artikkel 50 Läbivaatamine
------+Artikkel 51 Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted
---------+Artikkel 51 1.
---------+Artikkel 51 2.
---------+Artikkel 51 3.
------+Artikkel 52 Jõustumine
---+I LISA
---+II LISA
---+III LISA
---+IV LISA
---+V LISA EMASI LOGO
---+VI LISA REGISTREERIMISEL NÕUTAV TEAVE
---+VII LISA TÕENDAJA DEKLARATSIOON TÕENDAMISE JA KINNITAMISE KOHTA
---+VIII LISA VASTAVUSTABEL
 English - European Union - Environment -

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1221/2009, 25. november 2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1221/2009,

25. november 2009,

organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ

1. Ülevaade

,
I PEATÜKK ÜLDSÄTTED I PEATÜKK ÜLDSÄTTED
II PEATÜKK ORGANISATSIOONIDE REGISTREERIMINE II PEATÜKK ORGANISATSIOONIDE REGISTREERIMINE
III PEATÜKK REGISTREERITUD ORGANISATSIOONIDE KOHUSTUSED III PEATÜKK REGISTREERITUD ORGANISATSIOONIDE KOHUSTUSED
IV PEATÜKK PÄDEVATE ASUTUSTE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD IV PEATÜKK PÄDEVATE ASUTUSTE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD
V PEATÜKK TÕENDAJAD V PEATÜKK TÕENDAJAD
VI PEATÜKK AKREDITEERIMIS- JA LITSENTSIMISASUTUSED VI PEATÜKK AKREDITEERIMIS- JA LITSENTSIMISASUTUSED
VII PEATÜKK LIIKMESRIIKIDE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD VII PEATÜKK LIIKMESRIIKIDE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD
VIII PEATÜKK KOMISJONI SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD VIII PEATÜKK KOMISJONI SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD
IX PEATÜKK LÕPPSÄTTED IX PEATÜKK LÕPPSÄTTED
I LISA

I LISA

KESKKONNAÜLEVAADE

Keskkonnaülevaade hõlmab järgmisi valdkondi.

1.    Organisatsioonilise konteksti kindlaksmääramine

Organisatsioon peab määrama kindlaks välised ja sisemised küsimused, mis võivad avaldada positiivset või negatiivset mõju selle suutlikkusele saavutada oma keskkonnajuhtimissüsteemi kavandatavad tulemused.

Nende küsimuste hulka kuuluvad asjakohased keskkonnatingimused nagu kliima, õhukvaliteet, veekvaliteet, loodusvarade kättesaadavus, bioloogiline mitmekesisus.

Need võivad muu hulgas hõlmata ka järgmisi tingimusi:

— 
välised tingimused (näiteks kultuurilised, sotsiaalsed, poliitilised, juriidilised, regulatiivsed, rahalised, tehnoloogilised, majanduslikud, looduslikud ja konkurentsialased asjaolud);
— 
organisatsiooni omapärast tulenevad sisemised tingimused (näiteks selle tegevus, tooted ja teenused, strateegiline suund, kultuur ja võimekus).

2.    Huvitatud isikute tuvastamine ning nende asjakohaste vajaduste ja ootuste väljaselgitamine

Organisatsioon peab välja selgitama keskkonnajuhtimissüsteemi seisukohalt asjakohased huvitatud isikud, nende asjakohased vajadused ja ootused ning selle, missugustele nimetatud vajadustele ja ootustele peab organisatsioon vastama või otsustab vastata.

Kui organisatsioon otsustab vabatahtlikult vastata huvitatud isikute asjakohastele vajadustele või ootustele, mida õigusnõuetes ei käsitleta, või nendega nõustuda, muutuvad need organisatsiooni vastavuskohustuste osaks.

3.    Kehtivate keskkonnaalaste õigusnõuete kindlakstegemine

Lisaks kehtivate keskkonnaalaste õigusnõuete loetelu koostamisele märgib organisatsioon, kuidas ta saab esitada tõendeid selle kohta, et ta vastab erinevatele õigusnõuetele.

4.    Otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide väljaselgitamine ning oluliste aspektide kindlaksmääramine

Organisatsioon teeb kindlaks kõik nõuetekohaselt kvalifitseeritud või kvantifitseeritud ning olulise keskkonnamõjuga otsesed ja kaudsed keskkonnaaspektid ning koostab registri kõigist olulisena käsitatavatest keskkonnaaspektidest. Samuti selgitab organisatsioon välja, missugused nimetatud aspektidest on olulised vastavalt käesoleva lisa punkti 5 alusel sätestatud kriteeriumidele.

Otsese ja kaudse keskkonnamõju kindlaks tegemisel on oluline, et organisatsioon võtaks arvesse ka oma põhitegevusega seotud keskkonnaaspekte. Organisatsiooni tegevuskoha ja rajatistega seotud keskkonnaaspektide loend ei ole piisav.

Oma tegevuse, toodete ja teenustega seotud otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide kindlaks tegemisel kasutab organisatsioon olelusringil põhinevat lähenemisviisi, võttes arvesse olelusringi etappe, mida saab kontrollida või mõjutada. Need etapid hõlmavad organisatsiooni tegevusalast sõltuvalt tavaliselt tooraine hankimist, ostmist ja hankeid, disaini, tootmist, transporti, kasutamist, käitlemist olelusringi lõpus ning lõppladustamist.

4.1.    Otsesed keskkonnaaspektid

Otsesed keskkonnaaspektid on seotud organisatsiooni enda tegevuse, toodete ja teenustega, mida organisatsioon otseselt kontrollib.

Kõik organisatsioonid peavad võtma arvesse oma tegevuse otseseid keskkonnaaspekte.

Otsesed keskkonnaaspektid hõlmavad muu hulgas järgmist:

(1) 

õhkuheide;

(2) 

vetteheide (kaasa arvatud põhjavette imbumine);

(3) 

tahkete ja muude, eelkõige ohtlike jäätmete tekitamine, nende ringlussevõtt, korduskasutamine, vedu ja kõrvaldamine;

(4) 

maa kasutamine ja saastamine;

(5) 

energia, loodusvarade (kaasa arvatud vee, fauna ja floora) ning toorainete kasutamine;

(6) 

lisa- ja abiainete, samuti pooltoodete kasutamine;

(7) 

kohalikud probleemid (müra, vibratsioon, lõhn, tolm, välimus jne).

Keskkonnaaspektide väljaselgitamisel tuleks kaaluda ka järgmist:

— 
keskkonnaõnnetuste ja muude potentsiaalse keskkonnamõjuga hädaolukordade (näiteks keemiaõnnetuste) toimumise ning võimalike ebatavaliste olukordade tekkimise oht, mis võib kaasa tuua võimaliku keskkonnamõju;
— 
kaupade ja teenuste veo ning tööasjus reisivate töötajatega seonduvad küsimused.

4.2.    Kaudsed keskkonnaaspektid

Kaudsed keskkonnaaspektid võivad tuleneda organisatsiooni ja kolmandate isikute suhtlemisest, mida organisatsioon saab mõjutada mõistlikul määral.

Need hõlmavad muu hulgas järgmist:

(1) 

toodete ja teenuste olelusringiga seotud küsimused, mida organisatsioon saab mõjutada (tooraine hankimine, disain, ostmine ja hankimine, tootmine, transport, kasutamine, käitlemine olelusringi lõpus ning lõppladustamine);

(2) 

kapitaliinvesteeringud, laenude andmine ja kindlustusteenused;

(3) 

uued turud;

(4) 

teenuste valik ja koosseis (nt vedu või toitlustusteenus);

(5) 

haldamise ja kavandamisega seotud otsused;

(6) 

tootevaliku koosseis;

(7) 

peatöövõtjate, alltöövõtjate, tarnijate ja alltarnijate keskkonnategevuse tulemuslikkus ja tavad.

Organisatsioonid peavad suutma tõendada, et juhtimissüsteemis käsitletakse nende aspektidega seotud olulisi keskkonnaaspekte ja mõju.

Organisatsioon peaks püüdma tagada, et tarnijad ja organisatsiooni nimel tegutsevad isikud järgivad oma lepingujärgses tegevuses organisatsiooni keskkonnapoliitikat.

Organisatsioon peab uurima, millisel määral ta võib neid kaudseid keskkonnaaspekte mõjutada ning milliseid meetmeid saab võtta keskkonnamõju vähendamiseks või keskkonnaalase kasu suurendamiseks.

5.    Keskkonnaaspektide olulisuse hindamine

Organisatsioon peab määratlema oma tegevuse, toodete ja teenuste keskkonnaaspektide tähtsuse hindamise kriteeriumid ning rakendama neid kriteeriume tegemaks kindlaks, millistel aspektidel on olelusringi perspektiivi arvestades oluline keskkonnamõju.

Organisatsiooni väljatöötatud kriteeriumides võetakse arvesse asjakohaseid õigusakte ning need kriteeriumid peavad olema mitmekülgsed, sõltumatult kontrollitavad, reprodutseeritavad ja avalikud.

Kriteeriumide kehtestamisel võtab organisatsioon arvesse järgmisi elemente:

(1) 

potentsiaalne kahju või kasu keskkonnale, kaasa arvatud bioloogilisele mitmekesisusele;

(2) 

keskkonna seisukord (nt kohaliku, piirkondliku või üleilmse keskkonna haavatavus);

(3) 

aspekti või mõju suurus, arv, sagedus või pöörduvus;

(4) 

asjakohaste keskkonnaalaste õigusaktide olemasolu ja nõuded;

(5) 

huvitatud isikute, kaasa arvatud organisatsiooni töötajate seisukohad.

Olenevalt organisatsiooni tegevuse, toodete ja teenuste tüübist võidakse kaaluda ka täiendavaid asjakohaseid elemente.

Organisatsioon hindab kehtestatud kriteeriumide alusel oma keskkonnaaspektide ja -mõju olulisust. Selleks võtab organisatsioon muu hulgas arvesse järgmist:

(1) 

organisatsiooni andmed materjali ja energia kasutamise ning vette või õhku juhitavate heidete ja jäätmete ohtlikkuse kohta;

(2) 

organisatsiooni tegevus, mida reguleerivad keskkonnaalased õigusaktid;

(3) 

hangetega seotud tegevus;

(4) 

organisatsiooni toodete kavandamine, tootearendus, valmistamine, levitamine, hooldus, kasutamine, korduskasutamine, ringlussevõtt ja kõrvaldamine;

(5) 

organisatsiooni tegevusvaldkonnad, mis põhjustavad kõige suuremat keskkonnakulu ja -tulu.

