English - European Union - Environment -

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/1804, 13. september 2023, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/1804,

13. september 2023,

milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

1. Ülevaade

Artikkel 1 Reguleerimisese

Artikkel 2 Mõisted

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„juurdepääs andmetele“ – võimalus igal ajal taotleda ja saada masinloetavas vormingus andmeid;

„korrapõhine hind“ – hind, mida laadimis- või tankimispunkti käitaja küsib lõppkasutajalt korrapõhise laadimise või tankimise eest;

„TEN-T teedevõrgus“ –

elektrilaadimisjaamade puhul: asumine TEN-T teedevõrku kuuluval maanteel või kuni 3 km sõidu kaugusel TEN-T maantee lähimast mahasõidukohast ning

vesinikutanklate puhul: asumine TEN-T teedevõrku kuuluval maanteel või kuni 10 km sõidu kaugusel TEN-T maantee lähimast mahasõidukohast;

„alternatiivkütused“ – kütused või energiaallikad, mida kasutatakse vähemalt osaliselt transpordis kasutatavas energias fossiilsete naftaallikate asemel ja millel on potentsiaali aidata kaasa transpordi süsinikuheite vähendamisele ja transpordisektori keskkonnatoime parandamisele, sealhulgas:

„alternatiivkütused heiteta sõidukitele, rongidele, laevadele või õhusõidukitele:

—

elekter,

—

vesinik,

—

ammoniaak,

„taastuvkütused“:

—

biomasskütused, sealhulgas biogaas, ja biokütused, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktides 27, 28 ja 33,

—

taastuvatest energiaallikatest toodetud sünteetilised ja parafiinkütused, sealhulgas ammoniaak,

„taastumatutest energiaallikatest toodetud alternatiivkütused ja fossiilsetest energiaallikatest toodetud üleminekukütused“:

—

maagaas gaasilises olekus (surumaagaas (CNG)) ja veeldatud olekus (veeldatud maagaas (LNG)),

—

veeldatud naftagaas (LPG),

—

taastumatutest energiaallikatest toodetud sünteetilised ja parafiinkütused;

„terminaliga ühendatud õhusõiduki seisupaik“ – lennujaama perrooni kindlaksmääratud alal asuv seisupaik, mis on varustatud reisijate pardasillaga;

„terminalist eemal asuv õhusõiduki seisupaik“ – lennujaama perrooni kindlaksmääratud alal asuv seisupaik, mis ei ole varustatud reisijate pardasillaga;

„TEN-T põhivõrgu või TEN-T üldvõrgu lennujaam“ – lennujaam, mis on loetletud ja liigitatud määruse (EL) nr 1315/2013 II lisas;

„automaatne autentimine“ – sõiduki autentimine laadimispunktis laadimispistmiku või telemaatika kaudu;

„andmete kättesaadavus“ – andmete olemasolu digitaalses masinloetavas vormingus;

10)

„akutoitega elektrisõiduk“ – elektrisõiduk, mis töötab üksnes elektrimootoril ja millel puudub teisene jõuallikas;

11)

„kahesuunaline laadimine“ – nutilaadimine, mille puhul elektrivoolu suunda saab muuta nii, et elektrivool liigub akust sellega ühendatud laadimispunkti;

12)

„pistmik“ – laadimis- või tankimispunkti ja sõiduki vaheline füüsiline liides, mille kaudu kütust või elektrienergiat üle antakse;

13)

„äriline lennutransport“ – äriline lennutransport, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 ( 1 ) artikli 3 punktis 24;

14)

„konteinerilaev“ – laev, mis on ette nähtud üksnes konteinerite veoks lastiruumis ja tekil;

15)

„lepingupõhine makse“ – lõppkasutaja poolt liikuvusteenuse osutajale tehtav makse laadimis- või tankimisteenuse eest lõppkasutaja ja liikuvusteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingu alusel;

16)

„andmekasutaja“ – avaliku sektori asutus, maanteeamet, teedehaldaja, laadimis- ja tankimispunkti käitaja, teadusasutus või valitsusväline organisatsioon, liikuvusteenuse osutaja, e-rändlusplatvorm, digikaartide pakkuja või muu üksus, kes on huvitatud andmete kasutamisest, et anda teavet, luua teenuseid või teha teadusuuringuid või analüüse alternatiivkütuste taristu valdkonnas;

17)

„digitaalselt ühendatud laadimispunkt“ – laadimispunkt, mis suudab reaalajas saata ja vastu võtta teavet, suhelda elektrivõrgu ja elektrisõidukiga kahesuunaliselt ning mida saab kaugjälgida ja -juhtida, sealhulgas laadimiskorra alustamiseks ja lõpetamiseks ning elektrivoogude mõõtmiseks;

18)

„jaotusvõrguettevõtja“ – jaotusvõrguettevõtja, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 29;

19)

„turustaja“ – turustaja, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 ( 2 ) artikli 3 punktis 43;

20)

„dünaamilised andmed“ – andmed, mis muutuvad sageli või korrapäraselt;

21)

„elektriteede süsteem“ – füüsiline teed mööda kulgev paigaldis, mis kannab elektrisõidukile selle liikumise ajal elektrit üle;

22)

„elektrisõiduk“ – mootorsõiduk, mis on varustatud jõuseadmega, millel on vähemalt üks energiamuunduriga mitteperifeerne elektriseade koos elektrilise laetava energiasalvestussüsteemiga, ning mida saab väljastpoolt laadida;

23)

„elektritoide seisvatele õhusõidukitele“ – standardse paikse või teisaldatava liidese kaudu õhusõiduki varustamine elektriga, kui õhusõiduk seisab terminaliga ühendatud õhusõiduki seisupaigas või terminalist eemal asuvas õhusõiduki seisupaigas;

24)

„lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes ostab vahetult sõidukis kasutamiseks alternatiivkütust;

25)

„e-rändlus“ – andmete ja maksete vahetamine laadimis- või tankimispunkti käitaja ja liikuvusteenuse osutaja vahel, kellelt lõppkasutaja ostab laadimis- või tankimisteenust;

26)

„e-rändlusplatvorm“ – platvorm, mis ühendab turuosalisi, eelkõige liikuvusteenuse osutajaid ning laadimis- ja tankimispunktide käitajaid, et võimaldada nende vahel teenuste osutamist, sealhulgas e-rändlust;

