+▼M1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/75/EL, 24. november 2010, aasta direktiiv 2010/75/EL tööstus- ja loomakasvatusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ▼B (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)
---+I PEATÜKK ÜLDSÄTTED
------+Artikkel 1 Sisu
------+Artikkel 2 Reguleerimisala
---------+Artikkel 2 1.
---------+Artikkel 2 2.
------+Artikkel 3 Mõisted
------+Artikkel 4 Loa omamise kohustus
---------+Artikkel 4 1.
---------+Artikkel 4 2.
---------+Artikkel 4 3.
------+Artikkel 5 Loa andmine
---------+Artikkel 5 1.
---------+Artikkel 5 2.
---------+Artikkel 5 3.
---------+Artikkel 5 4.
------+Artikkel 6 Siduvad üldeeskirjad
------+Artikkel 7
------+Artikkel 8
---------+Artikkel 8 1.
---------+Artikkel 8 2.
---------+Artikkel 8 3.
---------+Artikkel 8 4.
---------+Artikkel 8 5.
---------+Artikkel 8 6.
------+Artikkel 9 Kasvuhoonegaaside heide
---------+Artikkel 9 1.
---------+Artikkel 9 2.
---------+Artikkel 9 3.
---------+Artikkel 9 4.
---+II PEATÜKK I LISAS LOETLETUD TEGEVUSVALDKONDI KÄSITLEVAD SÄTTED
------+Artikkel 10 Reguleerimisala
------+Artikkel 11 Käitaja põhikohustuste üldpõhimõtted
------+Artikkel 12 Loataotlused
---------+Artikkel 12 1.
---------+Artikkel 12 2.
------+Artikkel 13 PVT-viitedokumendid ja teabevahetus
---------+Artikkel 13 1.
---------+Artikkel 13 1a.
---------+Artikkel 13 2.
---------+Artikkel 13 3.
---------+Artikkel 13 3a.
---------+Artikkel 13 4.
---------+Artikkel 13 5.
---------+Artikkel 13 6.
---------+Artikkel 13 7.
------+Artikkel 14 Loa tingimused
---------+Artikkel 14 1.
---------+Artikkel 14 2.
---------+Artikkel 14 3.
---------+Artikkel 14 4.
---------+Artikkel 14 5.
---------+Artikkel 14 6.
---------+Artikkel 14 7.
------+Artikkel 14a
---------+Artikkel 14a 1.
---------+Artikkel 14a 2.
---------+Artikkel 14a 3.
---------+Artikkel 14a 4.
------+Artikkel 15
---------+Artikkel 15 1.
---------+Artikkel 15 2.
---------+Artikkel 15 3.
---------+Artikkel 15 4.
---------+Artikkel 15 5.
---------+Artikkel 15 6.
---------+Artikkel 15 7.
------+Artikkel 15a
---------+Artikkel 15a 1.
---------+Artikkel 15a 2.
---------+Artikkel 15a 3.
------+Artikkel 16 Seirenõuded
---------+Artikkel 16 1.
---------+Artikkel 16 2.
---------+Artikkel 16 3.
---------+Artikkel 16 4.
------+Artikkel 17 I lisas loetletud tegevusvaldkondade siduvad üldeeskirjad
---------+Artikkel 17 1.
---------+Artikkel 17 2.
---------+Artikkel 17 3.
---------+Artikkel 17 4.
------+Artikkel 18
------+Artikkel 19 Parima võimaliku tehnika areng
------+Artikkel 20 Käitajate tehtavad muudatused käitistes
---------+Artikkel 20 1.
---------+Artikkel 20 2.
---------+Artikkel 20 3.
------+Artikkel 21 Pädeva asutuse poolt loa tingimuste läbivaatamine ja ajakohastamine
---------+Artikkel 21 1.
---------+Artikkel 21 2.
---------+Artikkel 21 3.
---------+Artikkel 21 4.
---------+Artikkel 21 5.
------+Artikkel 22 Tegevuse lõpetamine
---------+Artikkel 22 1.
---------+Artikkel 22 2.
---------+Artikkel 22 3.
---------+Artikkel 22 4.
------+Artikkel 23 Keskkonnajärelevalve
---------+Artikkel 23 1.
---------+Artikkel 23 2.
---------+Artikkel 23 3.
---------+Artikkel 23 4.
---------+Artikkel 23 5.
---------+Artikkel 23 6.
------+Artikkel 24 Juurdepääs teabele ja üldsuse osalemine loamenetluses
---------+Artikkel 24 1.
---------+Artikkel 24 2.
---------+Artikkel 24 3.
---------+Artikkel 24 4.
------+Artikkel 25 Õiguskaitse kättesaadavus
---------+Artikkel 25 1.
---------+Artikkel 25 2.
---------+Artikkel 25 3.
---------+Artikkel 25 4.
---------+Artikkel 25 5.
------+Artikkel 26 Piiriülene mõju
---------+Artikkel 26 1.
---------+Artikkel 26 2.
---------+Artikkel 26 3.
---------+Artikkel 26 4.
---+IIA PEATÜKK INNOVATSIOONI VÕIMALDAMINE JA EDENDAMINE
------+Artikkel 27 Kujunemisjärgus tehnoloogiad
------+Artikkel 27a Tööstuspöörde ja tööstusheite innovatsioonikeskus
---------+Artikkel 27a 1.
---------+Artikkel 27a 2.
---------+Artikkel 27a 3.
---------+Artikkel 27a 4.
------+Artikkel 27b Kujunemisjärgus tehnoloogiate katsetamine
------+Artikkel 27c Kujunemisjärgus tehnoloogiatega saavutatavad heitetasemed ja seotud soovituslikud keskkonnatoime normid
------+Artikkel 27d Üleminek rohelisele, ringluspõhisele ja kliimaneutraalsele tööstusele
---------+Artikkel 27d 1.
---------+Artikkel 27d 2.
---------+Artikkel 27d 3.
---------+Artikkel 27d 4.
---------+Artikkel 27d 5.
------+Artikkel 27e Tööstuse põhjalik ümberkujundamine
---------+Artikkel 27e 1.
---------+Artikkel 27e 2.
---+III PEATÜKK PÕLETUSSEADMEID KÄSITLEVAD ERISÄTTED
------+Artikkel 28 Reguleerimisala
------+Artikkel 29 Liitmiseeskirjad
---------+Artikkel 29 1.
---------+Artikkel 29 2.
---------+Artikkel 29 3.
------+Artikkel 30 Heite piirväärtused
---------+Artikkel 30 1.
---------+Artikkel 30 2.
---------+Artikkel 30 3.
---------+Artikkel 30 4.
---------+Artikkel 30 5.
---------+Artikkel 30 6.
---------+Artikkel 30 7.
---------+Artikkel 30 8.
---------+Artikkel 30 9.
------+Artikkel 31 Väävliärastuse aste
---------+Artikkel 31 1.
---------+Artikkel 31 2.
---------+Artikkel 31 3.
------+Artikkel 32 Siseriiklik üleminekukava
---------+Artikkel 32 1.
---------+Artikkel 32 2.
---------+Artikkel 32 3.
---------+Artikkel 32 4.
---------+Artikkel 32 5.
---------+Artikkel 32 6.
------+Artikkel 33 Piiratud tööea erand
---------+Artikkel 33 1.
---------+Artikkel 33 2.
---------+Artikkel 33 3.
---------+Artikkel 33 4.
------+Artikkel 34 Väikesed eraldatud võrgud
---------+Artikkel 34 1.
---------+Artikkel 34 2.
---------+Artikkel 34 3.
------+Artikkel 34a
---------+Artikkel 34a 1.
---------+Artikkel 34a 2.
---------+Artikkel 34a 3.
---------+Artikkel 34a 4.
---------+Artikkel 34a 5.
---------+Artikkel 34a 6.
------+Artikkel 35 Kaugküttekäitised
---------+Artikkel 35 1.
---------+Artikkel 35 2.
------+Artikkel 36 Süsinikdioksiidi geoloogiline säilitamine
---------+Artikkel 36 1.
---------+Artikkel 36 2.
------+Artikkel 37 Saasteainete püüdeseadmete talitlushäire või rike
---------+Artikkel 37 1.
---------+Artikkel 37 2.
------+Artikkel 38 Õhkuheiteseire
---------+Artikkel 38 1.
---------+Artikkel 38 2.
---------+Artikkel 38 3.
---------+Artikkel 38 4.
------+Artikkel 39 Vastavus heite piirväärtustele
------+Artikkel 40 Mitmekütusepõletusseadmed
---------+Artikkel 40 1.
---------+Artikkel 40 2.
---------+Artikkel 40 3.
------+Artikkel 41 Rakenduseeskirjad
---+IV PEATÜKK JÄÄTMEPÕLETUS- JA -KOOSPÕLETUSTEHASEID KÄSITLEVAD ERISÄTTED
------+Artikkel 42 Reguleerimisala
---------+Artikkel 42 1.
---------+Artikkel 42 2.
------+Artikkel 43 Jäägi mõiste
------+Artikkel 44 Loataotlused
------+Artikkel 45 Loa tingimused
---------+Artikkel 45 1.
---------+Artikkel 45 2.
---------+Artikkel 45 3.
---------+Artikkel 45 4.
------+Artikkel 46 Heitekontroll
---------+Artikkel 46 1.
---------+Artikkel 46 2.
---------+Artikkel 46 3.
---------+Artikkel 46 4.
---------+Artikkel 46 5.
---------+Artikkel 46 6.
------+Artikkel 47 Rike
------+Artikkel 48 Heiteseire
---------+Artikkel 48 1.
---------+Artikkel 48 2.
---------+Artikkel 48 3.
---------+Artikkel 48 4.
---------+Artikkel 48 5.
------+Artikkel 49 Vastavus heite piirväärtustele
------+Artikkel 50 Käitamistingimused
---------+Artikkel 50 1.
---------+Artikkel 50 2.
---------+Artikkel 50 3.
---------+Artikkel 50 4.
---------+Artikkel 50 5.
---------+Artikkel 50 6.
---------+Artikkel 50 7.
------+Artikkel 51 Käitamistingimuste muutmise luba
---------+Artikkel 51 1.
---------+Artikkel 51 2.
---------+Artikkel 51 3.
---------+Artikkel 51 4.
------+Artikkel 52 Jäätmete üleandmine ja vastuvõtmine
---------+Artikkel 52 1.
---------+Artikkel 52 2.
---------+Artikkel 52 3.
---------+Artikkel 52 4.
---------+Artikkel 52 5.
------+Artikkel 53 Jäägid
---------+Artikkel 53 1.
---------+Artikkel 53 2.
---------+Artikkel 53 3.
------+Artikkel 54 Oluline muutus
------+Artikkel 55 Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaseid käsitlev aruandlus ja avalik teave
---------+Artikkel 55 1.
---------+Artikkel 55 2.
---------+Artikkel 55 3.
---+V PEATÜKK ERISÄTTED ORGAANILISI LAHUSTEID KASUTAVATE KÄITISTE JA TEGEVUSVALDKONDADE KOHTA
------+Artikkel 56 Reguleerimisala
------+Artikkel 57 Mõisted
------+Artikkel 58 Ohtlike ainete asendamine
------+Artikkel 59 Heitekontroll
---------+Artikkel 59 1.
---------+Artikkel 59 2.
---------+Artikkel 59 3.
---------+Artikkel 59 4.
---------+Artikkel 59 5.
---------+Artikkel 59 6.
---------+Artikkel 59 7.
------+Artikkel 60 Heiteseire
------+Artikkel 61 Vastavus heite piirväärtustele
------+Artikkel 62 Aruanne nõuete täitmise kohta
------+Artikkel 63 Olemasoleva käitise oluline muutmine
---------+Artikkel 63 1.
---------+Artikkel 63 2.
---------+Artikkel 63 3.
------+Artikkel 64 Orgaaniliste lahustite asendamist käsitleva teabe vahetamine
------+Artikkel 65 Juurdepääs teabele
---------+Artikkel 65 1.
---------+Artikkel 65 2.
---------+Artikkel 65 3.
---+VI PEATÜKK TITAANDIOKSIIDI TOOTVAID KÄITISEID KÄSITLEVAD ERISÄTTED
------+Artikkel 66 Reguleerimisala
------+Artikkel 67 Jäätmete kõrvaldamise keelamine
------+Artikkel 68 Vetteheite kontroll
------+Artikkel 69 Õhkuheite vältimine ja kontroll
---------+Artikkel 69 1.
---------+Artikkel 69 2.
------+Artikkel 70 Heiteseire
---------+Artikkel 70 1.
---------+Artikkel 70 2.
---------+Artikkel 70 3.
---+VIA PEATÜKK KODULINDUDE JA SIGADE KASVATAMIST KÄSITLEVAD ERISÄTTED
------+Artikkel 70a
------+Artikkel 70b
---------+Artikkel 70b 1.
---------+Artikkel 70b 2.
------+Artikkel 70c
---------+Artikkel 70c 1.
---------+Artikkel 70c 2.
---------+Artikkel 70c 3.
---------+Artikkel 70c 4.
---------+Artikkel 70c 5.
------+Artikkel 70d
---------+Artikkel 70d 1.
---------+Artikkel 70d 2.
---------+Artikkel 70d 3.
------+Artikkel 70e
---------+Artikkel 70e 1.
---------+Artikkel 70e 2.
---------+Artikkel 70e 3.
------+Artikkel 70f
---------+Artikkel 70f 1.
---------+Artikkel 70f 2.
---------+Artikkel 70f 3.
------+Artikkel 70g
---------+Artikkel 70g 1.
---------+Artikkel 70g 2.
------+Artikkel 70h
---------+Artikkel 70h 1.
---------+Artikkel 70h 2.
------+Artikkel 70i
---------+Artikkel 70i 1.
---------+Artikkel 70i 2.
---------+Artikkel 70i 3.
---+VII PEATÜKK KOMITEE, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
------+Artikkel 71 Pädevad asutused
------+Artikkel 72 Liikmesriikide aruandlus
---------+Artikkel 72 1.
---------+Artikkel 72 2.
---------+Artikkel 72 3.
---------+Artikkel 72 4.
------+Artikkel 73 Läbivaatamine
---------+Artikkel 73 1.
---------+Artikkel 73 2.
---------+Artikkel 73 3.
---------+Artikkel 73 4.
------+Artikkel 74 Lisade muutmine
---------+Artikkel 74 1.
---------+Artikkel 74 2.
------+Artikkel 75 Komiteemenetlus
---------+Artikkel 75 1.
---------+Artikkel 75 2.
------+Artikkel 76 Delegeeritud volituste rakendamine
---------+Artikkel 76 1.
---------+Artikkel 76 2.
---------+Artikkel 76 3.
---------+Artikkel 76 4.
---------+Artikkel 76 5.
---------+Artikkel 76 6.
------+Artikkel 79 Karistused
---------+Artikkel 79 1.
---------+Artikkel 79 2.
---------+Artikkel 79 3.
---------+Artikkel 79 4.
------+Artikkel 79a Hüvitamine
---------+Artikkel 79a 1.
---------+Artikkel 79a 2.
---------+Artikkel 79a 3.
------+Artikkel 80 Ülevõtmine
---------+Artikkel 80 1.
---------+Artikkel 80 2.
------+Artikkel 81 Kehtetuks tunnistamine
---------+Artikkel 81 1.
---------+Artikkel 81 2.
---------+Artikkel 81 3.
------+Artikkel 82 Üleminekusätted
---------+Artikkel 82 1.
---------+Artikkel 82 2.
---------+Artikkel 82 3.
---------+Artikkel 82 4.
---------+Artikkel 82 5.
---------+Artikkel 82 6.
---------+Artikkel 82 7.
---------+Artikkel 82 8.
---------+Artikkel 82 9.
------+Artikkel 83 Jõustumine
------+Artikkel 84 Adressaadid
---+I LISA Artiklis 10 osutatud tegevusvaldkondade liigid
---+Ia LISA Artiklis 70a osutatud tegevusvaldkonnad
---+II LISA Põhimõtted, mida tuleb järgida artikli 15 lõikes 5 osutatud erandi tegemisel
---+III LISA Parima võimaliku tehnika määramise kriteeriumid
---+IV LISA Üldsuse kaasamine otsuste tegemisse
---+V LISA Põletusseadmeid käsitlevad tehnilised sätted
---+VI LISA Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaseid käsitlevad tehnilised sätted
---+VII LISA Tehnilised sätted orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste ja tegevusvaldkondade kohta
---+VIII LISA Titaandioksiidi tootvaid käitiseid käsitlevad tehnilised sätted
---+IX LISA
---+X LISA Vastavustabel
 English - European Union - Environment -

▼M1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/75/EL, 24. november 2010, aasta direktiiv 2010/75/EL tööstus- ja loomakasvatusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ▼B (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

▼M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/75/EL,

24. november 2010,

aasta direktiiv 2010/75/EL tööstus- ja loomakasvatusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)

▼B

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

1. Ülevaade

,
I PEATÜKK ÜLDSÄTTED I PEATÜKK ÜLDSÄTTED
II PEATÜKK I LISAS LOETLETUD TEGEVUSVALDKONDI KÄSITLEVAD SÄTTED II PEATÜKK I LISAS LOETLETUD TEGEVUSVALDKONDI KÄSITLEVAD SÄTTED
IIA PEATÜKK INNOVATSIOONI VÕIMALDAMINE JA EDENDAMINE IIA PEATÜKK INNOVATSIOONI VÕIMALDAMINE JA EDENDAMINE
III PEATÜKK PÕLETUSSEADMEID KÄSITLEVAD ERISÄTTED III PEATÜKK PÕLETUSSEADMEID KÄSITLEVAD ERISÄTTED
IV PEATÜKK JÄÄTMEPÕLETUS- JA -KOOSPÕLETUSTEHASEID KÄSITLEVAD ERISÄTTED IV PEATÜKK JÄÄTMEPÕLETUS- JA -KOOSPÕLETUSTEHASEID KÄSITLEVAD ERISÄTTED
V PEATÜKK ERISÄTTED ORGAANILISI LAHUSTEID KASUTAVATE KÄITISTE JA TEGEVUSVALDKONDADE KOHTA V PEATÜKK ERISÄTTED ORGAANILISI LAHUSTEID KASUTAVATE KÄITISTE JA TEGEVUSVALDKONDADE KOHTA
VI PEATÜKK TITAANDIOKSIIDI TOOTVAID KÄITISEID KÄSITLEVAD ERISÄTTED VI PEATÜKK TITAANDIOKSIIDI TOOTVAID KÄITISEID KÄSITLEVAD ERISÄTTED
VIA PEATÜKK KODULINDUDE JA SIGADE KASVATAMIST KÄSITLEVAD ERISÄTTED VIA PEATÜKK KODULINDUDE JA SIGADE KASVATAMIST KÄSITLEVAD ERISÄTTED
VII PEATÜKK KOMITEE, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED VII PEATÜKK KOMITEE, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
I LISA Artiklis 10 osutatud tegevusvaldkondade liigid



I LISA

Artiklis 10 osutatud tegevusvaldkondade liigid

▼C1

Käesolevas lisas esitatud künnisväärtused on üldjuhul tootmisvõimsuse või -mahu väärtused. Kui samas käitises tegeldakse mitme sama künnisväärtust sisaldava tegevusvaldkonna kirjelduse alla kuuluva tegevusega, siis nende tegevuste võimsused liidetakse. Jäätmekäitluse puhul rakendatakse seda arvutust punktis 5.1 ja punkti 5.3 alapunktides a ja b nimetatud tegevuste tasemel.

▼B

Komisjon kehtestab suunised, mis käsitlevad:

a) 

käesolevas lisas ja direktiivi 2008/98/EÜ I ja II lisas kirjeldatud jäätmekäitlustegevuste vahelist seost ja

b) 

termini „tööstuslik” tõlgendamist seoses käesolevas lisas kirjeldatud keemiatööstuse tegevuste kirjeldusega.

1.   Energeetikatööstus

1.1.

Kütuste põletamine käitistes summaarse nimisoojusvõimsusega vähemalt 50 MW

1.2.

Mineraalõli ja gaasi rafineerimine

1.3.

Koksi tootmine

▼M1

1.4.

Järgmiste ainete gaasistamine, vedeldamine või pürolüüs:

a) 

süsi;

b) 

muud kütused käitistes summaarse nimisoojusvõimsusega 20 MW või rohkem.

▼B

2.   Metallide tootmine ja töötlemine

2.1.

Metallimaakide (sh sulfiidmaagid) särdamine või paagutamine

2.2.

Malmi või terase tootmine (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvalu, tootmisvõimsusega üle 2,5 tonni tunnis

▼M1

2.3.

Raudmetallide töötlemine:

a) 

kuumvaltsimine tootmisvõimsusega üle 20 tonni toorterast tunnis;

aa) 

külmvaltsimine tootmisvõimsusega üle 10 tonni toorterast tunnis;

b) 

vasaraga sepistamine löögijõuga üle 50 kilodžauli vasara kohta;

ba) 

sepistuspressidega sepistamine jõuga üle 30 meganjuutoni (MN) pressi kohta;

c) 

kaitsvate sulametallpinnakatete paigaldamine tootmisvõimsusega üle 2 tonni toorterast tunnis.

▼B

2.4.

Mustmetallide valu valukodades tootmisvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

2.5.

Värviliste metallide töötlemine:

a) 

värviliste toormetallide tootmine maakidest, rikastatud maakidest või teisesest toormest metallurgiliste, keemiliste või elektrolüütiliste meetoditega;

b) 

värviliste metallide, kaasa arvatud teiseste toodete sulatamine, sealhulgas sulamite valmistamiseks, ja värvilistest metallidest valumetalltoodete valmistamine, sulatamisvõimsusega üle 4 tonni pliid või kaadmiumi ööpäevas või 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas

2.6.

Metallide või plastide pinnatöötlus elektrolüütilise või keemilise meetodiga, kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m3

▼M1

2.7.

Muu kui üksnes kokkupanekus seisnev akude tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 15 000  tonni akuelemente (katood, anood, elektrolüüt, separaator, kapsel) aastas.

▼B

3.   Mineraalsete materjalide tootmine

3.1.

Tsemendi, lubja ja magneesiumoksiidi tootmine:

a) 

tsemendiklinkri tootmine pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 500 tonni ööpäevas või muudes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas;

b) 

lubja tootmine põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas;

c) 

magneesiumoksiidi tootmine põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas.

3.2.

