II LISA

A OSA

Keskkonnajuhtimissüsteemi nõuded vastavalt standardile EN ISO 14001:2015

B OSA

täiendavad nõuded EMASi rakendavatele organisatsioonidele

Keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) osalevad organisatsioonid täidavad EN ISO 14001:2015 (1) nõudeid, mis on esitatud allpool.

A.4  Organisatsiooni kontekst

A.4.1  Organisatsiooni ja selle konteksti mõistmine

Organisatsioon peab määrama kindlaks välised ja sisemised küsimused, mis on asjakohased seoses organisatsiooni eesmärgiga ja mõjutavad organisatsiooni võimet saavutada keskkonnajuhtimissüsteemi kavandatud tulemusi. Sellised küsimused peavad hõlmama keskkonnatingimusi, mida organisatsioon mõjutab või mis võivad teda mõjutada.

A.4.2  Huvitatud isikute vajaduste ja ootuste mõistmine

Organisatsioon peab määrama kindlaks:

a)  keskkonnajuhtimissüsteemiga seoses huvitatud isikud;

b)  selliste huvitatud isikute asjakohased vajadused ja ootused (st nõuded);

c)  millised nendest vajadustest ja ootustest saavad tema vastavuskohustusteks.

A.4.3  Keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisala kindlaksmääramine

Organisatsioon peab oma keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisala määramiseks tegema kindlaks selle piirid ja kohaldatavuse.

Kohaldamisala kindlaksmääramisel peab organisatsioon kaalutlema:

a)  jaotises A.4.1 osutatud väliseid ja sisemisi küsimusi;

b)  jaotises A.4.2 osutatud vastavuskohustusi;

c)  oma organisatsioonilist üksust (organisatsioonilisi üksuseid), ülesannet (ülesandeid) ja füüsilisi piire;

d)  oma tegevusvaldkondi, tooteid ja teenuseid;

e)  oma volitusi ja võimet ohjata ning avaldada mõju.

Kui kohaldamisala on määratletud, siis tuleb kõik organisatsiooni kohaldamisalasse kuuluvad tegevusvaldkonnad, tooted ja teenused lisada keskkonnajuhtimissüsteemi.

Kohaldamisala peab olema dokumenteeritud teave ning see peab olema huvitatud isikutele kättesaadav.

A.4.4  Keskkonnajuhtimissüsteem

Selleks, et saavutada kavandatud tulemusi, sh suurendada oma keskkonnategevuse tulemuslikkust, peab organisatsioon kehtestama, ellu viima, toimivana hoidma ja järjepidevalt parendama keskkonnajuhtimissüsteemi, sh vajalikke protsesse ja nendevahelist mõju, kooskõlas kõnealuse rahvusvahelise standardi nõuetega.

Organisatsioon peab keskkonnajuhtimissüsteemi kehtestamisel ja toimivana hoidmisel kaalutlema jaotistes 4.1 ja 4.2 saadud teadmisi.

A.5  Eestvedamine

A.5.1  Eestvedamine ja pühendumus

Tippjuhtkond peab näitama seoses keskkonnajuhtimissüsteemiga üles eestvedamist ja pühendumust, tehes järgmist:

a)  võtma vastutuse keskkonnajuhtimissüsteemi mõjususe eest;

b)  tagama, et sisse on seatud organisatsiooni konteksti ja strateegilise suundumusega kooskõlas olevad keskkonnaalased juhtpõhimõtted ja eesmärgid;

c)  tagama organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteemi nõuete lõimimise organisatsiooni äriprotsessidega;

d)  tagama keskkonnajuhtimissüsteemi jaoks vajalike ressursside kättesaadavuse;

e)  selgitama mõjusa keskkonnajuhtimise ja keskkonnajuhtimissüsteemi nõuete täitmise tähtsust;

f)  tagama, et keskkonnajuhtimissüsteem saavutaks oma kavandatud tulemused;

g)  suunama ja toetama isikuid, et nad saaksid kaasa aidata keskkonnajuhtimissüsteemi mõjususe suurendamisele;

h)  edendama järjepidevat parendamist;

i)  toetama teisi asjakohastel juhtivatel ametikohtadel isikuid eestvedaja rollis oma vastutusalas.

