English - European Union - Environment -

▼M2 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/757, 29. aprilli 2015. aasta, mis käsitleb meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ▼B (EMPs kohaldatav tekst)

▼M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/757,

29. aprilli 2015. aasta,

mis käsitleb meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ

▼B

(EMPs kohaldatav tekst)

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

1. Ülevaade

I PEATÜKK ÜLDSÄTTED

II PEATÜKK SEIRE JA ARUANDLUS

III PEATÜKK KONTROLL JA AKREDITEERIMINE

IV PEATÜKK NÕUETELE VASTAVUS JA TEABE AVALDAMINE

V PEATÜKK RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

VI PEATÜKK DELEGEERITUD VOLITUSED JA RAKENDAMISVOLITUSED NING LÕPPSÄTTED

I LISA

Kasvuhoonegaaside heitkoguste seire meetodid

A. KASVUHOONEGAASIDE HEITKOGUSTE ARVUTAMINE (ARTIKKEL 9)

1. Kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise valemid

Ettevõtjad kasutavad kasvuhoonegaaside heitkoguse arvutamiseks järgmist valemit:

Ettevõtjad liidavad CO2 heitkoguse arvutamiseks kõigi kasutatud kütuste i CO2 heitkogused ja kasutavad selleks järgmist valemit:

Ettevõtjad liidavad CH4 heitkoguse arvutamiseks kõigi kasutatud kütuste i põletamisel tekkinud CH4 heitkogused koos põletamata CH4 heitkogustega ning kasutavad selleks järgmist valemit:

Ettevõtjad liidavad N2O heitkoguse arvutamiseks kõigi kasutatud kütuste i N2O heitkogused ja kasutavad selleks järgmist valemit:

Kütusekulu arvutatakse eraldi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vaheliste reiside heitkoguste, liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest väljuvate reiside heitkoguste, liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse suunduvate reiside heitkoguste ning liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates tekkinud heitkoguste jaoks. Liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates kai ääres viibimisel tekkinud kütusekulu arvutatakse eraldi.

Mõiste	Selgitus
KHGMRV	Käesoleva määruse kohaselt esitatav kasvuhoonegaaside heitkogus, väljendatuna CO2 ekvivalenttonnides, kus „CO2 ekvivalent“ on mõõtühik, mida kasutatakse CO2, CH4 ja N2O heitkoguste arvutamiseks nende globaalse soojendamise potentsiaali põhjal nii, et CH4 ja N2O kogused teisendatakse samaväärseks süsinikdioksiidi koguseks, millel on sama globaalse soojendamise potentsiaal.
	Summaarne CO2 heitkogus.
	Summaarne CH4 heitkogus.
	Summaarne N2O heitkogus.
	CH4 globaalse soojendamise potentsiaal 100 aasta jooksul, nagu on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1044 (1) lisas.
	N2O globaalse soojendamise potentsiaal 100 aasta jooksul, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2020/1044 lisas.
i	Aruandeperioodi jooksul laeva pardal kasutatud kütuseid nummerdav indeks.
j	Laeva pardal olevaid heiteallikaid nummerdav indeks. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitletakse heiteallikatena vähemalt peajõuseadmeid, abijõuseadmeid, gaasiturbiine, katlaid ja inertgaasi generaatoreid.
Mi	Kütusekulu konkreetse kasutatud kütuse i kogumassina (kõikides heiteallikates kokku).
Mi, j	Kütusekulu heiteallikas j kasutatud konkreetse kütuse i massina.
Cj	Põletamata kütuse paagist pardani heitekoefitsient (põletamata kütuse koefitsient) protsendina heiteallikas j kasutatud kütuse i massist [%]. Cj sisaldab hajusheidet ja põletamata kütuse heidet. Hajusheide ja põletamata kütuse heide on heide, mis on põhjustatud sellisest kütuse kogusest, mis ei jõua heiteallika põlemiskambrisse või mida heiteallikas ei kasuta, kuna see jääb põlemata, või ventileeritakse või lekib süsteemist välja.
Mi,NC	Sellise kütuse i kogumass, mida ei põletata, vaid paisatakse atmosfääri.
	Atmosfääri lastud põletamata CH4 kogus. Ettevõtjad kasutavad selle koguse arvutamiseks järgmist valemit:
	Kütuse i„paagist pardani“ CO2 heite koefitsient, nagu on määratletud käesoleva osa punkti 2 tabelis.
	Kütuse i„paagist pardani“ CH4 heite koefitsient, nagu on määratletud käesoleva osa punkti 2 tabelis.
	Kütuse i„paagist pardani“ N2O heite koefitsient, nagu on määratletud käesoleva osa punkti 2 tabelis.
(1) Komisjoni 8. mai 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1044, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1999 seoses globaalse soojendamise potentsiaali väärtuste ja inventuurisuuniste ning liidu inventuurisüsteemiga ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 (ELT L 230, 17.7.2020, lk 1).

2. Heitekoefitsientide vaikeväärtused

Järgmises tabelis kasutatud tähised:

—

M – mõõdetakse;

—

E – ei ole teada;

—

mõttekriips „– “ tähendab „ei kohaldata“.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse laeva pardal kasutatud kütuste ja heiteallikate heitekoefitsientide vaikeväärtusi, mis on esitatud järgmises tabelis.