Organisatsiooni tegevuse keskkonnamõju tähtsuse hindamisel võtab organisatsioon arvesse tavalisi tegutsemistingimusi, käivitamis- ja seiskamistingimusi ning mõistlikult eeldatava hädaolukorra tingimusi. Arvesse võetakse varasemat, praegust ja kavandatavat tegevust.

6.    Varasemate vahejuhtumite uurimisest saadud tagasiside hindamine

Organisatsioon võtab arvesse varasemate vahejuhtumite uurimisest saadud tagasisidet, mis võib mõjutada organisatsiooni suutlikkust saavutada oma keskkonnajuhtimissüsteemi kavandatud tulemused.

7.    Riski ja võimaluste väljaselgitamine ja dokumenteerimine

Organisatsioon selgitab välja ja dokumenteerib riskid ja võimalused, mis on seotud keskkonnaaspektide, vastavuskohustuste ja muude küsimuste ja nõuetega, mis on loetletud jaotistes 1 kuni 4.

Organisatsioon keskendub neile riskidele ja võimalustele, mida oleks vaja käsitleda keskkonnajuhtimissüsteemi kavandatud tulemuste saavutamiseks, soovimatu mõju või õnnetuse vältimiseks ning organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse jätkuvaks parandamiseks.

8.    Olemasolevate protsesside, tavade ja menetluste uurimine

Organisatsioon uurib olemasolevaid protsesse, tavasid ja menetlusi ning selgitab välja, missugused neist on vajalikud keskkonnajuhtimise pikaajaliseks haldamiseks.
II LISA

II LISA

KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI NÕUDED NING TÄIENDAVAD KÜSIMUSED, MILLEGA EMASI RAKENDAVAD ORGANISATSIOONID PEAVAD TEGELEMA

EMASi kohased nõuded keskkonnajuhtimissüsteemidele on sätestatud standardi EN ISO 14001:2015 jaotistes 4 kuni 10. Need nõuded esitatakse uuesti A osas.

Artikli 4 viiteid käesoleva lisa teatud punktidele tuleks mõista järgmiselt:

viidet punktile A.3 tuleks käsitada viitena A osa punktile 6.1,
viidet punktile A.5 tuleks käsitada viitena A osa punktile 9.2.

Lisaks peavad EMASi rakendavad organisatsioonid käsitlema mitmeid täiendavaid küsimusi, millel on otsene seos standardi EN ISO 14001:2015 4. jaotise paljude elementidega. Kõnealused täiendavad nõuded on loetletud käesoleva lisa B osas.


A OSA

Keskkonnajuhtimissüsteemi nõuded vastavalt standardile EN ISO 14001:2015

B OSA

täiendavad nõuded EMASi rakendavatele organisatsioonidele

Keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) osalevad organisatsioonid täidavad EN ISO 14001:2015 (1) nõudeid, mis on esitatud allpool.

A.4  Organisatsiooni kontekst

A.4.1  Organisatsiooni ja selle konteksti mõistmine

Organisatsioon peab määrama kindlaks välised ja sisemised küsimused, mis on asjakohased seoses organisatsiooni eesmärgiga ja mõjutavad organisatsiooni võimet saavutada keskkonnajuhtimissüsteemi kavandatud tulemusi. Sellised küsimused peavad hõlmama keskkonnatingimusi, mida organisatsioon mõjutab või mis võivad teda mõjutada.

A.4.2  Huvitatud isikute vajaduste ja ootuste mõistmine

Organisatsioon peab määrama kindlaks:

a)  keskkonnajuhtimissüsteemiga seoses huvitatud isikud;

b)  selliste huvitatud isikute asjakohased vajadused ja ootused (st nõuded);

c)  millised nendest vajadustest ja ootustest saavad tema vastavuskohustusteks.

A.4.3  Keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisala kindlaksmääramine

Organisatsioon peab oma keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisala määramiseks tegema kindlaks selle piirid ja kohaldatavuse.

Kohaldamisala kindlaksmääramisel peab organisatsioon kaalutlema:

a)  jaotises A.4.1 osutatud väliseid ja sisemisi küsimusi;

b)  jaotises A.4.2 osutatud vastavuskohustusi;

c)  oma organisatsioonilist üksust (organisatsioonilisi üksuseid), ülesannet (ülesandeid) ja füüsilisi piire;

d)  oma tegevusvaldkondi, tooteid ja teenuseid;

e)  oma volitusi ja võimet ohjata ning avaldada mõju.

Kui kohaldamisala on määratletud, siis tuleb kõik organisatsiooni kohaldamisalasse kuuluvad tegevusvaldkonnad, tooted ja teenused lisada keskkonnajuhtimissüsteemi.

Kohaldamisala peab olema dokumenteeritud teave ning see peab olema huvitatud isikutele kättesaadav.

A.4.4  Keskkonnajuhtimissüsteem

Selleks, et saavutada kavandatud tulemusi, sh suurendada oma keskkonnategevuse tulemuslikkust, peab organisatsioon kehtestama, ellu viima, toimivana hoidma ja järjepidevalt parendama keskkonnajuhtimissüsteemi, sh vajalikke protsesse ja nendevahelist mõju, kooskõlas kõnealuse rahvusvahelise standardi nõuetega.

Organisatsioon peab keskkonnajuhtimissüsteemi kehtestamisel ja toimivana hoidmisel kaalutlema jaotistes 4.1 ja 4.2 saadud teadmisi.

 

A.5  Eestvedamine

A.5.1  Eestvedamine ja pühendumus

Tippjuhtkond peab näitama seoses keskkonnajuhtimissüsteemiga üles eestvedamist ja pühendumust, tehes järgmist:

a)  võtma vastutuse keskkonnajuhtimissüsteemi mõjususe eest;

b)  tagama, et sisse on seatud organisatsiooni konteksti ja strateegilise suundumusega kooskõlas olevad keskkonnaalased juhtpõhimõtted ja eesmärgid;

c)  tagama organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteemi nõuete lõimimise organisatsiooni äriprotsessidega;

d)  tagama keskkonnajuhtimissüsteemi jaoks vajalike ressursside kättesaadavuse;

e)  selgitama mõjusa keskkonnajuhtimise ja keskkonnajuhtimissüsteemi nõuete täitmise tähtsust;

f)  tagama, et keskkonnajuhtimissüsteem saavutaks oma kavandatud tulemused;

g)  suunama ja toetama isikuid, et nad saaksid kaasa aidata keskkonnajuhtimissüsteemi mõjususe suurendamisele;

h)  edendama järjepidevat parendamist;

i)  toetama teisi asjakohastel juhtivatel ametikohtadel isikuid eestvedaja rollis oma vastutusalas.

Märkus:  Kõnealuses rahvusvahelises standardis kasutatud sõna „äri” võib tõlgendada üldiselt kui toiminguid, mis kuuluvad lahutamatult organisatsiooni olemasolu eesmärgi juurde.

 

A.5.2  Keskkonnapoliitika

Tippjuhtkond peab kehtestama, ellu viima ja toimivana hoidma keskkonnapoliitikat, mis keskkonnajuhtimissüsteemi kindlaksmääratud kohaldamisala piires:

a)  on organisatsiooni eesmärki ja konteksti, sh olemust, suurust ning tegevuse, toodete ja teenuste keskkonnamõjusid arvestades asjakohane;

b)  loob raamistiku keskkonnaeesmärkide püstitamiseks;

c)  sisaldab kohustust kaitsta keskkonda, sh saastamise vältimine, ja muud konkreetset kohustust (muid konkreetseid kohustusi), mis on asjakohane (asjakohased) organisatsiooni kontekstis;

Märkus:  Muu(d) konkreetne (konkreetsed) kohustus(ed) keskkonda kaitsta võib (võivad) sisaldada jätkusuutlikku ressursikasutust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist ning bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmist.

d)  sisaldavad kohustust järgida vastavuskohustusi;

e)  sisaldavad kohustust keskkonnajuhtimissüsteemi järjepidevalt parendada, et suurendada keskkonnategevuse tulemuslikkust.

Keskkonnapoliitika peab olema:

— dokumenteeritud teabena säilitatud;

— organisatsioonis teatavaks tehtud;

— huvitatud isikutele kättesaadavad.

B.1.  Keskkonnategevuse tulemuslikkuse pidev parandamine

Organisatsioon võtab endale kohustuse oma keskkonnategevuse tulemuslikkust pidevalt parandada.

Kui organisatsioonil on üks tegevuskoht või mitu tegevuskohta, peab iga tegevuskoht, mille suhtes kohaldatakseEMASi, täitma kõiki EMASi nõudeid, sealhulgas artikli 2 lõikes 2 määratletud keskkonnategevuse tulemuslikkuse pidev parandamine.

A.5.3  Organisatsioonisisesed rollid, vastutus ja volitused

Tippjuhtkond peab tagama, et asjakohaste rollide täitmiseks on määratud vastutus ja volitused ning need on organisatsioonis teatavaks tehtud.

Tippjuhtkond peab määrama vastutuse ja volitused järgmiste ülesannete täitmiseks:

a)  selle tagamine, et keskkonnajuhtimissüsteem vastab kõnealuse rahvusvahelise standardi nõuetele;

b)  tippjuhtkonna teavitamine keskkonnajuhtimissüsteemi tulemuslikkusest, sh keskkonnategevuse tulemuslikkusest.

B.2.  Juhtkonna esindaja(d)

Tippjuhtkond peab määrama konkreetse(d) tippjuhtkonna esindaja(d), kellel muudest ülesannetest sõltumata peab olema kindlaks määratud roll, vastutus ja volitused selleks, et tagada käesoleva määruse nõuetele vastav keskkonnajuhtimissüsteem ja teavitada tippjuhtkonda keskkonnajuhtimissüsteemi tulemuslikkusest.

Tippjuhtkonna esindaja võib olla organisatsiooni tippjuhtkonna liige.

A.6  Planeerimine

A.6.1  Riskide ja võimaluste käsitlemise meetmed

A.6.1.1  Üldist

Organisatsioon peab kehtestama, ellu viima ja toimivana hoidma protsessid, mis on vajalikud jaotistes 6.1.1 kuni 6.1.4 esitatud nõuete täitmiseks.

Keskkonnajuhtimissüsteemi planeerimisel peab organisatsioon kaaluma:

— jaotises 4.1 osutatud küsimusi;

— jaotises 4.2 osutatud nõudeid;

— oma keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisala; ning määrama kindlaks riskid ja võimalused, mis on seotud tema:

— 

— keskkonnaaspektidega (vt 6.1.2);

— vastavuskohustustega (vt 6.1.3);

— teiste küsimuste ja nõuetega, mis on kindlaks määratud jaotistes 4.1 ja 4.2; mida peab käsitlema selleks, et:

— 

— tagada kindlus, et keskkonnajuhtimissüsteem suudaks saavutada kavandatud tulemused;

— vältida või vähendada soovimatuid mõjusid, sh võimalust, et välise keskkonna tingimused mõjutavad organisatsiooni;

— toimuks järjepidev paranemine.