Märkus:  Kõnealuses rahvusvahelises standardis kasutatud sõna „äri” võib tõlgendada üldiselt kui toiminguid, mis kuuluvad lahutamatult organisatsiooni olemasolu eesmärgi juurde.

A.5.2  Keskkonnapoliitika

Tippjuhtkond peab kehtestama, ellu viima ja toimivana hoidma keskkonnapoliitikat, mis keskkonnajuhtimissüsteemi kindlaksmääratud kohaldamisala piires:

a)  on organisatsiooni eesmärki ja konteksti, sh olemust, suurust ning tegevuse, toodete ja teenuste keskkonnamõjusid arvestades asjakohane;

b)  loob raamistiku keskkonnaeesmärkide püstitamiseks;

c)  sisaldab kohustust kaitsta keskkonda, sh saastamise vältimine, ja muud konkreetset kohustust (muid konkreetseid kohustusi), mis on asjakohane (asjakohased) organisatsiooni kontekstis;

Märkus:  Muu(d) konkreetne (konkreetsed) kohustus(ed) keskkonda kaitsta võib (võivad) sisaldada jätkusuutlikku ressursikasutust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist ning bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmist.

d)  sisaldavad kohustust järgida vastavuskohustusi;

e)  sisaldavad kohustust keskkonnajuhtimissüsteemi järjepidevalt parendada, et suurendada keskkonnategevuse tulemuslikkust.

Keskkonnapoliitika peab olema:

B.1.  Keskkonnategevuse tulemuslikkuse pidev parandamine

Organisatsioon võtab endale kohustuse oma keskkonnategevuse tulemuslikkust pidevalt parandada.

Kui organisatsioonil on üks tegevuskoht või mitu tegevuskohta, peab iga tegevuskoht, mille suhtes kohaldatakseEMASi, täitma kõiki EMASi nõudeid, sealhulgas artikli 2 lõikes 2 määratletud keskkonnategevuse tulemuslikkuse pidev parandamine.

A.5.3  Organisatsioonisisesed rollid, vastutus ja volitused

Tippjuhtkond peab tagama, et asjakohaste rollide täitmiseks on määratud vastutus ja volitused ning need on organisatsioonis teatavaks tehtud.

Tippjuhtkond peab määrama vastutuse ja volitused järgmiste ülesannete täitmiseks:

a)  selle tagamine, et keskkonnajuhtimissüsteem vastab kõnealuse rahvusvahelise standardi nõuetele;

b)  tippjuhtkonna teavitamine keskkonnajuhtimissüsteemi tulemuslikkusest, sh keskkonnategevuse tulemuslikkusest.

B.2.  Juhtkonna esindaja(d)

Tippjuhtkond peab määrama konkreetse(d) tippjuhtkonna esindaja(d), kellel muudest ülesannetest sõltumata peab olema kindlaks määratud roll, vastutus ja volitused selleks, et tagada käesoleva määruse nõuetele vastav keskkonnajuhtimissüsteem ja teavitada tippjuhtkonda keskkonnajuhtimissüsteemi tulemuslikkusest.

Tippjuhtkonna esindaja võib olla organisatsiooni tippjuhtkonna liige.

A.6  Planeerimine

A.6.1  Riskide ja võimaluste käsitlemise meetmed

A.6.1.1  Üldist

Organisatsioon peab kehtestama, ellu viima ja toimivana hoidma protsessid, mis on vajalikud jaotistes 6.1.1 kuni 6.1.4 esitatud nõuete täitmiseks.

Keskkonnajuhtimissüsteemi planeerimisel peab organisatsioon kaaluma:

Organisatsioon peab keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisala piires määrama kindlaks võimalikud hädaolukorrad, sh need, millel võib olla keskkonnamõju.