Kui lahtrisse on märgitud kas M või E, kasutatakse asjaomase kütuseklassi jaoks samas veerus märgitud kõrgeimat vaikeväärtust. Kui konkreetse kütuseklassi puhul on kõigis sama veeru lahtrites märgitud kas M või E, kasutatakse kõige ebasoodsama fossiilkütuse liigi vaikeväärtust. Seda reeglit ei kohaldata 6. veeru suhtes, kus M või E tähendab, et heiteallika jaoks ei ole väärtused teada. Kui Cj jaoks ei ole vaikeväärtust, kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1805* artikli 10 lõike 6 kohast sertifitseeritud väärtust.

Ettevõtjad võivad kasutada allpool esitatud tabelis loetletud heitekoefitsientide vaikeväärtustest erinevaid väärtusi, kohaldades vajaduse korral määruse (EL) 2023/1805 artikli 10 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimusi ja piiranguid.

Allpool tabelis loetlemata mittefossiilsete kütuste puhul määrab ettevõtja heitekoefitsiendid vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/2066** artiklitele 32–35.

Kütuste segamise korral käsitletakse iga kütust eraldi.

1	2	3	4	5	6
Kütuseklass	Kütuseliik				Cj Protsent heiteallikas kasutatud kütuse massist
Fossiilkütused	Raske kütteõli ISO 8217 kvaliteediklassid RME kuni RMK	3,114	0,00005	0,00018	–
	Kerge kütteõli ISO 8217 kvaliteediklassid RMA kuni RMD	3,151	0,00005	0,00018	–
	Laeva diislikütus (MDO) Laeva gaasõli (MGO) ISO 8217 kvaliteediklassid DMX kuni DMB	3,206	0,00005	0,00018	–
	Veeldatud maagaas (LNG)	2,750	0	0,00011	3,1 vedelgaasi-ottomootori puhul (kahekütuseline, keskmine kiirus)
					1,7 vedelgaasi-ottomootori puhul (kahekütuseline, aeglane kiirus)
					0,2 vedelgaasi-diiselmootori puhul (kahekütuseline, aeglane kiirus)
					2,6 lahjasegul töötava sädesüütega gaasimootori (LBSI) puhul
	Veeldatud naftagaas (butaan)	3,03	M	M	E
	Veeldatud naftagaas (propaan)	3,00	M	M	E
	Fossiilkütustest saadud vesinik	0	0	— kütuseelementide puhul	–
	Fossiilkütustest saadud vesinik	0	0	M sisepõlemismootori puhul	–
	Fossiilkütustest saadud ammoniaak	0	E	M	E
	Fossiilkütustest saadud metanool	1,375	M	M	–
Biokütused	Etanool	1,913	M	M	–
	Biodiisel	2,834	M	M	–
	Hüdrogeenitud taimeõli (HVO)	3,115	0,00005	0,00018	–
	Veeldatud biometaan transpordikütusena (bio-LNG)	2,750	0	0,00011	3,1 vedelgaasi-ottomootori puhul (kahekütuseline, keskmine kiirus)
					1,7 vedelgaasi-ottomootori puhul (kahekütuseline, aeglane kiirus)
					0,2 vedelgaasi-diiselmootori puhul (kahekütuseline, aeglane kiirus)
					2,6 lahjasegul töötava sädesüütega gaasimootori (LBSI) puhul
	Biometanool	1,375	M	M	–
	Muu	3,115	0,00005	0,00018	–
	Biovesinik	0	0	0 kütuseelementide puhul	–
	Biovesinik	0	0	M sisepõlemismootori puhul	–
Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütused (RFNBO) e-kütused	e-diisel	3,206	0,00005	0,00018	–
	e-metanool	1,375	M	M	–
	e-vedelgaas	2,750	0	0,00011	3,1 vedelgaasi-ottomootori puhul (kahekütuseline, keskmine kiirus)
					1,7 vedelgaasi-ottomootori puhul (kahekütuseline, aeglane kiirus)
					0,2 vedelgaasi-diiselmootori puhul (kahekütuseline, aeglane kiirus)
					2,6 lahjasegul töötava sädesüütega gaasimootori (LBSI) puhul
	e-vesinik	0	0	0 kütuseelementide puhul	–
	e-vesinik	0	0	M sisepõlemismootori puhul	–
	e-ammoniaak	0	E	M	E
	e-kütus veeldatud naftagaasina (e-LPG)	E	E	E	E
	e-dimetüüleeter (e-DME)	E	E	E	–

1. veerus on märgitud kütuse klass.

2. veerus on märgitud iga klassi asjakohased kütuseliigid.

3. veerus on CO2 heitekoefitsient EF [g CO2/g kütus].

4. veerus on metaani heitekoefitsient EF [g CH4/g kütus].

5. veerus on dilämmastikoksiidi heitekoefitsient EF [g N2O/g kütus].

6. veerus on märgitud kütuse osa, mis läheb kaotsi hajusheitena ja põletamata kütuse heitena (Cj), seda mõõdetakse protsendina konkreetses heiteallikas kasutatud kütuse massist. Selliste kütuste jaoks nagu veeldatud maagaas, mille puhul on olemas hajusheide ja põletamata kütuse heide, on tabelis esitatud hajusheite ja põletamata kütuse heite kogus, mis on väljendatud protsendina kasutatud kütuse massist. Tabelis esitatud Cj väärtused on arvutatud 50 % jaoks mootori täiskoormusest.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/1805, mis käsitleb taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 234, 22.9.2023, lk 48).

** Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1).

▼M4

AA. AVAMERELAEVADE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE

Avamerelaevade kasvuhoonegaaside heide hõlmab kasvuhoonegaaside heitekoguseid, mida tekitavad reisidel viimasena külastatud sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse sadamasse ja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast järgmisena külastatavasse sadamasse ning viibimisel liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevates külastatavates sadamates järgmised laevad, mis ei ole jäämurdjad ja mis on projekteeritud või sertifitseeritud osutama teenuseid avamerel või avamererajatiste juures:

mitmeotstarbeline ankrupaigalduspuksiir;

avamere varustuslaev;

meeskonna-/varustuslaev;

toruveolaev;

merepuurplatvormide varustuslaev

puurlaev

ujuv toornafta tehasladu (FPSO);

gaasitöötlemislaev;

ujuvladu (FSO), gaas;

ujuvladu (FSO), nafta;

majutuslaev;

allveetööde toetuslaev;

avamere ehituslaev;

avameretööde toetuslaev;

torukatmislaev;

toruveeskaja;

kraanaga toruveeskaja;

tootmise katselaev;

valve-päästelaev;

kaevetööde toetuslaev;

puuraugu stimuleerimise laev;

kaablilaev;

kaabliparanduslaev;

maavarasid ammutav laev;

tuulikupaigalduslaev;

avamererajatiste käivitusetapi teeninduslaev (CSOV);

(aa)

avamererajatiste teeninduslaev (SOV);

(ab)

töö-/remondilaev;

(ac)

mõõdistuslaev;

(ad)

süvendaja;

(ae)

trümm-süvendaja.

▼M3

B. KASVUHOONEGAASIDE HEITKOGUSTE KINDLAKSMÄÄRAMISE MEETODID

Ettevõtja märgib seirekavas, millist seiremeetodit kasutatakse iga tema vastutusel oleva laeva kasvuhoonegaaside heitkoguste kindlaksmääramiseks, ning tagab, et valitud meetodit kohaldatakse järjepidevalt.

Kasutada võib järgmisi arvutus- või mõõtmispõhiseid meetodeid A, B, C ja D.

Arvutuspõhiste meetodite korral (meetodid A, B ja C) arvutatakse heitkogused A osas esitatud valemite abil. Selleks määratakse ühega allpool kirjeldatud meetoditest A, B või C kindlaks iga reisi tegelik kütusekulu ja seda kasutatakse arvutustes. Meetodi A, B või C valikul võetakse arvesse mõõtemääramatuse allikaid ja sellega seotud mõõtemääramatuse tasemeid. Ettevõtja teeb korrapäraselt asjakohaseid kontrollitoiminguid, sealhulgas kontrollib kütusemahuti saatelehtedel (BDN) esitatud punkerdamiskoguse vastavust pardamõõtmistel saadud punkerdamiskogusele, ning võtab parandusmeetmeid, kui täheldatakse märgatavaid kõrvalekaldeid.

Mõõtmismeetodi (meetod D) puhul kasutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste otsest mõõtmist.

Meetodite A, B, C ja D mis tahes kombinatsiooni võib pärast tõendaja poolt hindamist kasutada juhul, kui sellega suurendatakse mõõtmise üldist täpsust.

1. Meetod A: kütusemahuti saatelehed (BDN) ja kütusepaakide regulaarne inventuur

See meetod põhineb kütusemahuti saatelehele märgitud kütuse kogusel ja liigil ning seda täiendavad paaginäitude põhjal tehtavad kütusepaakide regulaarsed inventuurid. Perioodi jooksul kulunud kütuse koguse arvutamiseks liidetakse perioodi alguses paakides olnud kütuse kogusele perioodi jooksul tangitud kütus ning lahutatakse sellest perioodi lõpus paakides olev kütusekogus ja perioodi jooksul välja pumbatud kütus.

Üks periood on kahe sadamakülastuse vaheline aeg või sadamas viibimise aeg. Perioodi jooksul kasutatud kütuse kohta tuleb märkida kütuse liik ja väävlisisaldus.

Kõnealust meetodit ei ole lubatud kasutada juhul, kui laeva pardal ei ole kütusemahuti saatelehti, ning eriti juhul, kui laeva lasti kasutatakse ka kütusena, näiteks veeldatud maagaasi aurustamise korral.

Vastavalt rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) VI lisale on kütusemahuti saatelehti kohustuslik säilitada pardal kolme aasta jooksul alates punkrikütuse tarnimisest ning need peavad olema nõudmisel kohe esitatavad. Kütusepaakide regulaarne inventuur viiakse läbi paaginäitude põhjal. Selleks kasutatakse iga kütusepaagi kohta peetavaid tabeleid, kuhu märgitakse näidu võtmise ajal paagis oleva kütuse kogus. Seirekavas tuleb täpsustada ka kütusemahuti saatelehtedega seotud mõõtemääramatus. Kütusepaagi näitude võtmiseks kasutatakse sobivaid meetodeid, näiteks automaatsüsteeme, peilimist ja loodmõõdulinte. Seirekavas tuleb esitada paagi peilimiseks kasutatav meetod ja sellega seotud mõõtemääramatus.

