I LISA

I LISA

KESKKONNAÜLEVAADE

Keskkonnaülevaade hõlmab järgmisi valdkondi.

1.    Organisatsioonilise konteksti kindlaksmääramine

Organisatsioon peab määrama kindlaks välised ja sisemised küsimused, mis võivad avaldada positiivset või negatiivset mõju selle suutlikkusele saavutada oma keskkonnajuhtimissüsteemi kavandatavad tulemused.

Nende küsimuste hulka kuuluvad asjakohased keskkonnatingimused nagu kliima, õhukvaliteet, veekvaliteet, loodusvarade kättesaadavus, bioloogiline mitmekesisus.

Need võivad muu hulgas hõlmata ka järgmisi tingimusi:

2.    Huvitatud isikute tuvastamine ning nende asjakohaste vajaduste ja ootuste väljaselgitamine

Organisatsioon peab välja selgitama keskkonnajuhtimissüsteemi seisukohalt asjakohased huvitatud isikud, nende asjakohased vajadused ja ootused ning selle, missugustele nimetatud vajadustele ja ootustele peab organisatsioon vastama või otsustab vastata.

Kui organisatsioon otsustab vabatahtlikult vastata huvitatud isikute asjakohastele vajadustele või ootustele, mida õigusnõuetes ei käsitleta, või nendega nõustuda, muutuvad need organisatsiooni vastavuskohustuste osaks.

3.    Kehtivate keskkonnaalaste õigusnõuete kindlakstegemine

Lisaks kehtivate keskkonnaalaste õigusnõuete loetelu koostamisele märgib organisatsioon, kuidas ta saab esitada tõendeid selle kohta, et ta vastab erinevatele õigusnõuetele.

4.    Otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide väljaselgitamine ning oluliste aspektide kindlaksmääramine

Organisatsioon teeb kindlaks kõik nõuetekohaselt kvalifitseeritud või kvantifitseeritud ning olulise keskkonnamõjuga otsesed ja kaudsed keskkonnaaspektid ning koostab registri kõigist olulisena käsitatavatest keskkonnaaspektidest. Samuti selgitab organisatsioon välja, missugused nimetatud aspektidest on olulised vastavalt käesoleva lisa punkti 5 alusel sätestatud kriteeriumidele.

Otsese ja kaudse keskkonnamõju kindlaks tegemisel on oluline, et organisatsioon võtaks arvesse ka oma põhitegevusega seotud keskkonnaaspekte. Organisatsiooni tegevuskoha ja rajatistega seotud keskkonnaaspektide loend ei ole piisav.

Oma tegevuse, toodete ja teenustega seotud otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide kindlaks tegemisel kasutab organisatsioon olelusringil põhinevat lähenemisviisi, võttes arvesse olelusringi etappe, mida saab kontrollida või mõjutada. Need etapid hõlmavad organisatsiooni tegevusalast sõltuvalt tavaliselt tooraine hankimist, ostmist ja hankeid, disaini, tootmist, transporti, kasutamist, käitlemist olelusringi lõpus ning lõppladustamist.

4.1.    Otsesed keskkonnaaspektid

Otsesed keskkonnaaspektid on seotud organisatsiooni enda tegevuse, toodete ja teenustega, mida organisatsioon otseselt kontrollib.

Kõik organisatsioonid peavad võtma arvesse oma tegevuse otseseid keskkonnaaspekte.

Otsesed keskkonnaaspektid hõlmavad muu hulgas järgmist:

Keskkonnaaspektide väljaselgitamisel tuleks kaaluda ka järgmist:

4.2.    Kaudsed keskkonnaaspektid

Kaudsed keskkonnaaspektid võivad tuleneda organisatsiooni ja kolmandate isikute suhtlemisest, mida organisatsioon saab mõjutada mõistlikul määral.

Need hõlmavad muu hulgas järgmist:

Organisatsioonid peavad suutma tõendada, et juhtimissüsteemis käsitletakse nende aspektidega seotud olulisi keskkonnaaspekte ja mõju.

Organisatsioon peaks püüdma tagada, et tarnijad ja organisatsiooni nimel tegutsevad isikud järgivad oma lepingujärgses tegevuses organisatsiooni keskkonnapoliitikat.

Organisatsioon peab uurima, millisel määral ta võib neid kaudseid keskkonnaaspekte mõjutada ning milliseid meetmeid saab võtta keskkonnamõju vähendamiseks või keskkonnaalase kasu suurendamiseks.

5.    Keskkonnaaspektide olulisuse hindamine

Organisatsioon peab määratlema oma tegevuse, toodete ja teenuste keskkonnaaspektide tähtsuse hindamise kriteeriumid ning rakendama neid kriteeriume tegemaks kindlaks, millistel aspektidel on olelusringi perspektiivi arvestades oluline keskkonnamõju.

Organisatsiooni väljatöötatud kriteeriumides võetakse arvesse asjakohaseid õigusakte ning need kriteeriumid peavad olema mitmekülgsed, sõltumatult kontrollitavad, reprodutseeritavad ja avalikud.

Kriteeriumide kehtestamisel võtab organisatsioon arvesse järgmisi elemente:

Olenevalt organisatsiooni tegevuse, toodete ja teenuste tüübist võidakse kaaluda ka täiendavaid asjakohaseid elemente.

Organisatsioon hindab kehtestatud kriteeriumide alusel oma keskkonnaaspektide ja -mõju olulisust. Selleks võtab organisatsioon muu hulgas arvesse järgmist:

Organisatsiooni tegevuse keskkonnamõju tähtsuse hindamisel võtab organisatsioon arvesse tavalisi tegutsemistingimusi, käivitamis- ja seiskamistingimusi ning mõistlikult eeldatava hädaolukorra tingimusi. Arvesse võetakse varasemat, praegust ja kavandatavat tegevust.

6.    Varasemate vahejuhtumite uurimisest saadud tagasiside hindamine

Organisatsioon võtab arvesse varasemate vahejuhtumite uurimisest saadud tagasisidet, mis võib mõjutada organisatsiooni suutlikkust saavutada oma keskkonnajuhtimissüsteemi kavandatud tulemused.

7.    Riski ja võimaluste väljaselgitamine ja dokumenteerimine

Organisatsioon selgitab välja ja dokumenteerib riskid ja võimalused, mis on seotud keskkonnaaspektide, vastavuskohustuste ja muude küsimuste ja nõuetega, mis on loetletud jaotistes 1 kuni 4.

Organisatsioon keskendub neile riskidele ja võimalustele, mida oleks vaja käsitleda keskkonnajuhtimissüsteemi kavandatud tulemuste saavutamiseks, soovimatu mõju või õnnetuse vältimiseks ning organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse jätkuvaks parandamiseks.

8.    Olemasolevate protsesside, tavade ja menetluste uurimine

Organisatsioon uurib olemasolevaid protsesse, tavasid ja menetlusi ning selgitab välja, missugused neist on vajalikud keskkonnajuhtimise pikaajaliseks haldamiseks.