27)

„Euroopa standard“ – Euroopa standard, nagu on määratletudmääruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis b;

28)

„üldlennundus“ – tsiviillennundus, välja arvatud regulaarlennud ja mitteregulaarlennud, mida tehakse tasu eest;

29)

„kogumahutavus“ – kogumahutavus, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/757 ( 3 ) artikli 3 punktis e;

30)

„raskeveok“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis ii kirjeldatud M2-kategooria mootorsõiduk, artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iii kirjeldatud M3-kategooria mootorsõiduk, artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii kirjeldatud N2-kategooria mootorsõiduk või artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis iii kirjeldatud N3-kategooria mootorsõiduk;

31)

„kiirlaadimispunkt“ – laadimispunkt, millega saab elektrisõidukile edastada elektrit väljundvõimsusega üle 22 kW;

32)

„kiirreisilaev“ – kiirlaev, nagu on määratletud 1974. aasta inimelude ohutust merel käsitleva rahvusvahelise konventsiooni (SOLAS 74) X peatüki 1. reeglis ja millega veetakse enam kui 12 reisijat;

33)

„kergsõiduk“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis i kirjeldatud M1-kategooria mootorsõiduk või artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis i kirjeldatud N1-kategooria mootorsõiduk;

34)

„veeldatud metaan“ – veeldatud maagaas, veeldatud biogaas või sünteetiline veeldatud metaan, sealhulgas nende kütuste segud;

35)

„tootja“ – tootja, nagu on määratletud määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 40;

36)

„liikuvusteenuse osutaja“ – juriidiline isik, kes osutab lõppkasutajale tasu eest teenuseid, kaasa arvatud laadimis- või tankimisteenuse pakkumine;

37)

„tavalaadimispunkt“ – laadimispunkt, millega saab elektrisõidukile edastada elektrit väljundvõimsusega kuni 22 kW;

38)

„riiklik juurdepääsupunkt“ – liikmesriigi loodud digiliides, mis on ühtne andmetele juurdepääsu punkt;

39)

„laadimispunkti käitaja“ – üksus, mis vastutab laadimispunkti haldamise ja käitamise eest ning osutab lõppkasutajatele laadimisteenust, sealhulgas liikuvusteenuse osutaja nimel ja eest;

40)

„tankimispunkti käitaja“ – üksus, mis vastutab tankimispunkti haldamise ja käitamise eest ning osutab lõppkasutajatele tankimisteenust, sealhulgas liikuvusteenuse osutaja eest ja nimel;

41)

„reisilaev“ – laev, mis on ette nähtud rohkem kui 12 reisija vedamiseks, sh kruiisilaevad, kiirreisilaevad ja ro-ro-reisiparvlaevad;

42)

„makseteenus“ – makseteenus, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 ( 4 ) artikli 4 punktis 3;

43)

„pistikühendusega hübriidsõiduk“ – elektrisõiduk, millel on tavapärane sisepõlemismootor ja elektriajam ja mida saab laadida välisest elektrilisest toiteallikast;

44)

„väljundvõimsus“ – teoreetiline maksimumvõimsus kilovattides (kW) väljendatuna, mida laadimispunkt, -jaam või -park või kaldaäärse elektritoite seade saab edastada sõidukitele või laevadele, mis on laadimispunkti, -jaama, -pargi või -seadmega ühendatud;

45)

„üldsusele juurdepääsetav alternatiivkütuste taristu“ – alternatiivkütuste taristu, mis asub üldsusele avatud kohas või territooriumil, olenemata sellest, kas alternatiivkütuste taristu asub avalikul või eramaal ning kas kohaldatakse piiranguid või tingimusi seoses kohale või valdusele juurdepääsuga, ning olenemata alternatiivkütuste taristu kasutamise suhtes kohaldatavatest tingimustest;

46)

„ruutkood“ (QR-kood) – ISO/IEC 18004:2015 nõuetele vastav andmete kodeerimine ja visualiseerimine;

47)

„korrapõhine laadimine“ – laadimisteenus, mille lõppkasutaja ostab, ilma et ta peaks end registreerima, sõlmima kirjaliku lepingu või looma laadimispunkti käitajaga ärisuhte, mis läheb kaugemale laadimisteenuse ostmisest;

48)

„laadimispunkt“ – paikne või teisaldatav võrguliides või võrguväline liides, mis on ette nähtud elektri edastamiseks elektrisõidukile ja millel võib küll eri tüüpi pistmike jaoks olla üks või mitu pistmikku, kuid mis saab korraga laadida ainult üht elektrisõidukit, välja arvatud seadmed, mille väljundvõimsus on kuni 3,7 kW ja mille peamine eesmärk ei ole elektrisõidukite laadimine;

49)

„kergsõidukite laadimispunkt, -jaam või -park“ – laadimispunkt, -jaam või -park, mis on ette nähtud kergsõidukite laadimiseks tulenevalt pistmike/pistikute erikonstruktsioonist või laadimispunkti, -jaama või -pargi kõrval asuva parkimiskoha ehitusest või mõlemast;

50)

„raskeveokite laadimispunkt, -jaam või -park“ – laadimispunkt, -jaam või -park, mis on ette nähtud raskeveokite laadimiseks tulenevalt kas pistmike/pistikute erikonstruktsioonist või laadimispunkti, -jaama või -pargi kõrval asuva parkimiskoha ehitusest või mõlemast;

51)

„laadimispark“ – üks või mitu laadimisjaama teatavas asukohas;

52)

„laadimisjaam“ – teatavas asukohas asuv füüsiline rajatis, mis koosneb ühest või mitmest laadimispunktist;

53)

„laadimisteenus“ – elektri müük või tarnimine, sealhulgas elektriga seotud teenuste osutamine, üldsusele juurdepääsetava laadimispunkti kaudu;

54)

„laadimiskord“ – sõiduki täielik laadimisprotsess üldsusele juurdepääsetavas laadimispunktis alates sõiduki ühendamisest kuni sõiduki lahtiühendamiseni;

55)

„korrapõhine tankimine“ – tankimisteenus, mille lõppkasutaja ostab, ilma et ta peaks end registreerima, sõlmima kirjaliku lepingu või looma tankimispunkti käitajaga ärisuhte, mis läheb kaugemale pelgast tankimisteenuse ostmisest;