Organisatsioon peab dokumenteerima ja säilitama teabe:

A.6.1.2  Keskkonnaaspektid

Organisatsioon peab keskkonnajuhtimissüsteemi määratletud kohaldamisala piires määrama kindlaks keskkonnaaspektid, mis seonduvad tema tegevuste, toodete ja teenustega, mida ta võib ohjata ja mida ta võib mõjutada, ning nendega seonduvad keskkonnamõjud, pidades silmas olelusringil põhinevat lähenemisviisi.

Keskkonnaaspektide kindlaksmääramisel peab organisatsioon arvesse võtma:

a)  muudatusi, sh kavandatud või uusi arengusuundi, uusi või muudetud tegevusi, tooteid ja teenuseid;

b)  ebatavalisi tingimusi ja põhjendatult eeldatavaid hädaolukordi.

Organisatsioon peab kehtestatud kriteeriume kasutades määrama kindlaks need aspektid, millel on või võib olla oluline keskkonnamõju.

Organisatsioon peab asjakohasel moel oma olulised keskkonnaaspektid teatavaks tegema organisatsiooni eri tasemete ja eri ülesannetega seoses.

Organisatsioon peab dokumenteerima ja säilitama teabe:

Märkus:  Olulised keskkonnaaspektid võivad kaasa tuua riske ja võimalusi, mis seostuvad kas ebasoodsate keskkonnamõjudega (ohud) või soodsate keskkonnamõjudega (võimalused).

B.3  Keskkonnaülevaade

Organisatsioonid koostavad I lisas sätestatud esialgse keskkonnaülevaate.

Ka väljaspool liitu asuvad organisatsioonid järgivad keskkonnaalaseid õigusnõudeid, mida kohaldatakse samalaadsete organisatsioonide suhtes liikmesriikides, kus organisatsioonid kavatsevad oma taotluse esitada.

A.6.1.3  Vastavuskohustused

Organisatsioon peab:

a)  määrama kindlaks ja omama juurdepääsu oma keskkonnaaspektidega seonduvatele vastavuskohustustele;

b)  määrama kindlaks, kuidas neid vastavuskohustusi organisatsioonis kohaldatakse;

c)  võtma neid vastavuskohustusi arvesse oma keskkonnajuhtimissüsteemi kehtestamisel, elluviimisel, toimivana hoidmisel ja järjepideval parendamisel.

Organisatsioon peab dokumenteerima ja säilitama teabe oma vastavuskohustuste kohta.

Märkus:  Vastavuskohustused võivad organisatsioonile kaasa tuua riske ja võimalusi.

A.6.1.4  Tegevuste planeerimine

Organisatsioon peab planeerima:

a)  meetmete võtmise, et käsitleda oma:

1)  olulisi keskkonnaaspekte;

2)  vastavuskohustusi;

3)  jaotises 6.1.1 tuvastatud riske ja võimalusi;

b)  kuidas:

1)  lõimida meetmed oma keskkonnajuhtimissüsteemi protsessidega (vt 6.2, peatükk 7, peatükk 8 ja 9.1) või teiste äriprotsessidega ja need meetmed rakendada;

2)  hinnata nende meetmete mõjusust (vt 9.1).

Nende meetmete planeerimisel peab organisatsioon kaalutlema oma tehnoloogilisi võimalusi ning oma rahalisi, toimimis- ja ärinõudeid.

B.4.  Vastavus õigusnormidele

EMASis registreeritud või registreerida soovivad organisatsioonid peavad tõendama, et on täitnud kõik alljärgnevad tingimused:

1)  nad on välja selgitanud kõikide kehtivate keskkonnaalaste õigusnõuete mõju organisatsioonile ja on sellest teadlikud;

2)  nad tagavad vastavuse keskkonnaalastele õigusaktidele, sealhulgas keskkonnalubade ja lubade piirmäärade järgimise, ning esitavad asjakohased tõendid;

3)  organisatsioonis on kehtestatud kord, mis võimaldab neil keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid pidevalt täita.

A.6.2  Keskkonnaeesmärgid ja nende saavutamise planeerimine

A.6.2.1  Keskkonnaeesmärgid

Organisatsioon peab asjakohaste ülesannete ja tasemete jaoks sisse seadma keskkonnaeesmärgid, võttes arvesse organisatsiooni olulisi keskkonnaaspekte ja seonduvaid vastavuskohustusi ning kaalutledes oma riske ja võimalusi.