Asbesti tootmine või asbestil põhinevate toodete valmistamine

3.3.

Klaasi, sh klaaskiu tootmine sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

3.4.

Mineraalainete sulatamine, sh mineraalkiu tootmiseks, sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

▼M1

3.5.

Keraamiliste toodete, eelkõige katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani valmistamine põletamise teel:

a) 

tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas ja/või

b) 

rohkem kui 4 m3 mahutavusega põletusahjudes laadimistihedusega üle 300 kg/m3 põletusahju kohta.

▼M1

3.6.

Järgmiste maakide tööstuslikus mahus kaevandamine, sealhulgas kohapeal töötlemine (nt peenestamine, suuruse kontrollimine, rikastamine ja täiustamine):

boksiit, kroom, koobalt, vask, kuld, raud, plii, liitium, mangaan, nikkel, pallaadium, plaatina, tina, volfram ja tsink.

▼B

4.   Keemiatööstus

Käesolevas jaotises tähendab tootmine käesolevas jaotises nimetatud tegevusvaldkondades punktides 4.1–4.6 loetletud ainete või ainerühmade tööstuslikku tootmist keemiliste või bioloogiliste meetodite abil

4.1.

Järgmiste orgaaniliste keemiliste ainete tootmine:

a) 

lihtsad süsivesinikud (lineaarsed või tsüklilised, küllastatud või küllastamata, alifaatsed või aromaatsed);

b) 

hapnikku sisaldavad süsivesinike derivaadid, nagu alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid ja estrite segud, atsetaadid, eetrid, peroksiidid ja epoksüvaigud;

c) 

väävlit sisaldavad süsivesinike derivaadid;

d) 

lämmastikku sisaldavad süsivesinike derivaadid, nagu amiinid, amiidid, nitritühendid, nitroühendid või nitraatühendid, nitriilid, tsüanaadid, isotsüanaadid;

e) 

fosforit sisaldavad süsivesinike derivaadid;

f) 

halogeenitud süsivesinikud;

g) 

metallorgaanilised ühendid;

h) 

plastmaterjalid (polümeerid, sünteeskiud ja tselluloosil põhinevad kiud);

i) 

sünteetilised kummid;

j) 

värvained ja pigmendid;

k) 

pindaktiivsed ained.

4.2.

Järgmiste anorgaaniliste ainete tootmine:

▼M1

a) 

gaasilised ained, näiteks ammoniaak, kloor või vesinikkloriid, fluor või vesinikfluoriid, süsinikoksiidid, väävliühendid, lämmastikoksiidid, vesinik, välja arvatud vee elektrolüüsi teel toodetud vesinik, vääveldioksiid, karbonüülkloriid;

▼B

b) 

happed, näiteks kroomhape, vesinikfluoriidhape, fosforhape, lämmastikhape, soolhape, väävelhape, ooleum, väävlishapped;

c) 

alused, näiteks ammooniumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid, naatriumhüdroksiid;

d) 

soolad, näiteks ammooniumkloriid, kaaliumkloraat, kaaliumkarbonaat, naatriumkarbonaat, perboraat, hõbenitraat;

e) 

mittemetallid, metalloksiidid või muud anorgaanilised ühendid, näiteks kaltsiumkarbiid, räni, ränikarbiid.

4.3.

Fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetiste (liht- või liitväetised) tootmine

4.4.

Taimekaitsevahendite või biotsiidide tootmine

4.5.

Farmaatsiatoodete, sealhulgas vahesaaduste tootmine

4.6.

Lõhkeainete tootmine

5.   Jäätmekäitlus

5.1.

Ohtlike jäätmete kõrvaldamine või taaskasutusse võtmine tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas, kasutades ühte või mitut järgmist meetodit:

a) 

bioloogiline töötlus;

b) 

füüsikalis-keemiline töötlus;

c) 

segude koostamine või segamine enne mõne muu punktides 5.1 ja 5.2 loetletud meetodi rakendamist;

d) 

ümberpakendamine enne mõne muu punktides 5.1 ja 5.2 loetletud meetodi rakendamist;

e) 

lahustite taasväärtustamine/regenereerimine;

f) 

anorgaaniliste materjalide, välja arvatud metallid ja metallide ühendid, ringlussevõtt/taasväärtustamine;

g) 

hapete ja aluste regenereerimine;

h) 

saastetõrjeks kasutatud ainete taaskasutusse võtmine;

i) 

katalüsaatorikomponentide taaskasutusse võtmine;

j) 

õlide taasrafineerimine või korduskasutamine muul viisil;

k) 

paigutamine maapealsetesse basseinidesse.

5.2.

Jäätmete kõrvaldamine või taaskasutusse võtmine jäätmepõletustehastes või koospõletustehastes:

a) 

tavajäätmete jaoks tootmisvõimsusega üle 3 tonni tunnis;

▼C2

b) 

ohtlike jäätmete jaoks tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas.

▼M1

5.3.
a) 

Tavajäätmete kõrvaldamine tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas, kasutades ühte või mitut järgmist meetodit, välja arvatud nõukogu direktiiviga 91/271/EMÜ ( 23 ) hõlmatud meetodid:

i) 

bioloogiline töötlus (nt anaeroobne kääritamine või kooskääritamine);

ii) 

füüsikalis-keemiline töötlus;

iii) 

jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist;

iv) 

räbu ja tuha töötlemine,

v) 

metallijäätmete, sealhulgas elektri- ja elektroonikaseadmete romude ja kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ja nende osade töötlemine purustites.

b) 

Tavajäätmete taaskasutusse võtmine või taaskasutusse võtmise ja kõrvaldamise kombinatsioon tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas, kasutades ühte või mitut järgmist meetodit, välja arvatud direktiivis 91/271/EMÜ hõlmatud meetodid:

i) 

bioloogiline töötlus (nt anaeroobne kääritamine);

ii) 

jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist;

iii) 

räbu ja tuha töötlemine,

iv) 

metallijäätmete, sealhulgas elektri- ja elektroonikaseadmete romude ja kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ja nende osade töötlemine purustites.

Kui ainsaks teostatavaks jäätmetöötlustegevuseks on anaeroobne kääritamine, on selle tegevuse võimsuse künniseks 100 tonni ööpäevas.

▼B

5.4.

Prügilad vastavalt nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta ( 24 ) artikli 2 punkti g määratlusele, kuhu ladestatakse üle 10 tonni jäätmeid ööpäevas või mille kogumaht on üle 25 000 tonni, v.a püsijäätmete prügilad

5.5.

Mõne punktides 5.1, 5.2, 5.4 ja 5.6 loetletud meetodi rakendamisele eelnev ohtlike jäätmete ajutine ladustamine, mis pole hõlmatud punktis 5.4 ja mille kogumaht on üle 50 tonni, v.a ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas

5.6.

Ohtlike jäätmete maa-alune ladustamine kogumahuga üle 50 tonni

6.   Muud tegevusvaldkonnad

6.1.

Tööstuskäitistes:

a) 

paberimassi tootmine puidust või muust kiulisest materjalist;

b) 

paberi või papi tootmine, mille tootmisvõimsus on üle 20 tonni ööpäevas;

c) 

ühe või mitme alljärgneva puitpaneelide liigi tootmine võimsusega üle 600 m3 päevas: orienteeritud kihtidega plaadid, puitlaastplaadid, puitkiudplaadid.

▼M1

6.2.

Tekstiilikiudude või tekstiili eeltöötlemine (pesemine, pleegitamine ja leelislahusega töötlemine), värvimine või viimistlemine tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas.

▼B

6.3.

Naha parkimine tootmisvõimsusega üle 12 tonni valmistooteid ööpäevas

6.4.
a) 

Loomade tapmine tootmisvõimsusega üle 50 tonni rümpasid ööpäevas;

b) 

järgmiste eelnevalt töödeldud või töötlemata toorainete töötlemine ja ümbertöötamine toiduainete ja sööda tootmiseks, välja arvatud üksnes pakkimine:

i) 

ainult loomne tooraine (v.a üksnes piim), tootmisvõimsusega üle 75 tonni valmistooteid ööpäevas,

ii) 

ainult taimne tooraine, tootmisvõimsusega üle 300 tonni valmistooteid ööpäevas, või üle 600 tonni valmistooteid ööpäevas päevas, kui käitis töötab aastas ainult ühel kuni 90 järjestikuse päeva pikkusel perioodil,

iii) 

nii kombineeritud kui ka eraldi toodete valmistamine loomsest ja taimsest toorainest, tootmisvõimsusega rohkem kui:

— 
75 tonni valmistoodet päevas, kui A on võrdne vähemalt 10ga, või
— 
[300 – (22,5 × A)] tonni valmistoodet päevas kõikidel muudel juhtudel,

kus A võrdub loomse materjali massiprotsentides väljendatud sisaldusega valmistoote tootmismahus.

Pakendi massi ei arvestata toote lõpliku massi hulka.

Käesolevat alajagu ei kohaldata, kui tooraine on üksnes piim.

image

c) 

Üksnes piima töötlemine ja ümbertöötlemine, kus võetakse vastu üle 200 tonni piima ööpäevas (aasta keskmine).

▼M1

6.5.

Loomakorjuste või loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamine või ringlussevõtmine, töötlemisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas.

6.6.

Vee elektrolüüs vesiniku tootmiseks tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas.

▼B

6.7.

Ainete, esemete või toodete pinna töötlemine orgaanilise lahusti kasutamisega, eelkõige apreteerimiseks, trükkimiseks, pindamiseks, rasvaärastuseks, veekindluse tagamiseks, kruntimiseks, värvimiseks, puhastamiseks või impregneerimiseks, lahusti kuluga üle 150 kg tunnis või üle 200 tonni aastas

6.8.

Grafiidi (tempersöe) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafitiseerimise abil

6.9.

Direktiivi 2009/31/EÜ kohane käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest käitistest lähtuva süsinikdioksiidi voolu kogumine geoloogilise säilitamise eesmärgil

6.10.

Puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine, tootmisvõimsusega üle 75 m3 päevas, v.a töötlemine ainult puidu sinimädaniku vastu

6.11.

II peatükiga hõlmatud käitisest pärineva heitvee selline iseseisvalt käitatav puhastamine, mida ei hõlma direktiiv 91/271/EMÜ
Ia LISA Artiklis 70a osutatud tegevusvaldkonnad



Ia LISA

Artiklis 70a osutatud tegevusvaldkonnad

Käitised kuuluvad käesoleva lisa kohaldamisalasse, kui nad kuuluvad ühte või mitmesse järgmistest tegevuskategooriatest.

1. 

Sigade kasvatamine 350 loomühiku ulatuses või rohkem, välja arvatud kasvatus, mis toimub mahepõllumajandusliku tootmisviisi kohaselt kooskõlas määrusega (EL) 2018/848, või kui loomkoormus on väiksem kui kaks loomühikut hektari kohta, mida kasutatakse üksnes karjatamiseks või loomade söötmiseks kasutatava söödakultuuri või haljassööda kasvatamiseks, ning loomi kasvatatakse arvestatava osa aastast või hooajaliselt välitingimustes.

2. 

Ainult munakanade kasvatamine 300 loomühiku ulatuses või rohkem või ainult muude kodulinnukategooriate kasvatamine 280 loomühiku ulatuses või rohkem. Käitistes, kus kasvatatakse mitmesuguseid kodulinde, sealhulgas munakanu, on künnis 280 loomühikut ja võimsuse arvutamiseks kasutatakse munakanade kaalutegurina ( *1 )0,93 .

3. 

Sigade ja kodulindude kasvatamine mis tahes kombinatsioonis 380 loomühiku ulatuses või rohkem, välja arvatud seakasvatus, mis toimub mahepõllumajandusliku tootmisviisi kohaselt kooskõlas määrusega (EL) 2018/848, või kui loomkoormus on väiksem kui kaks loomühikut hektari kohta, mida kasutatakse üksnes karjatamiseks või loomade söötmiseks kasutatava söödakultuuri või haljassööda kasvatamiseks, ning kui loomi kasvatatakse arvestatava osa aastast või hooajaliselt välitingimustes.

Käitise loomühikute tase arvutatakse järgmiste loomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsientide abil:

Sead:

Suguemised ≥ 50 kg … 0,500

Põrsad ≤ 20 kg … 0,027

Muud sead … 0,300

Kodulinnud:

Broilerid … 0,007

Munakanad … 0,014

Kalkunid … 0,030

Pardid … 0,010

Haned … 0,020

Jaanalinnud … 0,350

Muud kodulinnud … 0,001

II LISA Põhimõtted, mida tuleb järgida artikli 15 lõikes 5 osutatud erandi tegemisel



II LISA

Põhimõtted, mida tuleb järgida artikli 15 lõikes 5 osutatud erandi tegemisel

Artikli 15 lõikes 5 sätestatud erandite puhul järgitakse järgmisi põhimõtteid.

1.    Kulud

1.1. Artikli 15 lõikes 5 osutatud kulud on kulud, mis tulenevad parima võimaliku tehnikaga seotud heitetasemete järgimisest ning hõlmavad nii kapitali- kui ka tegevuskulusid. Laiemaid sotsiaalseid või majanduslikke kulusid arvesse ei võeta.

1.2. Kulude hindamine on kvantitatiivne ja seda toetab kvalitatiivne hinnang.

1.3. Hindamisel arvesse võetavad kulud:

a) 

on netokulud pärast parima võimaliku tehnika kasutamisest tuleneva mis tahes rahalise kasu mahaarvamist;

b) 

hõlmavad parima võimaliku tehnika rahastamiseks vajalikule finantskapitalile juurdepääsu kulusid;

c) 

arvutatakse diskontomäära abil, et võtta arvesse rahalise väärtuse erinevusi ajas.

1.4. Erandi taotluses märgitakse selgelt kulude allikas ja nende arvutamiseks kasutatud meetodid, sealhulgas punkti 1.3 alapunktis c nimetatud diskontomäär ja kulude hindamisega seotud määramatuse hinnang.

1.5. Käitaja hinnatud kulusid hindab pädev asutus muudest allikatest, nagu tehnoloogia pakkujatelt, eelretsenseeritud teadusuuringutest, eksperdiarvamustest või muudelt käitistelt, kus hiljuti paigaldati parim võimalik tehnika, saadud teabe põhjal.

2.    Keskkonnakasu

2.1. Artikli 15 lõikes 4 osutatud keskkonnakasu on keskkonnakasu, mis tuleneb parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete järgimisest.

2.2. Keskkonnakasu hinnatakse kvantitatiivselt (rahaliselt) ja seda toetab kvalitatiivne hinnang. Võimaluse korral kasutatakse saasteainete tekitatud kahju kindlaksmääratud kulusid.

2.3. Keskkonnakasu hindamisel võetakse arvesse diskontomäära, mida kohaldatakse mis tahes rahalise kasu suhtes, mis käsitleb väärtuste erinevusi ühiskonna jaoks aja jooksul.

2.4. Erandi taotluses märgitakse selgelt keskkonnakasu kohta saadud teabe allikas ja keskkonnakasu arvutamiseks kasutatud meetodid, sealhulgas punkti 1.3 alapunktis c nimetatud diskontomäär ja keskkonnakasu hindamisega seotud määramatuse hinnang.

2.5. Pädev asutus hindab käitaja poolt hinnatud keskkonnakasu eksperdihinnangu või muudelt käitistelt saadud andmete põhjal, kuhu on hiljuti paigaldatud parim võimalik tehnika.

3.    Kulude ebaproportsionaalsus võrreldes keskkonnakasuga

3.1. Selleks et teha kindlaks, kas esineb ebaproportsionaalsus, võrreldakse parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete järgimise kulusid ja sellisest järgimisest saadavat kasu.

3.2. Võrdlusmehhanism sisaldab järgmisi elemente:

a) 

meetod kulude ja keskkonnakasu hindamisel esineva ebamäärasuse kõrvaldamiseks;

b) 

marginaal, mille võrra kulud peaksid ületama keskkonnakasu.
III LISA Parima võimaliku tehnika määramise kriteeriumid



III LISA

Parima võimaliku tehnika määramise kriteeriumid

1.

Jäätmevaese tehnoloogia kasutamine.

▼M1

2.

Vähemohtlike ainete, sealhulgas muude väga ohtlike ainete vähesem kasutamine.

▼B

3.

Vajaduse korral tootmisprotsessis toodetud ja kasutatud ainete ning jäätmete taaskasutamis- ja ringlussevõtumenetluste edendamine.

4.

Tööstuslikus tootmises edukaks osutunud võrreldavate protsesside, seadmete või tootmismenetluste arendamine.

▼M1

5.

Tehnoloogilised uuendused, sealhulgas digivahendid, ning teaduse ja teadmiste areng.

▼B

6.

Heidete laad, mõju ja hulk.

7.

Uute või olemasolevate käitiste käikulaskmise tähtajad.

8.

Parima võimaliku tehnika kasutuselevõtuks vajalik aeg.

▼M1

9.

Tarbimine, tootmises kasutatava toorme laad (sh vesi) ning ressursitõhusus ja korduskasutamine ning CO2 heite vähendamine.

10.

Heite üldise keskkonnamõju, sealhulgas elurikkusele avalduva mõju vältimise või minimeerimise vajalikkus ja heitega kaasnevad ohud.

11.

Õnnetuste vältimise ning keskkonnale ja töötajatele tekkivate tagajärgede vähendamise vajalikkus.

▼B

12.

Avalik-õiguslike rahvusvaheliste organisatsioonide avaldatud teave.
IV LISA Üldsuse kaasamine otsuste tegemisse



IV LISA

Üldsuse kaasamine otsuste tegemisse

1.

▼M1

Üldsust teavitatakse avalike teadaannete abil ja veebisaidil järgmistest küsimustest otsuse tegemise varases etapis või hiljemalt siis, kui teavet saab nõuetekohaselt esitada:

▼B

a) 

loataotlus või vajadusel loa või loa tingimuste ajakohastamise ettepanek vastavalt artiklile 21, sealhulgas artikli 12 lõikes 1 loetletud osade kirjeldus;

b) 

vajadusel tõsiasi, et otsuse puhul tuleb viia läbi siseriikliku või piiriülese keskkonnamõju hindamine või liikmesriikide vahelised konsultatsioonid vastavalt artiklile 26;

c) 

üksikasjad pädevate asutuste kohta, kes vastutavad otsuse tegemise eest, asutuste kohta, kust saab ajakohast teavet, asutuste kohta, kellele võib esitada märkusi ja küsimusi, ning märkuste ja küsimuste edastamise ajakava koha;

d) 

võimaliku otsuse laad ja olemasolu korral otsuse eelnõu;

e) 

vajadusel loa või loa tingimuste ajakohastamise ettepaneku üksikasjad;

f) 

teadaanne selle kohta, millal, kus ja kuidas tehakse asjakohane teave kättesaadavaks;

g) 

üksikasjad punkti 5 kohase üldsuse kaasamise korra ja konsultatsioonide läbiviimise kohta.

2.

Liikmesriigid tagavad, et asjaomasele üldsusele tehakse asjakohaste tähtaegade jooksul kättesaadavaks järgmine:

a) 

kooskõlas siseriiklike õigusaktidega peamised aruanded ja nõuanded, mis on pädevale asutusele või pädevatele asutustele esitatud ajal, mil asjaomast üldsust teavitati punkti 1 kohaselt;

b) 

direktiivi 2003/4/EÜ kohaselt muu kui punktis 1 osutatud teave, mis on vajalik otsuse tegemiseks vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 5 ja mis saab kättesaavaks alles pärast seda, kui asjaomast üldsust on punkti 1 kohaselt teavitatud.

▼M1

3.

Asjaomase üldsuse liikmetele tuleb anda varane ja mõjus võimalus esitada pädevale asutusele enne otsuse tegemist märkusi ja arvamusi.

▼B

4.

Käesoleva lisa kohaselt peetud konsultatsioonide tulemusi tuleb otsuse tegemisel nõuetekohaselt arvesse võtta.

▼M1

5.

Menetluse eri etappideks nähakse ette mõistlikud tähtajad, jättes piisavalt aega üldsuse teavitamiseks ja asjaomase üldsuse liikmete ettevalmistuseks ja tulemuslikuks kaasamiseks keskkonnaotsuste tegemisse vastavalt käesolevale lisale.

▼B

V LISA Põletusseadmeid käsitlevad tehnilised sätted



V LISA

Põletusseadmeid käsitlevad tehnilised sätted

1. OSA

Artikli 30 lõikes 2 osutatud põletusseadmete heitkoguste piirväärtused

1.

Kõik heite piirväärtused arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja võttes parandusega arvesse heitgaaside veesisaldust, võttes tahkekütuse standarditud O2 sisalduseks 6 % ning vedel- ja gaaskütusel töötavate põletusseadmete, välja arvatud gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul 3 % ning gaasiturbiinide ja mootorite puhul 15 %.

2.

SO2 heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletusseadmete, v.a gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul



Summaarne nimisoojus võimsus (MW)

Kivisüsi ja pruunsüsi ja muud tahkekütused

Biomass

Turvas

Vedelkütused

50 –100

400

200

300

350

100 –300

250

200

300

250

> 300

200

200

200

200

Põletusseadmete suhtes, milles kasutatakse tahkekütuseid ja millele on luba antud enne 27. novembrit 2002, või mille käitajad on esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et see käitis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003, ning mille aastane töötundide arv viie aasta libiseva keskmise väärtusena ei ole üle 1 500 tunni aastas, kohaldatakse vääveldioksiidi heite piirväärtust 800 mg/Nm3.

Vedelkütusel töötavate põletusseadmete suhtes, millele on antud luba enne 27. novembrit 2002 või mille käitaja on esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et see käitis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003, ning mille aastane töötundide arv viie aasta libiseva keskmise väärtusena ei ole üle 1 500 tunni aastas, kohaldatakse vääveldioksiidi heite piirväärtust 850 mg/Nm3 mitte suuremate kui 300 MW summaarse nimisoojusvõimsusega käitiste puhul ja 400 mg/Nm3 üle 300 MW summaarse nimisoojusvõimsusega käitiste puhul.

Põletusseadme osa suhtes, mis väljutab oma heitgaasid ühise korstna ühte või mitmesse eraldi lõõri, ja mille aastane töötundide arv viie aasta libiseva keskmise väärtusena ei ole üle 1 500 tunni aastas, võib kohaldada kahes eelnevas lõigus sätestatud heite piirväärtuseid kogu põletusseadme summaarse nimisoojusvõimsuse suhtes. Sellistel juhtudel toimub heiteseire lõõride kaupa eraldi.