Kui pardale võetud või paakidesse jäänud kütuse koguse määramiseks kasutatakse kuupmeetrites väljendatud mahuühikuid, peab ettevõtja teisendama need massiühikuteks, kasutades tegeliku tiheduse väärtusi. Ettevõtja peab tegeliku tiheduse kindlaksmääramiseks kasutama ühte järgmistest võimalustest:

pardal olevad mõõtmissüsteemid;

pardale võtmise ajal kütusetarnija mõõdetud ning kütusearvele või kütusemahuti saatelehele märgitud tihedus;

võimaluse korral akrediteeritud kütusekatselaboris läbiviidud katseanalüüsi käigus mõõdetud tihedus.

Tegelik tihedus väljendatakse kilogrammides kuupmeetri kohta ning määratakse kindlaks vastava mõõtmise puhul kasutatava temperatuuri juures. Kui tegeliku tiheduse väärtused puuduvad, siis kasutatakse pärast tõendaja poolt hindamist vastava kütuseliigi standardset tihedustegurit.

2. Meetod B: punkri kütusepaagi seire pardal

See meetod põhineb kõigi pardal olevate kütusepaakide paaginäitudel. Paaginäite tuleb võtta kõigil laeva merel viibimise päevadel ning iga kord pärast kütuse sisse või välja pumpamist.

Kahe paaginäidu kumulatiivne vahe näitab perioodi jooksul kulunud kütuse kogust.

Üks periood on kahe sadamakülastuse vaheline aeg või sadamas viibimise aeg. Perioodi jooksul kasutatud kütuse kohta tuleb märkida kütuse liik ja väävlisisaldus.

Kütusepaagi näitude võtmiseks kasutatakse sobivaid meetodeid, näiteks automaatsüsteeme, peilimist ja loodmõõdulinte. Seirekavas tuleb esitada paagi peilimiseks kasutatav meetod ja sellega seotud mõõtemääramatus.

pardal olevad mõõtmissüsteemid;

pardale võtmise ajal kütusetarnija mõõdetud ning kütusearvele või kütusemahuti saatelehele märgitud tihedus;

võimaluse korral akrediteeritud kütusekatselaboris läbiviidud katseanalüüsi käigus mõõdetud tihedus.

3. Meetod C: asjaomaste põlemisprotsesside vooluhulgamõõturid

See meetod põhineb pardal toimuval kütuse vooluhulkade mõõtmisel. Kõigi asjaomaste kasvuhoonegaaside heiteallikatega seotud vooluhulgamõõturite andmed liidetakse, et leida kindla perioodi kogukütusekulu.

Üks periood on kahe sadamakülastuse vaheline aeg või sadamas viibimise aeg. Perioodi jooksul kasutatud kütuse kohta tuleb registreerida kütuse liik ja väävlisisaldus.

Seirekavas tuleb esitada kasutatud vooluhulgamõõturite kalibreerimismeetodid ja nende vooluhulgamõõturitega seotud mõõtemääramatus.

Kui kulutatud kütuse koguse määramiseks kasutatakse kuupmeetrites väljendatud mahuühikuid, peab ettevõtja teisendama need massiühikuteks, kasutades tegeliku tiheduse väärtusi. Ettevõtja peab tegeliku tiheduse kindlaksmääramiseks kasutama ühte järgmistest võimalustest:

pardal olevad mõõtmissüsteemid;

pardale võtmise ajal kütusetarnija mõõdetud ning kütusearvele või kütusemahuti saatelehele märgitud tihedus;

võimaluse korral akrediteeritud kütusekatselaboris läbiviidud katseanalüüsi käigus mõõdetud tihedus.

4. Meetod D: Kasvuhoonegaaside heitkoguste otsene mõõtmine

Kasvuhoonegaaside heitkoguste otsest mõõtmist võib kasutada reiside ning liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates viibimise ajal tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste puhul. Kui laeva CO2 heite aruandlus põhineb selle meetodi rakendamisel kõigile laeva pardal asuvatele heiteallikatele, siis tuleb kütusekulu arvutamiseks kasutada mõõdetud CO2 heitkoguseid ning vastavate kütuste ja heiteallikate heitekoefitsiente.

Selle meetodi korral määratakse kindlaks kasvuhoonegaaside vooluhulgad heitgaasikorstnates nii, et korrutatakse heitgaasi kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid heitgaasi vooluhulgaga.

Selle meetodi kohaldamine ühe kasvuhoonegaasi heitkoguste määramiseks ei takista ettevõtjaid kasutamast muid käesolevas osas kirjeldatud meetodeid mõne muu kasvuhoonegaasi suhtes.

Seirekavas tuleb esitada kasutatud seadmete kalibreerimismeetodid ja nende seadmetega seotud mõõtemääramatus.

C. ANDMEHALDUS JA KONTROLL

1. Kontrollisüsteem

1.1 Ettevõtja teeb riskihindamise, et teha kindlaks heitearuandes andmevoovigade riskide allikad alates esmastest andmetest kuni lõppandmeteni ning kehtestab, dokumenteerib, rakendab ellu ja säilitab tõhusa kontrollisüsteemi selle tagamiseks, et andmekäsitluse tulemusel koostatud aruanded ei sisaldaks väärkajastamisi ning et need oleksid kooskõlas seirekavaga ja käesoleva määrusega.