Keskkonnaeesmärgid peavad olema:

a)  kooskõlas keskkonnapoliitikaga;

b)  mõõdetavad (võimaluse korral);

c)  allutatud seirele;

d)  tehtud teatavaks;

e)  asjakohaselt kaasajastatud.

Organisatsioon peab dokumenteerima ja säilitama teabe oma keskkonnaeesmärkide kohta.

A.6.2.2  Tegevuste planeerimine keskkonnaeesmärkide saavutamiseks

Keskkonnaeesmärkide planeerimise käigus peab organisatsioon määrama kindlaks:

a)  mida tegema hakatakse;

b)  milliseid ressursse on selleks vaja;

c)  kes vastutab;

d)  millal eesmärk saavutatakse;

e)  kuidas tulemusi hinnatakse, sh näitajad, et seirata edenemist oma mõõdetavate keskkonnaeesmärkide saavutamise poole (vt 9.1.1).

Organisatsioon peab kaaluma, kuidas keskkonnaeesmärkide saavutamiseks võetavaid meetmeid saaks lõimida organisatsiooni äriprotsessidega.

B.5.  Keskkonnaeesmärgid

Organisatsioonid peavad suutma tõendada, et juhtimissüsteem ja auditeerimismenetlused käsitlevad organisatsiooni keskkonnategevuse tegelikku tulemuslikkust seoses otseste ja kaudsete aspektidega.

Keskkonnaeesmärgid ei või olla eesmärkide saavutamise ja ülesannete täitmise vahendid.

A.7  Tugi

A.7.1  Ressursid

Organisatsioon peab määrama kindlaks ja eraldama ressursid, mida on vaja keskkonnajuhtimissüsteemi kehtestamiseks, elluviimiseks, toimivana hoidmiseks ja järjepidevaks parendamiseks.

A.7.2  Pädevus

Organisatsioon peab:

a)  määrama kindlaks tema kontrolli all töötava(te) isiku(te) vajaliku pädevuse, mis mõjutab organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkust ja võimet täita oma vastavuskohustusi;

b)  tagama, et need isikud on pädevad asjakohase hariduse, koolituse või kogemuste abil;

c)  määrama kindlaks oma keskkonnaspektide ja keskkonnajuhtimissüsteemiga seonduvad koolitusvajadused;

d)  kus kohaldatav, rakendama meetmeid vajaliku pädevuse hankimiseks ja hindama ellu viidud meetmete mõjusust.

Märkus:  Rakendatavad meetmed võivad olla näiteks olemasolevate töötajate koolitamine, mentorlus või töötajate muule ametikohale määramine; või kompetentsete isikute tööle võtmine või nendega töövõtulepingute sõlmimine.

Organisatsioon peab säilitama asjakohase dokumenteeritud teabe tõendina pädevuse kohta.

B.6.  Töötajate kaasamine

1)  Organisatsioon peaks tunnistama, et töötajate aktiivne kaasamine on keskkonna pideva ja eduka parandamise liikumapanev jõud ja eeldus, keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamise oluline ressurss ning parim meetod keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi edukaks juurutamiseks organisatsioonis.

2)  „Töötajate kaasamist” tuleks mõista nii töötajate otsese osalemise kui ka teabe esitamisena töötajatele ja nende esindajatele. Seepärast peaks töötajate kaasamise kava olema kehtestatud igal tasandil. Organisatsioon peaks endale teadvustama, et juhtkonna pühendumus, reageerimisvõime ja aktiivne toetus on nende protsesside edu eelduseks. Selles kontekstis peaks juhtkond esitama töötajatele asjakohast tagasisidet.