56)

„tankimispunkt“ – tankimisrajatis, mis on ette nähtud vedel- või gaaskütuse tankimiseks paikse või teisaldatava seadmega ning mis võimaldab korraga tankida ainult üht sõidukit, rongi, laeva või õhusõidukit;

57)

„tankimisteenus“ – vedel- või gaaskütuse müük või tarnimine üldsusele juurdepääsetava tankimispunkti kaudu;

58)

„tankimiskord“ – sõiduki täielik tankimisprotsess üldsusele juurdepääsetavas tankimispunktis alates sõiduki ühendamisest kuni sõiduki lahtiühendamiseni;

59)

„tankla“ – teatavas asukohas asuv üks füüsiline rajatis, mis koosneb ühest või mitmest tankimispunktist;

60)

„reguleeriv asutus“ – iga liikmesriigi poolt direktiivi (EL) 2019/944 artikli 57 lõike 1 kohaselt määratud reguleeriv asutus;

61)

„taastuvenergia“ – taastuvatest energiaallikatest toodetud energia, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 1;

62)

„ro-ro-reisiparvlaev“ – üle 12 reisija vedamiseks ette nähtud laev, mis on ehitatud nii, et maanteesõidukid või raudteeveeremid saavad ise pardale ja sealt maha sõita;

63)

„ohutu ja turvaline parkimisala“ – kauba- ja reisijateveoga tegelevatele veokijuhtidele juurdepääsetav parkimisala, mis on sertifitseeritud vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2022/1012 ( 5 );

64)

„kaldaäärne elektritoide“ – kai ääres sildunud merelaevade või siseveelaevade varustamine kaldaäärse elektriga paikse või teisaldatava standardliidese abil;

65)

„nutilaadimine“ – laadimistoiming, mille käigus akusse suunatava elektrienergia kogust kohandatakse elektroonilise side kaudu saadud teabe alusel reaalajas;

66)

„staatilised andmed“ – andmed, mis ei muutu sageli ega korrapäraselt;

67)

„TEN-T üldvõrk“ – üldvõrk määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 9 tähenduses;

68)

„TEN-T põhivõrk“ – põhivõrk määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 38 tähenduses;

69)

„TEN-T põhivõrgu siseveesadam või TEN-T üldvõrgu siseveesadam“ – TEN-T põhivõrku või TEN-T üldvõrku kuuluv siseveesadam, mis on loetletud ja liigitatud määruse (EL) nr 1315/2013 II lisas;

70)

„TEN-T põhivõrgu meresadam või TEN-T üldvõrgu meresadam“ – TEN-T põhivõrku või TEN-T üldvõrku kuuluv meresadam, mis on loetletud ja liigitatud määruse (EL) nr 1315/2013 II lisas;

71)

„põhivõrguettevõtja“ – põhivõrguettevõtja, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 35;

72)

„linnatranspordisõlm“ – linnatranspordisõlm, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 3 punktis p.

Artikkel 3 Elektriliste kergsõidukite laadimistaristuga seotud sihid

Artikkel 4 Elektriliste raskeveokite laadimistaristuga seotud sihid

Artikkel 5 Laadimistaristu

Artikkel 6 Maanteesõidukite vesinikutankimistaristuga seotud sihid

Artikkel 7 Vesinikutankimistaristu

Artikkel 8 Maanteesõidukite jaoks ette nähtud veeldatud metaani taristu

Artikkel 8

Maanteesõidukite jaoks ette nähtud veeldatud metaani taristu

Liikmesriigid tagavad kuni 31. detsembrini 2024, et vähemalt TEN-T põhivõrgus võetakse nõudluse korral kasutusele piisav arv üldsusele juurdepääsetavaid veeldatud metaani tankimise punkte, et veeldatud metaani kasutavad raskeveokid saaksid kogu liidus liikuda, välja arvatud juhul, kui taristu kasutuselevõtu kulud on ebaproportsionaalsed võrreldes kasuga, sealhulgas keskkonnakasuga.

Artikkel 9 Meresadamate kaldaäärse elektritoitega seotud sihid

Artikkel 10 Siseveesadamate kaldaäärse elektritoitega seotud sihid

Artikkel 10

Siseveesadamate kaldaäärse elektritoitega seotud sihid

Liikmesriigid tagavad, et

31. detsembriks 2024 on kõigis TEN-T põhivõrgu siseveesadamates vähemalt üks seade, mis varustab siseveelaevu kaldaäärse elektritoitega;

31. detsembriks 2029 on kõigis TEN-T üldvõrgu siseveesadamates vähemalt üks seade, mis varustab siseveelaevu kaldaäärse elektritoitega.

Artikkel 11 Veeldatud metaaniga meresadamate varustamise sihid

Artikkel 12 Seisvate õhusõidukite elektriga varustamise sihid

Artikkel 13 Raudteetaristu

Artikkel 13

Raudteetaristu

Raudteetaristu puhul, mis ei ole hõlmatud määrusega (EL) nr 1315/2013, hindavad liikmesriigid alternatiivkütuste tehnoloogia ja jõuseadmete arendamist raudteelõikude jaoks, mida ei saa tehnilistel või kulutõhususe põhjustel täielikult elektrifitseerida, näiteks vesinikkütuseelemendiga või akutoitega rongid, ning asjakohasel juhul laadimis- ja tankimistaristu vajadusi.

Artikkel 14 Riiklikud poliitikaraamistikud

Artikkel 15 Riikide aruandlus

Artikkel 16 Riiklike poliitikaraamistike ja riiklike eduaruannete sisu, ülesehitus ja vorming

Artikkel 16

Riiklike poliitikaraamistike ja riiklike eduaruannete sisu, ülesehitus ja vorming

Komisjon võtab hiljemalt 14. oktoobriks 2024 vastu suunised ja vormingud, mis käsitlevad liikmesriikide poolt artikli 14 kohaselt esitatavate riiklike poliitikaraamistike sisu, ülesehitust ja vormingut ning liikmesriikide poolt artikli 15 lõike 1 kohaselt esitatavate riiklike eduaruannete sisu. Komisjon võib võtta vastu suunised ja vormingud, et hõlbustada käesoleva määruse muude sätete tulemuslikku kohaldamist kogu liidus.