Ettevõtja teeb esimeses lõigus osutatud riskihindamise taotluse korral vastutavale haldavale asutusele kättesaadavaks. Ettevõtja teeb selle kättesaadavaks ka tõendamise jaoks.

1.2 Punkti 1.1 esimese lõigu kohaldamisel äriühing kehtestab, dokumenteerib, rakendab ellu ja säilitab seirekavast eraldi andmevookäsitluse ja kontrollimeetmete kirjaliku korra ning lisab seirekavasse selle korra kirjelduse ja viited sellele. Ettevõtja teeb kõik seda korda käsitlevad kirjalikud dokumendid taotluse korral vastutavale haldavale asutusele kättesaadavaks. Ettevõtja teeb need dokumendid kättesaadavaks ka tõendamise jaoks.

1.3 Punktis 1.2 osutatud kontrollimeetmed peavad vajaduse korral sisaldama järgmist:

asjakohaste mõõteseadmete kvaliteedi tagamine;

infotehnoloogiasüsteemide kvaliteedi tagamine, millega tagatakse, et asjakohased süsteemid kavandatakse ja dokumenteeritakse ning et neid katsetatakse, rakendatakse, kontrollitakse ja hooldatakse viisil, mis tagab usaldusväärsete, täpsete ja õigeaegsete andmete töötlemise, mille juures võetakse arvesse punkti 1.1 kohaselt kindlakstehtud riske;

andmevookäsitluse ja kontrollimeetmete lahusus ning vajaliku pädevuse haldamine;

siserevisjonid ja andmete valideerimine;

parandused ja parandusmeetmed;

sisseostetud tegevuste kontroll;

andmete ja dokumentide säilitamine, sealhulgas dokumendiversioonide haldamine.

1.4 Punkti 1.3 alapunkti a kohaldamisel tagab ettevõtja, et kõiki asjakohaseid mõõteseadmeid kalibreeritakse, reguleeritakse ja kontrollitakse korrapäraste ajavahemike tagant, sealhulgas enne kasutamist, ning neid kontrollitakse rahvusvahelistel mõõtmisstandarditel põhinevate kättesaadavate etalonidega, proportsionaalselt kindlakstehtud riskidega.

Kui mõõteseadmete osi ei ole võimalik kalibreerida, siis märgib ettevõtja need osad seirekavas ära ja pakub välja alternatiivsed kontrollimeetmed.

Kui leitakse, et seadmed ei vasta talitlusvõimet käsitlevatele nõuetele, siis võtab ettevõtja viivitamata vajalikud parandusmeetmed.

1.5 Punkti 1.3 alapunkti d kohaldamisel vaatab ettevõtja läbi ja valideerib punktis 1.2 osutatud andmevookäsitlusest tulenevad andmed.

Selline andmete läbivaatamine ja valideerimine sisaldab järgmist:

andmete täielikkuse kontroll;

ettevõtja poolt mitme aasta jooksul saadud, jälgitud ja esitatud andmete võrdlus;

eri seiremeetoditega saadud andmete ja väärtuste võrdlus, kui kasutatakse rohkem kui ühte seiremeetodit.

1.6 Punkti 1.3 alapunkti e kohaldamisel tagab ettevõtja, et kui leitakse, et andmevookäsitlus või kontrollitegevus ei toimi tõhusalt või et kõnealuste tegevuste puhul ei järgita nende korda käsitlevates dokumentides kehtestatud eeskirju, siis võetakse parandusmeetmed ja vigased andmed parandatakse viivitamata.

1.7 Punkti 1.3 alapunkti f kohaldamisel, kui ettevõtja ostab ühe või mitu punktis 1.1 osutatud andmevookäsitlus- või kontrollitegevustest sisse, teeb ta jätkuvalt kõike järgmist:

kontrollib sisseostetud andmevookäsitluse ja kontrollimeetmete kvaliteeti vastavalt käesolevale määrusele;

määrab kindlaks asjakohased nõuded sisseostetud tegevuste tulemustele ja nendes tegevustes kasutatavatele meetoditele;

kontrollib punktis b osutatud tulemuste ja meetodite kvaliteeti;

tagab, et sisseostetud tegevuste läbiviimisel võetakse arvesse olemuslikke riske ja kontrolliriske, mis selgitati välja punktis 1.1 osutatud riskihindamise käigus.

1.8. Ettevõtja jälgib kontrollisüsteemi tulemuslikkust, sealhulgas teostab siserevisjoni ning võtab arvesse tõendaja poolt heitearuannete ja artikli 11 lõikes 2 osutatud aruannete tõendamise ajal tehtud järeldusi.

Kui ettevõtja arvates kontrollisüsteem ei ole tõhus või ei vasta väljaselgitatud riskidele, püüab ta kontrollisüsteemi parandada ning seirekava või selle aluseks olevat kirjalikku andmevookäsitluse, riskihindamise ja kontrollitegevuse korda ajakohastada.

2. Andmelüngad

2.1. Kui laeva kasvuhoonegaaside heite kindlaksmääramiseks vajalikud andmed ühe või mitme reisi kohta puuduvad, kasutab ettevõtja asendusandmeid, mis on arvutatud tõendaja hinnatud seirekavas osutatud alternatiivse(te) meetodi(te) kohaselt ja mille on vajaduse korral heaks kiitnud vastutav haldav asutus.