3)  Lisaks kõnealustele nõuetele kaasatakse töötajad või nende esindajad protsessi, mille eesmärk on organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse pidev parandamine järgmise abil:

a)  esialgne keskkonnaülevaade;

b)  Keskkonnategevuse tulemuslikkust parandava keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi kehtestamine ja rakendamine;

c)  keskkonnakomiteed või töörühmad teabe kogumiseks ja keskkonnaametnike/juhtkonna esindajate ning töötajate ja nende esindajate kaasamise tagamiseks;

d)  keskkonnaalase tegevusprogrammi ja keskkonnaauditi ühised töörühmad;

e)  keskkonnaaruannete koostamine.

4)  Selleks tuleks luua asjakohaseid osalemise vorme, näiteks ettepanekute raamat, projektipõhine rühmatöö või keskkonnakomitee. Organisatsioonid võtavad arvesse komisjoni juhiseid selle ala parimate tavade kohta. Töötajate esindajad võivad soovi korral samuti osaleda.

A.7.3  Teadlikkus

Organisatsioon peab tagama, et tema kontrolli all töötavad isikud on teadlikud:

a)  keskkonnaalastest juhtpõhimõtetest;

b)  olulistest keskkonnaaspektidest ja nende tööga seonduvatest tegelikest või võimalikest keskkonnamõjudest;

c)  oma panusest keskkonnajuhtimissüsteemi mõjususe saavutamisse, sh keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamisega kaasnevast kasust;

d)  keskkonnajuhtimissüsteemi nõuete täitmatajätmise tagajärgedest, sh organisatsiooni vastavuskohustuste täitmatajätmise tagajärgedest.

A.7.4  Teabevahetus

A.7.4.1  Üldist

Organisatsioon peab kehtestama, ellu viima ja toimivana hoidma protsessid, mida on vaja keskkonnajuhtimissüsteemi seisukohalt vajaliku sisemise ja välise teabevahetuse jaoks, sh:

a)  mis teemadel suheldakse;

b)  millal suheldakse;

c)  kellega suheldakse;

d)  kuidas suheldakse.

Teabevahetuse protsessi(de) sisseseadmisel peab organisatsioon:

Organisatsioon peab vastama tema keskkonnajuhtimissüsteemiga seotud päringutele.

Organisatsioon peab dokumenteerima ja asjakohasel viisil säilitama teabe oma teabevahetuse kohta.

A.7.4.2  Sisemine teabevahetus

Organisatsioon peab:

a)  keskkonnajuhtimissüsteemi seisukohalt asjakohase teabe, sh keskkonnajuhtimissüsteemi muudatuste kohta, asjakohasel viisil organisatsiooni sees teatavaks tegema organisatsiooni eri tasandite ja ülesannetega seoses;

b)  tagama, et tema teabevahetuse protsess(id) võimaldab (võimaldavad) isikutel, kes töötavad organisatsiooni kontrolli all, aidata kaasa järjepidevale parendamisele.

A.7.4.3  Väline teabevahetus

Organisatsioon peab väliselt teatavaks tegema keskkonnajuhtimissüsteemi seisukohalt asjakohase teabe, nagu see on ette nähtud organisatsiooni teabevahetuse protsessi(de)ga ja nõutav tema vastavuskohustuste alusel.

B.7.  Teabevahetus

1)  Organisatsioonid peavad suutma tõendada, et nad peavad üldsuse, ametiasutuste ja muude huvitatud isikute, sealhulgas kohalike kogukondade ja klientidega avatud dialoogi oma tegevuse, toodete ja teenuste keskkonnamõju üle.

2)  Kõrgel tasemel läbipaistvuse tagamiseks ja huvitatud isikutega usalduse loomiseks peavad EMASis registreeritud organisatsioonid avaldama konkreetset keskkonnateavet, mis on määratletud IV lisas (Keskkonnaaruandlus).

A.7.5  Dokumenteeritud teave

A.7.5.1  Üldist

Organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteem peab sisaldama:

a)  kõnealuse rahvusvahelise standardi kohaselt nõutavat dokumenteeritud teavet;

b)  dokumenteeritud teavet, mis organisatsiooni hinnangul on vajalik keskkonnajuhtimissüsteemi mõjususe tagamiseks.