3.

SO2 heite piirväärtused (mg/Nm3) gaaskütusel töötavate põletusseadmete, välja arvatud gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul



Üldjuhul

35

Veeldatud gaas

5

Madala kütteväärtusega koksiahjugaasid

400

Madala kütteväärtusega kõrgahjugaasid

200

Põletusseadmete suhtes, milles põletatakse gaasistamisel või rafineerimisel tekkivaid madala kütteväärtusega gaase ja millele on luba antud enne 27. novembrit 2002, või mille käitajad on esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et see käitis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003, kohaldatakse vääveldioksiidi heite piirväärtust 800 mg/Nm3.

4.

NOx heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletusseadmete, v.a gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul



Summaarne nimisoojus võimsus (MW)

Kivisüsi ja pruunsüsi ja muud tahkekütused

Biomass ja turvas

Vedelkütused

50 –100

300

450 tolmpruunsöe põletamisel

300

450

100 –300

200

250

200 (1)

> 300

200

200

150 (1)

(1)   

Põletusseadmete suhtes, kus omatarbeks põletatakse nafta rafineerimisel tekkivaid destilleerimis- ja ümbertöötlemisjääke ja mille summaarne nimisoojusvõimsus ei ole suurem kui 500 MW ja millele on luba antud enne 27. novembrit 2002, või mille käitaja on esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et see käitis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003, kohaldatakse heite piirväärtust 450 mg/Nm3.

Keemiatööstusettevõtetes asuvad põletusseadmed, kus vedelaid tootmisjääke kasutatakse omatarbeks mittekaubandusliku kütusena ja mille summaarne nimisoojusvõimsus ei ole suurem kui 500 MW ja millele on luba antud enne 27. novembrit 2002, või mille käitaja on esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et see käitis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003, kohaldatakse NOx heite piirväärtust 450 mg/Nm3.

Tahke- või vedelkütusel töötavate põletusseadmete suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus ei ole suurem kui 500 MW ja millele on antud luba enne 27. novembrit 2002 või mille käitaja on esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et see käitis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003, ning mille töötundide arv aastas on kuni 1 500 tundi viie aasta libiseva keskmisena, kohaldatakse NOx heite piirväärtust 450 mg/Nm3.

Tahkekütusel töötavate põletusseadmete suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 500 MW ja millele on antud luba enne 1. juulit 1987 ning mille töötundide arv aastas on kuni 1 500 tundi viie aasta libiseva keskmisena, kohaldatakse NOx heite piirväärtust 450 mg/Nm3.

Vedelkütusel töötavate põletusseadmete suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 500 MW ja millele on antud luba enne 27. novembrit 2002 või mille käitaja on esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et see käitis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003, ning mille töötundide arv aastas on kuni 1 500 tundi viie aasta libiseva keskmisena, kohaldatakse NOx heite piirväärtust 400 mg/Nm3.

Põletusseadme osa suhtes, mis väljutab oma heitgaasid ühise korstna ühte või mitmesse eraldi lõõri, ja mille aastane töötundide arv viie aasta libiseva keskmise väärtusena ei ole üle 1 500 tunni aastas, võib kohaldada kolmes eelnevas lõigus sätestatud heite piirväärtuseid kogu põletusseadme summaarse nimisoojusvõimsuse suhtes. Sellistel juhtudel toimub heiteseire lõõride kaupa eraldi.

5.

Gaasiturbiinide (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinid) suhtes, milles vedelkütusena kasutatakse kergeid ja keskmisi destillaate, kohaldatakse NOx heite piirväärtust 90 mg/Nm3 ja CO heite piirväärtust 100 mg/Nm3.

Eriolukorras kasutatavate gaasiturbiinide suhtes, mis töötab kuni 500 tundi aastas, ei kohaldata käesolevas punktis sätestatud heite piirväärtuseid. Nende seadmete käitaja säilitab andmed kasutatud töötundide kohta.

6.

Gaaskütusel töötavate põletusseadmete NOx ja CO heite piirväärtused (mg/Nm3)



 

NOx

CO

Maagaasiküttel põletusseadmed, v.a gaasiturbiinid ja gaasimootorid

100

100

Kõrgahjugaasi-, koksiahjugaasi- või rafineerimistehase jääkide gaasistamisel tekkiva gaasi küttel põletusseadmed, v.a gaasiturbiinid ja gaasimootorid

200 (4)

—

Muul gaasil töötavad põletusseadmed, v.a gaasiturbiinid ja gaasimootorid

200 (4)

—

Maagaasiküttel (1)gaasiturbiinid (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinid)

50 (2) (3)

100

Muul gaasil töötavad gaasiturbiinid (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinid)

120

—

Gaasimootorid

100

100
(1)   

Maagaas on looduslik metaan inertsete gaaside ja muude ainete sisaldusega kuni 20 mahuprotsenti.

(2)   

75 mg/Nm3 järgmistel juhtudel, kusjuures gaasiturbiini efektiivsus määratakse ISO tingimuste põhjal:

i)  gaasiturbiinid, mida kasutatakse energia ja soojuse koostootmise süsteemides üldkasuteguriga üle 75 %;

ii)  gaasiturbiinid, mida kasutatakse kombineeritud tsükliga seadmetes, mille aasta keskmine elektrienergia üldkasutegur on üle 55 %;

iii)  gaasiturbiinid mehaaniliseks jõuülekandeks.

(3)   

Ühetsükliliste gaasiturbiinide korral, mis ei kuulu ühessegi märkuses 2 nimetatud kategooriasse, kuid mille kasutegur on üle 35 % (määratud ISO tingimuste alusel), on heitkoguse piirväärtus 50 × η/35, kus η on ISO tingimustele vastav gaasiturbiini kasutegur väljendatuna protsentides.

(4)   

300 mg/Nm3 sellisele põletusseadmele, mille summaarne nimisoojusvõimsus ei ole suurem kui 500 MW ja millele oli antud luba enne 27. novembrit 2002 või mille käitaja on esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et see käitis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003.

Gaasiturbiinide (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinide) puhul kohaldatakse käesoleva punkti tabelis esitatud NOx ja CO heite piirväärtusi ainult üle 70 % koormuse korral.

Gaasiturbiinide (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinide) suhtes, millele on antud luba enne 27. novembrit 2002 või mille käitaja on esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et see käitis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003, ja mille töötundide arv aastas on kuni 1 500 tundi viie aasta libiseva keskmisena, kohaldatakse NOx heite piirväärtust 150 mg/Nm3 juhul, kui põletatakse maagaasi ning 200 mg/Nm3 juhul, kui põletatakse muid gaase või vedelkütuseid.

Põletusseadme osa suhtes, mis väljutab oma heitgaasid ühise korstna ühe või mitme eraldi lõõri kaudu, ja mille aastane töötundide arv viie aasta libiseva keskmise väärtusena ei ole üle 1 500 tunni aastas, võib kohaldada eelnevas lõigus sätestatud heite piirväärtuseid kogu põletusseadme summaarse nimisoojusvõimsuse suhtes. Sellistel juhtudel toimub heiteseire lõõride kaupa eraldi.

Eriolukorras kasutatavate gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul, mis töötavad aastas alla 500 töö tunni, ei kehti käesolevas punktis esitatud heite piirväärtused. Nende seadmete käitaja säilitab andmed kasutatud töötundide kohta.

7.

Tolmu heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletusseadmete, v.a gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul



Summaarne nimisoojus võimsus (MW)

Kivisüsi ja pruunsüsi ja muud tahkekütused

Biomass ja turvas

Vedelkütused (1)

50 –100

30

30

30

100 –300

25

20

25

> 300

20

20

20
(1)   

Põletusseadmete suhtes, kus omatarbeks põletatakse nafta rafineerimisel tekkivaid destilleerimis- ja ümbertöötlemisjääke ja millele on luba antud enne 27. novembrit 2002, või mille käitaja on esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et see käitis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003, kohaldatakse tolmu piirväärtust 50 mg/Nm3.

8.

Tolmu heite piirväärtused (mg/Nm3) gaaskütusel töötavate põletusseadmete, v.a gaasiturbiinide ja gaasimootorite katelde puhul



Üldjuhul

5

Kõrgahjugaas

10

Terasetööstuses toodetud gaasid, mida saab mujal kasutada

30

2. OSA

Artikli 30 lõikes 3 osutatud põletusseadmete heite piirväärtused

1.

Kõik heite piirväärtused arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja võttes parandusega arvesse heitgaaside veesisaldust, võttes tahkekütuse standarditud O2 sisalduseks 6 % ning vedel- ja gaaskütusel töötavate põletusseadmete (välja arvatud gaasiturbiinid ja gaasimootorid) puhul 3 % ning gaasiturbiinide ja mootorite puhul 15 %.

Kombineeritud tsükli ja lisasüütega gaasiturbiinide puhul võib standarditud O2-sisalduse määrata kindlaks pädev asutus, arvestades asjaomase käitise konkreetseid omadusi.

2.

SO2 heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletusseadmete, v.a gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul



Summaarne nimisoojus võimsus (MW)

Kivisüsi ja pruunsüsi ja muud tahkekütused

Biomass

Turvas

Vedelkütused

50 –100

400

200

300

350

100 –300

200

200

300

250 keevkihis põletamisel

200

> 300

150

200 tsirkuleerivas või rõhu all keevkihis põletamisel

150

150

200 keevkihis põletamisel

150

3.

SO2 heite piirväärtused (mg/Nm3) gaaskütusel töötavate põletusseadmete, välja arvatud gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul



Üldjuhul

35

Veeldatud gaas

5

Madala kütteväärtusega koksiahjugaasid

400

Madala kütteväärtusega kõrgahjugaasid

200

4.

NOx heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletusseadmete, v.a gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul



Summaarne nimisoojus võimsus (MW)

Kivisüsi ja pruunsüsi ja muud tahkekütused

Biomass ja turvas

Vedelkütused

50 –100

300

450 tolmpruunsöe põletamisel

250

300

100 –300

200

200

150

> 300

150

200 tolmpruunsöe põletamisel

150

100

5.

Gaasiturbiinide (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinid) suhtes, milles vedelkütusena kasutatakse kergeid ja keskmisi destillaate, kohaldatakse NOx heite piirväärtust 50 mg/Nm3 ja CO heite piirväärtust 100 mg/Nm3.

Eriolukorras kasutatavate gaasiturbiinide suhtes, mis töötab kuni 500 tundi aastas, ei kohaldata käesolevas punktis sätestatud heite piirväärtuseid. Nende seadmete käitaja säilitab andmed kasutatud töötundide kohta.

6.

Gaaskütusel töötavate põletusseadmete NOx ja CO heite piirväärtused (mg/Nm3)



 

NOx

CO

Põletusseadmed, v.a gaasiturbiinid ja gaasimootorid

100

100

Gaasiturbiinid (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinid)

50 (1)

100

Gaasimootorid

75

100
(1)   

Ühetsükliliste gaasiturbiinide korral, mille kasutegur on üle 35 % (määratud ISO tingimuste alusel), on NOx heitkoguse piirväärtus 50 × η/35, kus η on ISO tingimustele vastav gaasiturbiini kasutegur, väljendatuna protsentides.

Gaasiturbiinide (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiinide) puhul kohaldatakse käesoleva punkti tabelis esitatud NOx ja CO heite piirväärtusi ainult üle 70 % koormuse korral.

Eriolukorras kasutatavate gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul, mis töötavad aastas alla 500 töö tunni, ei kehti käesolevas punktis esitatud heite piirväärtused. Nende seadmete käitaja säilitab andmed kasutatud töötundide kohta.

7.

Tolmu heite piirväärtused (mg/Nm3) tahke- või vedelkütusel töötavate põletusseadmete, v.a gaasiturbiinide ja gaasimootorite puhul



Summaarne nimisoojus võimsus (MW)

 

50 –300

20

> 300

10

20 biomassi ja turba puhul

8.

Tolmu heite piirväärtused (mg/Nm3) gaaskütusel töötavate põletusseadmete, v.a gaasiturbiinide ja gaasimootorite katelde puhul



Üldjuhul

5

Kõrgahjugaas

10

Terasetööstuses toodetud gaasid, mida saab mujal kasutada

30

3. OSA

Heiteseire

1.

SO2, NOx ja tolmu kontsentratsiooni mõõdetakse pidevalt heitgaasis, mis lähtub põletusseadmetest summaarse nimisoojusvõimsusega alates 100 MW.

CO kontsentratsiooni mõõdetakse pidevalt heitgaasis, mis lähtub igast gaaskütusel töötavast põletusseadmest summaarse nimisoojusvõimsusega alates 100 MW.

2.

Pädev asutus võib otsustada mitte nõuda punktis 1 osutatud pidevat mõõtmist järgmistel juhtudel:

a) 

põletusseadmed kasutusajaga alla 10 000 töötunni;

b) 

SO2 ja tolm, mis lähtuvad maagaasil töötavatest põletusseadmetest;

c) 

SO2, mis lähtub teadaoleva väävlisisaldusega õlil töötavatest põletusseadmetest, millel puudub heitgaasi väävliärastusseade;

d) 

SO2, mis väljutatakse biomassi põletatavatest põletusseadmetest, kui käitaja suudab tõendada, et SO2 heide ei saa ühelgi juhul olla suurem kui heitele ettenähtud piirväärtus.

3.

Kui pidevaid mõõtmisi ei ole vaja teha, nõutakse SO2, NOx, tolmu ja gaasküttega põletusseadmete puhul ka CO heite mõõtmist vähemalt üks kord iga kuue kuu tagant.

4.

Kivisöe või pruunsöega köetavate põletusseadmete puhul mõõdetakse vähemalt kord aastas elavhõbeda summaarset heidet.

5.

SO2 ja NOx heite määramiseks võib teise võimalusena peale punktis 3 osutatud SO2 ja NOx mõõtmise kasutada muid asjakohaseid määramismeetodeid, mis on pädeva asutuse poolt kontrollitud ja kinnitatud. Mõõtmistel kasutatakse asjakohaseid Euroopa Standardikomitee (CEN) standardeid või CENi normide puudumise korral kohaldatakse ISO, liikmesriigi või muid rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad esitatavate andmete samaväärse teadusliku taseme.

6.

Kütuse liigi või seadme tööviisi olulistest muutustest teatatakse pädevale asutusele. Pädev asutus otsustab, kas punktidega 1–4 ettenähtud seirenõuded on endiselt piisavad või vajavad kohandamist.

7.

Vastavalt punktile 1 mõõdetakse pidevalt heitgaasi hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku ja veeaurusisaldust. Heitgaaside veeaurusisaldust ei ole vaja pidevalt mõõta, kui heitgaasiproov kuivatatakse enne heite analüüsimist.

8.

Asjakohaste saasteainete ja käitamisnäitajate mõõtmised, proovi võtmine ja analüüsimine, samuti automatiseeritud mõõtmissüsteemide kvaliteedi tagamine ja nende kalibreerimine standardmõõtmismeetoditega toimub CENi normide kohaselt. CENi normide puudumisel kohaldatakse ISO, liikmesriigi või muid rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.

Automatiseeritud mõõtmise süsteeme kontrollitakse vähemalt igal aastal standardmeetoditega tehtavate paralleelmõõtmiste abil.

▼M1

Käitaja teavitab pädevat asutust põhjendamatu viivituseta automatiseeritud mõõtmissüsteemide kontrollimise tulemustest.

▼B

9.

Heite piirväärtuse tasandil ei tohi ühe mõõdetud tulemuse puhul leitavad usaldusvahemiku (95 %) väärtused ületada järgmisi heite piirväärtuste protsendimäärasid:



Süsinikmonooksiid

10 %

Vääveldioksiid

20 %

Lämmastikoksiidid

20 %

Tolm

30 %

10.

Valideeritud keskmised tunni- ja päevaväärtused leitakse mõõtmiste alusel kehtivate keskmiste tunniväärtuste põhjal pärast punktis 9 nimetatud usaldusvahemiku väärtuse lahutamist.

▼M1

Päevaväärtused tunnistatakse kehtetuks, kui rohkem kui kolme tunni keskmised väärtused on automatiseeritud mõõtmissüsteemi talitlushäire või hoolduse tõttu kehtetud. Kui kõnealuse olukorra tõttu on aasta jooksul kehtetuks tunnistatud rohkem kui kümne päeva väärtused, nõuab pädev asutus käitajalt põhjendamatu viivituseta asjakohaste meetmete võtmist automatiseeritud mõõtmissüsteemi töökindluse suurendamiseks.

▼B

11.

Seadmete puhul, mis peavad vastama artiklis 31 nimetatud väävliärastuse astmetele, jälgitakse korrapäraselt ka põletusseadmes põletatava kütuse väävlisisaldust. Pädevaid asutusi teavitatakse kasutatava kütuse liigi olulistest muutustest.

4. OSA

Heite piirväärtustele vastavuse hindamine

1.

Pidevate mõõtmiste puhul loetakse, et 1. ja 2. osaga ettenähtud heite piirväärtustest on kinni peetud, kui mõõtmiste hindamise tulemused näitavad, et kalendriaasta töötundide jooksul on kõik järgmised tingimused olnud täidetud:

a) 

ükski valideeritud kuu keskmine väärtus ei ületa 1. ja 2. osaga ettenähtud asjakohaseid heite piirväärtusi;

b) 

ükski valideeritud päeva keskmine väärtus ei ületa 110 % 1. ja 2. osaga ettenähtud asjakohastest heite piirväärtustest;

c) 

selliste põletusseadmete puhul, mis koosnevad üksnes kateldest, mida köetakse kivisöega ja mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 50 MW, ükski valideeritud päeva keskmine väärtus ei ületa 150 % 1. ja 2. osaga ettenähtud asjakohastest heite piirväärtustest;

d) 

95 % kõigist valideeritud keskmistest tunniväärtustest aasta jooksul ei ületa 200 % 1. ja 2. osaga ettenähtud vastavatest arvulistest väärtustest.

Valideeritud keskmised väärtused määratakse 3. osa punkti 10 kohaselt.

Keskmiste heite väärtuste arvutamisel ei võeta arvesse väärtusi, mis on mõõdetud artikli 30 lõigetes 5 ja 6 ning artiklis 37 osutatud ajavahemikel või käivitamise ja seiskamise ajal.

2.

Kui pidevat määramist ei nõuta, loetakse 1. ja 2. osaga ettenähtud heite piirväärtused täidetuks, kui ühegi mõõtmiste seeria või pädeva asutuse poolt ettenähtud eeskirjade kohaselt määratletud ja kindlaksmääratud muude protseduuride tulemus ei ületa heite piirväärtusi.

5. OSA

Minimaalne väävliärastuse aste

1.

Artikli 30 lõikes 2 osutatud põletusseadmete minimaalne väävliärastuse aste



Summaarne nimisoojus võimsus (MW)

Minimaalne väävliärastuse aste

Põletusseadmed, millele on luba antud enne 27. novembrit 2002, või mille käitajad oli esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et selline seade võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003

Muud põletusseadmed

50–100

80 %

92 %

100–300

90 %

92 %

> 300

96 % (1)

96 %
(1)   

Põlevkivi põletavate põletusseadmete puhul on minimaalseks väävliärastuse astmeks 95 %.

2.

Artikli 30 lõikes 3 osutatud põletusseadmete minimaalne väävliärastuse aste



Summaarne nimisoojus võimsus (MW)

Minimaalne väävliärastuse aste

50–100

93 %

100–300

93 %

> 300

97 %

6. OSA

Vastavus väävliärastuse astmele

Käesoleva lisa 5. osas sätestatud minimaalseid väävliärastuse astmeid kohaldatakse ühe kuu keskmise piirväärtusena.

7. OSA

Rafineerimistehastes asuvate mitmekütusepõletusseadmete suhtes kohaldatavad keskmised heite piirväärtused

Rafineerimistehastes asuvate mitmekütusepõletusseadmete (välja arvatud gaasiturbiinid ja gaasimootorid), mis omatarbeks kasutavad nafta rafineerimisel tekkivaid destilleerimis- või ümbertöötlemisjääke, kas üksinda või koos teiste kütustega, suhtes kohaldatavad keskmised SO2 heite piirväärtused (mg/Nm3):

a) 

põletusseadmete suhtes, millele oli luba antud enne 27. novembrit 2002 või mille käitaja oli esitanud täieliku loataotluse enne nimetatud kuupäeva, tingimusel et selline seade võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003: 1 000 mg/Nm3;

b) 

muude põletusseadmete suhtes: 600 mg/Nm3.

Nimetatud heite piirväärtused arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja võttes parandusega arvesse heitgaaside veesisaldust, võttes tahkekütuse standarditud O2 sisalduseks 6 % ning vedel- ja gaaskütuste puhul 3 %.
VI LISA Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaseid käsitlevad tehnilised sätted



VI LISA

Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaseid käsitlevad tehnilised sätted

1. OSA

2. Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„olemasolev jäätmepõletustehas” – üks järgmistest jäätmete põletusseadmetest:

i) 

mis tegutses ja millele oli antud kohaldatava liidu õigusaktide kohane luba enne 28. detsembrit 2002,

ii) 

mis oli heaks kiidetud või registreeritud kui jäätmepõletustehas ja millele oli enne 28. detsembrit 2002 välja antud kohaldatavate liidu õigusaktide kohane luba tingimusel, et tehas võeti kasutusele hiljemalt 28. detsembril 2003,

iii) 

millele oli enne 28. detsembrit 2002 esitatud pädeva asutuse arvates täielik loataotlus tingimusel, et tehas võeti kasutusele hiljemalt 28. detsembril 2004;

b) 

„uus jäätmepõletustehas” – iga jäätmepõletustehas, mis ei ole hõlmatud punktiga a.