Artikkel 17 Riiklike poliitikaraamistike ja riiklike eduaruannete läbivaatamine

Artikkel 18 Edusammude jälgimine

Artikkel 19 Kasutajateave

Artikkel 20 Andmete esitamine

Artikkel 21 Ühtsed tehnilised kirjeldused

Artikkel 22 Delegeeritud volituste rakendamine

Artikkel 23 Komiteemenetlus

Artikkel 24 Aruandlus ja läbivaatamine

Artikkel 25 Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 26 Jõustumine ja kohaldamine

Artikkel 26

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 13. aprillist 2024.

I LISA Aruandlus

I LISA

Aruandlus

Artikli 15 lõikes 1 osutatud riiklik eduaruanne sisaldab vähemalt järgmist.

Sihtide seadmine

sõidukite kasutuselevõtu prognoosid 31. detsembriks aastatel 2025, 2030 ja 2035

—

kergsõidukid, eraldi akutoitega elektrilised kergsõidukid, pistikühendusega kerghübriidsõidukid ja vesinikkütusega kergsõidukid;

—

raskeveokid, eraldi akutoitega elektrilised raskeveokid ja vesinikkütusega raskeveokid;

sihid 31. detsembriks aastatel 2025, 2027, 2030 ja 2035

—

elektriliste kergsõidukite laadimistaristu: laadimisjaamade arv ja väljundvõimsus (laadimisjaamade liigitus kooskõlas III lisaga);

—

asjakohasel juhul, selliste elektrilistele kergsõidukitele ette nähtud laadimisjaamade rajamine, mis ei ole üldsusele juurdepääsetavad;

—

elektriliste raskeveokite jaoks ette nähtud laadimistaristu: laadimisjaamade arv ja väljundvõimsus;

—

kui see on kohaldatav, selliste elektrilistele raskeveokitele ette nähtud laadimisjaamade rajamine, mis ei ole üldsusele juurdepääsetavad;

—

vesinikutanklad: tanklate arv, tanklate võimsus ja nende pakutavad pistmikud;

—

veeldatud metaani tanklad maanteedel: tanklate arv ja võimsus;

—

veeldatud metaani tankimispunktid TEN-T põhivõrgu ja TEN-T üldvõrgu meresadamates, sealhulgas asukoht (sadam) ja võimsus sadama kohta;

—

kaldaäärne elektritoide TEN-T põhivõrgu ja TEN-T üldvõrgu meresadamates, sealhulgas täpne asukoht (sadam) ja sadama iga seadme võimsus;

—

kaldaäärne elektritoide TEN-T põhivõrgu ja TEN-T üldvõrgu siseveesadamates, sealhulgas asukoht (sadam) ja võimsus;

—

elektritoide seisvatele õhusõidukitele, seadmete arv TEN-T põhivõrgu lennujaama või TEN-T üldvõrgu lennujaama kohta;

—

kui see on kohaldatav, muud riiklikud sihid, mille puhul ei ole kehtestatud kogu liitu hõlmavaid kohustuslikke riiklikke sihte. Sadamate, lennujaamade ja raudtee alternatiivkütuste taristu puhul tuleb teatada seadme asukoht ja võimsus/suurus.

Kasutamise määrad: punkti 1 alapunktis b osutatud kategooriate puhul asjaomase taristu kasutamisest teatamine.

Alternatiivkütuste kasutuselevõtuga seoses teatatud riiklike sihtide saavutamise tase eri transpordiliikide puhul (maantee-, raudtee-, vee- ja lennutransport)

—

punkti 1 alapunktis b osutatud taristu kasutuselevõtu sihtide saavutamise tase kõikide asjakohaste transpordiliikide puhul, eelkõige laadimisjaamade, elektriteede süsteemi (kui see on kohaldatav), vesinikutanklate, mere- ja siseveesadamate kaldaäärse elektritoite, TEN-T põhivõrgu meresadamates veeldatud metaani punkerdamise, muu sadamates asuva alternatiivkütuste taristu ning seisvate õhusõidukite elektriga varustamise puhul;

—

laadimispunktide puhul täpsustada avaliku ja erasektori taristu suhe;

—

alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtt linnatranspordisõlmedes.

Nende juhtude läbivaatamine, mil liikmesriigid on kasutanud artikli 3 lõigetes 6, 7 ja 8, artikli 4 lõigetes 6, 7 ja 8 ning artikli 6 lõikes 4 sätestatud erandeid.

Õiguslikud meetmed: teave õiguslike meetmete kohta, mis võivad olla alternatiivkütuste taristu rajamise toetamiseks võetavad seadusandlikud, regulatiivsed ja haldusmeetmed, nagu ehitusload, parkimisload, ettevõtete keskkonnasäästlikkuse sertifitseerimine ning laadimispunktide ja tanklate kontsessioonid.

Teave riikliku poliitikaraamistiku rakendamist toetavate poliitikameetmete kohta, sealhulgas

—

otsesed stiimulid alternatiivkütuseid kasutavate transpordivahendite ostmiseks või taristu rajamiseks;

—

võimalus kasutada maksusoodustusi, et edendada alternatiivkütuseid ja asjaomast taristut kasutavate transpordivahendite kasutuselevõttu;

—

riigihanked, sealhulgas ühishanked alternatiivkütuste kasutamise toetamiseks;

—

nõudlusega seotud mitterahalised stiimulid, näiteks eelisjuurdepääs piiratud juurdepääsuga aladele, parkimispoliitika ja eraldi sõidurajad.

Taristu kasutuselevõtuga ja tootmisega seotud avaliku sektori toetus, sealhulgas

—

iga-aastased avaliku sektori eelarve eraldised alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks, jaotatud alternatiivkütuste ja transpordiliikide (maantee-, raudtee-, vee- ja lennutransport) järgi;

—

iga-aastased avaliku sektori eelarve eraldised, millega toetatakse alternatiivkütuste tehnoloogiat kasutavaid tootmisettevõtteid, jaotatud alternatiivkütuste järgi;

—

kõikide erivajaduste arvessevõtmine alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu algjärgus.