Märkus:  Keskkonnajuhtimissüsteemis kasutatava dokumenteeritud teabe hulk võib olla eri organisatsioonides erinev järgmiste asjaolude tõttu:

A.7.5.2  Koostamine ja kaasajastamine

Dokumenteeritud teabe koostamise ja kaasajastamise käigus peab organisatsioon tagama asjakohase:

a)  tuvastatavuse ja kirjeldamise (nt pealkirja, kuupäeva, autori või viitenumbri järgi);

b)  vormingu (nt keel, tarkvaraversioon, graafika) ja teabekandja (nt paber, elektrooniline);

c)  sobivuse ja piisavuse läbivaatamise ning heakskiitmise.

A.7.5.3  Dokumenteeritud teabe ohjamine

Keskkonnajuhtimissüsteemis ja kõnealuses rahvusvahelises standardis nõutud dokumenteeritud teavet peab ohjama nii, et tagada selle:

a)  vajalikus kohas ja vajalikul ajal kättesaadavus ning kasutamiseks sobivus;

b)  piisav kaitstus (nt salastatuse kadumise, väärkasutuse või terviklikkuse kadumise eest).

Dokumenteeritud teabe ohjamiseks peab organisatsioon käsitlema vastavalt kohaldatavusele järgmist:

Välise päritoluga dokumenteeritud teave, mida organisatsioon peab keskkonnajuhtimissüsteemi planeerimiseks ja toimimiseks vajalikuks, tuleb asjakohaselt tuvastada ja seda tuleb ohjata.

Märkus:  Juurdepääsuga seoses võib vaja minna otsust selle kohta, kellel on luba dokumenteeritud teavet ainult lugeda või kellel on luba ja õigus dokumenteeritud teavet lugeda ning muuta.

A.8  Toimimine

A.8.1  Toimimise planeerimine ja ohjamine

Organisatsioon peab kehtestama, ellu viima, ohjama ja toimivana hoidma protsesse, mis on vajalikud keskkonnajuhtimissüsteemi nõuete täitmiseks ning viima ellu jaotiste 6.1 ja 6.2 kohased meetmed järgmiselt:

Märkus:  Ohjemeetmed võivad sisaldada tehnilisi ohjemeetmeid ja menetlusi. Ohjemeetmed võib rakendada hierarhia põhjal (näiteks kõrvaldamine, asendamine, haldamine) ja neid võib kasutada eraldiseisvalt või kombinatsioonina.

Organisatsioon peab ohjama kavandatud muudatusi ja soovimatute muudatuste tagajärjed üle vaatama, rakendades vajadusel meetmeid mis tahes negatiivsete tagajärgede leevendamiseks.

Organisatsioon peab tagama, et sisseostetud protsess(id) oleks(id) ohjatud või mõjutatud. Ohje või mõju tüüp ja ulatus peavad olema määratletud keskkonnajuhtimissüsteemi raames.

Organisatsioon peab kooskõlas olelusringil põhineva lähenemisviisiga:

a)  kehtestama asjakohased ohjemeetmed tagamaks, et keskkonnaalast nõuet (keskkonnaalaseid nõudeid) käsitletakse toote või teenuse kavandamise ja arendamise protsessis, võttes arvesse selle olelusringi igat etappi;

b)  määrama asjakohasel kujul kindlaks oma keskkonnaalase(d) nõude(d) toodete ja teenuste hankimisele;

c)  tegema oma asjakohase(d) keskkonnaalase(d) nõude(d) teatavaks organisatsioonivälistele tarnijatele, sh töövõtjatele;

d)  kaaluma vajadust anda teavet võimalike oluliste keskkonnaaspektide kohta,

mis seonduvad tema toodete ja teenuste transpordi või kättetoimetamise, kasutamise, olelusringi lõpu järgse käitlemise või lõpliku kõrvaldamisega.

Organisatsioon peab dokumenteerima ja säilitama teabe määral, mis on vajalik selleks, et saada kindlustunne, et protsess(id) on ellu viidud kavakohaselt.