Organisatsioon peab keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisala piires määrama kindlaks võimalikud hädaolukorrad, sh need, millel võib olla keskkonnamõju.

Organisatsioon peab dokumenteerima ja säilitama teabe:

— riskide ja võimaluste kohta, mida on vaja käsitleda;

— jaotistes 6.1.1 kuni 6.1.4 osutatud protsesside kohta ulatuses, mis on vajalik selleks, et olla kindel nende kavakohases rakendamises.

A.6.1.2  Keskkonnaaspektid

Organisatsioon peab keskkonnajuhtimissüsteemi määratletud kohaldamisala piires määrama kindlaks keskkonnaaspektid, mis seonduvad tema tegevuste, toodete ja teenustega, mida ta võib ohjata ja mida ta võib mõjutada, ning nendega seonduvad keskkonnamõjud, pidades silmas olelusringil põhinevat lähenemisviisi.

Keskkonnaaspektide kindlaksmääramisel peab organisatsioon arvesse võtma:

a)  muudatusi, sh kavandatud või uusi arengusuundi, uusi või muudetud tegevusi, tooteid ja teenuseid;

b)  ebatavalisi tingimusi ja põhjendatult eeldatavaid hädaolukordi.

Organisatsioon peab kehtestatud kriteeriume kasutades määrama kindlaks need aspektid, millel on või võib olla oluline keskkonnamõju.

Organisatsioon peab asjakohasel moel oma olulised keskkonnaaspektid teatavaks tegema organisatsiooni eri tasemete ja eri ülesannetega seoses.

Organisatsioon peab dokumenteerima ja säilitama teabe:

— keskkonnaaspektide ja seonduvate keskkonnamõjude kohta;

— kriteeriumide kohta, mida kasutati oma oluliste keskkonnaaspektide kindlaks määramisel;

— oluliste keskkonnaaspektide kohta.

Märkus:  Olulised keskkonnaaspektid võivad kaasa tuua riske ja võimalusi, mis seostuvad kas ebasoodsate keskkonnamõjudega (ohud) või soodsate keskkonnamõjudega (võimalused).

B.3  Keskkonnaülevaade

Organisatsioonid koostavad I lisas sätestatud esialgse keskkonnaülevaate.

Ka väljaspool liitu asuvad organisatsioonid järgivad keskkonnaalaseid õigusnõudeid, mida kohaldatakse samalaadsete organisatsioonide suhtes liikmesriikides, kus organisatsioonid kavatsevad oma taotluse esitada.

A.6.1.3  Vastavuskohustused

Organisatsioon peab:

a)  määrama kindlaks ja omama juurdepääsu oma keskkonnaaspektidega seonduvatele vastavuskohustustele;

b)  määrama kindlaks, kuidas neid vastavuskohustusi organisatsioonis kohaldatakse;

c)  võtma neid vastavuskohustusi arvesse oma keskkonnajuhtimissüsteemi kehtestamisel, elluviimisel, toimivana hoidmisel ja järjepideval parendamisel.

Organisatsioon peab dokumenteerima ja säilitama teabe oma vastavuskohustuste kohta.

Märkus:  Vastavuskohustused võivad organisatsioonile kaasa tuua riske ja võimalusi.

A.6.1.4  Tegevuste planeerimine

Organisatsioon peab planeerima:

a)  meetmete võtmise, et käsitleda oma:

1)  olulisi keskkonnaaspekte;

2)  vastavuskohustusi;

3)  jaotises 6.1.1 tuvastatud riske ja võimalusi;

b)  kuidas:

1)  lõimida meetmed oma keskkonnajuhtimissüsteemi protsessidega (vt 6.2, peatükk 7, peatükk 8 ja 9.1) või teiste äriprotsessidega ja need meetmed rakendada;

2)  hinnata nende meetmete mõjusust (vt 9.1).

Nende meetmete planeerimisel peab organisatsioon kaalutlema oma tehnoloogilisi võimalusi ning oma rahalisi, toimimis- ja ärinõudeid.

B.4.  Vastavus õigusnormidele

EMASis registreeritud või registreerida soovivad organisatsioonid peavad tõendama, et on täitnud kõik alljärgnevad tingimused:

1)  nad on välja selgitanud kõikide kehtivate keskkonnaalaste õigusnõuete mõju organisatsioonile ja on sellest teadlikud;

2)  nad tagavad vastavuse keskkonnaalastele õigusaktidele, sealhulgas keskkonnalubade ja lubade piirmäärade järgimise, ning esitavad asjakohased tõendid;

3)  organisatsioonis on kehtestatud kord, mis võimaldab neil keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid pidevalt täita.

A.6.2  Keskkonnaeesmärgid ja nende saavutamise planeerimine

 

A.6.2.1  Keskkonnaeesmärgid

Organisatsioon peab asjakohaste ülesannete ja tasemete jaoks sisse seadma keskkonnaeesmärgid, võttes arvesse organisatsiooni olulisi keskkonnaaspekte ja seonduvaid vastavuskohustusi ning kaalutledes oma riske ja võimalusi.

Keskkonnaeesmärgid peavad olema:

a)  kooskõlas keskkonnapoliitikaga;

b)  mõõdetavad (võimaluse korral);

c)  allutatud seirele;

d)  tehtud teatavaks;

e)  asjakohaselt kaasajastatud.

Organisatsioon peab dokumenteerima ja säilitama teabe oma keskkonnaeesmärkide kohta.

A.6.2.2  Tegevuste planeerimine keskkonnaeesmärkide saavutamiseks

Keskkonnaeesmärkide planeerimise käigus peab organisatsioon määrama kindlaks:

a)  mida tegema hakatakse;

b)  milliseid ressursse on selleks vaja;

c)  kes vastutab;

d)  millal eesmärk saavutatakse;

e)  kuidas tulemusi hinnatakse, sh näitajad, et seirata edenemist oma mõõdetavate keskkonnaeesmärkide saavutamise poole (vt 9.1.1).

Organisatsioon peab kaaluma, kuidas keskkonnaeesmärkide saavutamiseks võetavaid meetmeid saaks lõimida organisatsiooni äriprotsessidega.

B.5.  Keskkonnaeesmärgid

Organisatsioonid peavad suutma tõendada, et juhtimissüsteem ja auditeerimismenetlused käsitlevad organisatsiooni keskkonnategevuse tegelikku tulemuslikkust seoses otseste ja kaudsete aspektidega.

Keskkonnaeesmärgid ei või olla eesmärkide saavutamise ja ülesannete täitmise vahendid.

A.7  Tugi

A.7.1  Ressursid

Organisatsioon peab määrama kindlaks ja eraldama ressursid, mida on vaja keskkonnajuhtimissüsteemi kehtestamiseks, elluviimiseks, toimivana hoidmiseks ja järjepidevaks parendamiseks.

 

A.7.2  Pädevus

Organisatsioon peab:

a)  määrama kindlaks tema kontrolli all töötava(te) isiku(te) vajaliku pädevuse, mis mõjutab organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkust ja võimet täita oma vastavuskohustusi;

b)  tagama, et need isikud on pädevad asjakohase hariduse, koolituse või kogemuste abil;

c)  määrama kindlaks oma keskkonnaspektide ja keskkonnajuhtimissüsteemiga seonduvad koolitusvajadused;

d)  kus kohaldatav, rakendama meetmeid vajaliku pädevuse hankimiseks ja hindama ellu viidud meetmete mõjusust.

Märkus:  Rakendatavad meetmed võivad olla näiteks olemasolevate töötajate koolitamine, mentorlus või töötajate muule ametikohale määramine; või kompetentsete isikute tööle võtmine või nendega töövõtulepingute sõlmimine.

Organisatsioon peab säilitama asjakohase dokumenteeritud teabe tõendina pädevuse kohta.

B.6.  Töötajate kaasamine

1)  Organisatsioon peaks tunnistama, et töötajate aktiivne kaasamine on keskkonna pideva ja eduka parandamise liikumapanev jõud ja eeldus, keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamise oluline ressurss ning parim meetod keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi edukaks juurutamiseks organisatsioonis.

2)  „Töötajate kaasamist” tuleks mõista nii töötajate otsese osalemise kui ka teabe esitamisena töötajatele ja nende esindajatele. Seepärast peaks töötajate kaasamise kava olema kehtestatud igal tasandil. Organisatsioon peaks endale teadvustama, et juhtkonna pühendumus, reageerimisvõime ja aktiivne toetus on nende protsesside edu eelduseks. Selles kontekstis peaks juhtkond esitama töötajatele asjakohast tagasisidet.

3)  Lisaks kõnealustele nõuetele kaasatakse töötajad või nende esindajad protsessi, mille eesmärk on organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse pidev parandamine järgmise abil:

a)  esialgne keskkonnaülevaade;

b)  Keskkonnategevuse tulemuslikkust parandava keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi kehtestamine ja rakendamine;

c)  keskkonnakomiteed või töörühmad teabe kogumiseks ja keskkonnaametnike/juhtkonna esindajate ning töötajate ja nende esindajate kaasamise tagamiseks;

d)  keskkonnaalase tegevusprogrammi ja keskkonnaauditi ühised töörühmad;

e)  keskkonnaaruannete koostamine.

4)  Selleks tuleks luua asjakohaseid osalemise vorme, näiteks ettepanekute raamat, projektipõhine rühmatöö või keskkonnakomitee. Organisatsioonid võtavad arvesse komisjoni juhiseid selle ala parimate tavade kohta. Töötajate esindajad võivad soovi korral samuti osaleda.

A.7.3  Teadlikkus

Organisatsioon peab tagama, et tema kontrolli all töötavad isikud on teadlikud:

a)  keskkonnaalastest juhtpõhimõtetest;

b)  olulistest keskkonnaaspektidest ja nende tööga seonduvatest tegelikest või võimalikest keskkonnamõjudest;

c)  oma panusest keskkonnajuhtimissüsteemi mõjususe saavutamisse, sh keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamisega kaasnevast kasust;

d)  keskkonnajuhtimissüsteemi nõuete täitmatajätmise tagajärgedest, sh organisatsiooni vastavuskohustuste täitmatajätmise tagajärgedest.