Teadusuuringud, tehnoloogiaarendus ja tutvustamine: iga-aastased avaliku sektori eelarve eraldised, millega toetatakse alternatiivkütustega seotud teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust.

II LISA Tehnilised kirjeldused

II LISA

Tehnilised kirjeldused

▼M1

0. Mõisted:

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

„paigaldatud“ – kõik asjakohased laadimispunktide seadmed, sealhulgas riist- ja tarkvara ning nendega seotud elektritaristu, näiteks elektritoiteühendused, trafod ja muud elektrisüsteemid on esmakordselt paika pandud elektrisõidukite laadimiseks;

„renoveeritud“ – asjaomaste laadimispunktide seadmed on oluliselt või täielikult asendatud.

▼M1

1.1. Elektriliste kergsõidukite tavalaadimispunktid:

—

vahelduvvoolul töötavad elektriliste kergsõidukite tavalaadimispunktid, mis on paigaldatud või renoveeritud alates 8. jaanuarist 2026, tuleb koostalitluse eesmärgil varustada vähemalt 2. tüüpi pistikupesade või sõiduki pistmikega 3. laadimisviisi jaoks, nagu on kirjeldatud standardis EN IEC 62196-2:2022, või kui nende võimsus on kuni 3,7 kW ja nende peamine otstarve on elektrisõidukite laadimine 2. laadimisviisi kohaselt, siis standardile IEC 60884-1:2022 vastavate pistikupesadega; vahelduvvoolul töötavad tavalaadimispunktid, mis on paigaldatud enne seda kuupäeva, peavad kuni nende renoveerimiseni jätkuvalt vastama standardile EN IEC 62196-2:2017;

—

alalisvoolul töötavad elektriliste kergsõidukite tavalaadimispunktid, mis on paigaldatud või renoveeritud alates 8. jaanuarist 2026, tuleb koostalitluse eesmärgil varustada vähemalt standardis EN IEC 62196-3:2022 kirjeldatud kombineeritud laadimissüsteemi „Combo 2“ sõiduki pistmikega 4. laadimisviisi jaoks; alalisvoolul töötavad tavalaadimispunktid, mis on paigaldatud enne seda kuupäeva, peavad kuni nende renoveerimiseni jätkuvalt vastama standardile EN IEC 62196-3:2014.

1.2. Elektriliste kergsõidukite kiirlaadimispunktid:

—

vahelduvvoolul töötavad elektriliste kergsõidukite kiirlaadimispunktid, mis on paigaldatud või renoveeritud alates 8. jaanuarist 2026, tuleb koostalitluse eesmärgil varustada vähemalt standardis EN IEC 62196-2:2022 kirjeldatud 2. tüüpi sõiduki pistmikega 3. laadimisviisi jaoks; vahelduvvoolul töötavad kiirlaadimispunktid, mis on paigaldatud enne seda kuupäeva, peavad kuni nende renoveerimiseni jätkuvalt vastama standardile EN IEC 62196-2:2017;

—

alalisvoolul töötavad elektriliste kergsõidukite kiirlaadimispunktid, mis on paigaldatud või renoveeritud alates 8. jaanuarist 2026, tuleb koostalitluse eesmärgil varustada vähemalt standardis EN IEC 62196-3:2022 kirjeldatud kombineeritud laadimissüsteemi „Combo 2“ sõiduki pistmikega 4. laadimisviisi jaoks; alalisvoolul töötavad kiirlaadimispunktid, mis on paigaldatud enne seda kuupäeva, peavad kuni nende renoveerimiseni jätkuvalt vastama standardile EN IEC 62196-3:2014.

1.3. L-kategooria elektrisõidukite laadimispunktid:

1.3.1. L-kategooria elektrisõidukite jaoks ette nähtud üldsusele juurdepääsetavad vahelduvvoolul töötavad laadimispunktid, mille väljundvõimsus on kuni 3,7 kW, tuleb koostalitluse eesmärgil varustada vähemalt ühega järgmistest:

standardis EN IEC 62196-2:2022 kirjeldatud 3A tüüpi pistikupesad või sõiduki pistmikud (3. laadimisviisi jaoks);

standardile IEC 60884-1:2022 vastavad pistikupesad (1. või 2. laadimisviisi jaoks).

1.3.2. L-kategooria elektrisõidukite jaoks ette nähtud üldsusele juurdepääsetavad vahelduvvoolul töötavad laadimispunktid, mille väljundvõimsus on üle 3,7 kW ja mis on paigaldatud või renoveeritud alates 8. jaanuarist 2026, tuleb koostalitluse eesmärgil varustada vähemalt 2. tüüpi pistikupesade või sõiduki pistmikega 3. laadimisviisi jaoks, nagu on kirjeldatud standardis EN IEC 62196-2:2022; L-kategooria elektrisõidukite jaoks ette nähtud üldsusele juurdepääsetavad vahelduvvoolul töötavad laadimispunktid, mille väljundvõimsus on üle 3,7 kW ja mis on paigaldatud enne seda kuupäeva, peavad kuni nende renoveerimiseni jätkuvalt vastama standardile EN IEC 62196-2:2017.

1.3.3. L-kategooria elektrisõidukite jaoks ette nähtud üldsusele juurdepääsetavad alalisvoolul töötavad tavalaadimispunktid ja kiirlaadimispunktid, mis on paigaldatud või renoveeritud alates 8. jaanuarist 2026, tuleb koostalitluse eesmärgil varustada vähemalt standardis EN IEC 62196-3:2022 kirjeldatud kombineeritud laadimissüsteemi „Combo 2“ sõiduki pistmikega 4. laadimisviisi jaoks; üldsusele juurdepääsetavad alalisvoolul töötavad tavalaadimispunktid ja kiirlaadimispunktid, mis on paigaldatud enne seda kuupäeva, peavad kuni nende renoveerimiseni jätkuvalt vastama standardile EN IEC 62196-3:2014.