A.8.2  Valmisolek hädaolukordadeks ja tegutsemine nende puhul

Organisatsioon peab kehtestama, ellu viima ja toimivana hoidma protsessid, mis on vajalikud jaotises 6.1.1. tuvastatud võimalikeks hädaolukordadeks valmistumiseks ja neile reageerimiseks.

Organisatsioon peab:

a)  olema valmis reageerima, planeerides meetmed hädaolukordadest tulenevate kahjulike keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks;

b)  reageerima tegelikele hädaolukordadele;

c)  rakendama meetmeid hädaolukordade tagajärgede vältimiseks või leevendamiseks vastavalt hädaolukorra ja võimaliku keskkonnamõju suurusele;

d)  perioodiliselt katsetama planeeritud meetmeid seal, kus see on teostatav;

e)  perioodiliselt, eriti pärast hädaolukordi või katsetusi, üle vaatama ja parandama oma hädaolukordadeks valmisoleku ja nendele reageerimise protsessi(d);

f)  andma asjakohastele huvitatud isikutele, sh neile, kes töötavad tema kontrolli all, vastavalt vajadusele asjakohast teavet ja koolitust hädaolukordadeks valmisoleku ja nende puhul tegutsemise kohta.

Organisatsioon peab dokumenteerima ja säilitama teabe määral, mis on vajalik selleks, et saada kindlustunne, et protsess(id) on ellu viidud kavakohaselt.

A.9  Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine

A.9.1  Seire, mõõtmine, analüüs ja hindamine

A.9.1.1  Üldist

Organisatsioon peab seirama, mõõtma, analüüsima ja hindama oma keskkonnategevuse tulemuslikkust.

Organisatsioon peab määrama kindlaks:

a)  mida on vaja seirata ja mõõta;

b)  usaldusväärsete tulemuste tagamiseks vajatavad seire-, mõõtmis-, analüüsi- ja hindamismeetodid;

c)  kriteeriumid, mille alusel organisatsioon hindab oma keskkonnategevuse tulemuslikkust, ja asjakohased näitajad;

d)  millal tuleb seire ja mõõtmine läbi viia;

e)  millal tuleb seire ja mõõtmise tulemusi analüüsida ja hinnata.

Organisatsioon peab tagama, et kasutatavad seire- ja mõõteseadmed on asjakohasel moel kalibreeritud või taadeldud ning hooldatud.

Organisatsioon peab hindama oma keskkonnategevuse tulemuslikkust ja keskkonnajuhtimissüsteemi mõjusust.

Organisatsioon peab keskkonnategevuse tulemuslikkust puudutava asjakohase teabe teatavaks tegema nii organisatsiooni sees kui ka väljaspool, nagu see on kindlaks määratud tema teabevahetuse protsessi(de)s ja nõutud tema vastavuskohustustega.

Organisatsioon peab säilitama asjaomase dokumenteeritud teabe tõendina seire, mõõtmise, analüüsi ja hindamise tulemuste kohta.

A.9.1.2  Vastavuse hindamine

Organisatsioon peab kehtestama, ellu viima ja toimivana hoidma protsessid, mida on vaja tema vastavuskohustuste täitmise hindamiseks.

Organisatsioon peab:

a)  määrama kindlaks vastavuse hindamise sageduse;

b)  hindama vastavust ja vajadusel rakendama meetmeid;

c)  hoidma toimivana vastavuse seisundit puudutavad teadmised ja arusaamad.

Organisatsioon peab tõendina säilitama dokumenteeritud teabe vastavushindamise tulemus(t)e kohta.

A.9.2  Siseaudit

A.9.2.1  Üldist

Organisatsioon peab planeeritud ajavahemike järel läbi viima siseauditid, et hankida teavet selle kohta, kas keskkonnajuhtimissüsteem:

a)  vastab:

1)  organisatsiooni enda püstitatud nõuetele oma keskkonnajuhtimissüsteemi suhtes;

2)  kõnealuse rahvusvahelise standardi nõuetele;

b)  on mõjusalt rakendatud ja toimivana hoitud.