Kui laeva kasvuhoonegaaside heite kindlaksmääramiseks vajalikud andmed ühe või mitme reisi kohta puuduvad ja seirekavas ei ole loetletud alternatiivseid seiremeetodeid ega alternatiivseid andmeallikaid andmete kinnitamiseks või andmelünga täitmiseks, kasutab ettevõtja asjakohast hindamismeetodit, et määrata vastava ajavahemiku ja puuduva näitaja jaoks kindlaks konservatiivsed asendusandmed.

2.2. Kui tehnilistel põhjustel ei ole ajutiselt võimalik kohaldada tõendaja poolt rahuldavalt hinnatud seirekava, mille on vajaduse korral heaks kiitnud vastutav haldav asutus, kohaldab ettevõtja kinnitavate kontrollide tegemiseks meetodit, mis põhineb seirekavas loetletud alternatiivsetel andmeallikatel, või kui seirekavas sellist alternatiivi ei ole, siis alternatiivset meetodit, millega saadakse asendusandmed või konservatiivne hinnang, kuni heakskiidetud seirekava kohaldamise tingimused on taastatud.

Ettevõtja võtab kõik vajalikud meetmed, et jõuda seirekava kiire kohaldamiseni.

2.3. Kui vastavalt punktile 2.1 kasutatakse hindamismeetodit või kui vastavalt punktile 2.2 ajutiselt kaldutakse seirekavast kõrvale, töötab ettevõtja põhjendamatu viivituseta välja kirjaliku korra selliste andmelünkade ärahoidmiseks tulevikus ja muudab seirekava vastavalt artiklile 7.

II LISA

Muu asjakohase teabe kogumine

A. SEIRE ÜKSIKREISIDE LÕIKES (ARTIKKEL 9)

1. Muu asjakohase teabe kogumisel üksikreiside lõikes (artikli 9 lõige 1) peavad ettevõtjad lähtuma järgmistest nõuetest:

►M1 kai äärest väljumise ning kai äärde saabumise kuupäeva ja kellaaega arvestatakse Greenwichi aja (GMT/UTC) järgi. ◄ Merel veedetud aeg arvutatakse sadamast väljumise ja sadamasse saabumise andmete põhjal ning ei sisalda ankrus seismise aega;

läbitud vahemaa võib olla kas kõige lühem marsruut lähte- ja sihtsadama vahel või tegelikult läbitud vahemaa. Kui kasutatakse lähte- ja sihtsadama vahelise kõige lühema marsruudi pikkust, tuleb arvesse võtta konservatiivset parandustegurit, millega välistatakse läbitud vahemaa oluline alahindamine. Seirekavas täpsustatakse, millist vahemaa arvutamise meetodit ja vajaduse korral parandustegurit kasutatakse. ►M1 Läbitud vahemaad mõõdetakse lähtesadama kai äärest sihtsadama kai äärde ning väljendatakse meremiilides; ◄

transporditööde mahu leidmiseks korrutatakse läbitud vahemaa veetud lasti kogusega;

reisilaevade puhul näidatakse veetud lasti reisijate arvuna. Kõigi ülejäänud laevaliikide puhul väljendatakse veetud lasti kogust vastavalt vajadusele kas tonnides või kuupmeetrites;

►M1 veeremilaevade puhul käsitatakse veetud lastina pardal oleva lasti massi, mis on kindlaks määratud tegeliku massina või lastiühikute (veoautod, autod jne) või liinimeetrite arvu ning nende kaalu vaikeväärtuste korrutisega. ◄

Käesoleva määruse kohaldamisel käsitletakse ro-ro laevana laeva, mis on ette nähtud ro-ro-lasti veoühikute vedamiseks või millel on ro-ro-lastiruumid;

konteinerlaevade puhul määratakse veetud last kindlaks lasti kogumassina tonnides või kui see pole võimalik, 20 jala arvestusel põhineva ühikute (TEU) arvu ja nende massi vaikeväärtuste korrutisega. Kui konteinerlaevade puhul määratakse veetud last kindlaks kooskõlas kohaldatavate IMO suunistega või rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS-konventsioon) kohaste õigusaktidega, loetakse seda määratlust vastavaks käesoleva määruse nõuetele.

Käesoleva määruse kohaldamisel käsitletakse konteinerlaevana laeva, mis on ette nähtud üksnes konteinerite veoks lastiruumis ja tekil;

muud liiki laevadega, mis ei ole reisilaevad, ro-ro laevad ega konteinerlaevad, veetud lasti kindlaksmääramine võimaldab vajaduse korral arvesse võtta veetud lasti massi ja mahtu ning veetud reisijate arvu. Nende laevaliikide hulka kuuluvad muu hulgas tankerid, puistlastilaevad, üldotstarbelised kaubalaevad, külmlastilaevad, autolaevad ja kombineeritud laevad.

2. Selleks et tagada ►M3 punkti 1 alapunkti g ◄ sätete kohaldamise ühetaolised tingimused, võtab komisjon rakendusaktidega vastu tehnilised eeskirjad, milles täpsustatakse kõikide muude nimetatud punktis osutatud laevaliikide suhtes rakendatavaid näitajaid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu hiljemalt 31. detsembril 2016 kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon võib rakendusaktidega vajaduse korral muuta ►M3 punkti 1 alapunktis g ◄ osutatud rakendatavaid näitajaid. Vajaduse korral muudab komisjon kõnealuseid parameetreid ka selleks, et võtta arvesse nimetatud lisa muutmist artikli 5 lõike 2 kohaselt. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. ►M3 Punktides 1 ja 2 ◄ osutatud eeskirjade järgimisel võivad ettevõtjad valida ka, kas lisada konkreetset teavet laeva jääklassi ja jääs navigeerimise kohta.