1.4. Elektribusside tavalaadimispunktid ja kiirlaadimispunktid:

—

vahelduvvoolul töötavad elektribusside tavalaadimispunktid ja kiirlaadimispunktid, mis on paigaldatud või renoveeritud alates 8. jaanuarist 2026, tuleb koostalitluse eesmärgil varustada vähemalt standardis EN IEC 62196-2:2022 kirjeldatud 2. tüüpi pistmikega 3. laadimisviisi jaoks; vahelduvvoolul töötavad tavalaadimispunktid ja kiirlaadimispunktid, mis on paigaldatud enne seda kuupäeva, peavad kuni nende renoveerimiseni jätkuvalt vastama standardile EN IEC 62196-2:2017;

—

alalisvoolul töötavad elektribusside tavalaadimispunktid ja kiirlaadimispunktid, mis on paigaldatud või renoveeritud alates 8. jaanuarist 2026, tuleb koostalitluse eesmärgil varustada vähemalt standardis EN IEC 62196-3:2022 kirjeldatud kombineeritud laadimissüsteemi „Combo 2“ sõiduki pistmikega 4. laadimisviisi jaoks; alalisvoolul töötavad tavalaadimispunktid ja kiirlaadimispunktid, mis on paigaldatud enne seda kuupäeva, peavad kuni nende renoveerimiseni jätkuvalt vastama standardile EN IEC 62196–3:2014.

▼B

1.5. Kooskõlas standardiga EN 61851-23-1:2020 tuleb elektribusside 4. laadimisviisi juhtivusliku laadimissüsteemi kontaktliidese automaatseade varustada vähemalt järgmiste standardis EN 50696:2021 määratletud mehaaniliste ja elektriliste liidestega:

—

taristule paigaldatud automaatne ühendusseade (ACD) (pantograaf);

—

sõiduki katusele paigaldatud automaatne ühendusseade (ACD);

—

sõiduki alla paigaldatud automaatne ühendusseade (ACD);

—

taristule paigaldatud ning sõiduki küljega või katusega ühenduv automaatne ühendusseade (ACD).

▼M1

1.6. Elektriliste raskeveokite kiirlaadimispunktid:

—

alalisvoolul töötavad kiirlaadimispunktid laadimistaristu jaoks, millega on võimalik elektriga varustada nii elektrilisi kergsõidukeid kui ka elektrilisi raskeveokeid, tuleb koostalitluse eesmärgil varustada vähemalt kombineeritud laadimissüsteemi „Combo 2“ sõiduki pistmikega 4. laadimisviisi jaoks, nagu on kirjeldatud standardis EN IEC 62196-3:2022.

1.7. Elektriliste kergsõidukite induktiivse staatilise juhtmevaba laadimise tehniline kirjeldus:

elektriliste kergsõidukite laadimispunktid, mis on ette nähtud induktiivseks staatiliseks juhtmeta laadimiseks, peavad koostalitluse eesmärgil vastama järgmistele standarditele:

—

EN IEC 61980-1:2021 „Electric vehicle wireless power transfer (WPT) systems – Part 1: General requirements“;

—

EN IEC 61980-2:2023 „Electric vehicle wireless power transfer (WPT) systems – Part 2: Specific requirements for magnetic field wireless power transfer (MF-WPT) system communication and activities“;

—

EN IEC 61980-3:2022 „Electric vehicle wireless power transfer (WPT) systems – Part 3: Specific requirements for magnetic field wireless power transfer (MF-WPT) systems“.

▼B

1.8. Elektriliste raskeveokite induktiivse staatilise juhtmevaba laadimise tehniline kirjeldus.

1.9. Sõiduautode ja elektriliste kergsõidukite induktiivse dünaamilise juhtmevaba laadimise tehniline kirjeldus.

1.10. Elektriliste raskeveokite induktiivse dünaamilise juhtmevaba laadimise tehniline kirjeldus.

1.11. Elektribusside induktiivse staatilise juhtmevaba laadimise tehniline kirjeldus.

1.12. Elektribusside induktiivse dünaamilise juhtmevaba laadimise tehniline kirjeldus.

1.13. Elektriteede süsteemi tehniline kirjeldus: elektriliste raskeveokite dünaamiline elektrivarustus õhuliinidelt pantograafi kaudu.

▼M1

1.14. Elektriteede süsteemi tehniline kirjeldus: elektriliste kergsõidukite ja elektriliste raskeveokite dünaamiline maapealne energiavarustus voolu juhtivate rööbaste abil:

vahelduvvoolul ja alalisvoolul töötav laadimistaristu, mis on ette nähtud elektriteede süsteemile (ERS) maapealse vooluvõtturiga varustatud elektriliste kergsõidukite ja elektriliste raskeveokite dünaamiliseks maapealseks energiavarustuseks voolu juhtivate rööbaste abil, peab koostalitluse eesmärgil vastama standardile

—

CLC/TS 50717:2022 „Technical requirements for current collectors for ground-level feeding system on road vehicles in operation“.

▼B

1.15. L-kategooria elektrisõidukite akuvahetuse tehniline kirjeldus.

1.16. Tehniline kirjeldus elektriliste sõiduautode ja elektriliste kergsõidukite akuvahetuse kohta, kui see on tehniliselt teostatav.

1.17. Tehniline kirjeldus elektriliste raskeveokite akuvahetuse kohta, kui see on tehniliselt teostatav.

1.18. Laadimisjaamade tehniline kirjeldus, et tagada ligipääs puuetega kasutajate jaoks.

2. Elektrisõiduki laadimise sektori sisese teabevahetuse tehnilised kirjeldused

▼M1

2.1. Elektrisõiduki ja laadimispunkti vahelise teabevahetuse (sõiduki ja võrgu vaheline side) tehniline kirjeldus:

2.1.1. vahelduvvoolul ja alalisvoolul töötavad, üldsusele juurdepääsetavad elektriliste kergsõidukite ja elektriliste raskeveokite laadimispunktid, mis on paigaldatud või renoveeritud alates 8. jaanuarist 2026, peavad koostalitluse eesmärgil vastama vähemalt järgmistele standarditele:

—

EN ISO 15118-1:2019 „Road vehicles – Vehicle to grid communication interface Part 1: General information and use-case definition“;

—

EN ISO 15118-2:2016 „Road vehicles – Vehicle to grid communication Interface Part 2: Network and application protocol requirements“;

—

EN ISO 15118-3:2016 „Road vehicles – Vehicle to grid communication interface Part 3: Physical and data link layer requirements“;

—

EN ISO 15118-4:2019 „Road vehicles – Vehicle to grid communication interface Part 4: Network and application protocol conformance test“;

—

EN ISO 15118-5:2019 „Road vehicles – Vehicle to grid communication interface – Part 5: Physical layer and data link layer conformance test“.