2. OSA

Dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide samaväärsuskordajad

Dioksiinide ja furaanide kogusisalduse leidmiseks tuleb järgmiste dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide massis väljendatud sisaldusi enne liitmist korrutada järgmiste samaväärsuskordajatega:



 

Mürgisuskordaja

2,3,7,8 — tetraklorodibensodioksiin (TCDD)

1

1,2,3,7,8 — pentaklorodibensodioksiin (PeCDD)

0,5

1,2,3,4,7,8 — heksaklorodibensodioksiin (HxCDD)

0,1

1,2,3,6,7,8 — heksaklorodibensodioksiin (HxCDD)

0,1

1,2,3,7,8,9 — heksaklorodibensodioksiin (HxCDD)

0,1

1,2,3,4,6,7,8 — heptaklorodibensodioksiin (HpCDD)

0,01

oktaklorodibensodioksiin (OCDD)

0,001

2,3,7,8 — tetraklorodibensofuraan (TCDF)

0,1

2,3,4,7,8 — pentaklorodibensofuraan (PeCDF)

0,5

1,2,3,7,8 — pentaklorodibensofuraan (PeCDF)

0,05

1,2,3,4,7,8 — heksaklorodibensofuraan (HxCDF)

0,1

1,2,3,6,7,8 — heksaklorodibensofuraan (HxCDF)

0,1

1,2,3,7,8,9 — heksaklorodibensofuraan (HxCDF)

0,1

2,3,4,6,7,8 — heksaklorodibensofuraan (HxCDF)

0,1

1,2,3,4,6,7,8 — heptaklorodibensofuraan (HpCDF)

0,01

1,2,3,4,7,8,9 — heptaklorodibensofuraan (HpCDF)

0,01

oktaklorodibensofuraan (OCDF)

0,001

3. OSA

Jäätmepõletustehaste õhkuheite piirväärtused

1.

Kõik heite piirväärtused arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja võttes parandusega arvesse heitgaaside veesisaldust.

Need standarditakse 11 % hapniku sisaldusele heitgaasis, välja arvatud mineraalõlijäätmete põletamise korral, mille määratlus on esitatud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 3 ja mille puhul need standarditakse 3 % hapnikusisaldusele, ning juhtudel, millele on osutatud 6. osa punktis 2.7.

1.1.

Päeva keskmised heite piirväärtused järgmiste saasteainete puhul (mg/Nm3)



Üldtolm

10

Gaasilised ja aurufaasis orgaanilised ained, väljendatud orgaanilise süsiniku kogusisaldusena

10

Vesinikkloriid (HCl)

10

Vesinikfluoriid (HF)

1

Vääveldioksiid (SO2)

50

Lämmastikmonooksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO2), väljendatud NO2-na, olemasolevate jäätmepõletustehaste puhul, mille nimivõimsus ületab 6 tonni tunnis, ja uute jäätmepõletustehaste puhul

200

Lämmastikmonooksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO2), väljendatud NO2-na, olemasolevate jäätmepõletustehaste puhul, mille nimivõimsus on 6 tonni tunnis või väiksem

400

1.2.

Keskmised poole tunni heite piirväärtused järgmiste saasteainete puhul (mg/Nm3)



 

(100 %) A

(97 %) B

Üldtolm

30

10

Gaasilised ja aurufaasis orgaanilised ained, väljendatud orgaanilise süsiniku kogusisaldusena

20

10

Vesinikkloriid (HCl)

60

10

Vesinikfluoriid (HF)

4

2

Vääveldioksiid (SO2)

200

50

Lämmastikmonooksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO2), väljendatud NO2-na, olemasolevate jäätmepõletustehaste puhul, mille nimivõimsus ületab 6 tonni tunnis, ja uute jäätmepõletustehaste puhul

400

200

1.3.

Keskmised heite piirväärtused (mg/Nm3) järgmiste raskmetallide puhul, mõõdetuna 30 minuti kuni 8 tunni jooksul



Kaadmium ja selle ühendid, väljendatud kaadmiumina (Cd)

kokku 0,05

Tallium ja selle ühendid, väljendatud talliumina (Tl)

Elavhõbe ja selle ühendid, väljendatud elavhõbedana (Hg)

0,05

Antimon ja selle ühendid, väljendatud antimonina (Sb)

kokku 0,5

Arseen ja selle ühendid, väljendatud arseenina (As)

Plii ja selle ühendid, väljendatud pliina (Pb)

Kroom ja selle ühendid, väljendatud kroomina (Cr)

Koobalt ja selle ühendid, väljendatud koobaltina (Co)

Vask ja selle ühendid, väljendatud vasena (Cu)

Mangaan ja selle ühendid, väljendatud mangaanina (Mn)

Nikkel ja selle ühendid, väljendatud niklina (Ni)

Vanaadium ja selle ühendid, väljendatud vanaadiumina (V)

Need keskmised väärtused hõlmavad ka asjakohaste raskmetallide ja nende ühendite heite gaasilisi ja aurufaasivorme.

1.4.

Keskmised heite piirväärtused (ng/Nm3) dioksiinide ja furaanide puhul, mõõdetuna 6–8 tunni jooksul. Heite piirväärtus tähistab dioksiinide ja furaanide kogusisaldust, mis on arvutatud 2. osa kohaselt.



Dioksiinid ja furaanid

0,1

1.5.

Süsinikmonooksiidi (CO) heite piirväärtused (mg/Nm3) heitgaasis:

a) 

50 päeva keskmise väärtusena;

b) 

100 poole tunni keskmise väärtusena;

c) 

150 kümne minuti keskmise väärtusena.

Pädev asutus võib lubada erandeid käesolevas punktis sätestatud heite piirväärtustest jäätmepõletustehaste puhul, kus kasutatakse keevkihttehnoloogiat, tingimusel, et loas on süsinikmonooksiidi (CO) heite piirväärtuseks sätestatud kuni 100 mg/Nm3 tunni keskmise väärtusena.

2.

Artikli 46 lõikes 6 ja artiklis 47 kirjeldatud olukorras kohaldatavad heite piirväärtused.

Tolmu üldkontsentratsioon jäätmepõletustehase õhkuheites ei ületa mingil juhul 150 mg/Nm3, väljendatuna poole tunni keskmisena. Orgaanilise süsiniku kogusisalduse ja süsinikmonooksiidi õhkuheite piirväärtusi, mis on esitatud punktides 1.2 ja 1.5 b) ei ületata.

3.

Liikmesriigid võivad kehtestada käesolevas osas sätestatud erandeid käsitlevad eeskirjad.

4. OSA

Õhkuheite piirväärtuste määramine jäätmete koospõletamisel

1.

Kui mõnes käesoleva osa tabelis ei ole esitatud kindlat koguheite piirväärtust (C), kasutatakse järgmist valemit (segamisreegel).

Iga asjakohase saasteaine ja CO heite piirväärtus jäätmete koospõletamisel tekkivas heitgaasis arvutatakse järgmiselt:

▼C1

image

▼B

Vjäätmed

:

üksnes jäätmete põletamisel tekkiva heitgaasi maht, mis leitakse loas täpsustatud väikseima kütteväärtusega jäätmete põhjal ja mida teisendatakse käesolevas direktiivis sätestatud tingimuste alusel.

Kui ohtlike jäätmete põletamisel eraldub soojust käitise eraldatava soojuse koguhulgast alla 10 %, tuleb Vjäätmed arvutada sellise (tingliku) jäätmekoguse põhjal, mis põletamise korral annaks 10 % kõnealusest koguhulgast, kusjuures eraldatava soojuse koguhulk jääb samaks.

Cjäätmed

:

jäätmepõletustehastele 3. osas esitatud heite piirväärtused

Vprotsess

:

seadme töötamisel, sealhulgas seadmes tavaliselt kasutatavate lubatud kütuste (välja arvatud jäätmed) põletamisel tekkiva heitgaasi maht, mis leitakse hapnikusisalduste põhjal, mille alusel tuleb heited liidu või liikmesriigi õigusaktide kohaselt teisendada. Kui selliseid seadmeid käsitlevad õigusaktid puuduvad, tuleb kasutada tegelikku hapnikusisaldust heitgaasis, mida ei ole lahjendatud protsessiks mittevajaliku õhu lisamisega.

Cprotsess

:

käesoleva osa tabelites teatavatele tööstuslikele tegevusvaldkondadele esitatud heite piirväärtused või selliste väärtuste puudumisel seadmete heite piirväärtused, mis on kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega, mis on selliste seadmete jaoks kehtestatud tavaliselt lubatud kütuste (välja arvatud jäätmed) põletamisel. Selliste õigusaktide puudumisel kasutatakse loas esitatud heite piirväärtusi. Kui loas ei ole selliseid väärtusi esitatud, kasutatakse tegelikke massis väljendatud sisaldusi.

C

:

käesolevas osas teatavatele tööstuslikele tegevusvaldkondadele esitatud teatavate saasteainete heite summa piirväärtused teatava hapnikusisalduse juures või selliste väärtuste puudumisel koguheite piirväärtused, mis asendavad käesoleva direktiivi erilisades esitatud heite piirväärtusi. Hapniku kogusisaldus, mis asendab teisendamiseks vajalikku hapnikusisaldust, arvutatakse eespool osutatud sisalduse põhjal, võttes arvesse osamahte.

Kõik heite piirväärtused arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja võttes parandusega arvesse heitgaaside veesisaldust.

Liikmesriigid võivad kehtestada käesolevas osas sätestatud erandeid käsitlevad eeskirjad.

2.

 Jäätmeid koospõletavaid tsementahje käsitlevad erisätted

2.1.

Punktides 2.2 ja 2.3 esitatud heite piirväärtused on päeva keskmised väärtused tolmu üldsisalduse, HCl, HF, NOx, SO2 ja orgaanilise süsiniku üldsisalduse puhul (pideva mõõtmise korral), 30 minuti kuni 8 tunni jooksul mõõdetud keskmised väärtused raskmetallide puhul ja 6–8 tunni jooksul mõõdetud keskmised väärtused dioksiinide ja furaanide puhul.

Kõik väärtused on esitatud standarditult 10 % hapniku juures.

Keskmisi poole tunni väärtusi on vaja üksnes keskmiste päevaväärtuste arvutamiseks.

2.2.

C – üldheite piirväärtused (mg/Nm3, välja arvatud dioksiinide ja furaanide puhul) järgmiste saasteainete jaoks:



Saasteaine

C

Üldtolm

30

HCl

10

HF

1

NOx

500 (1)

Cd + Tl

0,05

Hg

0,05

Sb + As + Pb + Cr + Co + Cu + Mn + Ni + V

0,5

Dioksiinid ja furaanid (ng/Nm3)

0,1
(1)   

Kuni 1. jaanuarini 2016 võib pädev asutus pöördahjude ja Lepoli ahjude osas lubada erandeid NOx piirväärtusest, tingimusel et loas sätestatav NOx koguheite piirväärtus ei ületa 800 mg/Nm3.

2.3.

C – vääveldioksiidi ja orgaanilise süsiniku üldheite piirväärtused (mg/Nm3)



Saasteaine

C

SO2

50

TOC

10

Pädev asutus võib lubada erandeid käesolevas punktis esitatud heite piirväärtustest juhul, kui orgaaniline süsinik ja vääveldioksiid ei tulene jäätmete koospõletamisest.

2.4.

C - süsinikoksiidi summaarse heite piirväärtused

Pädev asutus võib kehtestada süsinikoksiidi heite piirväärtusi.

3.

 Jäätmeid koospõletavaid põletustehaseid käsitlevad erisätted

3.1.

Cprotsess väärtused, väljendatuna päeva keskmiste väärtustena (mg/Nm3), kehtivad kuni artikli 82 lõikes 5 sätestatud kuupäevani

Põletusseadmete summaarse nimisoojusvõimsuse määramisel kohaldatakse artiklis 29 esitatud liitmiseeskirju. Keskmisi poole tunni väärtusi on vaja üksnes keskmiste päevaväärtuste arvutamiseks.

Cprotsess tahkekütuste puhul, välja arvatud biomass (O2 sisaldus 6 %):



Saasteained

< 50 MWth

50 –100 MWth

100 –300 MWth

> 300 MWth

SO2

—

850

200

200

NOx

—

400

200

200

Tolm

50

50

30

30

Cprotsess biomassi puhul (O2 sisaldus 6 %):



Saasteained

< 50 MWth

50 –100 MWth

100 –300 MWth

> 300 MWth

SO2

—

200

200

200

NOx

—

350

300

200

Tolm

50

50

30

30

Cprotsess vedelkütuste puhul (O2 sisaldus 3 %):



Saasteained

< 50 MWth

50 –100 MWth

100 –300 MWth

> 300 MWth

SO2

—

850

400 –200

(lineaarne vähenemine 100 MWth-lt 300 MWth-le)

200

NOx

—

400

200

200

Tolm

50

50

30

30

3.2.

Cprotsess, mis on väljendatud keskmise päevaväärtusena (mg/Nm3) ja kehtib alates artikli 82 lõikes 6 sätestatud kuupäevast

Põletusseadmete summaarse nimisoojusvõimsuse määramisel kohaldatakse artiklis 29 esitatud liitmiseeskirju. Keskmisi poole tunni väärtusi on vaja üksnes keskmiste päevaväärtuste arvutamiseks.

3.2.1.

Cprotsess artikli 30 lõikes 2 osutatud põletusseadmete (välja arvatud gaasiturbiinid ja gaasimootorid) puhul

Cprotsess tahkekütuste puhul, välja arvatud biomass (O2 sisaldus 6 %):



Saasteaine

< 50 MWth

50 –100 MWth

100 –300 MWth

> 300 MWth

SO2

—

400 turba puhul 300

200

200

NOx

—

300

tolmpruunsöe puhul 400

200

200

Tolm

50

30

25

turba puhul 20

20

Cprotsess biomassi puhul (O2 sisaldus 6 %):



Saasteaine

< 50 MWth

50 –100 MWth

100 –300 MWth

> 300 MWth

SO2

—

200

200

200

NOx

—

300

250

200

Tolm

50

30

20

20

Cprotsess vedelkütuste puhul (O2 sisaldus 3 %):



Saasteaine

< 50 MWth

50–MWth

100 –300 MWth

> 300 MWth

SO2

—

350

250

200

NOx

—

400

200

150

Tolm

50

30

25

20

3.2.2.

Cprotsess artikli 30 lõikes 3 osutatud põletusseadmete (välja arvatud gaasiturbiinid ja gaasimootorid) puhul

Cprotsess tahkekütuste puhul, välja arvatud biomass (O2 sisaldus 6 %):



Saasteaine

< 50 MWth

50 –100 MWth

100 –300 MWth

> 300 MWth

SO2

—

400

turba puhul 300

200

turba puhul 300, välja arvatud keevkihis põletamisel: 250

150

tsirkuleerivas või rõhu all keevkihis põletamise puhul või, turba puhul, igasuguse keevkihis põletamise puhul: 200

NOx

—

300

turba puhul 250

200

150

tolmpruunsöe põletamisel: 200

Tolm

50

20

20

10

turba puhul 20

Cprotsess biomassi puhul (O2 sisaldus 6 %):



Saasteaine

< 50 MWth

50 –100 MWth

100 –300 MWth

> 300 MWth

SO2

—

200

200

150

NOx

—

250

200

150

Tolm

50

20

20

20

Cprotsess vedelkütuste puhul (O2 sisaldus 3 %):



Saasteaine

< 50 MWth

50 –100 MWth

100 –300 MWth

> 300 MWth

SO2

—

350

200

150

NOx

—

300

150

100

Tolm

50

20

20

10

3.3.

C – koguheite piirväärtus raskmetallide puhul (mg/Nm3), mis on väljendatud keskmise väärtusena 30 minuti kuni 8 tunni kohta (O2 sisaldus on 6 % tahkekütuste ja 3 % vedelkütuste puhul).



Saasteaine

C

Cd + Tl

0,05

Hg

0,05

Sb + As + Pb + Cr + Co + Cu + Mn + Ni + V

0,5

3.4.

C – koguheite piirväärtus (ng/Nm3) dioksiinide ja furaanide puhul, mis on väljendatud keskmise väärtusena, mis on mõõdetud 6–8 tunni jooksul (O2 sisaldus on 6 % tahkekütuste ja 3 % vedelkütuste puhul).



Saasteaine

C

Dioksiinid ja furaanid

0,1

4.

 Erisätted jäätmete koospõletustehaste kohta tööstusharudes, mis ei ole hõlmatud käesoleva osa punktidega 2 või 3.

4.1.

C – koguheite piirväärtus (ng/Nm3) dioksiinide ja furaanide puhul, mis on väljendatud minimaalselt 6 ja maksimaalselt 8 tunnise proovivõtmisperioodi keskväärtusena:



Saasteaine

C

Dioksiinid ja furaanid

0,1

4.2.

C – koguheite piirväärtus (mg/Nm3) raskmetallide puhul väljendatakse minimaalselt 6 ja maksimaalselt 8 tunnise proovivõtmisperioodi keskväärtusena:



Saasteaine

C

Cd + Tl

0,05

Hg

0,05

5. OSA

Heitgaaside puhastamisel tekkiva heitvee suhtes kohaldatavad heite piirväärtused



Saasteained

Heite piirväärtused filtrimata proovis (mg/l, välja arvatud dioksiinid ja furaanid)

1.  Kogu suspendeeritud tahke aine vastavalt direktiivi 91/271/EMÜ I lisa määratlusele

(95 %)

(100 %)

30

45

2.  Elavhõbe ja selle ühendid, väljendatud elavhõbedana (Hg)

0,03

3.  Kaadmium ja selle ühendid, väljendatud kaadmiumina (Cd)

0,05

4.  Tallium ja selle ühendid, väljendatud talliumina (Tl)

0,05

5.  Arseen ja selle ühendid, väljendatud arseenina (As)

0,15

6.  Plii ja selle ühendid, väljendatud pliina (Pb)

0,2

7.  Kroom ja selle ühendid, väljendatud kroomina (Cr)

0,5

8.  Vask ja selle ühendid, väljendatud vasena (Cu)

0,5

9.  Nikkel ja selle ühendid, väljendatud niklina (Ni)

0,5

10.  Tsink ja selle ühendid, väljendatud tsingina (Zn)

1,5

11.  Dioksiinid ja furaanid

0,3 ng/l

6. OSA

Heiteseire

1.   Mõõtmismeetodid

1.1.

Õhu- ja veesaasteainete sisalduste määramiseks tehtavad mõõtmised peavad olema esinduslikud.

▼M1

1.2.

Kõigi saasteainete, sealhulgas dioksiinide ja furaanide proovide võtmine ja analüüsimine ning automatiseeritud mõõtmissüsteemide kvaliteedi tagamine ja taatlemine võrdlusmõõtmismeetoditega toimub kooskõlas CENi normidega. CENi normide puudumisel kohaldatakse ISO, liikmesriigi või muid rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise. See kehtib ka proovide võtmise ja analüüsiga tegeleva labori kvaliteeditagamise süsteemi kohta. Automatiseeritud mõõtmissüsteeme kontrollitakse vähemalt igal aastal standardmeetoditega tehtavate paralleelmõõtmiste abil.

▼B

1.3.

Päeva heite piirväärtuste puhul ei ületa üksiku mõõtmistulemuse usaldusvahemiku (95 %) väärtused järgmisi protsendimäärasid heite piirväärtustest:



Süsinikmonooksiid:

10 %

Vääveldioksiid:

20 %

Lämmastikdioksiid:

20 %

Üldtolm

30 %

Orgaanilise süsiniku üldsisaldus:

30 %

Vesinikkloriid:

40 %

Vesinikfluoriid:

40 %.

Õhku- ja vetteheiteid mõõdetakse korrapäraselt kooskõlas punktidega 1.1 ja 1.2.

2.   Õhusaasteainetega seotud mõõtmised

2.1.

Tehakse järgmisi õhusaasteainetega seotud mõõtmisi:

a) 

järgmiste ainete pidev mõõtmine: lämmastikoksiidid, tingimusel, et heitele on seatud piirväärtused, süsinikoksiid, üldtolm, orgaanilise süsiniku üldsisaldus, vesinikkloriid, vesinikfluoriid ja vääveldioksiid;

b) 

järgmiste käitamisnäitajate pidev mõõtmine: temperatuur põlemiskambri seina juures või mõnes muus pädeva asutuse heakskiidetud esinduslikus punktis, heitgaasi hapnikusisaldus, rõhk, temperatuur ja veeaurusisaldus;

c) 

vähemalt kaks raskmetallide ning dioksiinide ja furaanide mõõtmist aastas; esimese 12 käitamiskuu jooksul toimub mõõtmine siiski vähemalt iga kolme kuu tagant.

2.2.

Heitgaaside viibeaega, vähimat temperatuuri ja hapnikusisaldust mõõdetakse sobival viisil vähemalt üks kord jäätmepõletustehase või jäätmekoospõletustehase kasutussevõtmisel ja võimalikult ebasoodsates käitamistingimustes.

2.3.

Vesinikfluoriidi pidevast mõõtmisest võib loobuda, kui vesinikkloriidi töödeldakse nii, et vesinikkloriidi heite piirväärtuse ületamine on välistatud. Sel juhul mõõdetakse vesinikfluoriidi heidet korrapäraselt punkti 2.1 alapunktis c sätestatud viisil.

2.4.

Veeaurusisaldust ei ole vaja pidevalt mõõta, kui heitgaasiproov kuivatatakse enne heite analüüsimist.

2.5.

Pädev asutus võib otsustada, et ta ei nõua vesinikkloriidi, vesinikfluoriidi ja vääveldioksiidi heite pidevat mõõtmist jäätmepõletus- või -koospõletustehastes ja nõuab punkti 2.1 alapunktis c sätestatud korrapäraseid mõõtmisi või ei nõua üldse mõõtmisi, kui käitaja suudab tõendada, et nimetatud saasteainete heited ei saa mingil juhul ületada neile kehtestatud piirväärtusi.

Pädev asutus võib otsustada, et ta ei nõua lämmastikoksiidide heite pidevat, vaid perioodilist mõõtmist, nagu on sätestatud punkti 2.1 alapunktis c, olemasolevates jäätmepõletustehastes nimivõimsusega vähem kui 6 tonni tunnis või olemasolevates jäätmekoospõletamistehastes nimivõimsusega vähem kui 6 tonni tunnis, kui käitaja suudab tõendada asjaomase heite omadusi käsitlevate andmete, kasutatava tehnoloogia ja lämmastikoksiidide heite seire tulemuste alusel, et lämmastikoksiidide heide ei saa olla ühelgi juhul suurem kui heite sätestatud piirväärtus.

2.6.

Pädev asutus võib otsustada, et ta nõuab ühte raskmetallide mõõtmist iga kahe aasta järel ning ühte dioksiinide ja furaanide mõõtmist aastas järgmistel juhtudel:

a) 

jäätmete koospõletamisel või põletamisel tekkiv heide on igal juhul vähem kui 50 % heite piirväärtusest;

b) 

koospõletatavad või põletatavad jäätmed koosnevad üksnes ohutute jäätmete teatavatest sorditud põlevatest osadest, mis ei sobi ringlusse, millel on teatavad omadused ning mis on üksikasjalikumalt piiritletud punktis c osutatud hinnangu põhjal;

c) 

käitaja suudab tõendada, asjakohaste jäätmete omadusi käsitleva teabe ja heiteseire põhjal, et heited jäävad kõikides tingimustes märgatavalt allapoole raskmetallide ning dioksiinide ja furaanide heitele seatud piirväärtusi.