▼M3

B. SEIRE AASTA LÕIKES (ARTIKKEL 10)

Muu asjakohase teabe kogumisel aasta lõikes peavad ettevõtjad lähtuma järgmistest nõuetest.

Artikli 10 alusel seirenõude alla kuuluvad väärtused leitakse üksikreiside lõikes määratud vastavate andmete liitmise teel.

Keskmise energiatõhususe seireks kasutatakse vähemalt nelja näitajat: kütusekulu läbitud vahemaa kohta, kütusekulu transporditöö kohta, kasvuhoonegaaside heitkogus läbitud vahemaa kohta ja kasvuhoonegaaside heitkogus transporditöö kohta, mis arvutatakse järgmiselt.

Kütusekulu vahemaa kohta = summaarne aastane kütusekulu/summaarne läbitud vahemaa

Kütusekulu transporditöö kohta = summaarne aastane kütusekulu/summaarne transporditöö

Kasvuhoonegaaside heitkogus vahemaa kohta = summaarne aastane kasvuhoonegaaside heitkogus/summaarne läbitud vahemaa

Kasvuhoonegaaside heitkogus transporditöö kohta = summaarne aastane kasvuhoonegaaside heitkogus/summaarne transporditöö

Lisaks võib vajaduse korral laevade keskmise energiatõhususe seireks kasutada kahte järgmist energiatõhususe näitajat: kütusekulu merel veedetud aja kohta ja kasvuhoonegaaside heitkogus merel veedetud aja kohta, mis arvutatakse järgmiselt.

Kütusekulu merel veedetud aja kohta = summaarne aastane kütusekulu/merel veedetud aeg kokku

Kasvuhoonegaaside heitkogus merel veedetud aja kohta = summaarne aastane kasvuhoonegaaside heitkogus/merel veedetud aeg kokku

Kõnealuste eeskirjade järgimisel võivad ettevõtjad valida ka, kas lisada konkreetset teavet laeva jääklassi ja jääs navigeerimise kohta ning muud tarbitud kütuse ja kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud teavet, mis erineb seirekavas märgitud muude kriteeriumite alusel.

▼M3

C. DIREKTIIVIGA 2003/87/EÜ HÕLMATUD KASVUHOONEGAASIDE SUMMAARSETE HEITKOGUSTE SEIRE SEOSES MERETRANSPORDITEGEVUSTEGA JA TEAVE, MIS ÕIGUSTAB ERANDITE TEGEMIST KÕNEALUSE DIREKTIIVI ARTIKLI 12 LÕIKEST 3 (ARTIKLI 10 PUNKT K)

1. Eeskirjad laeva summaarsete direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud kasvuhoonegaaside heitkoguste, mis on seotud kõnealuse direktiivi I lisas loetletud meretransporditegevustega ja millest tuleb kõnealuse direktiivi kohaselt teatada, iga-aastaseks seireks

Ettevõtjad määravad kindlaks iga kasvuhoonegaasi asjakohased kogused eraldi ja nende koguste summa, mis on väljendatud CO2 ekvivalendina.

Ettevõtja võtab arvesse direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluva meretransporditegevuse jaoks tarbitud igat liiki kütuse kogust ajavahemikul, mil laev oli tema vastutusel seoses kõnealuses direktiivis sätestatud kohustustega.

Vajaduse korral teevad ettevõtjad punktides 1.1–1.7 kirjeldatud arvutused allpool esitatud järjekorras.

1.1. Üldpõhimõte

Direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt esitatavate laeva kasvuhoonegaaside summaarsete heitkoguste seireks kasutavad ettevõtjad käesoleva määruse I lisa A osas esitatud valemeid, võttes arvesse direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud kasvuhoonegaaside heitkoguste liike.

1.2. Erand üldpõhimõttest ja heitekoefitsientide kasutamine vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 14

Erandina punktist 1.1 ei kohalda ettevõtja CO2 heitekoefitsientide kindlaksmääramiseks käesoleva määruse I lisa A osas esitatud eeskirju, kui see ettevõtja kasutab kütust, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001 ( 5 ) biomassi kasutamiseks kehtestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele, koos kohaldamiseks vajalikke kohandustega, nagu on sätestatud rakendusmääruses (EL) 2018/2066. Sellistel juhtudel on kütuse biomassi osa CO2 heitekoefitsiendiks null.

▼M4

Erandina punktist 1.1 ei kohalda ettevõtja CO2 heitekoefitsientide kindlaksmääramiseks käesoleva määruse I lisa A osas esitatud eeskirju, kui ettevõtja kasutab muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütust, ringlussevõetud süsinikupõhist kütust või vähese süsinikuheitega sünteetilist kütust. Sellistel juhtudel määratakse CO2 heitekoefitsient kindlaks kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2018/2066.