 

A.7.4  Teabevahetus

A.7.4.1  Üldist

Organisatsioon peab kehtestama, ellu viima ja toimivana hoidma protsessid, mida on vaja keskkonnajuhtimissüsteemi seisukohalt vajaliku sisemise ja välise teabevahetuse jaoks, sh:

a)  mis teemadel suheldakse;

b)  millal suheldakse;

c)  kellega suheldakse;

d)  kuidas suheldakse.

Teabevahetuse protsessi(de) sisseseadmisel peab organisatsioon:

— võtma arvesse oma vastavuskohustusi;

— tagama, et teatavaks tehtav keskkonnaalane teave on kooskõlas keskkonnajuhtimissüsteemis loodud teabega ja usaldusväärne.

Organisatsioon peab vastama tema keskkonnajuhtimissüsteemiga seotud päringutele.

Organisatsioon peab dokumenteerima ja asjakohasel viisil säilitama teabe oma teabevahetuse kohta.

A.7.4.2  Sisemine teabevahetus

Organisatsioon peab:

a)  keskkonnajuhtimissüsteemi seisukohalt asjakohase teabe, sh keskkonnajuhtimissüsteemi muudatuste kohta, asjakohasel viisil organisatsiooni sees teatavaks tegema organisatsiooni eri tasandite ja ülesannetega seoses;

b)  tagama, et tema teabevahetuse protsess(id) võimaldab (võimaldavad) isikutel, kes töötavad organisatsiooni kontrolli all, aidata kaasa järjepidevale parendamisele.

 

A.7.4.3  Väline teabevahetus

Organisatsioon peab väliselt teatavaks tegema keskkonnajuhtimissüsteemi seisukohalt asjakohase teabe, nagu see on ette nähtud organisatsiooni teabevahetuse protsessi(de)ga ja nõutav tema vastavuskohustuste alusel.

B.7.  Teabevahetus

1)  Organisatsioonid peavad suutma tõendada, et nad peavad üldsuse, ametiasutuste ja muude huvitatud isikute, sealhulgas kohalike kogukondade ja klientidega avatud dialoogi oma tegevuse, toodete ja teenuste keskkonnamõju üle.

2)  Kõrgel tasemel läbipaistvuse tagamiseks ja huvitatud isikutega usalduse loomiseks peavad EMASis registreeritud organisatsioonid avaldama konkreetset keskkonnateavet, mis on määratletud IV lisas (Keskkonnaaruandlus).

A.7.5  Dokumenteeritud teave

A.7.5.1  Üldist

Organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteem peab sisaldama:

a)  kõnealuse rahvusvahelise standardi kohaselt nõutavat dokumenteeritud teavet;

b)  dokumenteeritud teavet, mis organisatsiooni hinnangul on vajalik keskkonnajuhtimissüsteemi mõjususe tagamiseks.

Märkus:  Keskkonnajuhtimissüsteemis kasutatava dokumenteeritud teabe hulk võib olla eri organisatsioonides erinev järgmiste asjaolude tõttu:

— organisatsiooni suurus ning selle tegevuste, protsesside, toodete ja teenuste liik;

— vajadus näidata oma vastavuskohustuste täitmist;

— protsesside ja nende vastastikuse mõju keerukus;

— organisatsiooni kontrolli all töötavate isikute pädevus.

A.7.5.2  Koostamine ja kaasajastamine

Dokumenteeritud teabe koostamise ja kaasajastamise käigus peab organisatsioon tagama asjakohase:

a)  tuvastatavuse ja kirjeldamise (nt pealkirja, kuupäeva, autori või viitenumbri järgi);

b)  vormingu (nt keel, tarkvaraversioon, graafika) ja teabekandja (nt paber, elektrooniline);

c)  sobivuse ja piisavuse läbivaatamise ning heakskiitmise.

A.7.5.3  Dokumenteeritud teabe ohjamine

Keskkonnajuhtimissüsteemis ja kõnealuses rahvusvahelises standardis nõutud dokumenteeritud teavet peab ohjama nii, et tagada selle:

a)  vajalikus kohas ja vajalikul ajal kättesaadavus ning kasutamiseks sobivus;

b)  piisav kaitstus (nt salastatuse kadumise, väärkasutuse või terviklikkuse kadumise eest).

Dokumenteeritud teabe ohjamiseks peab organisatsioon käsitlema vastavalt kohaldatavusele järgmist:

— levitamine, juurdepääs, otsimine ja kasutamine;

— hoidmine ja kaitsmine, sh loetavuse säilitamine;

— muudatuste ohjamine (nt versioonide ohjamine);

— säilitamine ja kõrvaldamine.

Välise päritoluga dokumenteeritud teave, mida organisatsioon peab keskkonnajuhtimissüsteemi planeerimiseks ja toimimiseks vajalikuks, tuleb asjakohaselt tuvastada ja seda tuleb ohjata.

Märkus:  Juurdepääsuga seoses võib vaja minna otsust selle kohta, kellel on luba dokumenteeritud teavet ainult lugeda või kellel on luba ja õigus dokumenteeritud teavet lugeda ning muuta.

A.8  Toimimine

A.8.1  Toimimise planeerimine ja ohjamine

Organisatsioon peab kehtestama, ellu viima, ohjama ja toimivana hoidma protsesse, mis on vajalikud keskkonnajuhtimissüsteemi nõuete täitmiseks ning viima ellu jaotiste 6.1 ja 6.2 kohased meetmed järgmiselt:

— kehtestama toimimiskriteeriumid protsessi(de)le;

— viima ellu protsessi(de) ohjemeetmed vastavalt nende toimimiskriteeriumidele.

Märkus:  Ohjemeetmed võivad sisaldada tehnilisi ohjemeetmeid ja menetlusi. Ohjemeetmed võib rakendada hierarhia põhjal (näiteks kõrvaldamine, asendamine, haldamine) ja neid võib kasutada eraldiseisvalt või kombinatsioonina.

Organisatsioon peab ohjama kavandatud muudatusi ja soovimatute muudatuste tagajärjed üle vaatama, rakendades vajadusel meetmeid mis tahes negatiivsete tagajärgede leevendamiseks.

Organisatsioon peab tagama, et sisseostetud protsess(id) oleks(id) ohjatud või mõjutatud. Ohje või mõju tüüp ja ulatus peavad olema määratletud keskkonnajuhtimissüsteemi raames.

Organisatsioon peab kooskõlas olelusringil põhineva lähenemisviisiga:

a)  kehtestama asjakohased ohjemeetmed tagamaks, et keskkonnaalast nõuet (keskkonnaalaseid nõudeid) käsitletakse toote või teenuse kavandamise ja arendamise protsessis, võttes arvesse selle olelusringi igat etappi;

b)  määrama asjakohasel kujul kindlaks oma keskkonnaalase(d) nõude(d) toodete ja teenuste hankimisele;

c)  tegema oma asjakohase(d) keskkonnaalase(d) nõude(d) teatavaks organisatsioonivälistele tarnijatele, sh töövõtjatele;

d)  kaaluma vajadust anda teavet võimalike oluliste keskkonnaaspektide kohta,

mis seonduvad tema toodete ja teenuste transpordi või kättetoimetamise, kasutamise, olelusringi lõpu järgse käitlemise või lõpliku kõrvaldamisega.

Organisatsioon peab dokumenteerima ja säilitama teabe määral, mis on vajalik selleks, et saada kindlustunne, et protsess(id) on ellu viidud kavakohaselt.

A.8.2  Valmisolek hädaolukordadeks ja tegutsemine nende puhul

Organisatsioon peab kehtestama, ellu viima ja toimivana hoidma protsessid, mis on vajalikud jaotises 6.1.1. tuvastatud võimalikeks hädaolukordadeks valmistumiseks ja neile reageerimiseks.

Organisatsioon peab:

a)  olema valmis reageerima, planeerides meetmed hädaolukordadest tulenevate kahjulike keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks;

b)  reageerima tegelikele hädaolukordadele;

c)  rakendama meetmeid hädaolukordade tagajärgede vältimiseks või leevendamiseks vastavalt hädaolukorra ja võimaliku keskkonnamõju suurusele;

d)  perioodiliselt katsetama planeeritud meetmeid seal, kus see on teostatav;

e)  perioodiliselt, eriti pärast hädaolukordi või katsetusi, üle vaatama ja parandama oma hädaolukordadeks valmisoleku ja nendele reageerimise protsessi(d);

f)  andma asjakohastele huvitatud isikutele, sh neile, kes töötavad tema kontrolli all, vastavalt vajadusele asjakohast teavet ja koolitust hädaolukordadeks valmisoleku ja nende puhul tegutsemise kohta.

Organisatsioon peab dokumenteerima ja säilitama teabe määral, mis on vajalik selleks, et saada kindlustunne, et protsess(id) on ellu viidud kavakohaselt.

A.9  Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine

A.9.1  Seire, mõõtmine, analüüs ja hindamine

A.9.1.1  Üldist

Organisatsioon peab seirama, mõõtma, analüüsima ja hindama oma keskkonnategevuse tulemuslikkust.

Organisatsioon peab määrama kindlaks:

a)  mida on vaja seirata ja mõõta;

b)  usaldusväärsete tulemuste tagamiseks vajatavad seire-, mõõtmis-, analüüsi- ja hindamismeetodid;

c)  kriteeriumid, mille alusel organisatsioon hindab oma keskkonnategevuse tulemuslikkust, ja asjakohased näitajad;

d)  millal tuleb seire ja mõõtmine läbi viia;

e)  millal tuleb seire ja mõõtmise tulemusi analüüsida ja hinnata.

Organisatsioon peab tagama, et kasutatavad seire- ja mõõteseadmed on asjakohasel moel kalibreeritud või taadeldud ning hooldatud.

Organisatsioon peab hindama oma keskkonnategevuse tulemuslikkust ja keskkonnajuhtimissüsteemi mõjusust.

Organisatsioon peab keskkonnategevuse tulemuslikkust puudutava asjakohase teabe teatavaks tegema nii organisatsiooni sees kui ka väljaspool, nagu see on kindlaks määratud tema teabevahetuse protsessi(de)s ja nõutud tema vastavuskohustustega.

Organisatsioon peab säilitama asjaomase dokumenteeritud teabe tõendina seire, mõõtmise, analüüsi ja hindamise tulemuste kohta.

A.9.1.2  Vastavuse hindamine

Organisatsioon peab kehtestama, ellu viima ja toimivana hoidma protsessid, mida on vaja tema vastavuskohustuste täitmise hindamiseks.

Organisatsioon peab:

a)  määrama kindlaks vastavuse hindamise sageduse;

b)  hindama vastavust ja vajadusel rakendama meetmeid;

c)  hoidma toimivana vastavuse seisundit puudutavad teadmised ja arusaamad.