2.1.2. Vahelduvvoolul ja alalisvoolul töötavad, üldsusele juurdepääsetavad elektriliste kergsõidukite ja elektriliste raskeveokite laadimispunktid, mis on paigaldatud või renoveeritud 1. jaanuaril 2027 või hiljem, peavad koostalitluse eesmärgil vastama vähemalt standardile EN ISO 15118-20:2022 „Road vehicles – Vehicle-to-grid communication interface – Part 20: 2nd generation network layer and application layer requirements“. Kui sellised laadimispunktid pakuvad automaatseid autentimise ja loa andmise teenuseid, näiteks „ühenda ja laadi“ (plug-and-charge) teenuseid, peavad nad koostalitluse ja turvalisuse eesmärgil vastama nii standardile EN ISO 15118-2:2016 kui ka standardile EN ISO 15118-20:2022.

2.1.3. Vahelduvvoolul ja alalisvoolul töötavad, erakasutuses olevad elektriliste kergsõidukite ja elektriliste raskeveokite laadimispunktid, mis on paigaldatud või renoveeritud 1. jaanuaril 2027 või hiljem, peavad koostalitluse eesmärgil vastama vähemalt järgmistele standarditele:

EN IEC 61851-1:2019 „Electric vehicle conductive charging system – Part 1: General requirements“ (2. laadimisviisi jaoks);

EN ISO 15118-20:2022 „Road vehicles – Vehicle to grid communication interface – Part 20: 2nd generation network layer and application layer requirements“ (3. või 4. laadimisviisi jaoks).

▼B

2.2. Laadimispunkti ja laadimispunkti haldussüsteemi vahelise teabevahetuse (tagasüsteemi side) tehniline kirjeldus.

2.3. Laadimispunkti käitaja, elektromobiilsusteenuste osutajate ja e-rändlusplatvormide vahelise teabevahetuse tehniline kirjeldus.

2.4. Laadimispunkti käitaja ja jaotusvõrguettevõtjate vahelise teabevahetuse tehniline kirjeldus.

3. Maanteetranspordisõidukite vesinikuvarustuse tehnilised kirjeldused

▼M1

3.1. Kergsõidukite gaasilise vesiniku (suruvesiniku) tankimispunktide pistmike tehniline kirjeldus peab koostalitluse eesmärgil vastama vähemalt standardis EN 17127:2024 kirjeldatud koostalitlusnõuetele.

▼B

3.2. Mootorsõidukite vesinikutankimispunktide väljastatava vesiniku kvaliteedinäitajad vastavad standardis EN 17124:2022 kirjeldatud nõuetele. Standardis kirjeldatakse ka vesiniku kvaliteedi tagamise meetodeid.

▼M1

3.3.

Vesinikutankimisalgoritm peab vastama standardi EN 17127:2024 nõuetele.

▼B

3.4. Kui standardi EN ISO 17268:2020 kohane sertifitseerimisprotsess on lõpule viidud, vastavad mootorsõidukite pistmikud gaasilise vesiniku tankimiseks vähemalt kõnealusele standardile.

▼M1

3.5. Raskeveokite gaasilise vesiniku (suruvesiniku) tankimispunktide pistmike tehniline kirjeldus peab koostalitluse eesmärgil vastama vähemalt standardis EN 17127:2024 kirjeldatud nõuetele.

▼B

3.6. Raskeveokite veeldatud vesiniku tankimispunktide pistmike tehniline kirjeldus.

4. Maanteetranspordis metaani kasutamist puudutavad tehnilised kirjeldused

4.1. Mootorsõidukite surumaagaasi tankimispunktid vastavad nõudele, mille kohaselt tankimisrõhk (töörõhk) on 15 °C juures 20,0 MPa (200 baari). Kooskõlas standardiga EN ISO 16923:2018 on koos temperatuuri korrigeerimisega suurimaks tankimisrõhuks lubatud 26,0 MPa.

4.2. Pistikühenduse profiil vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 110, milles viidatakse standardi EN ISO 14469:2017 I ja II osale.

4.3. Mootorsõidukite veeldatud metaani tankimise punktid vastavad nõudele, mille kohaselt tankimisrõhk peab olema madalam kui sõiduki paagi suurim lubatud töörõhk, nagu on kirjeldatud standardis EN ISO 16924:2018 „Maagaasi tanklad. Veeldatud maagaasi tanklad sõidukite jaoks“. Lisaks vastavad pistmiku omadused standardile EN ISO 12617:2017 „Maanteesõidukid. Veeldatud maagaasi pistmik. 3,1 MPa pistmik“.

5. Meretranspordi ja siseveelaevanduse elektrivarustuse tehnilised kirjeldused

5.1. Merelaevade kaldaäärne elektritoide, sealhulgas süsteemide kavandamine, paigaldamine ja katsetamine vastab vähemalt standardi IEC/IEEE 80005-1:2019/AMD1:2022 tehnilistele kirjeldustele kaldaäärse kõrgepingeühenduse kohta.

5.2. Kaldaäärse kõrgepingeühenduse pistikud, pistikupesad ja laevaliitmikud vastavad vähemalt standardi IEC 62613-1:2019 tehnilisele kirjeldusele.

5.3. Siseveelaevade kaldaäärne elektritoide vastab olenevalt energianõudest vähemalt standardile EN 15869–2:2019 või standardile EN 16840:2017.

5.4. Merelaevade kaldaäärsete akulaadimispunktide tehniline kirjeldus, mis hõlmab merelaevade ühenduvust ja süsteemi koostalitlusvõimet.

5.5. Siseveelaevade kaldaäärsete akulaadimispunktide tehniline kirjeldus, mis hõlmab siseveelaevade ühenduvust ja süsteemi koostalitlusvõimet.

5.6. Tehniline kirjeldus laeva ja sadama vahelise võrgu sideliidese kohta merelaevade automatiseeritud kaldaelektri toites ja akulaadimissüsteemides.

5.7. Tehniline kirjeldus laeva ja sadama vahelise võrgu sideliidese kohta siseveelaevade automatiseeritud kaldaelektri toites ja akulaadimissüsteemides.