▼M3

1.3. Erand üldpõhimõttest liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni oleva sadama vahelise reisi puhul

Kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 3ga osutatud geograafilise kohaldamisalaga korrutatakse käesoleva osa punktide 1.1 ja 1.2 kohaselt arvutatud summad 50 %ga, kui kasvuhoonegaaside heide tekib laeval, mis väljub reisi alustades liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast ja saabub väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevasse külastatavasse sadamasse, või mis väljub reisi alustades väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevast külastatavast sadamast ja saabub liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse sadamasse.

1.4. Erand üldpõhimõttest direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõigetes 3a ja 3b osutatud CO2 heite puhul

Kui CO2 heide kuulub direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 3a või lõike 3b kohaldamisalasse, korrutatakse erandina punktist 1.1 käesoleva osa punktide 1.1, 1.2 ja 1.3 kohaselt arvutatud heitkogused nulliga.

1.5. Erand üldpõhimõttest direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõigetes 3-d, 3-c või 3-b osutatud reisist või tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite puhul

Kui kasvuhoonegaaside heide kuulub direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõigete 3-d, 3-c või 3-b kohaldamisalasse, korrutatakse erandina punktist 1.1 käesoleva osa punktide 1.1–1.4 kohaselt arvutatud heitkogused nulliga.

1.6. Laeva jaoks direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt esitatavate kasvuhoonegaaside summaarsete heitkoguste arvutamine juhul, kui ettevõtja soovib kasutada kõnealuse direktiivi artikli 12 lõikes 3-e sätestatud erandit

Ettevõtjad, kes soovivad kasutada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõigetes 3-e sätestatud jääklassi laevade erandit, lahutavad käesoleva osa punktide 1.1–1.5 kohaselt arvutatud heitkogustest 5 %.

1.7. Laeva jaoks direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt esitatavate kasvuhoonegaaside summaarsete heitkoguste arvutamine, mille juures võetakse arvesse kõnealuse direktiivi artiklit 3gb

Aruandeaastate 2024 ja 2025 heitkoguste puhul kohaldavad ettevõtjad käesoleva osa punktide 1.1–1.6 kohaselt arvutatud koguste suhtes nõuete järkjärgulise kehtestamise protsendimäärasid, mis on esitatud direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 3gb. Ettevõtjad liidavad iga gaasi heitkogused, et arvutada laeva kasvuhoonegaaside summaarsed heitkogused, millest tuleb direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt teatada.

2. Vajaliku teabe seire, et põhjendada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikest 3 mis tahes asjakohase erandi kohaldamist

2.1 . Kui kasvuhoonegaaside heitkogused kuuluvad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõigete 3-d, 3-c või 3-b kohaldamisalasse, teevad ettevõtjad ajavahemikul, mil laev oli nende vastutusel, iga reisi korral järgmise teabe seiret iga nimetatud sätetega ette nähtud erandi liigi kohta:

lähtesadam ja sihtsadam koos väljumise ja saabumise kuupäeva ja kellaajaga;

iga tarbitud kütuseliigi kogus ja heitekoefitsient, seejuures võetakse arvesse punktis 1.2 esitatud eeskirju;

kasvuhoonegaaside heitkogus, mis on arvutatud vastavalt punktidele 1.1, 1.2 ja 1.3;

läbitud vahemaa;

merel viibitud aeg.

2.2 Kui kõik laeva poolt aruandeperioodil tekitatud kasvuhoonegaaside heitkogused kuuluvad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõigete 3-d, 3-c või 3-b kohaldamisalasse ja kui laev teeb aruandeperioodi jooksul vastavalt oma ajakavale rohkem kui 300 reisi, ei ole ettevõtja kohustatud tegema selle laeva kohta sellel aruandeperioodil käesoleva osa punktis 2.1 osutatud teabe seiret reiside kaupa.

2.3. Kui kasvuhoonegaaside heitkogused kuuluvad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 3-e kohaldamisalasse, esitavad ettevõtjad teabe laeva jääklassi kohta.

▼B

III LISA

Elemendid, mida arvesse võtta artiklites 15 ja 16 ette nähtud delegeeritud õigusaktide jaoks

A. KONTROLLIMENETLUSED

—

Tõendajate pädevus;

—

ettevõtjate poolt tõendajatele esitatavad dokumendid;

—

tõendaja tehtav riskianalüüs;

—

seirekava järgimise hindamine;

—

heitearuande kontrollimine;

—

olulisustase;

—

tõendaja piisav kindlus;

—

väärkajastamised ja mittevastavused;

—

kontrolliaruande sisu;

—

soovitused parendamiseks;

—

ettevõtjate, tõendajate ja komisjoni teabevahetus.

B. TÕENDAJATE AKREDITEERIMINE

—

Kuidas taotleda mereveonduse akrediteerimist;

—

kuidas riiklikud akrediteerimisasutused hindavad tõendajaid akrediteerimistunnistuse väljastamisel;

—

kuidas riiklikud akrediteerimisasutused teevad järelevalvet, et kinnitada akrediteeringu jätkamine;

—

nõuded riiklikele akrediteerimisasutustele, et olla pädevad mereveonduse valdkonna tõendajate akrediteerimiseks, sealhulgas viide ühtlustatud standarditele.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas	Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas	Nõue

Builddate: 01.01.2025 00:00:00 -Doknr: CELEX:32015R0757
EULAW -
EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.