Organisatsioon peab tõendina säilitama dokumenteeritud teabe vastavushindamise tulemus(t)e kohta.

A.9.2  Siseaudit

A.9.2.1  Üldist

Organisatsioon peab planeeritud ajavahemike järel läbi viima siseauditid, et hankida teavet selle kohta, kas keskkonnajuhtimissüsteem:

a)  vastab:

1)  organisatsiooni enda püstitatud nõuetele oma keskkonnajuhtimissüsteemi suhtes;

2)  kõnealuse rahvusvahelise standardi nõuetele;

b)  on mõjusalt rakendatud ja toimivana hoitud.

A.9.2.2  Siseauditi programm

Organisatsioon peab kehtestama, ellu viima ja toimivana hoidma siseauditi programmi(d), milles nähakse ette siseauditite sagedus, meetodid, vastutused, planeerimise nõuded ja aruandlus.

Siseauditite programmi kehtestamisel peab organisatsioon kaaluma asjaomaste protsesside keskkonnaalast tähtsust, organisatsiooni mõjutavaid muudatusi ning varem läbi viidud auditite tulemusi.

Organisatsioon peab:

a)  määratlema iga auditi kriteeriumid ja kohaldamisala;

b)  valima audiitorid ja korraldama auditite läbiviimise nii, et on tagatud auditeerimisprotsessi objektiivsus ja erapooletus;

c)  tagama, et auditite tulemused esitatakse asjakohastele juhtidele.

Organisatsioon peab tõendina säilitama dokumenteeritud teabe auditi programmi elluviimise ja auditi tulemuste kohta.

A.9.3  Juhtkonnapoolne ülevaatus

Tippjuhtkond peab planeeritud ajavahemike järel üle vaatama organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteemi, et tagada selle jätkuv sobivus, piisavus ja mõjusus.

Juhtkonnapoolne ülevaatus peab arvesse võtma järgmist:

a)  meetmete seis võrreldes eelmiste juhtkonnapoolsete ülevaatustega;

b)  muutused:

1)  keskkonnajuhtimissüsteemiga seoses asjakohastes organisatsiooni välistes ja sisemistes küsimustes;

2)  huvitatud isikute vajadustes ja ootustes, sh vastavuskohustustes;

3)  organisatsiooni olulistes keskkonnaaspektides;

4)  riskides ja võimalustes;

c)  keskkonnaeesmärkide saavutamise määr;

d)  teave organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse kohta, sealhulgas suundumused seoses järgmisega:

1)  mittevastavused ja parandusmeetmed;

2)  seire- ja mõõtetulemused;

3)  organisatsiooni vastavuskohustuste täitmine;

4)  auditite tulemused;

e)  ressursside piisavus;

f)  asjakohane teabevahetus huvitatud isikutega, sh kaebused;

g)  järjepideva parendamise võimalused.

Juhtkonnapoolse ülevaatuse tulemused peavad hõlmama:

— järeldusi keskkonnajuhtimissüsteemi jätkuva sobivuse, piisavuse ja mõjususe kohta;

— otsuseid, mis on seotud järjepideva parendamise võimalustega;

— otsuseid, mis on seotud keskkonnajuhtimissüsteemi mis tahes muutmisvajadustega, sh ressursid;

— vajadusel meetmeid, kui keskkonnaeesmärgid ei ole saavutatud;

— vajadusel võimalusi keskkonnajuhtimissüsteemi paremaks lõimimiseks teiste äriprotsessidega;

— mis tahes mõju organisatsiooni strateegilisele suundumusele.

Organisatsioon peab säilitama dokumenteeritud teabe tõendina juhtkonnapoolsete ülevaatuste tulemuste kohta.

A.10  Parendamine

A.10.1  Üldist

Organisatsioon peab oma keskkonnajuhtimissüsteemi kavandatud tulemuste saavutamiseks määrama kindlaks parendamisvõimalused (vt 9.1, 9.2 ja 9.3) ja rakendama vajalikke meetmeid.

A.10.2  Mittevastavus ja parandusmeetmed

Kui ilmneb mittevastavus, siis peab organisatsioon:

a)  reageerima mittevastavusele ning võimaluse korral:

1)  rakendama meetmeid selle ohjamiseks ja parandamiseks;

2)  tegelema tagajärgedega, sh ebasoodsate keskkonnamõjude leevendamisega;

b)  hindama mittevastavuse põhjuste kõrvaldamise meetmete vajalikkust, et vältida selle kordumist või esinemist mujal. Selleks:

1)  tutvutakse mittevastavusega;

2)  määratakse kindlaks mittevastavuse põhjused;

3)  määratakse kindlaks, kas esineb sarnaseid mittevastavusi või kas nende esinemine on võimalik;

c)  rakendatakse kõik vajalikud meetmed;

d)  vaadatakse üle kõikide rakendatud parandusmeetmete mõjusus;

e)  tehakse vajadusel muudatusi keskkonnajuhtimissüsteemis.

Parandusmeetmed peavad olema asjakohased, võttes arvesse tekkinud mittevastavuste mõjude, sh keskkonnamõju(de) olulisust.

Organisatsioon peab säilitama dokumenteeritud teabe tõendina:

— mittevastavuste olemuse ja nende suhtes rakendatud kõigi meetmete kohta;

— kõigi parandusmeetmete tulemuste kohta.

A.10.3  Järjepidev parendamine

Organisatsioon peab järjepidevalt parendama oma keskkonnajuhtimissüsteemi sobivust, piisavust ja mõjusust, et parandada keskkonnategevuse tulemuslikkust.

 
(1)   

Käesolevas lisas esitatud teksti võib kasutada Euroopa Standardikomitee (CEN) loal. Kogu teksti võib osta riiklikelt standardiorganisatsioonidelt, mille loetelu on esitatud Euroopa Standardikomitee ametlikul veebisaidil. Käesoleva lisa mis tahes kujul taasesitus kaubanduslikel eesmärkidel ei ole lubatud.

III LISA

III LISA

KESKKONNAALANE SISEAUDIT

1.    Auditikava ja auditeerimise sagedus

1.1.    Auditikava

Auditikavaga tagatakse, et organisatsiooni juhtkonnale antakse teavet, mis on vajalik organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse ja keskkonnajuhtimissüsteemi tõhususe läbivaatamiseks ning tõendamaks, et need on kontrolli all.

1.2.    Auditikava eesmärgid

Eesmärk on eelkõige hinnata rakendatavat juhtimissüsteemi ning teha kindlaks, kas see on kooskõlas organisatsiooni poliitika ja programmiga, mille hulka kuulub keskkonnaalaste õigusnõuete ja muude keskkonnaga seotud nõuete järgimine.

1.3.    Auditikava ulatus

Määratletakse selgelt auditite või vajaduse korral auditeerimistsükli iga etapi üldine ulatus ning piiritletakse selgesõnaliselt:

(1) 

käsitletavad valdkonnad;

(2) 

auditeeritavad tegevusalad;

(3) 

arvessevõetavad keskkonnaalased kriteeriumid;

(4) 

auditiga hõlmatav ajavahemik.

Keskkonnaaudit sisaldab keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks vajalike faktiliste andmete hindamist.

1.4.    Auditeerimise sagedus

Audititevahelise aja või organisatsiooni kogu tegevust hõlmava auditeerimistsükli pikkus on kuni kolm aastat või, kui kohaldatakse artikliga 7 ette nähtud erandit, neli aastat. Iga tegevuse auditeerimise sagedus on erinev sõltuvalt:

(1) 

tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest;

(2) 

tegevusega seotud keskkonnamõju suurusest;

(3) 

eelmiste audititega tuvastatud probleemide tähtsusest ja kiireloomulisusest;

(4) 

varasematest keskkonnaprobleemidest.

Keerulisemat tegevust, millel on suurem mõju keskkonnale, auditeeritakse sagedamini.

Organisatsioon teostab auditi vähemalt igal aastal, kuna see aitab organisatsiooni juhtkonnale ja tõendajale selgitada, et organisatsiooni olulised keskkonnaaspektid on tema kontrolli all.

Organisatsioon teeb auditeid, mis käsitlevad:

(1) 

organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkust; ning

(2) 

organisatsiooni vastavust kohaldatavatele õigusnõuetele ja muudele keskkonnaga seotud nõuetele.

2.    Auditeerimistegevus

Auditeerimistegevuse hulka kuuluvad vestlused töötajatega, töötingimuste ja seadmete kontrollimine ning registri, kirjalike menetluste ja muu asjakohase dokumentatsiooni ülevaatamine. Selle eesmärk on hinnata auditeeritava tegevusega seotud keskkonnategevuse tulemuslikkust, et teha kindlaks, kas tegevus vastab kohaldatavatele standarditele, eeskirjadele või seatud eesmärkidele ja ülesannetele. Samuti selgitab audit välja, kas keskkonnaalaste kohustuste täitmiseks kohaldatav süsteem on tulemuslik ja asjakohane ning hõlmab seetõttu muu hulgas pistelist kontrolli organisatsiooni kriteeriumidele vastavuse kohta, et määrata kindlaks kogu juhtimissüsteemi tulemuslikkus.

Auditeerimine koosneb eelkõige järgmistest etappidest:

(1) 

juhtimissüsteemidest arusaamine;

(2) 

juhtimissüsteemide tugevate ja nõrkade külgede hindamine;

(3) 

tõendite kogumine, et näha, kus juhtimissüsteem toimib ja kus mitte;

(4) 

auditi tulemuste hindamine;

(5) 

auditi järelduste koostamine;

(6) 

aruandmine auditi tulemustest ja järeldustest.

3.    Aruandmine auditi tulemustest ja järeldustest

Kirjaliku auditeerimisaruande põhieesmärgid on järgmised:

(1) 

auditi ulatuse dokumenteerimine;

(2) 

juhtkonnale teabe andmine organisatsiooni keskkonnapoliitika järgimise hetkeseisu ja keskkonnaalaste edusammude kohta organisatsioonis;

(3) 

juhtkonnale teabe andmine õigusnõuetele ja muudele keskkonnanõuetele vastamise hetkeseisu kohta ning meetmete kohta, mida on rakendatud vastavuse tõendamise võimaldamiseks;

(4) 

juhtkonnale teabe andmine organisatsiooni keskkonnamõju seiramiseks ja leevendamiseks võetud meetmete tulemuslikkuse ja usaldusväärsuse kohta;

(5) 

vajaduse korral parandusmeetmete tarvilikkuse tõendamine.

Kirjalik auditiaruanne peab sisaldama nendele eesmärkidele vastamiseks vajalikku teavet.