2.7.

Mõõtmiste tulemused standarditakse, kasutades 3. osas nimetatud standardseid hapniku kontsentratsioone, või arvutatakse 4. osa kohaselt, kasutades 7. osas esitatud valemit.

Kui jäätmeid põletatakse või koospõletatakse hapnikuga rikastatud keskkonnas, saab mõõtmiste tulemusi standardida pädeva asutuse sätestatud hapnikusisalduse alusel, mis määratakse konkreetse üksikjuhu asjaolude kohaselt.

Kui ohtlikke jäätmeid töötlevas põletus- või koospõletustehases vähendatakse saasteainete heiteid heitgaasi töötlemise teel, toimub standardimine esimeses lõigus sätestatud hapnikusisalduste alusel üksnes siis, kui hapnikusisaldus, mida on mõõdetud samal ajavahemikul kui asjaomase saasteaine sisaldust, ületab standardset hapnikusisaldust.

3.   Veesaasteainetega seotud mõõtmised

3.1.

Heitvee väljalaskmise kohas tehakse järgmisi mõõtmisi:

a) 

pH, temperatuuri ja vooluhulga pidev mõõtmine;

b) 

hõljuvainete üldhulga pistelised igapäevased mõõtmised või 24 tunni vältel võetava esindusliku ja vooluhulgaga võrdelise suurusega proovi mõõtmine;

c) 

24 tunni vältel võetavas esinduslikus ja vooluhulgaga võrdelise suurusega proovis Hg, Cd, Tl, As, Pb, Cr, Cu, Ni ja Zn mõõtmine vähemalt kord kuus;

d) 

dioksiinide ja furaanide mõõtmine vähemalt kord kuue kuu tagant; esimese 12 käitamiskuu jooksul toimub mõõtmine siiski vähemalt iga kolme kuu tagant.

3.2.

Kui heitgaasi puhastamisel tekkivat heitvett töödeldakse kohapeal üheskoos muu kohapeal tekkiva heitveega, teeb käitaja mõõtmised:

a) 

heitgaasi puhastamisel tekkiva heitvee kohta enne selle suunamist ühisesse heitveepuhastisse;

b) 

muu heitvee kohta enne selle suunamist ühisesse heitveepuhastisse;

c) 

töödeldud heitvee kohta kohas, kus see lastakse lõplikult välja jäätmepõletus- või -koospõletustehasest.

7. OSA

Valem heite kontsentratsiooni arvutamiseks hapniku standardsel protsendilisel kontsentratsioonil

image

ES

=

heite arvutatud kontsentratsioon hapniku standardsel protsendilisel kontsentratsioonil

EM

=

heite mõõdetud kontsentratsioon

OS

=

hapniku standardne kontsentratsioon

OM

=

hapniku mõõdetud kontsentratsioon

8. OSA

Heite piirväärtustele vastavuse hindamine

1.   Õhkuheite piirväärtused

1.1.

Õhkuheite piirväärtustest on kinni peetud, kui:

a) 

ükski keskmine päevaväärtus ei ületa punktis 1.1, 3. või 4. osas esitatud heite piirväärtusi või 4. osa kohaselt arvutatud väärtusi;

b) 

kas ükski keskmistest poole tunni väärtustest ei ületa 3. osa punktis 1.2 esitatud tabeli A-veerus sätestatud heite piirväärtusi või, kui see on asjakohane, 97 % keskmistest poole tunni väärtustest ei ületa aasta jooksul 3. osa punktis 1.2 esitatud tabeli B-veerus sätestatud heite piirväärtusi;

▼C1

c) 

ükski raskmetallidele ning dioksiinidele ja furaanidele ettenähtud proovivõtuaja keskmistest väärtustest ei ületa 3. osa punktides 1.3 ja 1.4 või 4. osas esitatud heite piirväärtusi või väärtusi, mis on 4. osa järgi arvutatud;

▼B

d) 

süsinikmonooksiid (CO):

i) 

jäätmepõletustehaste puhul:

— 
vähemalt 97 % keskmistest päevaväärtustest ei ületa aasta jooksul 3. osa punkti 1.5 alapunktis a esitatud heite piirväärtust, ning
— 
vähemalt 95 % kõigist keskmistest 10 minuti väärtustest 24 tunni jooksul või ükski keskmistest poole tunni väärtustest sama aja jooksul ei ületa 3. osa punkti 1.5 alapunktides b ja c esitatud heite piirväärtusi; jäätmepõletustehaste suhtes, milles põletusprotsessis tõuseb gaasi temperatuur vähemalt kaheks sekundiks temperatuurini vähemalt 1 100 °C, võivad liikmesriigid 10 minuti väärtuste jaoks kohaldada 7 päeva pikkust hindamisperioodi,
ii) 

jäätmekoospõletustehaste puhul: on täidetud 4. osa sätted.

1.2.

Keskmised poole tunni ja 10 minuti väärtused määratakse tegeliku käitamisaja jooksul (välja arvatud see osa käivitus- ja seiskamisajast, mil jäätmeid ei põletata) mõõdetud väärtuste põhjal pärast 6. osa punktis 1.3 esitatud usaldusvahemiku väärtuse mahaarvamist. Keskmised päevaväärtused leitakse kinnitatud keskmiste väärtuste põhjal.

Kehtiva keskmise päevaväärtuse saamiseks võib pideva mõõtmise süsteemi talitlushäire või hoolduse tõttu mis tahes päeval arvestamata jätta kuni viis keskmist poole tunni väärtust. Pideva mõõtmise süsteemi talitlushäire või hoolduse tõttu võib aastas arvestamata jätta kuni kümme keskmist päevaväärtust.

1.3.

Proovivõtuaja keskmised väärtused ning vesinikfluoriidi, vesinikkloriidi ja vääveldioksiidi korrapäraste mõõtmiste keskmised väärtused leitakse artikli 45 lõike 1 punkti e ja artikli 48 lõike 3 ning 6. osa punkti 1 nõuete kohaselt.

2.   Vetteheite piirväärtused

Vetteheite piirväärtustest on kinni peetud, kui:

a) 

hõljuvainete üldhulga puhul ei ületa asjakohaseid 5. osas esitatud heite piirväärtusi 95 % ja 100 % mõõdetud väärtustest;

b) 

raskmetallide (Hg, Cd, Tl, As, Pb, Cr, Cu, Ni ja Zn) puhul ei ületa 5. osas esitatud heite piirväärtusi rohkem kui üks aasta jooksul mõõdetud väärtustest; või kui liikmesriik näeb ette rohkem kui 20 proovi võtmise aastas, ei ületa 5. osas esitatud heite piirväärtusi rohkem kui 5 % neist proovidest;

c) 

dioksiinide ja furaanide puhul ei ületa mõõdetavad väärtused 5. osas esitatud heite piirväärtust.
VII LISA Tehnilised sätted orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste ja tegevusvaldkondade kohta



VII LISA

Tehnilised sätted orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste ja tegevusvaldkondade kohta

1. OSA

Tegevusvaldkonnad

1.

Kõikides järgmistes punktides hõlmavad tegevusvaldkonnad seadme puhastamist, kuid mitte toodete puhastamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

2.

 Liimkatmine

Tegevus, mille käigus kantakse pinnale liim, välja arvatud trükindusega seotud liimkatmine ja lamineerimine.

3.

 Pindade katmine

Tegevus, mille käigus kantakse järgmistele pindadele üks või mitu katkestamatut pinnakattekihti:

a) 

üks järgmistest sõidukitest:

i) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta) ( 25 ) kohaselt sõidukikategooriasse M1 kuuluvad uued autod ja nende järelhaagised ning kategooriasse N1 kuuluvad sõidukid, kui neid värvitakse samal seadmel nagu kategooriasse M1 kuuluvaid sõidukeid,

ii) 

veoautokabiinid, mis on määratletud juhi majutuskohana, samuti direktiivi 70/156/EMÜ kohaselt kategooriatesse N2 ja N3 kuuluvate sõidukite tehnilise varustuse juurde lahutamatu osana kuuluv kate,

iii) 

direktiivi 2007/46/EÜ kohaselt sõidukikategooriatesse N1, N2 ja N3 kuuluvad paki- ja veoautod, välja arvatud veoautokabiinid,

iv) 

direktiivi 2007/46/EÜ kohaselt sõidukikategooriatesse M2 ja M3 kuuluvad bussid,

v) 

direktiivi 2007/46/EÜ kohaselt kategooriatesse O1, O2, O3 ja O4 kuuluvad järelhaagised,

b) 

metall- ja plastikpinnad, kaasa arvatud lennukite, laevade, rongide jne pinnad;

c) 

puitpinnad;

d) 

tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinnad;

e) 

nahk.

Pinnakatmine ei hõlma aluspinna katmist metallidega elektroforeesi- ja keemilisel pihustusmeetodil. Kui pinna katmise käigus trükitakse kõnealusele kaubaartiklile mis tahes meetodil, käsitatakse trükkimisfaasi pinnakatmise ühe osana. See ei hõlma iseseisva tegevusena teostatavat trükkimist, kuid seda võidakse pidada käesoleva direktiivi V peatüki alla kuuluvaks, kui trükkimine kuulub selle reguleerimisalasse.

4.

 Rullmaterjali kattekihiga katmine

Tegevus, mille käigus rullides teras, roostevaba teras, kaetud teras, vasesulamid või alumiiniumribad kaetakse pideva protsessi käigus kile või laminaatkattega.

5.

 Keemiline puhastus

Tööstuslik või kaubanduslik tegevus, mille käigus kasutatakse lenduvaid orgaanilisi ühendeid rõivaste, kodutekstiili ja muude analoogsete tarbekaupade puhastusseadmetes, välja arvatud plekkide käsitsi eemaldamine tekstiili- ja rõivatööstuses.

▼C1

6.

 Jalatsite valmistamine

Jalatsite kui lõpptoodete ja nende osade valmistamiseks ettenähtud tegevus.

▼B

7.

 Pinnakattesegude, lakkide, trükivärvide ja liimide valmistamine

Eespool nimetatud lõpptoodete valmistamine, mille käigus segatakse pigmendid, vaigud ja liimmaterjalid orgaanilise lahusti või muu kandeainega, kaasa arvatud dispergeerimise ja eeldispergeerimisega, viskoossuse ja värvivarjundi reguleerimisega ning lõpptoote mahutisse paigutamisega seotud tegevus, ning vahesaaduste valmistamine, kui see toimub kõnealuste toodete valmistamisega ühes ja samas kohas.

8.

 Farmaatsiatoodete valmistamine

Farmaatsiatoodete keemiline sünteesimine, fermenteerimine, ekstraheerimine, formuleerimine ja viimistlemine ning vahesaaduste valmistamine, kui see toimub eespool nimetatud toodete valmistamisega ühes ja samas kohas.

9.

 Trükkimine

Teksti ja/või kujutiste reprodutseerimine, mille käigus kantakse trükivärv trükivormiga pinnale. See hõlmab asjaomaseid lakkimis-, pinnakatmis- ja lamineerimismeetodeid. V peatükki kohaldatakse siiski ainult järgmiste alaprotsesside suhtes:

a) 

fleksograafia – trükitehnika, mille käigus kasutatakse kummist või elastsest fotopolümeerist trükivormi, kus trükkivad pinnad on mittetrükkivatest pindadest ülevalpool, ning aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve;

b) 

kuivatiga rullofsettrükk – rotatsioontrükitehnika, mille käigus kasutatakse trükivormi, kus trükkivad ja mittetrükkivad pinnad on ühel ja samal tasapinnal, kusjuures rotatsioon tähendab seda, et trükitav materjal söödetakse masinasse rullilt, mitte eraldi lehtedena. Mittetrükkiv pind muudetakse vett imavaks, mistõttu trükivärv sellele peale ei hakka. Trükkivat pinda töödeldakse nii, et see võtaks trükivärvi külge ja kannaks selle trükitavale pinnale. Aurustumine toimub ahjus, kus trükitud materjali õhuga kuumutatakse;

c) 

trükkimisega seotud lamineerimine – kahe või enama elastse materjali ühendamine laminaadi saamiseks;

d) 

väljaannete trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükk – ajakirjade, brošüüride, kataloogide ja muude analoogsete toodete paberi trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükitehnika, mille käigus kasutatakse tolueenil põhinevaid trükivärve;

e) 

rotatsioonsügavtrükk – trükitehnika, mille käigus kasutatakse silindrikujulist trükivormi, kus trükkiv pind on mittetrükkivast pinnast allpool, ning aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve. Süvendid täidetakse trükivärviga ja ülejääk pühitakse mittetrükkivalt pinnalt ära, enne kui trükitav pind puutub kokku silindriga ja tõstab trükivärvi süvenditest välja;

f) 

rotatsioonsiidtrükk – rotatsioontrükitehnika, mille käigus trükivärv surutakse trükitavale pinnale läbi poorse trükivormi, kus trükkiv pind on lahti ja mittetrükkiv pind kaetud, ning milleks kasutatakse ainult aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve. Rotatsioon tähendab seda, et trükitav materjal söödetakse masinasse rullilt, mitte eraldi lehtedena;

g) 

lakkimine – tegevus, mille käigus kantakse pakkematerjali hilisemaks sulgemiseks vajalik lakk või liimkate elastsele materjalile.

10.

 Kummi töötlemine

Tegevus, mille käigus segatakse, jahvatatakse, tihendatakse, kalandreeritakse, pressitakse ja vulkaniseeritakse looduslikku või sünteeskautšukit, samuti looduslikust või sünteeskautšukist valmistoote saamiseks vajalik lisategevus.

11.

 Pindade puhastamine

Tegevus, välja arvatud keemiline puhastus, mille käigus kasutatakse orgaanilisi lahusteid materjali pealispinnalt saasteainete eemaldamiseks, kaasa arvatud rasvaärastus. Enne või pärast muud tegevust teostatavat mitmeetapilist puhastamist käsitatakse ühe pinnapuhastusena. Tegevus ei hõlma seadmete puhastamist, kuid hõlmab tootepindade puhastamist.

12.

 Taimeõli ja loomarasva ekstraheerimine ning taimeõli rafineerimine

Tegevus, mille käigus ekstraheeritakse seemnetest ja muudest taimse päritoluga ainetest taimeõli, töödeldakse kuivjääki loomasööda valmistamiseks ning puhastatakse seemnetest, taimse ja/või loomse päritoluga ainetest saadud rasvu ja taimeõlisid.

13.

 Sõidukite taasviimistlus

Tööstuslik või kaubanduslik pinnakatmine ja sellega seotud rasvaärastus, mille käigus teostatakse üht järgmist tegevust:

a) 

direktiivis 2007/46/EÜ määratletud maanteesõidukite või nende osade katmine viimistlusmaterjalidega, kui see toimub väljaspool algset tootmisliini;

b) 

järelhaagiste, sealhulgas poolhaagiste (O kategooria direktiivi 2007/46/EÜ kohaselt) pindade katmine.

14.

 Mähistraadi katmine

Tegevus, mille käigus kaetakse transformaatorites, mootorites ja muudes seadmetes kasutatavate metallist elektrijuhtide pind.

15.

 Puidu immutamine

Puidule säilimist parandava aine lisamisega seotud tegevus.

16.

 Puidu ja plastmassi lamineerimine

Puidu ja/või plastmassi ühendamine lamineeritud toodete valmistamiseks.

2. OSA

Künnisväärtused ja heite piirväärtused

Heite piirväärtused heitgaasides arvutatakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa.



 

Tegevusvaldkond

(aasta lahustikulu künnisväärtus tonnides)

Künnisväärtus

(aasta lahustikulu künnisväärtus tonnides)

Heite piirväärtused heitgaasides (mg C/Nm3)

Kontrollimatu heite piirväärtused (protsentides kasutatud lahustikoguse suhtes)

Koguheite piirväärtused

Erisätted

Uued käitised

Olemasolevad käitised

Uued käitised

Olemasolevad käitised

1

Kuivatiga rullofsettrükk

(> 15)

15–25

> 25

100

20

30 (1)

30 (1)

 

(1) Valmistootes sisalduvat lahustijääki ei käsitata kontrollimatu heite osana.

2

Väljaannete trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükk

(> 25)

 

75

10

15

 

 

 

3

Muu rotatsioonsügavtrükk, fleksograafia, rotatsioonsiidtrükk, lamineerimine või lakkimine (> 15) rotatsioonsiidtrükk tekstiilile/papile (> 30)

15–25

> 25

> 30 1

100

100

100

25

20

20

 

(1) Künnisväärtus rotatsioonsiidtrüki meetodil tekstiilile ja papile trükkimisel.

4

Pindade puhastamine, kasutades artikli 59 lõikes 5 osundatud ühendeid

(> 1)

1–5

> 5

20 (1)

20 (1)

15

10

 

(1) Piirväärtus osutab ühendite massile mg/Nm3, mitte süsiniku koguhulgale.

5

Muu pindade puhastamine

(> 2)

2–10

> 10

75 (1)

75 (1)

20 (1)

15 (1)

 

(1) Käitised, mille kohta pädevale asutusele on tõendatud, et orgaanilise lahusti sisaldus kõikides kasutatavates puhastusvahendites ei ületa 30 % nende massist, vabastatakse kõnealuste väärtuste kohaldamisest.

6

Sõidukite pindade katmine (< 15) ja taasviimistlus

> 0,5

50 (1)

25

 

(1) Vastavust 8. osa punktiga 2 tuleb tõendada 15 minutit kestvate mõõtmiste tulemuste keskväärtuse alusel.

7

Rullmaterjali kattekihiga katmine

(> 25)

 

50 (1)

5

10

 

(1) Käitiste puhul, mis töötavad lahustite korduvkasutamist võimaldaval meetodil, on heite piirväärtus 150.

8

Muude pindade, sh metall-, plastmass-, tekstiil-, (5) kile- ja paberpindade katmine

(> 5)

5–15

> 15

100 (1)(4)

50/75 (2)(3)(4)

25 (4)

20 (4)

 

 

(1) Heite piirväärtust kohaldatakse kontrollitud tingimustes toimuva pinnakatmise ja kuivamise suhtes.

(2) Esimest piirväärtust kohaldatakse kuivamise ja teist pinnakatmise suhtes.

 

 

 

 

 

 

(3) Tekstiilpindade katmise käitiste puhul, mis töötavad lahustite taaskasutamist võimaldaval meetodil, on heite piirväärtus pinna katmisel ja kuivamisel kokku 150.

(4) Pindade katmise, mida ei ole võimalik teostada kontrollitud tingimustes (nt laeva ehitamine, lennuki värvimine), võib vabastada kõnealuste väärtuste kohaldamisest artikli 59 lõike 3 kohaselt.

(5) Tekstiilile tehtav rotatsioonsiidtrükk kuulub tegevuse nr 3 alla.

9

Mähistraadi katmine

(> 5)

 

 

 

10 g/kg (1)

5 g/kg (2)

(1) Kohaldatakse käitiste suhtes, kus traadi keskmine läbimõõt on ≤ 0,1 mm.

(2) Kohaldatakse kõikide muude käitiste suhtes.

10

Puitpindade katmine

(> 15)

15–25

> 25

100 (1)

50/75 (2)

25

20

 

(1) Heite piirväärtust kohaldatakse kontrollitud tingimustes toimuva pinnakatmise ja kuivamise suhtes.

(2) Esimest väärtust kohaldatakse kuivamise ja teist pinna katmise suhtes.

11

Keemiline puhastus

 

 

 

20 g/kg (1)(2)

(1) Väljendatakse vabanenud lahusti massina puhastatud ja kuivatatud toote kilogrammi kohta.

(2) Kõnealuse tegevuse suhtes ei kohaldata 4. osa punktis 2 sätestatud heite piirväärtust.

12

Puidu immutamine

(> 25)

 

100 1

45

11 kg/m3

(1) Heite piirväärtust ei kohaldata kreosoodiga immutamise suhtes.

13

Naha katmine

(> 10)

10–25

> 25

> 10 (1)

 

 

85 g/m2

75 g/m2

150 g/m2

Heite piirväärtusi väljendatakse vabanenud lahusti grammides valmistatud toote 1 m2 kohta.

(1) Naha katmine sisustuses ja eelkõige pisitarbekaupadena kasutatavate nahkesemete puhul, nt kottide, rihmade, rahakottide jne puhul.

14

Jalatsite valmistamine

(> 5)

 

 

 

25 g paari kohta

Koguheite piirväärtusi väljendatakse vabanenud lahusti grammides ühe paari valmisjalatsite kohta.

15

Puidu ja plastmassi lamineerimine

(> 5)

 

 

 

30 g/m2

 

16

Liimkatmine

(> 5)

5–15

> 15

50 (1)

50 (1)

25

20

 

(1) Kui kasutatakse lahusti korduvkasutamist võimaldavaid meetodeid, on heite piirväärtus heitgaasis 150.

17

Pinnakattesegude, lakkide, trükivärvide ja liimide valmistamine

(> 100)

100–1 000

> 1 000

150

150

5

3

5 % kasutatud lahusti kogusest

3 % kasutatud lahusti kogusest

Kontrollimatu heite piirväärtus ei hõlma lahustit, mis on kattesegu osa ja mida müüakse suletud anumas.

18

Kummi töötlemine

(> 15)

 

20 (1)

25 (2)

25 % kasutatud lahusti kogusest

(1) Kui kasutatakse lahusti korduvkasutamist võimaldavaid meetodeid, on heite piirväärtus heitgaasis 150.

(2) Kontrollimatu heite piirväärtus ei hõlma lahustit, mis on toote osa või segusid, mida müüakse suletud anumas.

19

Taimeõli ja loomarasva ekstraheerimine ning taimeõli rafineerimine

(> 10)

 

 

 

Loomarasv: 1,5 kg/tonn

Riitsinus: 3 kg/tonn

Rapsiseeme: 1 kg/tonn

Päevalilleseeme: 1 kg/tonn

Sojaoad (tavapärane jahvatus): 0,8 kg/tonn

Sojaoad (valged helbed): 1,2 kg/tonn

Muud seemned ja taimsed ained: 3 kg/tonn (1) 1,5 kg/tonn (2) 4 kg/tonn (3)

(1) Käitiste puhul, kus töödeldakse üksikuid seemnepartiisid ja muid taimseid aineid, määrab koguheite piirväärtuse kindlaks pädev asutus igal üksikul juhul eraldi, kohaldades selleks parimaid olemasolevaid meetodeid.

