|
+III LISA |
III LISAIII LISA KESKKONNAALANE SISEAUDIT 1. Auditikava ja auditeerimise sagedus 1.1. Auditikava Auditikavaga tagatakse, et organisatsiooni juhtkonnale antakse teavet, mis on vajalik organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse ja keskkonnajuhtimissüsteemi tõhususe läbivaatamiseks ning tõendamaks, et need on kontrolli all. 1.2. Auditikava eesmärgid Eesmärk on eelkõige hinnata rakendatavat juhtimissüsteemi ning teha kindlaks, kas see on kooskõlas organisatsiooni poliitika ja programmiga, mille hulka kuulub keskkonnaalaste õigusnõuete ja muude keskkonnaga seotud nõuete järgimine. 1.3. Auditikava ulatus Määratletakse selgelt auditite või vajaduse korral auditeerimistsükli iga etapi üldine ulatus ning piiritletakse selgesõnaliselt:
(1)
käsitletavad valdkonnad;
(2)
auditeeritavad tegevusalad;
(3)
arvessevõetavad keskkonnaalased kriteeriumid;
(4)
auditiga hõlmatav ajavahemik. Keskkonnaaudit sisaldab keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks vajalike faktiliste andmete hindamist. 1.4. Auditeerimise sagedus Audititevahelise aja või organisatsiooni kogu tegevust hõlmava auditeerimistsükli pikkus on kuni kolm aastat või, kui kohaldatakse artikliga 7 ette nähtud erandit, neli aastat. Iga tegevuse auditeerimise sagedus on erinev sõltuvalt:
(1)
tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest;
(2)
tegevusega seotud keskkonnamõju suurusest;
(3)
eelmiste audititega tuvastatud probleemide tähtsusest ja kiireloomulisusest;
(4)
varasematest keskkonnaprobleemidest. Keerulisemat tegevust, millel on suurem mõju keskkonnale, auditeeritakse sagedamini. Organisatsioon teostab auditi vähemalt igal aastal, kuna see aitab organisatsiooni juhtkonnale ja tõendajale selgitada, et organisatsiooni olulised keskkonnaaspektid on tema kontrolli all. Organisatsioon teeb auditeid, mis käsitlevad:
(1)
organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkust; ning
(2)
organisatsiooni vastavust kohaldatavatele õigusnõuetele ja muudele keskkonnaga seotud nõuetele. 2. Auditeerimistegevus Auditeerimistegevuse hulka kuuluvad vestlused töötajatega, töötingimuste ja seadmete kontrollimine ning registri, kirjalike menetluste ja muu asjakohase dokumentatsiooni ülevaatamine. Selle eesmärk on hinnata auditeeritava tegevusega seotud keskkonnategevuse tulemuslikkust, et teha kindlaks, kas tegevus vastab kohaldatavatele standarditele, eeskirjadele või seatud eesmärkidele ja ülesannetele. Samuti selgitab audit välja, kas keskkonnaalaste kohustuste täitmiseks kohaldatav süsteem on tulemuslik ja asjakohane ning hõlmab seetõttu muu hulgas pistelist kontrolli organisatsiooni kriteeriumidele vastavuse kohta, et määrata kindlaks kogu juhtimissüsteemi tulemuslikkus. Auditeerimine koosneb eelkõige järgmistest etappidest:
(1)
juhtimissüsteemidest arusaamine;
(2)
juhtimissüsteemide tugevate ja nõrkade külgede hindamine;
(3)
tõendite kogumine, et näha, kus juhtimissüsteem toimib ja kus mitte;
(4)
auditi tulemuste hindamine;
(5)
auditi järelduste koostamine;
(6)
aruandmine auditi tulemustest ja järeldustest. 3. Aruandmine auditi tulemustest ja järeldustest Kirjaliku auditeerimisaruande põhieesmärgid on järgmised:
(1)
auditi ulatuse dokumenteerimine;
(2)
juhtkonnale teabe andmine organisatsiooni keskkonnapoliitika järgimise hetkeseisu ja keskkonnaalaste edusammude kohta organisatsioonis;
(3)
juhtkonnale teabe andmine õigusnõuetele ja muudele keskkonnanõuetele vastamise hetkeseisu kohta ning meetmete kohta, mida on rakendatud vastavuse tõendamise võimaldamiseks;
(4)
juhtkonnale teabe andmine organisatsiooni keskkonnamõju seiramiseks ja leevendamiseks võetud meetmete tulemuslikkuse ja usaldusväärsuse kohta;
(5)
vajaduse korral parandusmeetmete tarvilikkuse tõendamine. Kirjalik auditiaruanne peab sisaldama nendele eesmärkidele vastamiseks vajalikku teavet. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|