▼M3

IV LISA

IV LISA

KESKKONNAALANE ARUANDLUS

A.    Sissejuhatus

Keskkonnateave esitatakse selgel ja arusaadaval viisil ning see peaks eelistatavalt olema kättesaadav elektroonilises vormis. Organisatsioon määrab kindlaks sobivaima vormi, et kõnealune teave huvitatud isikutele kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks teha.

B.    Keskkonnaaruanne

Keskkonnaaruanne sisaldab vähemalt järgmisi elemente ja vastab järgmistele miinimumnõuetele:

a) 

kokkuvõte organisatsiooni tegevusest, toodetest ja teenustest ning vajaduse korral suhe kõikide emaorganisatsioonidega ning EMASi kohase registreerimise valdkonna selge ja ühetähenduslik kirjeldus koos kõnealuse registreerimisega seotud tegevuskohtade loeteluga;

b) 

organisatsiooni keskkonnapoliitika ja keskkonnajuhtimissüsteemi toetava juhtimisstruktuuri lühikirjeldus;

c) 

organisatsiooni kõikide selliste oluliste otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide kirjeldus, millel on oluline keskkonnamõju, kõnealuste aspektide tähtsuse kindlakstegemiseks kasutatud lähenemisviisi lühikirjeldus ning selgitus nende aspektidega seotud mõju laadi kohta;

d) 

tähtsate keskkonnaaspektide ja -mõjuga seotud keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete kirjeldus;

e) 

selliste meetmete kirjeldus, mis on võetud või mida kavatsetakse võtta keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamiseks, keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete täitmiseks ning kooskõla tagamiseks keskkonnaalaste õigusaktidega.

Võimaluse korral tuleks viidata artikli 46 kohastes sektori võrdlusdokumentides esitatud parimatele keskkonnajuhtimise tavadele;

f) 

kokkuvõte olemasolevatest andmetest organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse kohta, võttes arvesse asjaomase organisatsiooni olulisi keskkonnaaspekte.

Aruanne peab sisaldama punktis C esitatud keskkonnategevuse tulemuslikkuse põhi- ja erinäitajaid. Keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete olemasolu korral tuleb nende kohta esitada asjakohased andmed.

g) 

viited olulisemate õigusaktide sätetele, mida organisatsioon peab kooskõla tagamiseks keskkonnaalaste õigusaktidega arvesse võtma, ning andmed keskkonnaalastele õigusaktidele vastavuse kohta;

h) 

kinnitus artikli 25 lõikes 8 sätestatud nõuete täitmise kohta ning tõendaja nimi ja akrediteerimis- või litsentsimisnumber ning kinnitamise kuupäev. Selle asemel võib esitada ka VII lisas osutatud deklaratsiooni, mille tõendaja on allkirjastanud.

Ajakohastatud keskkonnaaruanne sisaldab vähemalt nimetatud elemente ja vastab punktides e–h sätestatud miinimumnõuetele.

Organisatsioon võib otsustada lisada keskkonnaaruandele täiendavat faktilist teavet oma tegevuse, toodete ja teenuste kohta või erinõuete täitmise kohta oma organisatsioonis. Tõendaja peab kinnitama kogu keskkonnaaruandes esitatud teabe.

Organisatsioon võib keskkonnaaruande esitada koos muude aruandedokumentidega (näiteks juhtimisaruanne, kestlikkusaruanne või ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitleva aruanne). Kui aruanne esitatakse koos eespool nimetatud aruandedokumentidega, tuleb kinnitatud ja kinnitamata teabe vahel selgelt vahet teha. Keskkonnaaruanne tuleb selgelt märgistada (selleks võib kasutada näiteks EMASi logo) ning dokumentidele tuleb lisada lühiselgitus EMASi puhul kohaldatava kinnitamismenetluse kohta.

C.    Keskkonnategevuse tulemuslikkusnäitajatel ja kvalitatiivsel teabel põhinev aruandlus

1.    Sissejuhatus

Organisatsioonid esitavad nii keskkonnaaruandes kui ka ajakohastatud keskkonnaaruandes ülevaate organisatsiooni otseste ja kaudsete keskkonnaaspektidega seotud põhinäitajate kohta, kasutades keskkonnategevuse tulemuslikkuse põhi- ja erinäitajaid, mis on esitatud allpool. Kui kvantitatiivsed andmed ei ole kättesaadavad, esitavad organisatsiooni punktis 4 kirjeldatud kvalitatiivse teabe.

Aruandes esitatakse andmed tegelike sisendite ja väljundite kohta. Kui avaldamine kahjustaks organisatsiooni äri- või tööstusteabe konfidentsiaalsust, juhul kui selline konfidentsiaalsus on riikliku või ühenduse õigusega majandushuvide kaitseks ette nähtud, on organisatsioonil lubatud seda teavet aruandes indeksiga siduda, näiteks kehtestades aluseks aasta (indeksinumbriga 100), millest lähtudes näidataks tegeliku sisendi/väljundi arengusuundumusi.

Näitajad peavad:

a) 

andma täpse hinnangu organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkusele;

b) 

olema lihtsalt arusaadavad ja üheselt mõistetavad;

c) 

võimaldama kindlaks teha, kas organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkus on eelmiste aastatega võrreldes suurenenud; selleks peab aruanne hõlmama vähemalt kolme tegevusaastat, tingimusel et andmed on kättesaadavad;

d) 

võimaldama vajaduse korral võrdlust valdkondlike, riiklike või piirkondlike võrdlusalustega;

e) 

võimaldama vajaduse korral võrdlust õigusaktide nõuetega.

Selleks peab organisatsioon lühidalt kirjeldama iga näitaja kohaldamisvaldkonda (sealhulgas organisatsioonilised ja materiaalsed piirangud, kohaldatavus ja arvutusmetoodika).

2.    Keskkonnategevuse tulemuslikkuse põhinäitajad

a) 

Need keskenduvad keskkonnategevuse tulemuslikkusele järgmistes peamistes valdkondades:

i) 

energia;

ii) 

materjal;

iii) 

vesi;

iv) 

jäätmed;

v) 

bioloogilise mitmekesisusega seotud maakasutus ja

vi) 

heited.

Aruannete esitamine keskkonnategevuse tulemuslikkuse põhinäitajate kohta on kohustuslik. Siiski võib organisatsioon hinnata nende näitajate asjakohasust oma oluliste keskkonnaaspektide ja mõju seisukohalt. Kui organisatsioon otsustab, et üks või mitu põhinäitajat ei ole organisatsiooni oluliste keskkonnaaspektide osas asjakohased, ei pea ta nende põhinäitajate kohta andmeid esitama. Sel juhul lisab organisatsioon keskkonnaaruandele selge ja põhjendatud selgituse, miks ta otsustas andmed esitamata jätta.

b) 

Iga põhinäitaja koosneb järgmistest elementidest:

i) 

arv A, mis tähistab kogu aastast sisendit/mõju asjaomases valdkonnas;

ii) 

arv B, mis tähistab organisatsiooni tegevuse iga-aastast kontrollväärtust, ning

iii) 

arv R, mis tähistab A ja B suhtarvu.

Iga organisatsioon esitab aruande iga näitaja kõigi kolme elemendi kohta.

c) 

Kogu aastase sisendi/väljundi näitaja asjaomases valdkonnas (arv A) tuleb esitada järgmiselt:

i) 

energia puhul

— 
kogu otsene energiatarbimine, mis näitab organisatsiooni aastast energia kogutarbimist;
— 
taastuvenergia kogutarbimine, mis näitab taastuvatest energiaallikatest pärit energia kogutarbimist organisatsiooni poolt aasta jooksul;
— 
kogu toodetud taastuvenergia, mis näitab kogu taastuvatest energiaallikatest pärit energiat, mille organisatsioon on aasta jooksul tootnud.

Viimase punkti kohta esitatakse teavet vaid juhul, kui organisatsiooni poolt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia koguhulk on oluliselt suurem kui organisatsiooni tarbitud taastuvenergia koguhulk, või kui organisatsioon enda toodetud taastuvenergiat ise ei tarbinud.

Kui organisatsioon tarbib või (taastuvenergia puhul) toodab eri allikatest pärit energiat (nt elekter, soojus, kütus vms), esitatakse asjaomased andmed aasta jooksul tarbitud või toodetud energia kohta vajaduse korral eraldi.

Energiakogused tuleks eelistatavalt esitada kilovatt-tundides (kWh), megavatt-tundides (MWh) või gigadžaulides (GJ) või muudes mõõtühikutes, mida tarbitud või toodetud energialiigi puhul üldiselt kasutatakse;

ii) 

materjali puhul:

— 
põhimaterjalide aastane kulu (v.a energiakandjad ja vesi), väljendatuna eelistatavalt tonnides (nt kilogrammides või tonnides) või mahuühikutes (nt kuupmeetrid (m3)) või mõnes muus asjaomase sektori puhul tavapäraselt kasutatavas mõõtühikus.

Eri liiki materjalide kasutamise puhul tuleks nende aastane kulu vajaduse korral esitada eraldi;

iii) 

vee puhul:

— 
kogu aastane veetarbimine, väljendatuna mahuühikutes (nt liitrid või kuupmeetrid (m3));
iv) 

jäätmete puhul:

— 
kogu aastane tekitatud jäätmekogus liikide kaupa, väljendatuna eelistatavalt kaaluühikutes (nt kilogrammid või tonnid) või mahuühikutes (nt kuupmeetrid (m3)) või mõnes muus asjaomase sektori puhul tavapäraselt kasutatavas mõõtühikus;
— 
kogu aastane tekitatud ohtlike jäätmete kogus liikide kaupa, väljendatuna eelistatavalt kaaluühikutes (nt kilogrammid või tonnid) või kuupmeetrid (m3) või mõnes muus asjaomase sektori puhul tavapäraselt kasutatavas mõõtühikus;
v) 

bioloogilise mitmekesisusega seotud maakasutuse puhul:

— 
bioloogilise mitmekesisusega seotud maakasutuse vormid, väljendatuna pindalaühikutes (nt m2 või ha):
— 
kogu maakasutus;
— 
vettpidava materjaliga kaetud ala suurus kokku;
— 
looduskaitse suunitlusega alad tegevuskohas kokku;
— 
looduskaitse suunitlusega alad väljaspool tegevuskohta kokku.