(2) Kohaldatakse kõikide fraktsioneerimisprotsesside suhtes, välja arvatud õlist fosfolipiidide eraldamine.

(3) Kohaldatakse fosfolipiidide eraldamisel.

20

Farmaatsiatoodete valmistamine

(> 50)

 

20 (1)

5 (2)

15 (2)

5 % kasutatud lahusti kogusest

15 % kasutatud lahusti kogusest

(1) Kui kasutatakse lahusti korduvkasutamist võimaldavaid meetodeid, on heite piirväärtus heitgaasis 150.

(2) Kontrollimatu heite piirväärtus ei hõlma lahustit, mis on toote osa või segusid, mida müüakse suletud anumas.

3. OSA

Sõidukite pindade katmise käitiste heite piirväärtused

1.

Koguheite piirväärtusi väljendatakse vabanenud orgaanilise lahusti grammides tootepinna ühe ruutmeetri kohta ning vabanenud orgaanilise lahusti kilogrammides autokere kohta.

2.

Punktis 3 esitatud tabelis käsitletavate toodete pindala on määratud kindlaks pindalana arvutatuna elektroforeesimeetodil kaetava kogupindala alusel pluss pinna edasiste katmisetappide käigus nende lisatavate osade pindala, millele kantakse kõnealuse tootega üht ja sama pinnakattevahendit, või käitises töödeldava toote kogupindala.

Elektroforeesimeetodil kaetav pindala arvutatakse järgmise valemi põhjal:

image

Seda meetodit kohaldatakse ka muude kaetud plekkosade suhtes.

Muude lisatud osade pindala või käitises kaetav kogupindala arvutatakse CAD-programmi (Computer Aided Design) abil või teiste samaväärsete meetoditega.

3.

Järgmises tabelis märgitud koguheite piirväärtusi kohaldatakse ühes ja samas käitises teostatud protsessi kõikide etappide suhtes alates pinna katmisest elektroforeesimeetodil või muudest pinnakatmisviisidest kuni pealiskihi vahatamise ja poonimiseni, samuti töötlemisseadmete, sealhulgas pihustite ja muude püsiseadmete puhastamiseks nii tootmise ajal kui ka väljaspool seda kasutatud lahusti suhtes.



Tegevusvaldkond

(aasta lahustikulu künnisväärtus tonnides)

Tootmise künnisväärtus

(aastas kaetavaid tooteid)

Koguheite piirväärtus

Uued käitised

Olemasolevad käitised

Uute autode pindade katmine (> 15)

> 5 000

45 g/m2 või 1,3 kg/autokere + 33 g/m2

60 g/m2 või 1,9 kg/autokere + 41 g/m2

≤ 5 000 kandekerega või > 3 500 šassiile ehitatud

90 g/m2 või 1,5 kg/autokere + 70 g/m2

90 g/m2 või 1,5 kg/autokere + 70 g/m2

 

 

Koguheite piirväärtus (g/m2)

Uute veoautode kabiinide pindade katmine (> 15)

≤ 5 000

65

85

> 5 000

55

75

Uute paki- ja veoautode pindade katmine (> 15)

≤ 2 500

90

120

> 2 500

70

90

Uute busside pindade katmine (> 15)

≤ 2 000

210

290

> 2 000

150

225

4.

Sõidukipindade katmise käitised, mille lahustikulu on punktis 3 esitatud tabelis märgitud künnisväärtusest väiksem, vastavad 2. osas sõidukite taasviimistluse kohta esitatud nõuetele.

4. OSA

Konkreetse riskilausega tähistatud lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused

1.

Artiklis 58 osutatud lenduvate orgaaniliste ühendite heite korral, kui kõnealuses artiklis osutatud märgistuse aluseks võetavate ühendite massivoogude summa on vähemalt 10 g/h, on heite piirväärtus 2 mg/Nm3. Heite piirväärtus viitab üksikute ühendite masside summale.

2.

Halogeenitud lenduvate orgaaniliste ühendite heite korral, mis kannavad või peavad kandma ohulauset H341 või H351, kui ohulausete H341 või H351 aluseks olevate ühendite massivoogude summa on vähemalt 100 g/h, on heite piirväärtus 20 mg/Nm3. Heite piirväärtus viitab üksikute ühendite masside summale.

5. OSA

Vähendamiskava

1.

Käitaja võib kasutada ükskõik millist vähendamiskava, mis on tema käitise jaoks välja töötatud.

2.

Pindade katmisel kattevahendite, lakkide, liimide või trükivärvidega võib kasutada järgmist kava. Kui järgmine meetod ei ole kohane, võib pädev asutus lubada ettevõtjal kohaldada mõnda muud talle sobivat kava, mille kaudu saavutatakse heite vähenemine, mis on samaväärne 2. ja 3. osas esitatud heite piirväärtuste kohaldamisel saavutatava vähenemisega. Kava koostamisel võetakse arvesse järgmiseid asjaolusid:

a) 

kui vähese lahustisisaldusega või lahustivabad asendajad on alles väljatöötamisel, tuleb ettevõtjale anda ajapikendust heite vähendamise kavade rakendamiseks;

b) 

heite vähendamise võrdluspunkt peaks võimalikult täpselt vastama ilma vähendamismeetmeteta vabanenud heitkogustele.

3.

Järgmist kava kohaldatakse käitiste suhtes, mille puhul võib eeldada toote püsivat kuivainesisaldust:

a) 

aasta võrdlusheitkogus arvutatakse järgmiselt:

i) 

määratakse aasta jooksul tarvitatud pinnakattevahendis ja/või trükivärvis, lakis või liimis sisalduvate kuivainete üldmass. Kuivained on kõik pinnakattevahendites, trükivärvides, lakkides ja liimides sisalduvad materjalid, mis tahkuvad pärast vee või lenduvate orgaaniliste ühendite aurustumist;

ii) 

aasta võrdlusheitkoguse arvutamisel korrutatakse punktis i kindlaksmääratud mass järgmises tabelis loetletud asjakohase teguriga. Pädevad asutused võivad korrigeerida kõnealuseid tegureid üksikute käitiste puhul nii, et võetaks arvesse kuivainete kasutamise tõendatud tõhustamist.



Tegevusvaldkond

Punkti a alapunktis ii nimetatud korrutustegur

Rotatsioonsügavtrükk; fleksograafia; trükinduses kohaldatav lamineerimine; trükinduses kohaldatav lakkimine; puitpindade katmine; tekstiil-, kile- või paberpindade katmine; liimkatmine

4

Rullmaterjali kattekihiga katmine, sõidukite taasviimistlemine

3

Toiduga kokkupuutuvate pindade katmine, sõidukite ülevärvimine

2,33

Muude pindade katmine ja rotatsioonsiidtrükk

1,5
b) 

siht-heitkogus on võrdne aasta võrdlusheitkogusega, mis on korrutatud protsendimääraga, mis on:

i) 

(kontrollimatu heite piirväärtus + 15) 2. osa kirjes 6 nimetatud käitiste ning kirjetes 8 ja 10 nimetatud madalama künnisväärtuse alla kuuluvate käitiste puhul,

ii) 

(kontrollimatu heite piirväärtus + 5) kõikide muude käitiste puhul;

c) 

vastavusnõuded on täidetud, kui lahustikasutuskavas kindlaksmääratud lahusti tegelik heitkogus on siht-heitkogusest väiksem või sellega võrdne.

6. OSA

Heiteseire

1.

Gaasikäike, mille külge on kinnitatud saasteainete püüdeseadmed ning mille lõpp-punkti kaudu väljub orgaanilist süsinikku kokku keskmiselt üle 10 kg/h, kontrollitakse pidevalt nõuete täitmise suhtes.

2.

Muudel juhtudel tagavad liikmesriigid pidevate või perioodiliste mõõtmiste korraldamise. Perioodiliste mõõtmiste korral võetakse iga mõõtmise käigus vähemalt kolm näitu.

3.

Mõõtmisi ei ole tarvis teha, kui torusuudmele kinnitatud saasteainete püüdeseadmed ei pea olema vastavuses käesoleva direktiiviga.

7. OSA

Lahustikasutuskava

1.   Põhimõtted

Lahustikasutuskava kasutatakse selleks, et:

a) 

kontrollida nõuete täitmist kooskõlas artikliga 62;

b) 

määrata kindlaks heitkoguste edasise vähendamise võimalused;

c) 

võimaldada avalikustada lahusti kulu, lahusti heitkoguseid ja V peatüki nõuete täitmist käsitlevat teavet.

2.   Mõisted

Massibilansi koostamisel on aluseks järgmised mõisted.

Orgaaniliste lahustite sisendkogused (tähis I):

I1

Orgaaniliste lahustite kogus või nende kogus hangitud segudes, mida kasutatakse protsessis ajavahemiku jooksul, mille kohta koostatakse massibilanss.

I2

Orgaaniliste lahustite kogus või nende kogus protsessis lahustina korduvkasutatavates segudes. Taaskasutatava lahusti kogust arvestatakse iga kord selle kasutamisel tegevuse teostamiseks.

Tegevuse käigus vabanev orgaaniliste lahustite kogus (tähis O):

O1

Heitkogused heitgaasis.

O2

Veega kaotsi läinud orgaaniliste lahustite kogus, kusjuures O5 väärtuse arvutamisel võetakse arvesse heitvee puhastamist.

O3

Orgaaniliste lahustite kogus, mis jääb protsessi käigus valminud tootesse saasteaine või jäägina.

O4

Orgaaniliste lahustite püüdmata jääv õhkuheide. See hõlmab ruumide üldventilatsiooni, kus õhk juhitakse keskkonda akende, uste, tuulutusavade ja muude analoogsete avade kaudu.

O5

Keemiliste või füüsikaliste reaktsioonide käigus kaotsi läinud orgaanilised lahustid ja/või orgaanilised ühendid (kaasa arvatud põletamise või heitgaasi või heitvee muu töötlemise käigus lagundatud või püütud orgaanilised lahustid ja/või ühendid, kui need ei kuulu jaotiste O6, O7 ega O8 alla).

O6

Kogutud jäätmetes sisalduvad orgaanilised lahustid.

O7

Orgaanilised lahustid või segudes sisalduvad orgaanilised lahustid, mida müüakse või kavatsetakse müüa kaubanduslikku väärtust omava tootena.

O8

Segudes sisalduvad taaskasutamiseks kinnipüütud orgaanilise lahusti kogused, mida aga ei kasutata protsessi sisendkogusena, kui need ei kuulu jaotise O7 alla.

O9

Muul viisil vabanenud orgaanilised lahustid.

3.

Lahustikasutuskava kasutamine nõuete täitmise tõendamisel

Lahustikasutuskava kasutatakse järgmiste konkreetsete nõuete täitmise tõendamiseks:

a) 

5. osas esitatud vähendamiskava, mille puhul koguheite piirväärtust väljendatakse lahusti heitkogustes tooteühiku kohta, või muude 2. ja 3. osas sätestatud nõuete täitmise tõendamine;

i) 

kõikide tegevusvaldkondade jaoks tuleb 5. osas esitatud vähendamiskava kasutades koostada kulu (C) kindlaksmääramiseks igal aastal lahustikasutuskava. Kulu arvutatakse järgmise võrrandi kohaselt:

C = I1 – O8

Samamoodi arvutatakse kattevahendites kasutatavate kuivainete sisaldus, millest tuletatakse aasta võrdlus- ja siht-heitkogus;

ii) 

selleks et hinnata tooteühiku kohta arvutatud lahusti koguheite piirväärtuse või muude 2. ja 3. osas sätestatud piirväärtuste järgimist, koostatakse heitkoguste (tähis E) kindlaksmääramiseks aasta lahustikasutuskava. Heitkogused arvutatakse järgmise võrrandi kohaselt:

E = F + O1

kus F tähistab punkti b alapunktis i määratletud kontrollimatut heidet. Saadud heite väärtus jagatakse seejärel asjakohase tooteparameetriga;

iii) 

artikli 59 lõike 6 punkti b alapunkti ii nõuete täitmise hindamiseks koostatakse igal aastal lahustikasutuskava, et määrata kindlaks kõikide asjaomaste tegevusvaldkondade koguheide ning seejärel võrreldakse saadud väärtust koguheitega, mis oleks kaasnenud juhul, kui 2., 3. ja 5. osa nõudeid oleks täidetud iga tegevusvaldkonna puhul eraldi;

b) 

kontrollimatu heite määramine, et seda oleks võimalik võrrelda 2. osas esitatud kontrollimatu heite väärtusega:

i) 

Kontrollimatu heide arvutatakse järgmise võrrandi kohaselt:

F = I1 – O1 – O5 – O6 – O7 – O8

või

F = O2 + O3 + O4 + O9

F määratakse kas koguste vahetu mõõtmise teel või mõne muu arvutusmeetodiga, näiteks protsessi püügitõhususe põhjal.

Kontrollimatu heite piirväärtus väljendatakse sisendkoguse suhtarvuna, mis arvutatakse järgmise võrrandi kohaselt:

I = I1 + I2

ii) 

Kontrollimatu heide määratakse kindlaks lühikeste, kuid põhjalike mõõtmistega ja seda määramist ei ole vaja korrata kuni seadmete uuendamiseni.

8. OSA

Heitgaasiga toimuva heite piirväärtustele vastavuse hindamine

1.

Pidevate mõõtmiste korral loetakse heite piirväärtusega seotud nõuded täidetuks järgmistel tingimustel:

a) 

mitte ükski aritmeetiline keskmine kõigist kehtivatest näitudest, mis on saadud käitise töö või tegevuse 24 tunnise ajavahemiku jooksul, välja arvatud käivitamine, seiskamine ja seadme hooldamine, ei ületa heite piirväärtust;

b) 

mitte ükski tunni keskmine ei ületa heite piirväärtust rohkem kui 1,5 korda.

2.

Korrapäraste mõõtmiste korral loetakse heite piirväärtusega seotud nõuded täidetuks, kui ühe seire jooksul:

a) 

kõikide mõõdetud väärtuste keskmine ei ületa heite piirväärtust,

b) 

mitte ükski tunni keskmine väärtus ei ületa heite piirväärtust rohkem kui 1,5 korda.

3.

4. osa järgimist kontrollitakse asjaomaste lenduvate orgaaniliste ühendite massikontsentratsioonide summa alusel. Kõikidel muudel juhtudel kontrollitakse nõuete täitmist orgaanilise süsiniku heite kogumassi alusel, kui 2. osas ei ole sätestatud teisiti.

4.

Väljuva gaasi mahtu võib gaasi jahutamise või lahjendamise otstarbel suurendada, kui see on tehniliselt õigustatud, kuid seda ei arvestata väljuvas gaasis sisalduva saasteaine massikontsentratsiooni määramisel.
VIII LISA Titaandioksiidi tootvaid käitiseid käsitlevad tehnilised sätted



VIII LISA

Titaandioksiidi tootvaid käitiseid käsitlevad tehnilised sätted

1. OSA

Vetteheite piirväärtused

1.

Sulfaatprotsessi kasutavate käitiste puhul (aasta keskväärtus):

sulfaadi sisaldus ühe tonni toodetud titaandioksiidi kohta 550 kg.

2.

Kloriidprotsessi kasutavate käitiste puhul (aasta keskväärtus):

a) 

130 kg kloriidi ühe tonni titaandioksiidi kohta, mis on toodetud neutraalset rutiili kasutades;

b) 

228 kg kloriidi ühe tonni titaandioksiidi kohta, mis on toodetud sünteetilist rutiili kasutades;

c) 

330 kg kloriidi ühe tonni titaandioksiidi kohta, mis on toodetud räbu kasutades. Käitised mis juhivad heite soolasesse vette (lahesuudmevesi, rand, avameri) võivad kohaldada 450 kg kloriidi ühe tonni titaandioksiidi kohta, mis on toodetud räbu kasutades.

3.

Käitiste suhtes, kes kasutavad kloriidprotsessi ja rohkem kui ühte maagitüüpi, kohaldatakse punkti 2 kohaseid heite piirväärtusi proportsionaalselt kõnealuste maakide kogusele.

2. OSA

Õhkuheite piirväärtused

1.

Heite piirväärtused, mida väljendatakse massikontsentratsioonina kuupmeetri (Nm3) kohta, arvutatakse temperatuuril 273,15 K ja rõhul 101,3 kPa.

2.

Tolm: 50 mg/Nm3 tunni keskväärtusena suurtest allikatest, ning kuni 150 mg/Nm3 tunni keskväärtusena muudest allikatest.

3.

Gaasilise vääveldioksiidi ja -trioksiidi heide kääritamisel ja kaltsineerimisel, kaasa arvatud happetilgakesed SO2 ekvivalendina arvutatult:

a) 

6 kg toodetud titaandioksiidi tonni kohta aasta keskmisena;

b) 

500 mg/Nm3 tunni keskmise väärtusena happejääkide kontsentreerimise seadmete puhul;

4.

Kloor kloriidprotsessi kasutavates käitistes:

a) 

5 mg/Nm3 päeva keskmisena;

b) 

40 mg/Nm3 igal hetkel.

3. OSA

Heiteseire

Õhkuheite seire hõlmab vähemalt järgmiste näitajate pidevat seiret:

a) 

gaasilise vääveldioksiidi ja -trioksiidi heide kääritamisel ja kaltsineerimisel happejäätmete kontsentreerimise seadmetest sulfaatprotsessi kasutavates käitistes;

b) 

põhilistest allikatest pärinev kloor kloriidprotsessi kasutavates käitistes;

c) 

tolm suuremate saasteallikate puhul.
IX LISA



IX LISA

A OSA



Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende hilisemad muudatused

(osutatud artiklis 81)

Nõukogu direktiiv 78/176/EMÜ

(EÜT L 54, 25.2.1978, lk 19).

 

Nõukogu direktiiv 83/29/EMÜ

(EÜT L 32, 3.2.1983, lk 28).

 

Nõukogu direktiiv 91/692/EMÜ

(EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

ainult I lisa punkt b

Nõukogu direktiiv 82/883/EMÜ

(EÜT L 378, 31.12.1982, lk 1).

 

1985. aasta ühinemisakt

ainult I lisa punkt X.1 (o)

1994. aasta ühinemisakt

ainult I lisa punkt VIII.A.6

Nõukogu määrus (EÜ) No 807/2003

(ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

ainult III lisa punkt 34

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2009

(ELT L 87, 31.3.2009, lk 109).

ainult lisa punkt 3.1

Nõukogu direktiiv 92/112/EMÜ

(EÜT L 409, 31.12.1992, lk 11).

 

Nõukogu direktiiv 1999/13/EÜ

(EÜT L 85, 29.3.1999, lk 1).

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003

(ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

ainult I lisa punkt 17

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ

(ELT L 143, 30.4.2004, lk 87).

ainult artikli 13 lõige 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/112/EÜ

(ELT L 345, 23.12.2008, lk 68).

ainult artikkel 3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ

(EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91).

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1137/2008

(ELT L 311, 21.11.2008, lk 1).

ainult lisa punkt 4.8

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/80/EÜ

(EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1).

 

Nõukogu direktiiv 2006/105/EÜ

(ELT L 363, 20.12.2006, lk 368).

ainult lisa B osa punkt 2

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ

(ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).

ainult artikkel 33

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/1/EÜ

(ELT L 24, 29.1.2008, lk 8).