5.8. Tehniline kirjeldus siseveelaevade akuvahetuse ja laadimise kohta kaldaäärsetes laadimisjaamades, kui see on tehniliselt teostatav.

6. Meretranspordis ja siseveelaevanduses vesiniku punkerdamise tehnilised kirjeldused

6.1. Vesinikkütusega merelaevade puhul gaasilise vesiniku (suruvesiniku) punkerdamise ja tankimispunktide tehniline kirjeldus.

6.2. Vesinikkütusega siseveelaevade puhul gaasilise vesiniku (suruvesiniku) punkerdamise ja tankimispunktide tehniline kirjeldus.

6.3. Vesinikkütusega merelaevade puhul veeldatud vesiniku punkerdamise ja tankimispunktide tehniline kirjeldus.

6.4. Vesinikkütusega siseveelaevade puhul veeldatud vesiniku punkerdamise ja tankimispunktide tehniline kirjeldus.

7. Meretranspordis ja siseveelaevanduses metanooli punkerdamise tehnilised kirjeldused

7.1. Metanoolkütust kasutavate merelaevade puhul metanooli punkerdamise ja tankimispunktide tehniline kirjeldus.

7.2. Metanoolkütust kasutavate siseveelaevade puhul metanooli punkerdamise ja tankimispunktide tehniline kirjeldus.

8. Meretranspordis ja siseveelaevanduses ammoniaagi punkerdamise tehnilised kirjeldused

8.1. Ammoniaakkütust kasutavate merelaevade puhul ammoniaagi punkerdamise ja tankimispunktide tehniline kirjeldus.

8.2. Ammoniaakkütust kasutavate siseveelaevade puhul ammoniaagi punkerdamise ja tankimispunktide tehniline kirjeldus.

9. Meretranspordis ja siseveelaevanduses veeldatud metaani tankimise punktide tehnilised kirjeldused

9.1. Merelaevade veeldatud metaani tankimise punktid, mis ei ole hõlmatud rahvusvahelise koodeksiga veeldatud gaasi mahtlastina vedavate laevade ehituse ja seadmete kohta (IGC koodeks), vastavad vähemalt standardile EN ISO 20519:2017.

9.2. Siseveelaevade veeldatud metaani tankimispunktid vastavad vähemalt standardile EN ISO 20519:2017 (osad 5.3–5.7) üksnes koostalitluse võimaldamiseks.

10. Kütuse märgistamisega seotud tehnilised kirjeldused

10.1. „Kütuse ja sõiduki ühilduvuse tähistamine. Tarbijateabe graafiline tähis“ vastab standardile EN 16942:2016+A1:2021.

10.2. „Sõiduki ja taristu ühilduvuse tähistamine. Elektrisõiduki energiavarustust käsitleva tarbijateabe graafiline tähis“ vastab vähemalt standardile EN 17186:2019.

10.3. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/732 ( 8 ) sätestatud alternatiivkütuste ühikuhindade võrdlemise ühtne metoodika.

10.4. Raudteetranspordi elektrilaadimisjaamade ja vesinikutankimisrajatiste tehniline kirjeldus.

III LISA Elektrisõidukite ja üldsusele juurdepääsetava laadimistaristu kasutuselevõtu aruandlusnõuded

III LISA

Elektrisõidukite ja üldsusele juurdepääsetava laadimistaristu kasutuselevõtu aruandlusnõuded

1. Liikmesriigid peavad koostama elektrisõidukite kasutuselevõtu aruanded järgmiselt:

—

akutoitega elektrisõidukid, eraldi M1, N1, M2/3 ja N2/3-kategooria kohta

—

pistikühendusega hübriidsõidukid, eraldi M1, N1, M2/3 ja N2/3-kategooria kohta

2. Liikmesriigid peavad koostama üldsusele juurdepääsetavate laadimispunktide kasutuselevõtu aruanded järgmiselt:

Kategooria	Alamkategooria	Maksimaalne väljundvõimsus	Käesoleva määruse artikli 2 kohane määratlus
Kategooria 1 (vahelduvvool)	Aeglase vahelduvvoolul laadimisega laadimispunkt, ühefaasiline	P < 7,4 kW	Tavalaadimispunkt
	Keskmise kiirusega vahelduvvoolul laadimisega laadimispunkt, kolmefaasiline	7,4 kW ≤ P ≤ 22 kW	Tavalaadimispunkt
	Kiire vahelduvvoolul laadimisega laadimispunkt, kolmefaasiline	P > 22 kW	Kiirlaadimispunkt
Kategooria 2 (alalisvool)	Aeglase alalisvoolul laadimisega laadimispunkt	P < 50 kW
	Kiire alalisvoolul laadimisega laadimispunkt	50 kW ≤ P < 150 kW
	Tase 1 – ülikiire alalisvoolul laadimisega laadimispunkt	150 kW ≤ P < 350 kW
	Tase 2 – ülikiire alalisvoolul laadimisega laadimispunkt	P ≥ 350 kW

3. Kergsõidukite ja raskeveokite üldsusele juurdepääsetava laadimistaristu kohta tuleb eraldi esitada järgmised andmed:

—

laadimispunktide arv, millest tuleb teatada iga punktis 2 nimetatud kategooria kohta;

—

laadimisjaamade arv, millest tuleb teatada iga punktis 2 nimetatud kategooria kohta;

—

laadimisjaamade kogu summaarne väljundvõimsus.

IV LISA Vastavustabel

IV LISA

Vastavustabel

Direktiiv 2014/94/EL	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 14
Artikkel 4	Artiklid 3, 4, 5, 9 ja 10
Artikkel 5	Artikkel 6
–	Artikkel 7
Artikkel 6	Artiklid 8 ja 11
–	Artikkel 12
–	Artikkel 13
Artikkel 7	Artikkel 19
Artikkel 8	Artikkel 22
Artikkel 9	Artikkel 23
Artikkel 10	Artiklid 15, 16 ja 24
–	Artikkel 17
–	Artikkel 18
–	Artikkel 20
–	Artikkel 21
–	Artikkel 25
Artikkel 11	–
Artikkel 12	Artikkel 26
Artikkel 13	–
I lisa	I lisa
II lisa	II lisa
–	III lisa

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas	Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas	Nõue

Builddate: 08.01.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32023R1804
EULAW -
EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.