„Looduskaitse suunitlusega ala” on piirkond, mis on eelkõige ette nähtud looduskeskkonna kaitsmiseks või taastamiseks. Looduskaitse suunitlusega alad võivad asuda tegevuskohas ja hõlmata katuseid, fassaade, äravoolukohti või muid elemente, mis on kavandatud ja kohandatud bioloogilise mitmekesisuse soodustamiseks või mida hallatakse sel eesmärgil. Looduskaitse suunitlusega alad võivad asuda ka väljaspool organisatsiooni tegevuskohta, tingimusel et asjaomane ala kuulub organisatsioonile või et organisatsiooni haldab seda, ja selle peamine eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse soodustamine. Aruandes võib kirjeldada ka bioloogilise mitmekesisuse soodustamiseks ette nähtud alasid, mida hallatakse ühiselt, tingimusel et ühise haldamise ulatus on selgelt piiritletud.

„Vettpidava materjaliga kaetud ala” on ala, kus algne pinnas on kaetud vett mitteläbilaskva materjaliga (nt teed). Pinnase muutmine vett mitteläbilaskvaks võib mõjutada keskkonda;

vi) 

heidete puhul:

— 
kogu aastane kasvuhoonegaaside heitkogus, sealhulgas vähemalt CO2, CH4, N2O, HFC, PFC, NF3 ja SF6 heitkogused, väljendatuna süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides.

Organisatsioon peaks kaaluma võimalust kasutada kasvuhoonegaaside heitkogustest teatamiseks mõnda väljakujunenud meetodit, näiteks kasvuhoonegaaside protokolli.

— 
aastane koguheide õhku, sealhulgas vähemalt SO2, NOx ja PM heitkogused, väljendatuna kilogrammides või tonnides.
d) 

Organisatsiooni tegevuse iga-aastase kontrollväärtuse (arv B) kindlaksmääramisel ja esitamisel tuleb lähtuda järgmistest nõuetest.

Arv B peab olema:

i) 

arusaadav;

ii) 

andma kõige paremini ülevaate organisatsiooni üldisest tegevusest kogu aasta jooksul;

iii) 

võimaldama õigesti kirjeldada organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkust, võttes arvesse organisatsiooni iseärasusi ja tegevust;

iv) 

kujutama endast ühist kontrollväärtust sektoris, kus organisatsioon tegutseb, näiteks:

— 
kogu aastane füüsiline väljund;
— 
töötajate koguarv;
— 
ööbimiste koguarv;
— 
piirkonna elanike koguarv (avaliku halduse puhul);
— 
töödeldud jäätmete kogus tonnides (jäätmekäitlussektoris tegutsevate organisatsioonide puhul);
— 
toodetud energia kokku (energiatootmissektoris tegutsevate organisatsioonide puhul);
v) 

tagama esitatud näitajate võrreldavuse aja jooksul. Pärast arvu B kindlaksmääramist võib seda kasutada ka edaspidistes keskkonnaaruannetes.

Arvu B muutmise korral tuleb keskkonnaaruandesse lisada asjakohane selgitus. Arvu B muutmise korral peab organisatsioon tagama, et see oleks vähemalt kolme aasta jooksul võrreldav varasemate väärtustega, arvestades varasemate aastate väärtused ümber vastavalt uuele kindlaksmääratud arvule B.

3.    Keskkonnategevuse tulemuslikkuse erinäitajad

Lisaks peavad kõik organisatsioonid igal aastal esitama tulemuslikkusandmeid selliste oluliste otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide ja -mõjude kohta, mis on seotud organisatsiooni põhitegevusega, mis on mõõdetavad ja kontrollitavad ning mida ei ole põhinäitajate puhul arvesse võetud.

Teave nende näitajate kohta esitatakse vastavalt käesoleva punkti sissejuhatuses esitatud nõuetele.

Organisatsioon võtab võimaluse korral arvesse artiklis 46 osutatud sektori võrdlusdokumente, et hõlbustada asjakohaste sektoripõhiste näitajate kindlaksmääramist.

4.    Olulisi keskkonnaaspekte käsitlevate aruannete esitamine kvalitatiivse teabe põhjal

Kui olulisi otseseid või kaudseid keskkonnaaspekte käsitleva aruande koostamiseks ei ole piisavalt kvantitatiivseid andmeid, kasutavad organisatsioonid oma tegevuse tulemuslikkuse kirjeldamiseks kvalitatiivset teavet.

D.    Kohalik vastutus

EMASi kohaselt registreeritud organisatsioonid võivad esitada ühe ühise keskkonnaaruande, mis katab mitu geograafilist tegevuskohta.

Kuna EMASi eesmärk on tagada kohalik vastutus, tagavad organisatsioonid, et iga tegevuskoha oluline keskkonnamõju on selgelt kindlaks tehtud ning ühises keskkonnaaruandes esitatud.

D.    Teabe avalikkus

Organisatsioon tagab, et ta suudab tõendajale näidata, et kõikidel organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkusest huvitatud isikutel on hõlbus ja tasuta juurdepääs punkti B ja punkti C kohaselt nõutavale teabele. Sellise läbipaistvuse tagamiseks peaks keskkonnaaruanne eelistatult olema avalikkusele kättesaadav organisatsiooni veebilehel.

Organisatsioon tagab, et konkreetset tegevuskohta või organisatsiooni käsitlev asjakohane teave on avaldatud selle liikmesriigi või kolmanda riigi ametlikus keeles (või ühes ametlikest keeltest), kus tegevuskoht või organisatsioon asub.

Ühise keskkonnaaruande puhul tagab organisatsioon lisaks, et teave on (registreerimise eesmärgil) kättesaadav selle liikmesriigi ametlikus keeles (või ühes ametlikest keeltest), kus organisatsioon on registreeritud, või nendes liidu ametlikes keeltes (ühes ametlikus keeles), mis on kokku lepitud registreerimise eest vastutava pädeva asutusega.

Keskkonnaaruande võib kättesaadavaks teha ka muudes keeltes, tingimusel et tõlgitud dokumendi sisu on kooskõlas keskkonnaaruande originaaliga, mille tõendaja on kinnitanud, ja et selles on sõnaselgelt märgitud, et tegemist on kinnitatud dokumendi tõlkega.

▼B

V LISA EMASI LOGO

V LISA

EMASI LOGO

image

▼M1

1.

Logo võib kasutada kõigis 24 keeles, tingimusel et kasutatakse järgmist sõnastust:



bulgaaria keeles:

„Проверено управление по околна среда”

tšehhi keeles:

„Ověřený systém environmentálního řízení”

horvaadi keeles:

„Verificirani sustav upravljanja okolišem”

taani keeles:

„Verificeret miljøledelse”

hollandi keeles:

„Geverifieerd milieuzorgsysteem”

inglise keeles:

„Verified environmental management”

eesti keeles:

„Tõendatud keskkonnajuhtimine”

soome keeles:

„Todennettu ympäristöasioiden hallinta”

prantsuse keeles:

„Management environnemental vérifié”

saksa keeles:

„Geprüftes Umweltmanagement”

kreeka keeles:

„επιθεωρημένη περιβαλλοντική διαχείριση”

ungari keeles:

Hitelesített környezetvédelmi vezetési rendszer”

itaalia keeles:

„Gestione ambientale verificata”

iiri keeles:

„Bainistíocht comhshaoil fíoraithe”

läti keeles:

„Verificēta vides pārvaldība”

leedu keeles:

„Įvertinta aplinkosaugos vadyba”

malta keeles:

„Immaniggjar Ambjentali Verifikat”

poola keeles:

„Zweryfikowany system zarządzania środowiskowego”

portugali keeles:

„Gestão ambiental verificada”

rumeenia keeles:

„Management de mediu verificat”

slovaki keeles:

„Overené environmentálne manažérstvo”

sloveeni keeles:

„Preverjen sistem ravnanja z okoljem”

hispaania keeles:

„Gestión medioambiental verificada”

rootsi keeles:

„Verifierat miljöledningssystem”

▼B

2.

Logo kasutatakse:

— 
kolmevärvilisena (Pantone nr 355 roheline; Pantone nr 109 kollane; Pantone nr 286 sinine);
— 
mustana;
— 
valgena või
— 
hallides toonides.
VI LISA REGISTREERIMISEL NÕUTAV TEAVE

VI LISA

REGISTREERIMISEL NÕUTAV TEAVE

(teave tuleb esitada, kui see on asjakohane)


1.  ORGANISATSIOON

 

Nimi

…

Aadress

…

Asula

…

Sihtnumber

…

Riik/liidumaa/piirkond/autonoomne piirkond

…

Kontaktisik

…

Telefon

…

Faks

…

E-post

…

Veebiaadress

…

Juurdepääs keskkonnaaruandele või ajakohastatud keskkonnaaruandele

 

a)  trükitud kujul

…

b)  elektroonilisel kujul

…

Registreerimisnumber

…

Registreerimise kuupäev

…

Registreeringu peatamise kuupäev

…

Registrist kustutamise kuupäev

…

Järgmise keskkonnaaruande esitamise kuupäev

…

Järgmise ajakohastatud keskkonnaaruande esitamise kuupäev

…

Erandi taotlus vastavalt artiklile 7

JAH – EI

…

NACE tegevusala kood

…

Töötajate arv

…

Käive või aastabilanss

…

2.  TEGEVUSKOHT

 

Nimi

…

Aadress

…

Sihtnumber

…

Asula

…

Riik/liidumaa/piirkond/autonoomne piirkond

…

Kontaktisik

…

Telefon

…

Faks

…

E-post

…

Veebiaadress

…

Juurdepääs keskkonnaaruandele või ajakohastatud keskkonnaaruandele

 

a)  trükitud kujul

…

b)  elektroonilisel kujul

…

Registreerimisnumber

…

Registreerimise kuupäev

…

Registreeringu peatamise kuupäev

…

Registrist kustutamise kuupäev

…

Järgmise keskkonnaaruande esitamise kuupäev

…

Järgmise ajakohastatud keskkonnaaruande esitamise kuupäev

…

Erandi taotlus vastavalt artiklile 7

JAH – EI

…

NACE tegevusala kood

…

Töötajate arv

…

Käive või aastabilanss

…

3.  TÕENDAJA

 

Tõendaja nimi

…

Aadress

…

Sihtnumber

…

Asula

…

Riik/liidumaa/piirkond/autonoomne piirkond

…

Telefon

…

Faks

…

E-post

…

Akrediteeringu või litsentsi registreerimisnumber

…

Akrediteeringu või litsentsi ulatus (NACE koodid)

…

Akrediteerimis- või litsentsimisasutus

…

[koht] …, [kuupäev] …/…/20

…

Organisatsiooni esindaja allkiri

VII LISA TÕENDAJA DEKLARATSIOON TÕENDAMISE JA KINNITAMISE KOHTA

VII LISA

TÕENDAJA DEKLARATSIOON TÕENDAMISE JA KINNITAMISE KOHTA

… nimi)

EMASi tõendaja registreerimisnumbriga …,

kes on akrediteeritud või litsentsitud järgmises valdkonnas … (NACE koodid),

tõendab, et ta on kontrollinud, kas organisatsiooni … (nimi) keskkonnaaruandes/ajakohastatud keskkonnaaruandes ( *1 ) osutatud tegevuskoht/tegevuskohad või kogu organisatsioon …

registreerimisnumbriga (kui see on olemas) …

vastab/vastavad kõikidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) nõuetele.