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ

(ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).

ainult artikkel 37

B OSA



Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 81)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

Kohaldamise tähtpäev

78/176/EMÜ

25. veebruar 1979

 

82/883/EMÜ

31. detsember 1984

 

92/112/EMÜ

15. juuni 1993

 

1999/13/EÜ

1. aprill 2001

 

2000/76/EÜ

28. detsember 2000

28. detsember 2002

28. detsember 2005

2001/80/EÜ

27. november 2002

27. november 2004

2003/35/EÜ

25. juuni 2005

 

2003/87/EÜ

31. detsember 2003

 

2008/1/EÜ

30. oktoober 1999 (1)

30. oktoober 1999

30. oktoober 2007
(1)   

Direktiiv 2008/1/EÜ on nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta) kodifitseeritud versioon (EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26) ning selle ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad kehtivad endiselt.
X LISA Vastavustabel



X LISA

Vastavustabel



Direktiiv 78/176/EMÜ

Direktiiv 82/883/EMÜ

Direktiiv 92/112/EMÜ

Direktiiv 2008/1/EÜ

Direktiiv 1999/13/EÜ

Direktiiv 2000/76/EÜ

Direktiiv 2001/80/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõige 1

Artikkel 1

Artikkel 1

 

 

 

 

Artikkel 66

—

—

—

—

—

—

—

Artikkel 2

Artikli 1 lõike 2 punkt a

 

 

Artikli 2 punkt 2

 

 

 

Artikli 3 punkt 2

Artikli 1 lõike 2 punkt b

 

 

 

 

Artikli 3 punkt 1

 

Artikli 3 punkt 37

Artikli 1 lõike 2 punktid c, d ja e

 

 

 

 

 

 

—

—

—

—

—

—

—

—

Artikkel 66

Artikkel 2

 

 

 

 

 

 

Artikkel 67

Artikkel 3

 

 

 

 

 

 

Artikli 11 punktid d ja e

Artikkel 4

 

 

Artikkel 4

Artikli 3 sissejuhatav osa ja punkt 1

Artikli 4 lõige 1

 

Artikli 4 lõike 1 esimene lõik

Artikkel 5

 

 

 

 

 

 

Artikli 11 punktid d ja e

Artikkel 6

 

 

 

 

 

 

Artikli 11 punktid d ja e

Artikli 7 lõige 1

 

Artikkel 10

 

 

 

 

Artikli 70 lõige 1 ja lõike 2 esimene lause

Artikli 7 lõiked 2 ja 3

 

 

 

 

 

 

—

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 70 lõike 2 teine lause ja lõige 3

Artikli 8 lõige 1

 

 

 

 

 

 

—

Artikli 8 lõige 2

 

 

 

 

 

 

Artikli 26 lõike 1 teine lõik

Artikkel 9

 

 

 

 

 

 

—

Artikkel 10

 

 

 

 

 

 

—

Artikkel 11

 

 

 

 

 

 

Artikkel 12

Artikkel 12

 

 

 

 

 

 

—

Artikli 13 lõige 1

 

 

Artikli 17 lõike 1 esimene lõik ja lõike 3 esimese lõigu esimene lause

Artikli 11 lõike 1 esimene lause ja lõige 2

 

 

Artikli 72 lõike 1 esimene lause

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 72 lõike 1 teine lause

Artikli 13 lõiked 2, 3 ja 4

 

 

 

 

 

 

—

Artikkel 14

 

 

 

 

 

 

—

Artikkel 15

Artikkel 14

Artikkel 12

Artikkel 21

Artikkel 15

Artikkel 21

Artikli 18 lõiked 1 ja 3

Artikkel 80

Artikkel 16

Artikkel 15

Artikkel 13

Artikkel 23

Artikkel 17

Artikkel 23

Artikkel 20

Artikkel 84

I lisa

 

 

 

 

 

 

—

II lisa A osa sissejuhatav osa ja punkt 1

 

 

 

 

 

 

—

II lisa A osa punkt 2

 

 

 

 

 

 

—

II lisa B osa

 

 

 

 

 

 

—

 

Artikkel 2

 

 

 

 

 

—

 

Artikkel 3

 

 

 

 

 

—

 

Artikli 4 lõige 1 ja lõike 2 esimene lõik

 

 

 

 

 

—

 

Artikli 4 lõike 2 teine lõik

 

 

 

 

 

—

 

Artikli 4 lõiked 3 ja 4

 

 

 

 

 

—

 

Artikkel 5

 

 

 

 

 

—

 

Artikkel 6

 

 

 

 

 

—

 

Artikkel 7

 

 

 

 

 

—

 

Artikkel 8

 

 

 

 

 

—

 

Artikkel 9

 

 

 

 

 

—

 

Artikkel 10

 

 

 

 

 

—

 

Artikli 11 lõige 1

 

 

Artikli 13 lõige 1

Artikli 17 lõige 1

 

Artikli 75 lõige 1

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 75 lõige 2

 

Artikli 11 lõige 2

 

 

 

Artikli 17 lõige 2

 

—

 

Artikli 11 lõige 3

 

 

 

 

 

—

 

Artikkel 12

 

 

 

 

 

—

 

Artikkel 13

 

 

 

 

 

—

 

I lisa

 

 

 

 

 

—

 

II lisa

 

 

 

 

 

—

 

III lisa

 

 

 

 

 

—

 

IV lisa

 

 

 

 

 

—

 

V lisa

 

 

 

 

 

—

 

 

Artikli 2 punkt 1 ja sissejuhatav osa

 

 

 

 

—

 

 

Artikli 2 punkti 1 alapunkt a, sissejuhatav osa

 

 

 

 

—

 

 

Artikli 2 punkti 1 alapunkti a esimene taane

 

 

 

 

Artikli 67 punkt a

 

 

Artikli 2 punkti 1 alapunkti a teine taane

 

 

 

 

Artikli 67 punkt b

 

 

Artikli 2 punkti 1 alapunkti a kolmas taane ja artikli 2 punkti 1 alapunkti b kolmas taane

 

 

 

 

Artikli 67 punkt d

 

 

Artikli 2 punkti 1 alapunkti a neljas, viies, kuues ja seitsmes taane

 

 

 

 

—

 

 

Artikli 2 punkti 1 alapunkti b sissejuhatav osa ning esimene, neljas, viies, kuues ja seitsmes taane

 

 

 

 

—

 

 

Artikli 2 punkti 1 alapunkti b teine taane

 

 

 

 

Artikli 67 punkt c

 

 

Artikli 2 punkti 1 alapunkt c

 

 

 

 

—

 

 

Artikli 2 punkt 2

 

 

 

 

—

 

 

Artikkel 3

 

 

 

 

Artikkel 67

 

 

Artikkel 4

 

 

 

 

Artikkel 67

 

 

Artikkel 5

 

 

 

 

—

 

 

Artikli 6 esimene lõik, sissejuhatav osa

 

 

 

 

Artikkel 68

 

 

Artikli 6 esimese lõigu punkt a

 

 

 

 

VIII lisa 1. osa punkt 1

 

 

Artikli 6 esimese lõigu punkt b

 

 

 

 

VIII lisa 1. osa punkt 2

 

 

Artikli 6 teine lõik

 

 

 

 

VIII lisa 1. osa punkt 3

 

 

Artikkel 7

 

 

 

 

—

 

 

Artikkel 8

 

 

 

 

—

 

 

Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav osa

 

 

 

 

Artikli 69 lõige 2

 

 

Artikli 9 lõike 1 punkti a sissejuhatav osa

 

 

 

 

—

 

 

Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt i

 

 

 

 

VIII lisa 2. osa punkt 2

 

 

Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt ii

 

 

 

 

VIII lisa 2. osa punkti 3 sissejuhatav osa ja punkti 3 alapunkt a

 

 

Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt iii

 

 

 

 

Artikli 69 lõige 1

 

 

Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt iv

 

 

 

 

VIII lisa 2. osa punkti 3 alapunkt b

 

 

Artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt v

 

 

 

 

—

 

 

Artikli 9 lõike 1 punkt b

 

 

 

 

VIII lisa 2. osa punkt 4

 

 

Artikli 9 lõiked 2 ja 3

 

 

 

 

—

 

 

Artikkel 11

 

 

 

 

Artikli 11 punktid d ja e

 

 

Lisa

 

 

 

 

—

 

 

 

Artikkel 1

 

 

 

Artikkel 1

 

 

 

Artikli 2 sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 3 sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 2 punkt 1

Artikli 2 punkt 14

 

 

Artikli 3 punkt 1

 

 

 

Artikli 2 punkt 3

Artikli 2 punkt 1

 

 

Artikli 3 punkt 3

 

 

 

Artikli 2 punkt 4

 

 

 

—

 

 

 

Artikli 2 punkt 5

Artikli 2 punkt 9

Artikli 3 punkt 8

Artikli 2 punkt 1

Artikli 3 punkt 4

 

 

 

Artikli 2 punkti 6 esimene lause

Artikli 2 punkt 13

Artikli 3 punkt 9

Artikli 2 punkti 3 esimene osa

Artikli 3 punkt 5

 

 

 

Artikli 2 punkti 6 teine lause

 

 

 

Artikli 15 lõige 1

 

 

 

Artikli 2 punkt 7

 

 

 

Artikli 3 punkt 6

 

 

 

Artikli 2 punkt 8

Artikli 2 punkt 5

 

 

Artikkel 71

 

 

 

Artikli 2 punkti 9 esimene lause

Artikli 2 punkt 7

Artikli 3 punkt 12

 

Artikli 3 punkt 7

 

 

 

Artikli 2 punkti 9 teine lause

 

 

 

Artikli 4 lõike 2 esimene lõik

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 4 lõike 2 teine lõik

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 4 lõige 3

 

 

 

Artikli 2 punkt 10

 

 

 

—

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 3 punkt 8

 

 

 

Artikli 2 punkti 11 esimene lause

 

 

 

Artikli 3 punkt 9

 

 

 

Artikli 2 punkti 11 teine lause

 

 

 

Artikli 20 lõige 3

 

 

 

Artikli 2 punkti 12 esimene lõik ja IV lisa sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 3 punkt 10

 

 

 

Artikli 2 punkti 12 teine lõik

 

 

 

Artikli 14 lõike 5 punkt a ja artikli 14 lõige 6

 

 

 

Artikli 2 punkt 13

Artikli 2 punkt 6

Artikli 3 punkt 11

Artikli 2 punkt 5

Artikli 3 punkt 15

 

 

 

Artikli 2 punkt 14

 

 

 

Artikli 3 punkt 16

 

 

 

Artikli 2 punkt 15

 

 

 

Artikli 3 punkt 17

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 3 punktid 11–14, 18–23, 26–30 ja 34–36

 

 

 

Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 11 sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 3 lõige 1 punkt a

 

 

 

Artikli 11 punktid a ja b

 

 

 

Artikli 3 lõike 1 punkt b

 

 

 

Artikli 11 punkt c

 

 

 

Artikli 3 lõike 1 punkt c

 

 

 

Artikli 11 punktid d ja e

 

 

 

Artikli 3 lõike 1 punkt d

 

 

 

Artikli 11 punkt f

 

 

 

Artikli 3 lõike 1 punkt e

 

 

 

Artikli 11 punkt g

 

 

 

Artikli 3 lõike 1 punkt f

 

 

 

Artikli 11 punkt h

 

 

 

Artikli 3 lõige 2

 

 

 

—

 

 

 

Artikli 5 lõige 1

 

 

 

—

 

 

 

Artikli 5 lõige 2

 

 

 

Artikli 80 lõike 1 teine lõik

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktid a–d

 

 

 

Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punktid a–d

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punkt e

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkt e

 

 

 

Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punkt f

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkt f

 

 

 

Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punkt g

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkt g

 

 

 

Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punkt h

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkt h

 

 

 

Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punkt i

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkt i

 

 

 

Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punkt j

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punkt j

 

 

 

Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu punkt k

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 teine lõik

 

 

 

Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu teine lõik

 

 

 

Artikli 6 lõige 2

 

 

 

Artikli 12 lõige 2

 

 

 

Artikkel 7

 

 

 

Artikli 5 lõige 2

 

 

 

Artikli 8 esimene lõik

 

Artikli 4 lõige 3

 

Artikli 5 lõige 1

 

 

 

Artikli 8 teine lõik

 

 

 

—

 

 

 

Artikli 9 lõike 1 lause esimene osa

 

 

 

Artikli 14 lõike 1 esimene lõik

 

 

 

Artikli 9 lõike 1 lause teine osa

 

 

 

—

 

 

 

Artikli 9 lõige 2

 

 

 

Artikli 5 lõige 3

 

 

 

Artikli 9 lõike 3 esimese lõigu esimene ja teine lause

 

 

 

Artikli 14 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav osa ning punktid a ja b

 

 

 

Artikli 9 lõike 3 esimese lõigu kolmas lause

 

 

 

Artikli 14 lõige 2

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 14 lõiked 3, 4 ja 7

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 14 lõike 5 sissejuhatav osa, punkti b esimene lõik ning teine lõik

 

 

 

Artikli 9 lõike 3 teine lõik

 

 

 

—

 

 

 

Artikli 9 lõike 3 kolmas lõik

 

 

 

Artikli 9 lõige 1

 

 

 

Artikli 9 lõike 3 neljas lõik

 

 

 

Artikli 9 lõige 2

 

 

 

Artikli 9 lõike 3 viies lõik

 

 

 

Artikli 9 lõige 3

 

 

 

Artikli 9 lõike 3 kuues lõik

 

 

 

Artikli 9 lõige 4

—

—

—

—

—

—

—

Artikkel 10

 

 

 

Artikli 9 lõike 4 esimese lause esimene osa

 

 

 

Artikli 15 lõige 2

 

 

 

Artikli 9 lõike 4 esimese lause teine osa

 

 

 

Artikli 15 lõike 4 esimene lõik

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 15 lõike 4 teine kuni viies lõik ning artikli 15 lõige 5

 

 

 

Artikli 9 lõike 4 teine lause

 

 

 

Artikli 14 lõike 1 teise lõigu punkt g

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 14 lõike 1 teise lõigu punkt h

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 15 lõige 3

—

—

—

—

—

—

—

Artikkel 16

 

 

 

Artikli 9 lõike 5 esimene lõik

 

 

 

Artikli 14 lõike 1 teise lõigu punkti c alapunkt i

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 14 lõike 1 teise lõigu punkti c alapunkt ii

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 14 lõike 1 teise lõigu punkt d

 

 

 

Artikli 9 lõike 5 teine lõik

 

 

 

—

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 14 lõike 1 teise lõigu punkt e

 

 

 

Artikli 9 lõike 6 esimene lõik

 

 

 

Artikli 14 lõike 1 teise lõigu punkt f

 

 

 

Artikli 9 lõike 6 teine lõik

 

 

 

—

 

 

 

Artikli 9 lõige 7

 

 

 

—

 

 

 

Artikli 9 lõige 8

 

 

 

Artikkel 6 ja Artikli 17 lõige 1

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 17 lõiked 2, 3 ja 4

 

 

 

Artikkel 10

 

 

 

Artikkel 18

 

 

 

Artikkel 11

 

 

 

Artikkel 19

 

 

 

Artikli 12 lõige 1

 

 

 

Artikli 20 lõige 1

 

 

 

Artikli 12 lõike 2 esimene lause

 

 

 

Artikli 20 lõike 2 esimene lõik

 

 

 

Artikli 12 lõike 2 teine lause

 

 

 

Artikli 20 lõike 2 teine lõik

 

 

 

Artikli 12 lõike 2 kolmas lause

 

 

 

—

 

 

 

Artikli 13 lõige 1

 

 

 

Artikli 21 lõige 1

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 21lõiked 2, 3 ja 4

 

 

 

Artikli 13 lõike 2 sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 21lõike 5 sissejuhatav osa

 

 

 

Artikli 13 lõike 2 punkt a

 

 

 

Artikli 21lõike 5 punkt a

 

 

 

Artikli 13 lõike 2 punkt b

 

 

 

—

 

 

 

Artikli 13 lõike 2 punkt c

 

 

 

Artikli 21lõike 5 punkt b

 

 

 

Artikli 13 lõike 2 punkt d

 

 

 

—

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 21 lõike 5 punkt c

—

—

—

—

—

—

—

Artikkel 22

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 23 lõike 1 esimene lõik

 

 

 

Artikli 14 sissejuhatav osa ja punkt a

 

 

 

Artikli 8 lõige 1

 

 

 

Artikli 14 punkt b

 

 

 

Artikli 7 punkt a ja artikli 14 lõike 1 punkti d alapunkt i

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 7 sissejuhatav osa ning punktid b ja c

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 14 lõike 1 punkti d alapunkt ii

 

 

 

Artikli 14 punkt c

 

 

 

Artikli 23 lõike 1 teine lõik

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 23 lõiked 2–6

 

 

 

Artikli 15 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa ning punktid a ja b

Artikli 12 lõike 1 esimene lõik

 

 

Artikli 24 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa ja punktid a ja b

 

 

 

Artikli 15 lõike 1 esimese lõigu punkt c

 

 

 

Artikli 24 lõike 1 esimese lõigu punkt c

 

 

 

Artikli 15 lõike 1 teine lõik

 

 

 

Artikli 24 lõike 1 teine lõik

 

 

 

Artikli 15 lõige 2

 

 

 

Artikli 24 lõige 3

 

 

 

Artikli 15 lõige 3

 

 

 

Artikli 24 lõige 4

 

 

 

Artikli 15 lõige 4

 

 

 

Artikli 24 lõike 2 sissejuhatav osa ning punktid a ja b

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 24 lõike 2 punktid c–f ning artikli 24 lõige 3 sissejuhatav osa ja punkt a

 

 

 

Artikkel 16

 

 

 

Artikkel 25

 

 

 

Artikli 17 lõike 1 teine lõik

 

 

 

—

 

 

 

Artikli 17 lõike 2 esimene lõik

 

 

 

Artikli 13 lõige 1

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 13 lõiked 2–7

 

 

 

Artikli 17 lõike 2 teine lõik

 

 

 

—

 

 

 

Artikli 17 lõike 3 esimese lõigu teine ja kolmas lause

Artikli 11 lõike 1 teine lause

 

 

Artikli 72 lõige 2

 

 

 

Artikli 17 lõike 3 esimese lõigu neljas lause

 

 

 

—

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 72 lõiked 3 ja 4

 

 

 

Artikli 17 lõike 3 teine lõik

 

 

 

—

 

 

 

Artikli 17 lõike 3 kolmas lõik

Artikli 11 lõige 3

 

 

Artikli 73 lõige 1

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 73 lõige 2

 

 

 

Artikli 17 lõige 4

 

 

 

—

—

—

—

—

—

—

—

Artikkel 74

—

—

—

—

—

—

—

Artikkel 27

 

 

 

Artikkel 18

 

 

Artikkel 11

Artikkel 26

 

 

 

Artikkel 19

 

 

 

—

 

 

 

Artikkel 20

 

 

 

—

 

 

 

Artikkel 21

 

 

 

Artikli 80 lõige 2

 

 

 

Artikkel 22

 

Artikkel 18

Artikkel 17

Artikkel 81

—

—

—

—

—

—

—

Artikkel 82

 

 

 

Artikkel 23

Artikkel 16

Artikkel 22

Artikkel 19

Artikkel 83

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 2 lõige 1

 

 

 

I lisa sissejuhatava osa lõige 1

 

 

 

Artikli 2 punkt 2

 

 

 

I lisa sissejuhatava osa lõige 2

 

 

 

I lisa sissejuhatava osa esimese lõigu esimene lause

—

—

—

—

—

—

—

I lisa sissejuhatava osa esimese lõigu teine lause

—

—

—

—

—

—

—

I lisa sissejuhatava osa teine lõik

 

 

 

I lisa punktid 1.1–1.3

 

 

 

I lisa punktid 1.1–1.3

 

 

 

I lisa punkt 1.4

 

 

 

I lisa punkti 1.4 alapunkt a

—

—

—

—

—

—

—

I lisa punkti 1.4 alapunkt b

 

 

 

I lisa punkt 2

 

 

 

I lisa punkt 2

 

 

 

I lisa punkt 3.1

 

 

 

I lisa punkti 3.1 alapunktid a ja b

—

—

—

—

—

—

—

I lisa punkti 3.1 alapunkt c

 

 

 

I lisa punktid 3.2–3.5

 

 

 

I lisa punktid 3.2–3.5

 

 

 

I lisa punkt 4

 

 

 

I lisa punkt 4

 

 

 

I lisa punkti 5 sissejuhatav osa

 

 

 

—

 

 

 

I lisa punkt 5.1

 

 

 

I lisa punkti 5.1 alapunktid b, f, g, i, j ja punkti 5.2 alapunkt b

—

—

—

—

—

—

—

I lisa punkti 5.1 alapunktid a, c, d, e, h ja k

 

 

 

I lisa punkt 5.2

 

 

 

I lisa punkti 5.2 alapunkt a

 

 

 

I lisa punkt 5.3

 

 

 

I lisa punkti 5.3 alapunkti a alapunktid i ja ii

—

—

—

—

—

—

—

I lisa punkti 5.3 alapunkti a alapunktid iii–v ja alapunkt b

 

 

 

I lisa punkt 5.4

 

 

 

I lisa punkt 5.4

—

—

—

—

—

—

—

I lisa punktid 5.5 ja 5.6

 

 

 

I lisa punkti 6.1 alapunktid a ja b

 

 

 

I lisa punkti 6.1 alapunktid a ja b

—

—

—

—

—

—

—

I lisa punkti 6.1 alapunkt c

 

 

 

I lisa punktid 6.2 kuni punkti 6.4 alapunkt b

 

 

 

I lisa punktid 6.2 kuni punkti 6.4 alapunkti b alapunkt ii

—

—

—

—

—

—

—

I lisa punktid 6.2 kuni punkti 6.4 alapunkti b alapunkt iii

 

 

 

I lisa punkti 6.4 alapunkt c kuni punkt 6.9

 

 

 

I lisa punkti 6.4 alapunkt c kuni punkti 6.9

—

—

—

—

—

—

—

I lisa punktid 6.10 ja 6.11

 

 

 

II lisa

 

 

 

—

 

 

 

III lisa

 

 

 

II lisa jaotis „Õhk” ja jaotise „Vesi” punktid 1–12

—

—

—

—

—

—

—

II lisa jaotise „Vesi” punkt 13

 

 

 

IV lisa

 

 

 

III lisa

 

 

 

V lisa

 

 

 

IV lisa

 

 

 

 

Artikkel 1

 

 

Artikkel 56

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 2

 

 

Artikli 57 punkt 1

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 3

 

 

—

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 4

 

 

Artikli 63 lõige 1

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 8

 

 

Artikli 4 lõike 1 kolmas lõik

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 10

 

 

Artikli 57 punkt 3

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 11

 

 

Artikli 57 punkt 2

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 12

 

 

Artikli 57 punkt 4

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 15

 

 

Artikli 57 punkt 5

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 16

 

 

Artikli 3 punkt 44

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 17

 

 

Artikli 3 punkt 45

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 18

 

 

Artikli 3 punkt 46

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 19

 

 

—

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 20

 

 

Artikli 3 punkt 47

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 21

 

 

Artikli 57 punkt 6

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 22

 

 

Artikli 57 punkt 7

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 23

 

 

Artikli 57 punkt 8

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 24

 

 

Artikli 57 punkt 9

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 25

 

 

Artikli 57 punkt 10

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 26

 

 

Artikli 57 punkt 11

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 27

 

 

—

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 28

 

 

Artikli 63 lõige 1

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 29

 

 

—

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 30

 

 

Artikli 57 punkt 12

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 31

 

 

VII lisa 2. osa esimene lause

VIII lisa 2. osa punkt 1

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 32

 

 

—

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 33

 

 

Artikli 57 punkt 13

 

 

 

 

Artikli 3 punkt 2

 

 

Artikli 4 lõike 1 teine lõik

 

 

 

 

Artikli 4 lõiked 1, 2 ja 3

 

 

Artikli 4 lõike 1 esimene ja teine lõik

 

 

 

 

Artikli 4 lõige 4

 

 

Artikli 63 lõige 2

 

 

 

 

Artikli 5 lõige 1

 

 

Artikli 59 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa

 

 

 

 

Artikli 5 lõige 2

 

 

Artikli 59 lõike 1 esimese lõigu punktid a ja b

 

 

 

 

Artikli 5 lõike 3 esimese lõigu punkt a

 

 

Artikli 59 lõige 2

 

 

 

 

Artikli 5 lõike 3 esimese lõigu punkt b

 

 

Artikli 59 lõige 3

 

 

 

 

Artikli 5 lõike 3 teine lõik

 

 

Artikli 59 lõige 4

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 59 lõige 5

 

 

 

 

Artikli 5 lõige 4

 

 

—

 

 

 

 

Artikli 5 lõige 5

 

 

Artikli 59 lõige 6

 

 

 

 

Artikli 5 lõige 6

 

 

Artikkel 58

 

 

 

 

Artikli 5 lõige 7

 

 

VII lisa 4. osa punkt 1

 

 

 

 

Artikli 5 lõike 8 esimene lõik

 

 

VII lisa 4. osa punkt 2

 

 

 

 