A.9.2.2  Siseauditi programm

Organisatsioon peab kehtestama, ellu viima ja toimivana hoidma siseauditi programmi(d), milles nähakse ette siseauditite sagedus, meetodid, vastutused, planeerimise nõuded ja aruandlus.

Siseauditite programmi kehtestamisel peab organisatsioon kaaluma asjaomaste protsesside keskkonnaalast tähtsust, organisatsiooni mõjutavaid muudatusi ning varem läbi viidud auditite tulemusi.

Organisatsioon peab:

a)  määratlema iga auditi kriteeriumid ja kohaldamisala;

b)  valima audiitorid ja korraldama auditite läbiviimise nii, et on tagatud auditeerimisprotsessi objektiivsus ja erapooletus;

c)  tagama, et auditite tulemused esitatakse asjakohastele juhtidele.

Organisatsioon peab tõendina säilitama dokumenteeritud teabe auditi programmi elluviimise ja auditi tulemuste kohta.

A.9.3  Juhtkonnapoolne ülevaatus

Tippjuhtkond peab planeeritud ajavahemike järel üle vaatama organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteemi, et tagada selle jätkuv sobivus, piisavus ja mõjusus.

Juhtkonnapoolne ülevaatus peab arvesse võtma järgmist:

a)  meetmete seis võrreldes eelmiste juhtkonnapoolsete ülevaatustega;

b)  muutused:

1)  keskkonnajuhtimissüsteemiga seoses asjakohastes organisatsiooni välistes ja sisemistes küsimustes;

2)  huvitatud isikute vajadustes ja ootustes, sh vastavuskohustustes;

3)  organisatsiooni olulistes keskkonnaaspektides;

4)  riskides ja võimalustes;

c)  keskkonnaeesmärkide saavutamise määr;

d)  teave organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse kohta, sealhulgas suundumused seoses järgmisega:

1)  mittevastavused ja parandusmeetmed;

2)  seire- ja mõõtetulemused;

3)  organisatsiooni vastavuskohustuste täitmine;

4)  auditite tulemused;

e)  ressursside piisavus;

f)  asjakohane teabevahetus huvitatud isikutega, sh kaebused;

g)  järjepideva parendamise võimalused.

Juhtkonnapoolse ülevaatuse tulemused peavad hõlmama:

Organisatsioon peab säilitama dokumenteeritud teabe tõendina juhtkonnapoolsete ülevaatuste tulemuste kohta.

A.10  Parendamine

A.10.1  Üldist

Organisatsioon peab oma keskkonnajuhtimissüsteemi kavandatud tulemuste saavutamiseks määrama kindlaks parendamisvõimalused (vt 9.1, 9.2 ja 9.3) ja rakendama vajalikke meetmeid.

A.10.2  Mittevastavus ja parandusmeetmed

Kui ilmneb mittevastavus, siis peab organisatsioon:

a)  reageerima mittevastavusele ning võimaluse korral:

1)  rakendama meetmeid selle ohjamiseks ja parandamiseks;

2)  tegelema tagajärgedega, sh ebasoodsate keskkonnamõjude leevendamisega;

b)  hindama mittevastavuse põhjuste kõrvaldamise meetmete vajalikkust, et vältida selle kordumist või esinemist mujal. Selleks:

1)  tutvutakse mittevastavusega;

2)  määratakse kindlaks mittevastavuse põhjused;

3)  määratakse kindlaks, kas esineb sarnaseid mittevastavusi või kas nende esinemine on võimalik;

c)  rakendatakse kõik vajalikud meetmed;

d)  vaadatakse üle kõikide rakendatud parandusmeetmete mõjusus;

e)  tehakse vajadusel muudatusi keskkonnajuhtimissüsteemis.

Parandusmeetmed peavad olema asjakohased, võttes arvesse tekkinud mittevastavuste mõjude, sh keskkonnamõju(de) olulisust.

Organisatsioon peab säilitama dokumenteeritud teabe tõendina:

A.10.3  Järjepidev parendamine

Organisatsioon peab järjepidevalt parendama oma keskkonnajuhtimissüsteemi sobivust, piisavust ja mõjusust, et parandada keskkonnategevuse tulemuslikkust.