Käesolevale deklaratsioonile alla kirjutades kinnitan, et

— 
tõendamine ja kinnitamine on toimunud määruse (EÜ) nr 1221/2009 nõuetele vastavalt;
— 
tõendamise ja kinnitamise tulemused näitavad, et puuduvad tõendid kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele mittevastavuse kohta;
— 
organisatsiooni/tegevuskoha (*1)  keskkonnaaruandes/ajakohastatud keskkonnaaruandes (*1)  esitatud andmed ja teave annavad usaldusväärse, usutava ja õige ülevaate organisatsiooni/tegevuskoha kogu tegevusest keskkonnaaruandes täpsustatud ulatuses.

Käesolev dokument ei ole samaväärne EMASi kohase registreeringuga. EMASi kohast registreerimist võib teha ainult pädev asutus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1221/2009. Käesolevat dokumenti üksi ei saa kasutada üldsuse teavitamiseks.

[koht] … [kuupäev] …/… /20….

Allkiri
VIII LISA VASTAVUSTABEL

VIII LISA

VASTAVUSTABEL


Määrus (EÜ) nr 761/2001

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1

Artikkel 1

Artikli 1 lõike 2 punkt a

—

Artikli 1 lõike 2 punkt b

—

Artikli 1 lõike 2 punkt c

—

Artikli 1 lõike 2 punkt d

—

Artikli 2 punkt a

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 punkt b

—

Artikli 2 punkt c

Artikli 2 lõige 2

Artikli 2 punkt d

—

Artikli 2 punkt e

Artikli 2 lõige 9

Artikli 2 punkt f

Artikli 2 lõige 4

Artikli 2 punkt g

Artikli 2 lõige 8

Artikli 2 punkt h

Artikli 2 lõige 10

Artikli 2 punkt i

Artikli 2 lõige 11

Artikli 2 punkt j

Artikli 2 lõige 12

Artikli 2 punkt k

Artikli 2 lõige 13

Artikli 2 punkt l

Artikli 2 lõige 16

Artikli 2 punkti l alapunkt i

—

Artikli 2 punkti l alapunkt ii

—

Artikli 2 punkt m

—

Artikli 2 punkt n

Artikli 2 lõige 17

Artikli 2 punkt o

Artikli 2 lõige 18

Artikli 2 punkt p

—

Artikli 2 punkt q

Artikli 2 lõige 20

Artikli 2 punkt r

—

Artikli 2 punkti s esimene lõik

Artikli 2 lõige 21

Artikli 2 punkti s teine lõik

—

Artikli 2 punkt t

Artikli 2 lõige 22

Artikli 2 punkt u

—

Artikli 3 lõige 1

—

Artikli 3 lõike 2 punkti a esimene lõik

Artikli 4 lõike 1 punktid a ja b

Artikli 3 lõike 2 punkti a teine lõik

Artikli 4 lõige 3

Artikli 3 lõike 2 punkt b

Artikli 4 lõike 1 punkt c

Artikli 3 lõike 2 punkt c

Artikli 4 lõike 1 punkt d

Artikli 3 lõike 2 punkt d

Artikli 4 lõige 5

Artikli 3 lõike 2 punkt e

Artikli 5 lõike 2 esimene lõik; artikli 6 lõige 3

Artikli 3 lõike 3 punkt a

Artikli 6 lõike 1 punkt a

Artikli 3 lõike 3 punkti b esimene lause

Artikli 6 lõike 1 punktid b ja c

Artikli 3 lõike 3 punkti b teine lause

Artikli 7 lõige 1

Artikli 4 lõige 1

—

Artikli 4 lõige 2

Artikli 51 lõige 2

Artikli 4 lõige 3

—

Artikli 4 lõige 4

—

Artikli 4 lõike 5 esimene lause

Artikli 25 lõike 10 esimene lõik

Artikli 4 lõike 5 teine lause

Artikli 25 lõike 10 teise lõigu teine lause

Artikli 4 lõige 6

Artikkel 41

Artikli 4 lõige 7

—

Artikli 4 lõike 8 esimene lõik

Artikli 30 lõige 1

Artikli 4 lõike 8 teine lõik

Artikli 30 lõiked 3 ja 5

Artikli 4 lõike 8 kolmanda lõigu esimene ja teine lause

Artikli 31 lõige 1

Artikli 4 lõike 8 kolmanda lõigu viimane lause

Artikli 31 lõige 2

Artikli 5 lõige 1

Artikli 11 lõike 1 esimene lõik

Artikli 5 lõige 2

Artikli 11 lõige 3

Artikli 5 lõike 3 esimene lause

Artikli 12 lõige 1

Artikli 5 lõike 3 teise lause esimene taane

Artikli 12 lõike 1 punkt a

Artikli 5 lõike 3 teise lause teine taane

Artikli 12 lõike 1 punkt b

Artikli 5 lõige 4

Artikli 11 lõike 1 teine ja kolmas lõik

Artikli 5 lõike 5 esimene lause

Artikli 16 lõige 1

Artikli 5 lõike 5 teine lause

Artikli 16 lõike 3 esimene lause

Artikli 5 lõike 5 kolmas lause

Artikli 17 lõige 1

Artikli 5 lõike 5 neljas lause

Artikli 16 lõike 3 teine lõik ja artikli 16 lõike 4 teine lõik

Artikli 6 lõige 1

Artikli 13 lõige 1

Artikli 6 lõike 1 esimene taane

Artikli 13 lõike 2 punkt a ja artikli 5 lõike 2 punkt a

Artikli 6 lõike 1 teine taane

Artikli 13 lõike 2 punkt a ja artikli 5 lõike 2 punkt c

Artikli 6 lõike 1 kolmas taane

Artikli 13 lõike 2 punkt f ja artikli 5 lõike 2 punkt d

Artikli 6 lõike 1 neljas taane

Artikli 13 lõike 2 punkt c

Artikli 6 lõike 1 teine lõik

Artikli 13 lõike 2 esimene lause

Artikli 6 lõige 2

Artikli 15 lõige 3

Artikli 6 lõike 3 esimene taane

Artikli 15 lõike 3 punkt a

Artikli 6 lõike 3 teine taane

Artikli 15 lõike 3 punkt b

Artikli 6 lõike 3 kolmas taane

—

Artikli 6 lõike 3 viimane lause

Artikli 15 lõige 8

Artikli 6 lõike 4 esimene lõik

Artikli 15 lõige 2

Artikli 6 lõike 4 teine lõik

Artikli 15 lõige 4

Artikli 6 lõike 5 esimene lause

Artikli 15 lõige 6

Artikli 6 lõike 5 teine lause

Artikli 15 lõiked 8 ja 9

Artikli 6 lõige 6

Artikli 15 lõige 10

Artikli 7 lõige 1

Artikli 28 lõige 8

Artikli 7 lõike 2 esimene lause

Artikli 12 lõige 2

Artikli 7 lõike 2 teine lause

Artikli 12 lõige 3

Artikli 7 lõige 3

Artikli 42 lõike 2 punkt a

Artikli 8 lõike 1 esimene lause

Artikli 10 lõige 1

Artikli 8 lõike 1 teine lause

Artikli 10 lõige 2

Artikli 8 lõige 2

—

Artikli 8 lõike 3 esimene lõik

Artikli 10 lõige 4

Artikli 8 lõike 3 teine lõik

—

Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav lause

Artikli 4 lõige 3

Artikli 9 lõike 1 punkt a

Artikli 45 lõige 4

Artikli 9 lõike 1 punkt b

Artikli 45 lõige 4

Artikli 9 lõike 1 teine lõik

Artikli 45 lõige 5

Artikli 9 lõige 2

—

Artikli 10 lõige 1

—

Artikli 10 lõike 2 esimene lõik

Artikli 38 lõiked 1 ja 2

Artikli 10 lõike 2 teise lõigu esimene lause

Artikkel 41

Artikli 10 lõike 2 teise lõigu teine lause

Artikkel 47

Artikli 11 lõike 1 esimene lõik

Artikkel 36

Artikli 11 lõike 1 esimene taane

Artikli 36 punkt a

Artikli 11 lõike 1 teine taane

Artikli 36 punkt c

Artikli 11 lõike 1 kolmas taane

Artikli 36 punkt b

Artikli 11 lõike 1 teise lõigu esimene lause

Artikli 37 lõige 1

Artikli 11 lõike 1 teise lõigu teine lause

—

Artikli 11 lõike 1 teise lõigu kolmas lause

Artikli 37 lõige 2

Artikli 11 lõike 1 teise lõigu neljas lause

Artikli 37 lõige 3

Artikli 11 lõige 2

Artikli 43 lõige 2

Artikli 11 lõike 3 esimene lause

Artikli 41 lõige 2

Artikli 11 lõike 3 teine lause

Artikkel 47

Artikli 12 lõike 1 punkt a

—

Artikli 12 lõike 1 punkt b

Artikli 35 lõige 1

Artikli 12 lõike 1 teine lõik

—

Artikli 12 lõige 2

Artikli 41 lõige 2

Artikli 12 lõige 3

—

Artikkel 13

Artikli 40 lõige 1

Artikli 14 lõige 1

Artikli 49 lõige 1

Artikli 14 lõige 2

—

Artikli 14 lõige 3

—

Artikli 15 lõige 1

Artikkel 50

Artikli 15 lõige 2

Artikkel 48

Artikli 15 lõige 3

—

Artikli 16 lõige 1

Artikli 39 lõige 1

Artikli 16 lõige 2

Artikli 42 lõige 2

Artikli 17 lõige 1

—

Artikli 17 lõiked 2, 3 ja 4

Artikli 51 lõige 2

Artikli 17 lõige 5

—

Artikkel 18

Artikkel 52

( 1 ) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

( 3 ) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

( 4 ) EÜT L 247, 17.9.2001, lk 24.

( 5 ) ELT L 70, 9.3.2006, lk 63.

( *1 ) mittesobiv maha kriipsutada.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 12.07.2023 00:00:00 -Doknr: CELEX:32009R1221
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.