Artikli 5 lõike 8 teine lõik

 

 

—

 

 

 

 

Artikli 5 lõige 9

 

 

—

 

 

 

 

Artikli 5 lõige 10

 

 

Artikli 59 lõige 7

 

 

 

 

Artikli 5 lõiked 11, 12 ja 13

 

 

—

 

 

 

 

Artikkel 6

 

 

—

 

 

 

 

Artikli 7 lõike 1 sissejuhatav osa ning esimene, teine, kolmas ja neljas taane

 

 

Artikkel 64

 

 

 

 

Artikli 7 lõike 1 lõpuosa

 

 

—

 

 

 

 

Artikli 7 lõige 2

 

 

—

 

 

 

 

Artikli 8 lõige 1

 

 

Artikli 14 lõike 1 punkt d ja artikkel 60

—

—

—

—

—

—

—

Artikkel 61

 

 

 

 

Artikli 8 lõige 2

 

 

VII lisa 6. osa punkt 1

 

 

 

 

Artikli 8 lõige 3

 

 

VII lisa 6. osa punkt 2

 

 

 

 

Artikli 8 lõige 4

 

 

VII lisa 6. osa punkt 3

 

 

 

 

Artikli 8 lõige 5

 

 

—

 

 

 

 

Artikli 9 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa

 

 

Artikli 62 esimese lõigu sissejuhatav osa

 

 

 

 

Artikli 9 lõike 1 esimese lõigu esimene, teine ja kolmas taane

 

 

Artikli 62 esimese lõigu punktid a, b ja c

 

 

 

 

Artikli 9 lõike 1 teine lõik

 

 

Artikli 62 teine lõik

 

 

 

 

Artikli 9 lõike 1 kolmas lõik

 

 

VII lisa 8. osa punkt 4

 

 

 

 

Artikli 9 lõige 2

 

 

Artikli 63 lõige 3

 

 

 

 

Artikli 9 lõige 3

 

 

VII lisa 8. osa punkt 1

 

 

 

 

Artikli 9 lõige 4

 

 

VII lisa 8. osa punkt 2

 

 

 

 

Artikli 9 lõige 5

 

 

VII lisa 8. osa punkt 3

 

 

 

 

Artikkel 10

Artikli 4 lõige 9

 

Artikli 8 lõige 2

 

 

 

 

Artikli 11 lõike 1 laused 3–6

 

 

—

 

 

 

 

Artikli 12 lõike 1 teine lõik

 

 

Artikli 65 lõike 1 esimene lõik

 

 

 

 

Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik

 

 

Artikli 65 lõike 1 teine lõik

 

 

 

 

Artikli 12 lõige 2

 

 

Artikli 65 lõige 2

 

 

 

 

Artikli 12 lõige 3

 

 

Artikli 65 lõige 3

 

 

 

 

Artikli 13 lõiked 2 ja 3

 

 

—

 

 

 

 

Artikkel 14

Artikkel 19

Artikkel 16

Artikkel 79

 

 

 

 

I lisa sissejuhatava osa esimene ja teine lause

 

 

Artikkel 56

 

 

 

 

I lisa sissejuhatava osa kolmas lause ja tegevusalade loetelu

 

 

VII lisa 1. osa

 

 

 

 

IIA lisa

 

 

VII lisa 2. ja 3. osa

 

 

 

 

IIA lisa II osa lõigu 6 viimane lause

 

 

—

 

 

 

 

IIB lisa punkti 1 esimene ja teine lause

 

 

Artikli 59 lõike 1 esimese lõigu punkt b

 

 

 

 

IIB lisa punkti 1 kolmas lause

 

 

Artikli 59 lõike 1 teine lõik

 

 

 

 

IIB lisa punkt 2

 

 

VII lisa 5. osa

 

 

 

 

IIB lisa punkti 2 teise lõigu punkt i ja tabel

 

 

—

 

 

 

 

III lisa punkt 1

 

 

—

 

 

 

 

III lisa punkt 2

 

 

VII lisa 7. osa punkt 1

 

 

 

 

III lisa punkt 3

 

 

VII lisa 7. osa punkt 2

 

 

 

 

III lisa punkt 4

 

 

VII lisa 7. osa punkt 3

 

 

 

 

 

Artikli 1 esimene lõik

 

Artikkel 42

 

 

 

 

 

Artikli 1 teine lõik

 

—

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 1

 

Artikli 42 lõike 1 esimene lõik

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 42 lõike 1 teine kuni viies lõik

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 2 sissejuhatav osa

 

Artikli 42 lõike 2 sissejuhatav osa

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 2 alapunkti a sissejuhatav osa

 

Artikli 42 lõike 2 punkti a sissejuhatav osa

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 2 alapunkti a alapunktid i–v

 

Artikli 42 lõike 2 punkti a alapunkt i

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 2 alapunkti a alapunkt vi

 

Artikli 42 lõike 2 punkti a alapunkt ii

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 2 alapunkti a alapunkt vii

 

Artikli 42 lõike 2 punkti a alapunkt iii

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 2 alapunkti a alapunkt viii

 

Artikli 42 lõike 2 punkti a alapunkt iv

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 2 alapunkt b

 

Artikli 42 lõike 2 punkt b

 

 

 

 

 

Artikli 3 lõike 2 esimene lõik

 

Artikli 3 punkt 38

 

 

 

 

 

Artikli 3 lõike 2 teine lõik

 

—

 

 

 

 

 

Artikli 3 lõige 3

 

Artikli 3 punkt 39

 

 

 

 

 

Artikli 3 lõike 4 esimene lõik

 

Artikli 3 punkt 40

 

 

 

 

 

Artikli 3 lõike 4 teine lõik

 

Artikli 42 punkti 1 kolmas lõik

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 42 punkti 1 neljas lõik

 

 

 

 

 

Artikli 3 lõike 5 esimene lõik

 

Artikli 3 punkt 41

 

 

 

 

 

Artikli 3 lõike 5 teine lõik

 

Artikli 42 lõike 1 viies lõik

 

 

 

 

 

Artikli 3 lõike 5 kolmas lõik

 

Artikli 42 lõike 1 kolmas lõik

 

 

 

 

 

Artikli 3 lõige 6

 

VI lisa 1. osa punkt a

 

 

 

 

 

Artikli 3 lõige 7

 

Artikli 3 punkt 42

—

—

—

—

—

—

—

VI lisa 1. osa punkt b

 

 

 

 

 

Artikli 3 lõige 10

 

Artikli 3 punkt 43

 

 

 

 

 

Artikli 3 lõige 13

 

Artikkel 43

 

 

 

 

 

Artikli 4 lõige 2

 

Artikkel 44

 

 

 

 

 

Artikli 4 lõike 4 sissejuhatav osa ja punktid a ja b

 

Artikli 45 lõike 1 sissejuhatav osa ning punktid a ja b

 

 

 

 

 

Artikli 4 lõike 4 punkt c

 

Artikli 45 lõike 1 punkt e

 

 

 

 

 

Artikli 4 lõige 5

 

Artikli 45 lõige 2

 

 

 

 

 

Artikli 4 lõige 6

 

Artikli 45 lõige 3

 

 

 

 

 

Artikli 4 lõige 7

 

Artikli 45 lõige 4

 

 

 

 

 

Artikli 4 lõige 8

 

Artikkel 54

 

 

 

 

 

Artikkel 5

 

Artikkel 52

 

 

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 esimene lõik

 

Artikli 50 lõige 1

 

 

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 teine lõik ja lõige 2

 

Artikli 50 lõige 2

 

 

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 kolmas lõik

 

Artikli 50 lõike 3 esimene lõik

 

 

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 neljanda lõigu esimene osa

 

—

 

 

 

 

 

Artikli 6 lõike 1 neljanda lõigu teine osa

 

Artikli 50 lõike 3 teine lõik

 

 

 

 

 

Artikli 6 lõige 3

 

Artikli 50 lõige 4

 

 

 

 

 

Artikli 6 lõike 4 esimese lõigu esimene ja teine lause ning artikli 6 lõike 4 teise lõigu esimene ja teine lause

 

Artikli 51 lõige 1

 

 

 

 

 

Artikli 6 lõike 4 esimese lõigu kolmas lause

 

Artikli 51 lõige 2

—

—

—

—

—

Artikli 6 lõike 4 teise lõigu kolmas lause

—

Artikli 51 lõike 3 esimene lõik

 

 

 

 

 

Artikli 6 lõike 4 kolmas lõik

 

Artikli 51 lõike 3 teine lõik

 

 

 

 

 

Artikli 6 lõike 4 neljas lõik

 

Artikli 51 lõige 4

 

 

 

 

 

Artikli 6 lõike 5 lause esimene osa

 

—

 

 

 

 

 

Artikli 6 lõike 5 lause teine osa

 

Artikli 46 lõige 1

 

 

 

 

 

Artikli 6 lõige 6

 

Artikli 50 lõige 5

 

 

 

 

 

Artikli 6 lõige 7

 

Artikli 50 lõige 6

 

 

 

 

 

Artikli 6 lõige 8

 

Artikli 50 lõige 7

 

 

 

 

 

Artikli 7 lõigete 1 ja 2 esimene lõik

 

Artikli 46 lõike 2 esimene lõik

 

 

 

 

 

Artikli 7 lõike 2 teine lõik

 

Artikli 46 lõike 2 teine lõik

 

 

 

 

 

Artikli 7 lõige 3 ja artikli 11 lõike 8 esimese lõigu sissejuhatav osa

 

VI lisa 6. osa punkti 2.7 esimene osa

 

 

 

 

 

Artikli 7 lõige 4

 

Artikli 46 lõike 2 teine lõik

 

 

 

 

 

Artikli 7 lõige 5

 

—

 

 

 

 

 

Artikli 8 lõige 1

 

Artikli 45 lõike 1 punkt c

 

 

 

 

 

Artikli 8 lõige 2

 

Artikli 46 lõige 3

 

 

 

 

 

Artikli 8 lõige 3

 

—

 

 

 

 

 

Artikli 8 lõike 4 esimene lõik

 

Artikli 46 lõike 4 esimene lõik

 

 

 

 

 

Artikli 8 lõike 4 teine lõik

 

VI lisa 6. osa punkt 3.2

 

 

 

 

 

Artikli 8 lõike 4 kolmas lõik

 

—

 

 

 

 

 

Artikli 8 lõike 4 neljas lõik

 

—

 

 

 

 

 

Artikli 8 lõige 5

 

Artikli 46 lõike 4 teine ja kolmas lõik

 

 

 

 

 

Artikli 8 lõige 6

 

Artikli 45 lõike 1 punktid c ja d

 

 

 

 

 

Artikli 8 lõige 7

 

Artikli 46 lõige 5

 

 

 

 

 

Artikli 8 lõige 8

 

—

 

 

 

 

 

Artikli 9 esimene lõik

 

Artikli 53 lõige 1

 

 

 

 

 

Artikli 9 teine lõik

 

Artikli 53 lõige 2

 

 

 

 

 

Artikli 9 kolmas lõik

 

Artikli 53 lõige 3

 

 

 

 

 

Artikli 10 lõiked 1 ja 2

 

—

 

 

 

 

 

Artikli 10 lõike 3 esimene lause

 

Artikli 48 lõige 2

 

 

 

 

 

Artikli 10 lõike 3 teine lause

 

—

 

 

 

 

 

Artikli 10 lõige 4

 

Artikli 48 lõige 3

 

 

 

 

 

Artikli 10 lõige 5

 

VI lisa 6. osa punkti 1.3 teine osa

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõige 1

 

Artikli 48 lõige 1

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõige 2

 

VI lisa 6. osa punkt 2.1

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõige 3

 

VI lisa 6. osa punkt 2.2

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõige 4

 

VI lisa 6. osa punkt 2.3

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõige 5

 

VI lisa 6. osa punkt 2.4

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõige 6

 

VI lisa 6. osa punkti 2.5 esimene lõik

—

—

—

—

—

—

—

VI lisa 6. osa punkti 2.5 teine lõik

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõike 7 esimese lõigu esimese lause esimene osa

 

VI lisa 6. osa punkti 2.6 sissejuhatav osa

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõike 7 esimese lõigu esimese lause teine osa

 

VI lisa 6. osa punkti 2.6 alapunkt a

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõike 7 esimese lõigu teine lause

 

—

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõike 7 teine lõik

 

—

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõike 7 punkt a

 

VI lisa 6. osa punkti 2.6 alapunkt b

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõike 7 punktid b ja c

 

—

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõike 7 punkt d

 

VI lisa 6. osa punkti 2.6 alapunkt c

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõike 7 punktid e ja f

 

—

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõike 8 esimese lõigu punktid a ja b

 

VI lisa 3. osa punkt 1

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõike 8 esimese lõigu punkt c ja teine lõik

 

VI lisa 6.osa punkti 2.7 teine lõik

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõike 8 esimese lõigu punkt d

 

VI lisa 4. osa punkti 2.1 teine lõik

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõige 9

 

Artikli 48 lõige 4

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõige 10

 

VI lisa 8. osa punkt 1.1

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõige 11

 

VI lisa 8. osa punkt 1.2

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõige 12

 

VI lisa 8. osa punkt 1.3

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõige 13

 

Artikli 48 lõige 5

—

—

—

—

—

—

—

Artikkel 49

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõige 14

 

VI lisa 6. osa punkt 3.1

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõige 15

 

Artikli 45 lõike 1 punkt e

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõige 16

 

VI lisa 8. osa punkt 2

 

 

 

 

 

Artikli 11 lõige 17

 

Artikli 8 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

 

Artikli 12 lõige 1

 

Artikli 55 lõige 1

 

 

 

 

 

Artikli 12 lõike 2 esimene ja teine lause

 

Artikli 55 lõige 2

 

 

 

 

 

Artikli 12 lõike 2 kolmas lause

 

Artikli 55 lõige 3

 

 

 

 

 

Artikli 13 lõige 1

 

Artikli 45 lõike 1 punkt f

 

 

 

 

 

Artikli 13 lõige 2

 

Artikkel 47

 

 

 

 

 

Artikli 13 lõige 3

 

Artikli 46 lõige 6

 

 

 

 

 

Artikli 13 lõige 4

 

VI lisa 3. osa punkt 2

 

 

 

 

 

Artikkel 14

 

—

 

 

 

 

 

Artikkel 15

 

—

 

 

 

 

 

Artikkel 16

 

—

 

 

 

 

 

Artikkel 20

 

—

 

 

 

 

 

I lisa

 

VI lisa 2. osa

 

 

 

 

 

II lisa esimene osa (nummerdamata)

 

VI lisa 4. osa punkt 1

 

 

 

 

 

II lisa 1. punkti sissejuhatav osa

 

VI lisa 4. osa punkt 2.1

 

 

 

 

 

II lisa punktid 1.1 ja 1.2

 

VI lisa 4. osa punktid 2.2 ja 2.3

—

—

—

—

—

—

—

VI lisa 4. osa punkt 2.4

 

 

 

 

 

II lisa punkt 1.3

 

—

 

 

 

 

 

VII lisa punkt 2.1

 

VI lisa 4. osa punkt 3.1

—

—

—

—

—

—

—

VI lisa 4. osa punkt 3.2

 

 

 

 

 

II lisa punkt 2.2

 

VI lisa 4. osa punktid 3.3 ja 3.4

 

 

 

 

 

II lisa punkt 3

 

VI lisa 4. osa punkt 4

 

 

 

 

 

III lisa

 

VI lisa 6. osa punkt 1

 

 

 

 

 

IV lisa tabel

 

VI lisa 5. osa

 

 

 

 

 

IV lisa viimane lause

 

—

 

 

 

 

 

V lisa punkti a tabel

 

VI lisa 3. osa punkt 1.1

 

 

 

 

 

V lisa punkti a viimane lause

 

—

 

 

 

 

 

V lisa punkti b tabel

 

VI lisa 3. osa punkt 1.2

 

 

 

 

 

V lisa punkti b viimane lause

 

—

 

 

 

 

 

V lisa punkt c

 

VI lisa 3. osa punkt 1.3

 

 

 

 

 

V lisa punkt d

 

VI lisa 3. osa punkt 1.4

 

 

 

 

 

V lisa punkt e

 

VI lisa 3. osa punkt 1.5

 

 

 

 

 

V lisa punkt f

 

VI lisa 3. osa punkt 3

 

 

 

 

 

VI lisa

 

VI lisa 7. osa

 

 

 

 

 

 

Artikkel 1

Artikli 28 esimene lõik

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 2

V lisa 1. osa punkt 1 ja 2. osa punkti 1 esimene lõik

—

—

—

—

—

—

—

V lisa 1. osa punkt 1 ja 2. osa punkti 1 teine lõik

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 3 teine osa

V lisa 1. osa punkt 1 ja 2. osa punkti 1 esimene lõik

—

—

—

—

—

—

—

V lisa 1. osa punkt 1 ja 2. osa punkti 1 teine lõik

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 4

—

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 6 esimene osa

Artikli 3 punkt 24

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 6 teine osa

Artikli 28 teise lõigu punkt j

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 7 esimene lõik

Artikli 3 punkt 25

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 7 teise lõigu esimene lause

—

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 7 teise lõigu teine lause ja punktid a-i

Artikli 28 teine lõik ja punktid a kuni i

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 7 teise lõigu punkt j

—

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 7 kolmas lõik

—

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 29 lõige 1

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkti 7 neljas lõik

Artikli 29 lõige 2

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 29 lõige 3

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 8

Artikli 3 punkt 32

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 9

—

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 10

—

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 11

Artikli 3 punkt 31

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 12

Artikli 3 punkt 33

 

 

 

 

 

 

Artikli 2 punkt 13

—

 

 

 

 

 

 

Artikkel 3

—

 

 

 

 

 

 

Artikli 4 lõige 1

—

 

 

 

 

 

 

Artikli 4 lõige 2

—

 

 

 

 

 

 

Artikli 4 lõiked 3–8

 

 

 

 

 

 

 

Artikli 5 lõige 1

V lisa 1. osa punkti 2 teine lõik

 

 

 

 

 

 

 

V lisa 1. osa punkti 2 esimene, kolmas ja neljas lõik

 

 

 

 

 

 

Artikli 5 lõige 2

—

 

 

 

 

 

 

Artikkel 6

—

 

 

 

 

 

 

Artikli 7 lõige 1

Artikkel 37

 

 

 

 

 

 

Artikli 7 lõige 2

Artikli 30 lõige 5

 

 

 

 

 

 

Artikli 7 lõige 3

Artikli 30 lõige 6

 

 

 

 

 

 

Artikli 8 lõige 1

Artikli 40 lõige 1

 

 

 

 

 

 

Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu esimene osa

Artikli 40 lõike 2 esimese lõigu esimene osa

 

 

 

 

 

 

Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu teine osa

—

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 40 lõike 2 esimese lõigu teine osa

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 40 lõike 2 teine lõik

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 40 lõige 3

—

—

—

—

—

—

—

Artikkel 41

 

 

 

 

 

 

Artikli 8 lõike 2 teine lõik

—

 

 

 

 

 

 

Artikli 8 lõiked 3 ja 4

—

 

 

 

 

 

 

Artikkel 9

Artikli 30 lõige 1

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 30 lõiked 2, 3 ja 4

 

 

 

 

 

 

Artikkel 9a

Artikkel 36

 

 

 

 

 

 

Artikli 10 esimese lõigu esimene lause

Artikli 30 lõike 7 esimene lause

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 30 lõike 7 teine lause

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 30 lõiked 8 ja 9

—

—

—

—

—

—

—

Artiklid 31–35

 

 

 

 

 

 

Artikli 10 esimese lõigu teine lause

—

 

 

 

 

 

 

Artikli 10 teine lõik

—

 

 

 

 

 

 

Artikli 12 esimene lause

Artikli 38 lõige 1

 

 

 

 

 

 

Artikli 12 teine lause

—

—

—

—

—

—

—

—

Artikli 38 lõiked 2, 3 ja 4

—

—

—

—

—

—

—

Artikkel 39

 

 

 

 

 

 

Artikkel 13

V lisa 3. osa punkti 8 kolmas osa

 

 

 

 

 

 

Artikkel 14

V lisa 4. osa

—

—

—

—

—

—

—

V lisa 5., 6. ja 7. osa

 

 

 

 

 

 

Artikkel 15

—

 

 

 

 

 

 

Artikli 18 lõige 2

—

 

 

 

 

 

 

I lisa

—

 

 

 

 

 

 

II lisa

—

 

 

 

 

 

 

III ja IV lisa

V lisa 1. ja 2. osa punkt 2

 

 

 

 

 

 

V lisa A osa

V lisa 1. osa punkt 3

 

 

 

 

 

 

V lisa B osa

V lisa 2. osa punkt 3

 

 

 

 

 

 

VI lisa A osa

V lisa 1. osa punktid 4 ja 6

—

—

—

—

—

—

—

V lisa 2. osa punkt 5

 

 

 

 

 

 

VI lisa B osa

V lisa 2. osa punktid 4 ja 6

—

—

—

—

—

—

—

V lisa 2. osa punkt 5

 

 

 

 

 

 

VII lisa A osa

V lisa 1. osa punktid 7 ja 8

 

 

 

 

 

 

VII lisa B osa

V lisa 2. osa punktid 7 ja 8

 

 

 

 

 

 

VIII lisa A osa punkt 1

—

 

 

 

 

 

 

VIII lisa A osa punkt 2

V lisa 3. osa punkti 1 esimene osa ning punktid 2, 3 ja 5

—

—

—

—

—

—

—

V lisa 3. osa punkti 1 teine osa

—

—

—

—

—

—

—

V lisa 3. osa punkt 4

 

 

 

 

 

 

VIII lisa A osa punkt 3

—

 

 

 

 

 

 

VIII lisa A osa punkt 4

V lisa 3. osa punkt 6

 

 

 

 

 

 

VIII lisa A osa punkt 5

V lisa 3. osa punktid 7 ja 8

 

 

 

 

 

 

VIII lisa A osa punkt 6

V lisa 3. osa punktid 9 ja 10

—

—

—

—

—

—

—

V lisa 3. osa punkt 11

—

—

—

—

—

—

—

V lisa 4. osa

 

 

 

 

 

 

VIII lisa B osa

—

 

 

 

 

 

 

VIII lisa C osa

—

 

 

 

VI lisa

 

 

IX lisa

IX lisa

 

 

 

VII lisa

 

 

X lisa

X lisa

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 04.08.2024 00:00:00 -Doknr: CELEX:32010L0075
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.